Keskaegne linn, kas riik riigis? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri,...
Pööravad erilist tähelepani energiamajandusele ja telekommunikatsiooni süsteemidele, ka transpordi arengut. 2010 aastal lootis APEC kaotada kõik kaubandus ja investeerimistõkked liidusiseste arenenud maade ja vähemarenenud maade liikmete vahel. · EL sõlmivad lepingud mitmete erinevate riikidega, ka kolooniatega EL riikidel on eesmärk arendada turgu ja muuta riike majandusliiduks ja föderaal riigiks. Tänapäevaks on kasutusele võetud EURO. Loodud ühised euroopa valitsemisorganid, kooskõlastatud majandus-, keskkonna-, ja siserändepoliitikad · NAFTA - P-Ameerika vabakaubandus assotsiatsioon. Siia kuuluvad USA, Kanada ja Mehhiko. Ülesandeks on kontrollida ja korraldada erinevate firmade tegevust maa eri piirkondades ( kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid) · WTO Maailmakaubandusorganisatsioon. Siia kuulub ligi 140 riiki, kes kõik on omavahel väga tihedas koostöös
inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud. Seegi tegi linna riigi sarnaseks. Keskaegses linnas olid olemas valitsemisorganid, kodanikud, seadused, raha, kultuur ja paljud teised omadused. Need kõik kokku teevadki linna, kas just riigiks aga riigi sarnaseks küll. Seega väita, et Keskaegne linn on kui riik riigis on üsna õige öelda tolle ajastu kohta.
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid
lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel. V: Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V: 6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust? V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis
Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustumine. Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus ja rahanduspoliitika ning ühisraha. Kõige tuntum majandusliit on Euroopa Liit (EU). Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud on ühised Euroopa valitsemisorganid. NAFTA (Põhja Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon) 1994. Kanada, USA ja Mehhiko. Organisatsiooni eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. ASEAN KaguAasia 1967. Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. APEC Aasia ja Vaikse Ookeani koostöö foorum. Maailma suurim ja väga kiiresti arenev vabakaubandusliit. Erilist tähelepanu pööratakse energiamajandusele ning
teatav ühtlustamine · Majandusliit o Kõige laiahaardelisem o Lisaks ühisturu põhimõtetele keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha · Euroopa Liit o Tuntuim, edukaim o Moodustati 1993 Maastrichti lepinguga o Euro, ühised Euroopa valitsemisorganid; poliitikad kooskõlastatud jne · NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon o 1994 Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko o Eesmärgiks aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid o Liikmesriikidel iseseisev majanduspoliitika liiduväliste riikidega o Võivad liituda mistahes riigid (ei sõltu geograafilisest lähedusest) · ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon o 1967 5 riiki
ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon, eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodang ja nafta ekspordikvoodid EL- euroopaliit, euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha Euro, loodud ühised euroopa valitsemisorganid, kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas sektoris ning tööd tehakse peamiselt masinatega Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindavas sektoris ning
Kehtib 1948.a. põhiseadus. Riigipea on president. Seadluseandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat). Presidendi valivad 7 aastaks parlamendi mõlema koja ja maakondade esindajad, parlament valitakse üldistel ja otsestel valimistel viieks aastaks. Tüidesaatev võim kuulub ministrite nõukogule. President määrab peaministri ja selle ettepanekul ka valitsuse liikmed. Valitsus vastutab parlamendi ees. Maakondades on oma seadusandlikud kogus ja valitsemisorganid. Rahvastik Itaalias elab 2007. aasta ISTAT andmeil 59 546 696 elanikku, neist 94,5% on itaallased, 2,5% sardid, 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid), 0,5% tiroollased, 0,3% frankoprovanssaalid. Lisaks sellele elab umbes 20 mln. itaalia päritoluga inimest välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Rahvatihedus Itaalias on 194,5 inimest/km². Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suuremasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino).
Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni. 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks: Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990 nim rajoonid ümber maakondadeks. Sfragistika def ja põhimõisted-Ajaloo abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist, kivist, luust, klaasist vm
Konkurendid kaudselt, kas praegu või tulevikus. Ühiskond - maksud Huvigrupid võivad olla nii mitteformaalsed grupid kui ka organisatsioonid. - valitsemisorganid - töökohad (nende loomine) Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille - sotsiaaltagatised tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingimustest. - välism. ja r/v institutsioonid
müügimaksu ei ole (Sealsamas : 21). 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis Eesti tänapäeva käibemaksu ajalugu aastast 1991. Vabariigi Valitsuse 10.10.1990.a määrusega nr 209, mis jõustus 01.01.1991, kehtestati käibemaks. Maksumääraks oli algselt 7%, kuid kohalik omavalitsus võis kehtestada jaekaubanduse käibele täiendava kuni 3 %-lise maksumäära. Maksumaksjateks oli juriidilised isikud, välja arvatud võimu- ja valitsemisorganid. 01.01.1992.a hakkas kehtima Eesti Vabariigi käibemaksuseadus. Sellele ajale omaselt ei tunnustanud maksuõiguses ranget seaduse reservatsiooni ning nii anti seaduse rakendamiseks Rahandusministeeriumi 06.01.1992.a määrusega nr 1 rakendusjuhend. Seaduse kohaselt pidid ennast maksukohustuslastena registreerima ettevõtted ja organisatsioonid, kelle käive maksustamisperioodil (1kuu) oli suurem kui kümnekordne valitsuse kehtestatud miinimumpalk
huvides, seda peeti "valitseja praktiliseks kasuks" Vene arhivaarid peavad oma arhiivinduse sünniajaks Peeter I reforme, millega likvideeriti vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv". · 1715 moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist
presidendi ees, puudub õigus parlamenti laiali saata. Parlamentaarne vabariik Riigivorm, kus esindusorgan esindusorgan on kõrgeima riigivõimu kandja. Selle moodustab rahvas. Valitsuse moodustab esindusorgan. Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid Ühtne ehk unitaarriik ja liitriik ehk föderatsioon. Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühte seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks. Personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid
maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid
mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei
üldise valimisõiguse alusel. valitsuse moodustab parlament ja valitsusel peab olema ka parlamendi usaldus. president täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsioone. Riigikorralduse põhivormid Riigivormide all mõistetakse mõnikord ka riigikorralduse põhivorme. nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemisorganid. ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress, politsei), kuid peale nende on liitu moodustavatel osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. väljaspool föderatsiooni pädevust on osariigid suveräänsed.
hügieenitarbed jms 40. (NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide liikmesriigid võivad erineda) WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: alandatakse tolle Maailmapank- annab laene riikidele EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid
kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Enklaav riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium (Hispaania enklaavid on Ceuta ja Melilla Marokost ümbritsetuna, Venemaa enklaav Kaliningradi oblast, Aserbaidzaani enklaav 5 Nahhitsevan). Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
LIIKMESRIIKE; (NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide liikmesriigid võivad erineda) WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: alandatakse tolle Maailmapank- annab laene riikidele EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. 43 EL Liikmesriigid 1. Austria 10. Küpros 19. Rumeenia 2. Belgia 11. Leedu 20. Saksamaa 3. Bulgaaria 12. Luksemburg 21
liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb
asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
annaabi.ee 
