• Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon • Vabariigi Presidendi töökorra seadus Esindusfunktsioon • Esindusfunktsioon välissuhtlemises - esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 lg 2) • Siseriiklik esindusfunktsioon - esinemised ja vastuvõtud ( 24.02) - annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid (PS § 78 p 15) Riiginotarifunktsioon • See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi
Maarja NOTAR MJ211 Kes on Notar? avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on antud õigus tõestada asjaolusid ja sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja k...
5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras. 6. SUHTED JUHATUSEGA 6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees. 6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid. 6.3. Juhatus annab Hotellijuhile volikirjad (kas lihtkirjalikus vormis või vajadusel notariaalses vormis), mis on Hotellijuhil vajalikud käesolevas ametijuhendis toodud ülesannete ja kohustuste täitmiseks. 7. ALLKIRJAD Tööandja esindaja Töötaja Olen tutvunud tööülesannetega ja kohustun neid täitma:
prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982), keda on kasvatatud kaasaegse mõttelaadi vaimus. Aeg on võtnud Rootsi monarhidelt kogu poliitilise võimu ning riigipea täidab eelkõige esindus- ja tseremoniaalfunktsioone. Tänases Rootsis kannavad poliitilist vastutust rahva valitud Riksdag (parlament) ja valitsus. 1974. aastal kehtima hakanud valitsuskorralduse järgi on kuningas riigipea ja riigi kõrgeim representatiivpersoon. Ta võtab vastu välisriikide saadikute volikirjad, avab traditsiooniliselt parlamendihooaja (kuningas sõidab ise selleks puhuks Riksdagi). Kuningas juhatab ka valitsuse istungit, mis koguneb valitsuse vahetumise puhul ning juhatab ka väliskomisjoni koosolekuid. Kuigi sõjavägi asub valitsuse juhtimise all, on armee formaalne juht kuningas. Peale ametiülesannete pöörab Carl XVI Gustaf suurt tähelepanu loodushoiuküsimustele, viimasel ajal aga suureneva kuritegevuse ja noorte vägivallaga seotud probleemidele.
sooviks oli, et nad etendaksid ''Gonzago mõrva'' ning, et ta saaks mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et keegi kohalolijatest tunnistaks kohe oma mõrva üles. Kuid tema kahjuks seda ei juhtunud. Hoopis kuningas tõusis järsku püsti ning lahkus, täis viha ja sappi. Sellise käitumisega tõmbas Hamlet omale nii öelda ''vee peale.'' Kuningat ta käitumine kohutas ja hämmastas. Peale sellist julgustükki andis kuningas Claudius oma alluvatele kätte volikirjad, et Hamlet saata otsekohe Inglismaale. Hamleti hulluse saatuslik mask Taanimaa prints Hamlet käitus koguaeg väga segaselt ning raskesti mõistetavalt. Mitte keegi ei saanud aru temast ja ta käitumisest. Olles oma parimate sõpradega, oli Hamlet normaalne tavaline inimene, kuid teistega käitus ta nii nagu ta oleks hull. Tekib küismus: ''Kas Hamlet oli tõesti hull, või tema hullus oli tema jaoks ainult mask teiste ees kaitsmaks enda tegelikku mina?''
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus, välissuhtlemisseadus ning välisteenistuse seadus (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.2. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine ja lõpetamine Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub mõlema riigi nõusolekul. Diplomaatiliste suhete sisseseadmine toimub memorandumi allakirjutamisega. ...
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaa...
esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad . b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon,
lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20 Diskussioon 1. Cicero on öelnud "liiga piiritletud õiglusest tekib ebaõiglus". Mis ta silmas pidas? 2. Kriminaalmenetlust teostab politsei. Miks peaks seda juhtima prokuratuur? 3. Millised on võimalused erimeelsuste puhul lahenduste leidmiseks väljaspool kohut? 4
nendel aastatel selles tegevuses osalesid. Dr. Martin Hanz * Sündinud 30.04.1955 Montabaur'is * abielus * 3 last * Alates septembrist 2009 Saksa suursaadik Eestis. * Ta on käinud sõjaväes (1973 1975) * Dr. Martin Hanzi sõnul toetuvad Paljud ühised ettevõtmised ühisele ajaloopärandile, mille heaks näiteks on nii rahvusvahelised hansapäevad kui ka Eesti-Saksa akadeemiline nädal Tartu Ülikoolis. President Ilves võttis vastu Saksa suursaadiku dr Martin Hanz'i volikirjad Saksa suursaadiku residents Saksa suursaadiku residents asub Toompeal, aadressil Lossi plats 7, Aleksander Nevski katedraali ja Toompea lossi vahetus läheduses. Residentsi ametiruumide pidulik avamine toimus 25. mail 1994 tolleaegse Saksa välismininistri dr. Klaus Kinkeli ja president Lennart Meri osalusel. 1950/51. aastast oli hoone ENSV Tervishoiuministeeriumi kasutada. Restaureermistöödega tehti algust 80ndate aastate lõpul ning need viidi lõpule Saksamaa Liitvabariigi poolt.
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
teksti korral valime elementide vahekauguseks 2 rida, lühema teksti puhul maksimaalselt 4 rida. Valik otsustatakse enne elemendi TEKST vormistamist. Lõputervitus on seda lühem, mida ametlikumad on suhted. Näiteks: Austusega Lugupidamisega Pöördumise ja lõputervityse järel kirjavahemärke ei kasutata. Pöördumist ja lõputervitust ei vormistata lühikirjade (teatised, tõendid, kaaskirjad, volikirjad jms) puhul. Teksti asukoht 2-4 põhireavahet pealkirjast allpool. 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad: · Kirjapeaväli · Adresaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad: · Kellele · Koopia · Kuupäev · Pimekoopia · Teema · Tekstiväli Kirja esitlusvorm A4 plangil Kirja näidisvorming Erafirma
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas. Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18). Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti- Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati
Vabariigiga. Kahe riigi ühisavaldusele diplomaatiliste suhete sõlmimisest kirjutasid Montenegro pealinnas Podgoricas alla Eesti välisministeeriumi 2. poliitikaosakonna peadirektor Karin Jaani ja Montenegro välisminister Miodrag Vlahovi. Esimene Eesti suursaadik Montenegros oli aastatel 2006-2009 Karin Jaani, kes resideeris Brüsselis. Esimene Eestisse nimetatud Montenegro suursaadik Milorad Sepanovic (resideerib Podgoricas) andis oma volikirjad president Toomas Hendrik Ilvesele üle 9. aprillil 2008. Eesti ja Montenegro vahel ei ole alates Montenegro iseseisvumisest 2006. aastal ühtegi kahepoolset lepingut sõlmitud. Küll aga kirjutati Montenegro välisminister Milan Roeni visiidi ajal Eestisse 4.märtsil 2008 alla kahe riigi välisministeeriumite vaheline koostööprotokoll. Lisaks on Eesti ja Montenegro vahetanud noote (2008. aastal) kinnitamaks, et 15. märtsil
ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks; kindlustada põhimõtete vastuvõtmise ja meetodite kindlaksmääramisega, et relvajõudusid rakendataks üksnes üldistes huvides; kasutada rahvusvahelisi institutsioone kõigi rahvaste majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamiseks, otsustasime ühendada oma jõupingutused. Vastavalt sellele nõustusid meie valitsused San Franciscos kokkutulnud esindajate kaudu, kes esitasid oma nõutavalt vormistatud volikirjad, vastu võtma käesoleva põhikirja ja asutavad rahvusvahelise organisatsiooni nimetusega Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO)." (RTII, 19.07.1996, 24/25, 95) ÜRO sihiks on luua parem ühiskond ühiskond kus igal inimesel on hea elada. 1 ÜRO AJALUGU Teise maailmasõja puhkemine diskrediteeris Rahvasteliidu lõplikult. Maailma poliitilistes ringkondades jõuti järeldusele, et Rahvasteliidu asemel on vaja asutada uus organisatsioon 14
1. Firma töö korraldamine 1.1 Juhtimine 1.1-1 Juhtkonna üldkäskkirjad alatine M.Siidra 1.1-2 Juhtkonna korraldused 7 aastat M.Siidra 1.1-3 Juhtkonna koosolekute protokollid ja otsused alatine M.Siidra 1.1-4 Töötajate üldkoosolekute protokollid 10 aastat M.Siidra 1.1-5 Volikirjad 1 aasta M.Siidra 1.1-6 Palgasüsteemi korradus 1 aasta M.Siidra 2. Dokumendihaldus 2.1 Sekretär-asjaajaja-juhiabi 2.1-1 Ostu-müügiarved (HansaRaama) 7 aastat S.Jarusov 2.1-2 Kõikide dokumentide registreerimine 7 aastat S.Jarusov 2
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mill...
6) A4 suuruses. 2. lepingud 1) võlaõiguslikud kokkulepped ja asjaõiguslepingud (müügilepingud, kinkelepingud, asjaõiguslepingud jne); 2) lihtkirjalikud ja notariaalsed; 3) võivad olla köidetud, pitseeritud; 4) üldjuhul A4 formaadis, lisad, nt plaanid, võivad olla suuremad (A3 või veelgi suuremad). 3. plaani- ja kaardimaterjal üldjuhul riikliku maakatastri pidaja poolt kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8
justiitsministeerium ja notari ametitoimingud on: 1. Tehingute ja tahte avalduste tõestamine 2. Lihtsamad toimingud: allkirjade ja ärakirjade kinnitamised. 3. Pärimisasjade menetlemine · Põhilised tehingud mida on vaja tõestada: kinnistu,ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; pandilepingud; piiratud asjaõiguste seadmise lepingud(isiklik kasutusõigus, hoonestusõigus); äriühingute asutamis,ühinemis ja jagunemine; abieluvara leping; testamendid; volikirjad. · Notarite ülesanded tehingute tõestamisel: Nõustamiskohustus; hoiatamisfunktsioon; uurimisfunktsioon; teo ja otsustusvõimekus; perekonnaseis; esindusfunktsioon Õigusemõistmiseseadus · Kohtute seadus annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem.
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
Tekkis kaks teooriat. Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) Diskreetse esindaja teooria Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 1.3. Demokraatia põhimõtted ja tingimused Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas
1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat
toimingute alt üle viidud ametiteenuste alla. Pole põhjust arvata, et notarid spetsialiseeruksid nüüd uute võõrkeelte õppimisele ja mahukate tõlketööde tegemisele, kuid piisava keeleoskuse olemasolu korral võib kliendi huvides olla põhjendatud, et notar tõlgib näiteks mõned tehinguga koos kinnistusosakonnale, äri- registrile või muule ametiasutusele edastatavad tehingu juurde kuuluvad võõrkeelsed dokumendid (nt välismaal tehtud volikirjad, välismaa äriregistrite väljavõtted, võõrkeelsed sugulust tõendavad dokumen- did). Tihti ei ole need keerukad ega mahukad, eelkõige arvestades seda, et varem juba tõlgitud dokumendi tõlget on lihtne kasutada alusena järgmise samalaadse dokumendi tõlkimisel. Notari poolt tõlketeenuse osutamist on kasutatud olukorras, kus kliendi ja notari kokkuleppel tõesta- takse näiteks kinnisasjaga seotud tehing, asutamistehing vms võõrkeeles, mida klient ja notar mõlemad
Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. 1.2. Presidendi kohustused Eesti Vabariigi president peab esindama Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, peab nimetama ja kutsuma tagasi Vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. Kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja sellega seoses kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu. Presidendi ülesandeks on teha Riigikogu esimehele ettepanekuid erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks. Kuulutab välja seadusi ja algatab põhiseaduse muutmist. Saab määrata peaministrikandidaadi ja sellega seoses nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed. Teeb riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimene, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri,
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga töötanud, sest seni pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Suurbritannia parlamendi alamkoja saadikud läksid XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamenti, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 2. Diskreetse esindaja teooria Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes tegutsevad kuni järgmiste valimisteni oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud. EDASINE ARENG
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
· PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust · Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon · Vabariigi Presidendi tookorra seadus Esindusfunktsioon · Esindusfunktsioon välissuhtlemises - esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 lg 2) · Siseriiklik esindusfunktsioon - esinemised ja vastuvõtud (nt 24.02) - annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid (PS § 78 p 15) Riiginotarifunktsioon · See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97,
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas. Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18). Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti- Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
Kodanikuõigus - õigus osaleda kohalike omavalitsusorganite valimistel - §156 Inimõigus - õigus vabadusele ja isikupuutumatusele - § 20 6. Leia loetelust ülesanded, mida president peab vastavalt PS-le täitma. 1) Koostab seaduseelnõusid. 2) Kuulutab välja seadusi. 3) Algatab põhiseaduse muutmist. 4) Nimetab Riigikogu ettepanekul kohtunikud. 5) Võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. 6) Annab süüdimõistetutele nende palvel armu. 7) Annab riiklikke autasusid ja auastmeid. 8) Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele. 9) Kuulutab katastroofi korral riigis välja eriolukorra. 10) Juhib Eesti Politseid. 11) On riigikaitse kõrgeim juht. 12) Nimetab/ vabastab ametisse/ ametist Vabariigi Valitsuse liikmed. 13) Nimetab ametisse/ vabastab ametist Eesti diplomaate. 14) Esitab Riigikogule seaduste muutmise ettepanekuid. 7
President on täidesaatva võimu osa 24. Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone. 6 1.esindab ev rahvusvahelistes suhetes - valitsus peab tegema presidendiga koostööd, presidentil on õigus olla informeeritud valitsuse vp suundumusest 2.nimetab ja kutsub tagasi vv ettepanekul ev diplomaatilised esindajad ning võtab vastu eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad - ehk aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus 3.kuulutab välja riigikogu korralised valimised ja riigikogu erakorralised valimised 4.kutsub kokku riigikogu uue koosseisu ja avab esimese istungi 5. teeb riigikogu esimehele ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks 6. kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele 7. annab seadusi vastavalt põhiseadusele 8. võib algatada ps muutmist 9. määrab pm kandidaadi 10
· äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise jagunemislepingud, osaühingu osa Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus võõrandamise ja pandilepingud; või · abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on jagamise lepingud; läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. · testamendid; aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi · volikirjad. kehtinud korra kohaselt vähemalt Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja akadeemilise kõrghariduse I astme lahutamise kinnitamisega, lahendavad õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase pärimisasju ja apostillivad avalikke nominaalkestusega õppekava alusel või enne dokumente. Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
president. Vabariigi President kasutab suurt riigivappi (sama saatkondade puhul).Presidendilipp Presidendietikett Presidendilipp lehvib presidendilossi lipuvardas alati, kui president on Eestis Kui president külastab maakondi, siis heisatakse presidendilipp tema ajutisel residentsil. Sama riigivisiidi korral. Ametlike ja töövisiitide puhul heisatakse riigilipp Vabariigi Presidendi lipp on presidendilossi suursaadikute saalis, kus välisriikide suursaadikud annavad üle oma volikirjad Presidendi lipp on ka presidendi autol Presidendi marsi kasutamise kord ei ole täpselt reguleeritud Riigipitsatit haldab riigisekretär Eesti lipp 2005. aasta lipuseaduse alusel on igaühel õigus heisata lipp kõigil päevadel aastas Kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: 24.02. - Eesti Vabariigi aastapäev 23.06. - Võidupüha 20.08. - taasiseseisvumispäev Täpsemalt vt Eesti lipu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/882755 Eesti lipp Ülejäänud lipupäevad: 03.01
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
19. Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone. President on täidesaatva võimu osa 1. esindab EV rahvusvahelistes suhetes- valitsus peab tegema presidendiga koostööd, presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse VP suundumusest. 2. nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad - ehk aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. 3. Kuulutab välja riigikogu korralised valimised ja riigikogu erakorralised valimised. 4. Kutsub kokku riigikogu uue koosseisu ja avab esimese istungi. 5. Teeb riigikogu esimehele ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks. 6. Kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele.
kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." Presidendi esindusfunktsioon · on Eesti kõige kõrgem esindaja, kes võtab vastu riigi tähtsamad külalised, · esindab Eestit välisvisiitidel, · nimetab Eesti diplomaatilised esindajad teistes riikides (näiteks saadikud ja suursaadikud), · võtab vastu Eestisse saadetud diplomaatide volikirjad. President riigikaitses President on riigikaitse kõrgeim just · Teeb vajadusel Riigikogule ettepanku kuulutada välja sõjaseisukord või mobilisatsioon, paragrahv 78 p 17 · Nimetab ametisse kaitseväe juhtkonna ning annab välja sõjaväelisi auastmeid 7 Ülesanded seadusandluses Kuulutab välja Riigikogu vastu võetud seadused
hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine; vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on tema pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine, st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt
Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (PS § 87). 8. President - on paljudes riikides riigipea nimetus. Riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Riigipea esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed ning diplomaatilised esindajad, võtab vastu välisriikide diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepinguid, riigipeale võib kuuluda õigus kutsuda kokku parlamendi istung, samuti võib tal olla õigus parlament laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised.Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, diplomaatilisi ja sõjaväelisi auastmeid. 41. NB! Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitevvõim. 42. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. 43. President võidakse valida:
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Volitatud esindaja teooria - saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) Sõltumatu esindaja teooria - saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 11. Milles seisneb Wollheimi (demokraatia) paradoks? Õige on poliitika A, Enamus soovib poliitikat B, Nõustun
Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Riigi ametlikud esindajad, kes võivad kõigis küsimustes ilma eriliste volitusteta läbirääkimisi pidada ja lepinguid sõlmida, on riigipea; valitsusjuht; välisminister. Lepingu sõlmimiseks peetavatele läbirääkimistele saadetakse tavaliselt madalama astme ametiisikud, kel on valitsuse antud volikirjad nende otsustamisõiguse ulatuse kohta. Kui lepingu tekst on valmis, siis parafeerivad poolte esindajad selle oma allkirjaga (märkimaks, et läbirääkijad on jõudnud üksmeelele). Lõplik kinnitamine toimub tavaliselt lepingu ratifitseerimisega. Enamikes riikides (ka Eestis) kuulub ratifitseerimisõigus parlamendile. Vähemtähtsate kokkulepete puhul piisab valitsuse- või riigipeapoolsest kinnitusest. Jõustunud lepingud registreeritakse ÜROs ja avaldatakse
Valitsus annab seaduste täitmiseks välja määrusi ja korraldusi. Valitsus vajab ka parlamendi usaldust. Umbusaldusavalduse korral astub valitsus tagasi. President e riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametnik, kes esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Võtab vastu valitsuse liikmete ja diplomaatide ametisse nimetamise otsused. Võtab vastu diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepingud, millega Eesti riik on ühinenud. Riigipeal on õigus kokku kutsuda parlamendi istung või teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised. Tal on õigus algatada ja kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi e dekreete. Samuti on riigipea pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamine. Riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid, rahuldab või ei rahulda armuandmispalveid
Esinduse juhid jagunevad: suursaadikus ja nuntsiused (volit riigipeade juurde); saadikud, ministrid ja internuntsiused; asjurid (volit välisministeeriumi juurde). Ajutine asjur esindab esinduse juhti ainult selle äraolekul ja ei pea esit volikirju välisministeeriumile. Esindusse nimet: enne vajalik asukohariigi nõusolek. Keeldumist ei pea põhjendama. Siis kirjut volikiri. Ametisse määratud siis, kui pidulikul tseremoonial annab üle oma volikirjad. Privileegid ja immuniteedid 5: Ruumide ja arhiivide puutumatus: akr ei tohi kasut sundi ja võivad siseneda ainult juhi loal. Diplom asüüliõigust pole. Õ kasut esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil, sõiduvahendil lr-i lippu ja vappi. Maksuvabastused: vabast, kui need ei ole seot teenuse osut-ga; ei keht kaudsetele maksudel. Isikupuutumatus, sh kohustuslik puutumatus asukohariigis: arreteerim ja kohtus tunnistam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
