J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal M.L. King 1968. USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia. Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema H
sse(1961.a) heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. infoühiskond-on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Doominoteooria- teooria, et ühe territooriumi kaotus vastasele toob kaasa ka naaberterritooriumide kaotuse. Iskikud: Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Konrad Adenauer- SLV esimene liidukantsler, kes tegi sotsiaalse turumajanduse J.R.McCarty-USA senaator, kommunostide ja juutide vastane poliitika Willy Brandt-SLV riigijuht, kes rakendas uut idapoliitikat Richard Nixon-USA president, kellega kaasned Watergate afäär
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Administratiivne struktuur: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Rahvaarv: 82 037 000 elanikku Linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljoni elanikku Hamburg - 1,702 miljoni elanikku München - 1,256 miljoni elanikku Valitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder Riigipea: Liidupresident Johannes Rau Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK) 2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta
detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu põhimõtteline heakskiit, kuid mis pahatihti takerdub kõrgeltarenenud riigi ülikomplitseeritud bürokraatia taha.
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941
Partei. * 1947: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid ühtse majanduspiirkonna. * Lääne-Saksa majandus taastus kiirelt. * 1948: rahareform. * Lääne-Saksa konfliktid NSVLiga. * 1949: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid Saksa Liitvabariigi. Põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukanstler. Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga
1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil. Fidel Castro kehtestas Kuubal diktaktuuri. Ronald Reager USA president, kes viis Usa 1980.aastate majanduskriisist välja. Senaator McCarthy USA senaator, kes algatas 1950. aastate algul kommunistide- ja juutidevastase poliitika
teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega, kokkuhoiupoliitika, falklandi kriis Ronald Reagan- USA president, reaganoomika
juunist 2007 selle esimees* David Cameron - Suurbritannia poliitik, praegune peaminister, Briti Konservatiivse Partei liige. Ta valiti parlamendi alamkoja liikmeks 2001. aastal Oxfordshire'i Witney valimisringkonnast* Jacques Chirac - Endine Prantsusmaa president ja Andorra kaasriigipea* Nicolas Sarkozy - Prantsusmaa parempoolne poliitik, alates 2007. aasta 16. maist Prantsusmaa president ja ametikohajärgselt ühtlasi Andorra kaasvürst* Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama tsentraliseeritud võimu* Dmitri Medvedev - Venemaa poliitik, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008* Bill Clinton 1992 pesidendiks saanud Demokraatliku Partei kandidaat* George W. Bush 2000 USA presidendiks saanud vabariiklane* Barack Obama - Ameerika Ühendriikide poliitik, alates 20.
Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära liidukantsler Willy Brandt. Suhete parandamiseks sõlmiti lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka IdaSaksamaaga. Suhted Saksa Demokraatliku Vabariigiga muutusid normaalseks, siiski ei loobutud maa taasühendamise ideest. Idee teostus hiljem seoses idabloki lagunemisega. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal algasid Saksamaa taasühinemise läbirääkimised. Need kiideti heaks Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka Saksamaa riigi juhtide poolt.
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. See oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, kõrgeim võimuorgan Riigipäev. Riigijuht Preisi kuningas, liidukantsler Bismarck. Põhja-Saksa liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. 1870.a. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. Saksa-Prantsuse sõda. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustas Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all vangi ning Prantsusmaa alistus. 1871.a. Prantsusmaal Versailles' lossis kuulutatakse välja Saksa keisririik
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riik...
Vietnami sõja ja parandades suhteid NL-iga ja Hiinaga- 6) R. Reagan- USA president 1981-1989, tema ajal ägenes külm sõda uuesti, alustas tähtede sõja programmi. 7) M. L. King- Mustanahaliste liikumiste väljapaistvamaid juhte, on saanud tuntuks oma kõnega I have a dream ja 1963 peetud marssiga Washingtoni. 8) Konrad Adenauer-Oli Kristlkute demokraatide juht ja 1949-1963 SLV I liidukantsler, kes võttis SLV suuna lääneriikide poole ja suveräänsuse hoidmise poole. Hoiatas saksalasi revansi eest ja lähtus SDV-ga suheldes Halsteini doktriinist. 9) Willy Brandt- Oli Sotsiaaldemokraatide juht ja 1969-1974 SLV liidukantsler, kes lähtus välispoliitikas uuest idapoliitikast ja parandas suhteid SDV-ga. 10) Hirohito- Jaapani keiser II maailmasõja ajal, keda usuti olevat jumala staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha.
ahju". Olev Hannula mittekaristamine oleks tähendanud tema sõnavabaduse tõstmist kõrgemale juutide eluõigusest ja õigusest mitte olla diskrimineeritud. Keeruliseks lähebki siis, kui satutakse olukorda, kus tuleb otsustada, mida kahe konfliktis oleva inimõigusega sõnavabaduse ja õigusega elule ette võtta, kummale osapoolele selles olukorras anda õigus ja kummale mitte. Praegu on väga aktuaalne teema pagulaste tulek Euroopasse. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on öelnud, et Euroopa Liidu uksed on avatud kõigile ning Euroopa Liit võtab vastu ligikaudu pool miljonit pagulast. Ometigi on pagulaste vastu võtmisega kaasnenud väga mitmeid probleeme. Paljud poliitikud on välja öelnud, et nemad on sõjapõgenike riiki laskmise vastu. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ütles valimiste eel seda sama. EL on siiski teinud otsuse, et kõik riigid peavad teatud arvu pagulasi vastu võtma. Kui siiski riik otsustab, et nemad
R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L.King- üks väljapaistvamaid mustanahaliste õiguste eest seisjaid. K.Adenauer- Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kes töötas välja sotsiaalse turumajanduse plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950 Rahuleping Jaapaniga-1951 Berliini müüri rajamine- 1961 Vietnami sõda- 1959-1973 Kariibi kriis- 1962 NSVL sissetung Afganistani- 1979 Saksamaa taasühinemine- 3
Ehitamiseks olid load olemas 2010. aasta veebruaris ja esimese juhtme ehitus algas 2010. aasta aprillis. Venemaal algas maismaaosa ehitus juba 2005. aasta detsembris. 2010. aasta aprillis algas ehitus ka Rootsi majandusvetes. Esimene juhe sai valmis 2011. aasta juunis. See avati pidulikult 6. septembril 2011 ning kohal olid ka Vladimir Putin ja Gerhard Schröeder. 2011. aasta novembris algas gaasi transport esimese juhtme kaudu. Selle käivitamisel 8. novembril 2011, olid kohal Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Venemaa president Dimitri Medvedev, Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid ning Euroopa Liidu komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. Esimese juhtme võimuseks on umbes 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Ka teise juhtme ehitus kulges plaanipäraselt. See valmib ning avatakse 2012. aastal. Kui kaks gaasijuhet on töös, siis need suudavad transportida kuni 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas
Valdis Dombrovskis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome peaminister Matti Vanhanen Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase parlamendis(irl) Tunne Kelam Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit · Tsehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit · Madalmaade kuninganna Beatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit · USA president George W. Bush, 25.-27. juuni 2007, Washington, D.C., töövisiit
kujundamisel kindlasti vaja. Kui aga neid on liiga palju, võivad tekkida identiteediprobleemid. Usun, et mingil määral teiste järgi elamine on loomulik ning kohati ka vajalik. Loomulikult ei tohiks elada kellegi teise elu, aga end täielikult teistest eristada oleks arvatavasti kahjulik nii sotsiaalses kui majanduslikus kontekstis. Tänapäeva ühiskonnas on normaalne, et inimesed jälgivad seda, mis üldsuse seas toimub ning seda muuta oleks suhteliselt võimatu. Saksa endine liidukantsler Gerhard Schroeder on öelnud: "Ma ei ole saksa Tony Blair. Ka ei ole ma saksa Bill Clinton. Ma olen Gerhard Schroeder, Saksa kantsler, vastutav Saksamaa eest. Ma ei taha olla kellegi koopia."
Willy Brandt Stefani kask 12a, pmg 2013 Kes ta oli? Willy Brandt (sündinud Herbert Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck, Preisimaa kuningriik 8. oktoober 1992 Unkel, Rheinland-Pfalzi liidumaa, Saksamaa Liitvabariik) oli neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler. Ta oli ametis 19691974. Brandt sündis kaubamaja kassapidaja Martha Frahmi ja Hamburgi arveametniku John Mölleri pojana väljaspool abielu. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora. Tema elukäik Herbert astus 1929 organisatsiooni Sotsialistlik Noorsugu ja astus 1930 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1932 asus ta tööle õpipoisina laevakindlustusettevõttes
Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10
Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal.
vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP) 14 kohta Rohelistele (die Grünen). Riigi kõrgeimateks täidesaatvateks organiteks on liidupresidendi kõrval valitsuse liikmed, kellede eesistujaks on liidukantsler. Iga liidumaa kõrgeimaks täidesaatvaks organiks on liidumaa valitsus, mille eesotsas seisab maavanem. Maa ja rahvas Asukohast tingitult on maa juba ammustest aegadest peale olnud Euroopa majandus- ja kultuuripiirkondi ühendavate suurte liikumisteede sõlmpunkt. Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke
· Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida
peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B
sealsetest loomadest ja taimedest. Kolmas peatükk räägib Saksamaa majandusest, tööstusest ja põllumajandusest. 4 1. TÄNANE SAKSAMAA Riigikord: parlamentaarne demokraatia Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Suuremad linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljonit elanikku Hamburg - 1,702 miljonit elanikku München - 1,256 miljonit elanikku Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel Riigipea: liidupresident Horst Köhler Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ning Belgia Rahaühik: euro (15,64 EEK) Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Jojoj Joonis 11 1.1 Rahvastik 1 Saksamaa kaart 5 Rahvaarv: 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 230 elanikku/km²
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on teg...
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai loomulikult Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Selle alamkoda (Riigipäev) oli küll valitav, kuid ilma tegeliku võimuta. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. 8. Kes on Saksamaa president aastal 2021? Kes on liidukantser? Kellele kuulub rohkem võimu? Saksamaa president on Frank-Walter Steinmeier ja liidukantsler Angela Merkel, kellele kuulub võrreldes presidendiga rohkem võimu. Kantsler on täidesaatva võimu ja valitsuse juht. President on küll riigipea, kuid erinevalt teistest riigipeadest ei kuulu ta ühegi klassikalise jõu hulka.
valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis
valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis
1949. aastal toimusid Lääne- Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine). SLV põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestag ja Bunderat. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks liidukantsleriks sai Konrad Adenauer. Tema esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika. See töötas edukalt ning 15 aastaga suudeti Saksamaa tööstusriigi positsioon taastada. 1950.-1960. aastail oli elatustase kõrge ja tööpuudust peaaegu ei olnud. Umbes 15 aasta jooksul lähtus Saksamaa välispoliitika Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. 1989. aastal peale
2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll
hiinaga.Tähtis kuna allkirjastati palju tähtsaid lepinguid, kirjutati alla 2 võidurelvastamist piiravale dokumendile. Kummale poolele oli pingelõd kasulikum nsvl v lääneriigid?Nsvl kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Milliste riikide vahel oli konkurents ka pingel ajal?teaduses ja tehnikas- nsvl jõudis enne kosmosesse usa aga kuule. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt-Lääne-saksamaa liidukantsler, tegi kahetsusžestiVarssavi ülestõusu ausamba juures. Richard Nixon-ameerika ühendriikide president, tegi visiidi moskvasse Leonid Brežnev-NSVL JUHT, käis visiidil prantsusmaal ja usas. Urho Kaleva Kekkonen-Soome president, Helsingi protsessi ettevalmistustes etendas ta suurt rolli vahendajana lääneriikide ja nsvl vahel. Anvar Sadat-Egiptuse president, tunnistas iisraeli õigust olemasolule. Homeini-pariisist põgenenud usujuht, juhtis vastuhakku iraanis
stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse
4.Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal; 5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal; 1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer. 1949 oktoobris kuulutati välja saksamaa idaosas sotsialistlik SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK(SDV).,ebademokraatlik, plaani ja käsumajandus,sotsialistlik riik. Saksamaa lõhestatusele teeb lõpu Idabloki kokkubarisemine 1980.datela aastatel, mis viib saksamaa ühinemiseni 3.okt 1990 a. kristliku demokraadid võimul, nende kantsler konrad adenauer. 6.
okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg ÕHUSILLAD http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png SAKSAMAA LÕHENEMINE 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), liidukantsler – Konrad Adenauer. 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). http://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-54landingattemplehof.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-47s_at_Tempelhof_Airport_Berlin_1948.jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1920
NSV Liiduga ei nõustutud kui Nõukogude Liidu üks juht tegi ettepanek luua üks neutraalne Saksamaa. · Adenaueri ajal lähtuti Hallsteini(W. Hallsteini püstitatud) doktriinist, mille järgi oli ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja SLV. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DVga. Ainsaks erandiks sai NSVL. 12. Kes oli W. Brandt? Tema seos nn uue idapoliitikaga? Mis see on? W. Brandt oli 1960ndatel võimule saanud liidukantsler. Seos seisnes selles, et ta tegi selles vallas kõige rohkem ära. Uus idapoliitika oli välispoliitiline suund, mille ideeks oli suhete parandamine idabloki riikidega. Nii sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ja ka Ida-Saksamaaga. 13. Millal leidis aset Saksamaa taasühinemine? 3. oktoober 1990. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti San Francisco rahuleping? Selle tähtsus? 1951. Jaapani ning USA vahel. Pärast seda lõppes USA okupatsioon Jaapanis. 15
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
võiduga. Põhja-Saksa Liidust keisririigiks 1867.aastal sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja kolm vabalinna. Uue riigi rahvastik oli umbes 30 miljonit, selle lõunapiir kulges mööda Maini jõge. Põhja-Saksa Liidust jäid välja Lõuna-Saksamaa riigid: Baieri, Baden, Württemberg ja Hessen-Darmstadt. Erinevalt senisest Saksa Liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler. Sellele ametikohale asus Otto von Bismarck, kes jäi edasi ka Preisi valitsuse juhiks Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga 10. Jaanuaril 1871. Sama aasta 18.jaanuaril kuulutati Pariisi lähedal Versailles' lossi Peeglisaalis välja Saksa keisririik. Kuupäev ei olnud juhuslik samal päeval 1701. Aastal oli Brandenburgi kuurvürst Friedrich III kroonitud Friedrich I nime all Preisi kuningaks
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks.
Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tu...
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutsche...
Riiklik: Demokraatlik detsember Partei Euroopa Sotsialistlik Partei Werner 2008,2 . Austria Liidukantsler Riiklik: Austria 1,68% Faymann detsember Sotsiaaldemokraatlik Partei 14 H
aastal, kuid kaotas Charles de Gaulle'ile. Ta kandideeris uuesti 1974. aastal, kuid kaotas siis Valéry Giscard d'Estaing'ile. 1981 õnnestus tal napi häälteenamusega d'Estaing'i võita ja temast sai esimene sotsialistist Prantsusmaa president. Aastal 1992 külastas Mitterrand riigivisiidil Eestit. Tema valitsusajal kaotati surmanuhtlus ning paranesid tunduvalt Prantsusmaa suhted Saksamaaga, osalt tänu isiklikele headele suhetele liidukantsler Helmut Kohliga. Jacques Chirac Jacques Chirac valiti gollistide partei UMP kandidaadina ametisse 1995. aastal napi eduga sotsiaaldemokraadi Lionel Jospini ees ja uuesti 2002. aastal, saavutades läbi aegade suurima valimisvõidu Prantsusmaa presidendi valimiste teises voorus Jean-Marie Le Peni üle. Viimane ametiaeg kestis 2007. aastani. Ta oli Pierre Messmeri valitsuses Prantsusmaa põllumajandusminister 19721973 ja siseminister 1974. Ta oli gollistide partei UMP
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
