Protsendid ( ülesanded ) 11.klass 1) Kui ärimees võtaks 15%-list laenu , tuleks tal laenuprotsentides tasuda 6000 eur. Tal õnnestus kaubelda laenuprotsentide summat 5 % võrr a väiksemaks. Kui suur on laenuprotsent nüüd ? Lahendus: Kui palju õnnestus kaubelda laenuprotsentide summa väiksemaks? 6000 Kui palju on laenuprotsentide summa nüüd ? 6000- 300 = 5700 eurot Kui suur on laenud summa ? Kui palju on laenuprotsent nüüd ? Vastus: Laenuprotsent oleks siis 14,25 % 2) Kauba hinda tõsteti 15 % võrra ja tarbija vähendas kauba ostmist 10 % võrra. Mitme protsendi võrra tarbija väljaminekud muutusid ( suurenesid või vähenesid )? Lahendus: Olgu kauba hind X eurot ja kauba kogus Y eurot: Väljaminekud on siis X eurot
registreerivad nafta- ja kemikaalitankerite ajalise prahtimise kulud. Nõudluse ja seega ka naftasaaduste veohinnad sõltuvad peamiselt sisemajanduse kogutoodangu kasvust, majanduse struktuursest muudatustest, tehnika arengust ning kütteõli ja kütuse hinnast. Lisaks vabade kaubaruumide kõikumistele mõjutab indeksi areng ka sadamate läbilaskevõimet, nõudluse kõikumisi (karmid talved Euroopas ja USA-s ) ning uue nõudluse turge nagu Hiina Rahvavabariik ja India. Indeksiga ei kaubelda Balti börsil. Erinevalt aktsia- ja võlakirjaturgudest on BCTI vaba spekulatsioonidest. FFA-d on kaubaveo tuletisinstrumendid ja nendega ei saa börsil kaubelda. Veotariifid määratakse üksnes laevamaaklerite, laevafirmade ja prahtijate esitatud teabe põhjal. Hind sisaldab ainult reaalset nõudlust ja reaalset pakkumist naftatoodete veoks standardsetel liinidel. Vastupidiselt majandusandmetele BCTI andmeid ei muudeta. Indeksi määramise meetodiga pole manipuleerimine võimalik
mõistust järgides suuremad kingad osta. ( Aive Sarjas) Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus külapoes ja mujal sellistes kohtades müüa oma majapidamise toodangut, räägitakse euroopa nõuetest. Maainimene, kes on leidnud endale tööõnne, aga mingil hetkel ta siiski koondatakse, saaks ideaalselt hakata tootma söögi poolist, millega kodulähedal kaubelda. Isiklikult, kui rääkida minust, arvan, et ma paremameelega ostaksin "naabritädilt" piima, mune, liha, kapsast, kartulit jms.kui kuskilt poeleti pealt. Sealne toodang on säilitusained ja muud imelikka aineid täistopitud, seega naabritädi käest ostmine oleks palju tervislikum variant. Kasu saaks nii mina kui tema. Tema saaks raha, mina saaksin tervislikkuma toidu, pluss veel arvatavasti ka odavamalt toidu. Kasu oleks kõigil.
Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist
mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine. Suur eeldus oli transpordi areng. Tänu sellele kaubad liikusid, saadi sidet välis maailmaga jne. Eelduseks oli ka tsunftireeglite asendamine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Kõik võisid kaubelda, ei olnud selliseid karme piiranguid. Tagajärgedeks oli seisuslike eesõiguste kadumine. Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik, tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne
1970ndate, millega kaasnes muuhulgas ka uute finantsinstrumentide tekkimine. 1980ndatel kiirenes tänu arvutite ja tehnoloogia arengule ülemaailmne kapitali liikumine, ühendades sisuliselt erinevad ajavööndid üheks suureks turuks. Välisvaluutas arveldamine kasvas plahvatuslikult 70 miljardi USD pealt päevas 1980ndatel rohkem kui 1,5 triljoni USDni paar aastakümmet hiljem. Kuni 1990ndate lõpuni said valuutaturgudel kaubelda ainult „suured tegijad“, sest esialgsete nõuete kohaselt algas miinimumkapitalimäär 5 miljonist USDst. Algne Forexi idee seisnes selles, et kaubelda saaksid ainult pankurid ja suuremad institutsioonid, kuid interneti areng on kaasa toonud kauplemisvõimaluse laienemise ka „väiksematele tegijatele“. Valuutaturgudel kauplejad jagunevad sisuliselt kaheks. Käibest moodustavad 5% ettevõtted, kes
KAHEKSAS RISTISÕDA Kaheksas ristisõda oli sõda, mida alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX aastal 1270. Teda vihastas Mamelukkide sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. 1267 kuulutas ta sõja välja. Ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna Pühale Maale. 1270 juulis maabus Louis Aafrika mandril. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend Charles, kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda.
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise
hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000
Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø Petras ja Petrasse viival teel saab liikuda vaid jalgsi või kaameli, hobuse ja eesliga. Ø HINNA ÜLE VÕIB KAUBELDA! Kasutatud kirjandus: http://www.seljakotirandur.com/Petra_kaljulinn http://www.annaabi.com/Uuedmaailmaimedreferaatm42253.html http://spiid.blogspot.com/2010/03/petrakaljulinnjordaania.html http://hingevaenlane.blogspot.com/2012/06/usunetpetrakaljulinnonpiisav.html http://travelingpiont.blogspot.com/2011/02/petraofjordan.html
LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus...
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
lääneriikide majandusele? Nõukogude Liit oli väga tsentraliseeritud riik. Võimul oli ainult üks partei ning teistel ei olnud sõnaõigust. Juhtivaks parteiks oli kommunistlik partei ning see kontrollis rangelt kõiki ühiskonna valdkondi, sealhulgas ka riigi majandust. Majandus oli hästi kontrollitud, kuid miks jäi see siis alla lääneriikide majandusele? Nõukogude võimu esimestel aastatel oli majandus veel suhteliselt liberaalne. Talupojad võisid vabalt kaubelda ning nad võisid moodustada ka eraettevõtteid. Muutused hakkasid toimuma Nõukogude majanduses seoses viisaastakuplaanide loomisega, millega kaotati paindlikus ning kiire otsustusvõime ning võime midagi muuta. Seoses sellega pandi Nõukogude majandus range kontrolli alla. Kogus riigis alustati kolhooside rajamist, mis erinevalt lääneriikide põllumajandusest ei pidanud vaeva nägema oma arengu eest vaidpidid ainult plaani täitma. Lääneriikide
aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile.
Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu
Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu
-sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse.
sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna d) Vaenusuhete kujunemine : boikoteeriti Inglise kaupu ja makse nn Bostoni teejoomine (1773), mille ajendiks inglaste privileeg teega tollivabalt kaubelda Bostoni rahutused (1775) - Inglise väed püüdsid maha suruda kolonistide relvaüksusi (15 000), legendi järgi Ameerika lipu sünd 3. Iseseisvussõda ja USA loomine a) Kontinentaalkongress Philadelphias 1776: otsus luua regulaararmee George Washingtoni juhtimisel Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 1776 - 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) : Inglise suur ja hea väljaõppega
klass) Soomes on 5,4 miljonit elanikku, mis tähendab, et seal on 17 elanikku ruutkilomeetri kohta. Soome on 3. kõige harvemini asustatud riik Euroopas. Kõige tihemini Soomest on asustatud Lõuna-Soome, sealhulgas Helsinki, Turku ja Tampere. Ülejäänud osa asustusest paikenb peamiselt rannikualadel. Seda just selletõttu, et sealt sai varasemal ajal hästi kaubelda. Sinna saabusid laevad ning sealt ka lahkusid laevad. Selletõttu on peamine asustus samuti lõunas. Aastal 2015 oli Soomes umbes 55 000 sündi ning umbes 52 000 surma, mis tähendab, et sünde on 6% rohkem, kui surme. Kuna selles riigis on kõrge
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia ...
Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad? Eestlased ei alustanud Muistset vabadusvõitlust, nad olid vaid sõja ohvrid. Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk.
looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende kihvade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, Aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 700 eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka Aafrika elevantide luuga kauplemine. Aafrika elevant AAFRIKA ELEVANT Kasutatud materjal: http://et.wikipedia
1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198
Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad.
Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma, sest tema südametunnistus piinas teda kohutavalt. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Prillupi nn. ,,Kolmas laps" Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib
1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsimuses. 3. Sõja olulisemad sündmused:
Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse. Üheks riiklikuks tunnuseks keskaegse linna puhul oli ka eraldatus välisest. Keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning see nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet. Esinesid ka erinevad kõlbulusprobleemid ning elati väga tihedasti koos. Privaatsust ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Linnarahva väärtushinnangud erinesid maarahva omadest. Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides
Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks.
Näe - korraks lasin silma looja ja kohe oli õnnetus taga - kaubaauto läks Muhus kummuli ja mitmed kaupmehed jäid selle päeva kasumist ilma. Aga noh, ega ma ka alati loodusjõudude, st metsloomade põikpäisuse vastu saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda. Ja siis muidugi on tänapäeva kõige raskem osa - töötus ja pankrotistumine. Üritan küll siin riigiisade kaudu vähendada kõigi palkasid, et ei peaks kaupmehi koondama, kuid kahjuks pole minu pingutustest alati kasu. Ilmselt on Ares end liigselt tööle unustanud. Selle-eest varastega on mul praegu suisa kuninglikud lood. Ole ainult mees ja hoia neil silma peal
Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. · Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. · Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad. Majandus · Kui Norra kuningas tuli võimule, kehtestas ta kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. · Taani võimule tuleku ajal läks majandus veelgi halvemaks. Taani kuningas hoolis islandlastest veel vähem kui Norra kuningas. · 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti ja edaspidi ei läinud asi pikka aega paremaks. Kultuur · Saagad sõna saga on islandi keeles proosavormi jutustus või lugu. Saagad on Islandi looming ja moodustavad kõige huvitavama
Suure-Jaani Gümnaasium Maroko Koostaja: Kristo Madison 01.10.2014 Oktoober 2014 Toit Teada tuntud on külalislahkus, pakutakse traditsionilist piparmünditeed või datleid ja piima. Maroko toit on väga värske, vürtsikas ja salapärane, tihti mängitakse maitseainetega ja ollakse loomingulised. Toit on nagu maal, mida maalitakse taldrikule. Kindlasti tuleks Marokosse minnes ära proovida: Reedene kuskuss, tagine`id, piparmünditee ja maiustused. Garanteeritud maitseelamus. Maroko pere istub kõik koos rikkalikult kaetud ümmarguse laua taga. http://killukemarokot.wordpress.com/minu-maroko-kook/ Inimesed Maroko inimesed on alati sõbralikud, naeratavad ja külalislahked. Kui sa oled saanud küllakutse Marokolase koju siis ole valmis kuninglikuks kohtlemiseks, kus sulle pakutakse kindlasti rikkalik lõunasöök (hommiku- või õhtu...
Turundus -Turundus on see kui me uurime välja mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. -Turunduse põhimõtteks on müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele, kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kui võimalik. Turunduses mängib suurt rolli kiire kohanemine vastavalt turu nõudlusele ja selles suunas ka tegutseda. Turundusel on ettevõttes täita kaks põhilist ülesannet : -Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut - Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida Vaid need tooted, mis on kliendile vajalikud toovad ettevõttele turuedu. Turundus jaguneb kaheks: -Laiemas mõistes on turundus kõikvõimalik tegevus vahetuse korraldamisel. -Kitsamas mõistes peetakse seda turukeskuse juhtimiseks Turunduse eri funktsioonid -Ost, tähendab seotust, millegi omandamisega, mis on vajalik edasimüügiks ...
müüa oma toodet või teenust kasumlikumalt. 17. Turunduse kaks ülesannet*Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut.*Oma toodangu reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida. 18. Emotsionaalsed ostumotiivid 7*Meeldimissoov, erinemissoov, turvalisus tarve, meelelahutussoov, mugavustarve, jäljendamine, perekonna heaolu, soov väikestviisi kaubelda. 19. Ratsionaalsed ostumotiivid 5*ökonoomsus, kvaliteet, praktilisus, sobivus varem ostetud asjadega, universaalsus.
29.Intensiivne põllumajanduse areng sundis Ida-Euroopas varakeskajal tugevdama pärisorjust, tööjõud oli hädavajalik. Antiikkultuur-vana-rooma ja vana-kreeka kultuur Makjavellism-moraalivormidest mittehooliv poliitika Geotsentriline maailmapilt-maailm on keskel Astrolaab-ehk tähesihik on vahend taevakehade kõrguse mõõtmiseks ja kalendriarvutuste tegemiseks. Terra australis = lõunamanner Kaubandusmonopol-ainuõigus kaubelda mingi piirkonnaga Hindade revolutsioon-kulla ja hõbeda väärtuse langemine
vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel enda kätte haarata, olid islandlased 12621264 sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud
sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese
meeldiva pildi ning leidsin, et ta oli lihtsalt neist tegelastest mulle kõige südamelähedasema tegutsemisviisiga ja käitumismaneeriga. Märt muutus teose käigus minu arvates väga vähe. Nagu kõik tegelased näidendis muutus ka tema pisut targemaks ning oluliseks muutuseks oli ka see, et tema tunded Maie vastu tugevnesid ja ta hakkas Maiet veel rohekm armastama. Samuti muutus Märt ka osavamaks kauplejaks, mis väljendus tema oskuses kaubelda asjadega. Märdilt õppisin seda, et alati tuleb end harida ja seda, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi. Peab olema ka kaval, kuid samas ei tohi unustada seda, et teistega tuleb ka arvestada ja nendest hoolida. Kuid alati poleks vaja liigset tagasihoidlikkust ja endassetõmbumist, sest need võivad põhjustada ebakõlasid inimestevahelistes suhetes.
/../ Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks." Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika. Selleks on lapi tüdruk Lassi, kelle poole Ekke tunneb tugevat tõmmet. Kahjuks jääb temast ilma,sest Ekke ei suuda kohaneda laplaste praktilise elukorraldusega. Ta müüb oma puhaste tunnete alged maha 50 põdra eest. Ekkesse jätab väga valusa armi lapslaste komme tunnetega kaubelda. Lõpuks on Ekkest saanud kogu eneseanalüüsi ja siiraste soovide kiuste iseenda vastand. Pärast taolise kadalipu läbimist on Ekke saanud suureks. Nüüd on alles jäänud vaid soov jõuda koju tagasi. Kodus ootab teda ta laps, kellest ta ei teadnud midagi. Ning lõpuks Enekeni küsimuse peale,et kas ta leidis lahtisi allikaid,mida otsis, vastas Ekke: ,,Kas tead, ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus! ,,
kõik sujus plaanipäraselt. Seega hakkasid ka inimesed rohkem enda jõukusele tähelepanu pöörama ja sellega kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis inimestele veelgi rohkem võimalusi kaubelda naaberriikidega. Sellega seoses hakkasid inimesed erinevaid kultuure ja inimesi tundma. Keskmisel rauaajal ja viikingiajal süvenes veelgi põllundus, aga suurt tähelepanu hakati pöörama endale kaitsele ja turvalisusele. Rajati mitmeid erinevaid linnuseid. Inimesed hakkasid valmistama juba väga hinnalisi ja ilusaid ehteid hõbedast, kullast ja pronksist. Põllunduses võeti kasutusele puuadrad ja tekkisid ribapõllud. Hakati
turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine Rahvusvaheline
terror. valgustusideede levik 9.Napoleoni ümberkorraldused?1804 napoeleoni ,,tsiviilkoodeks"-eraomaandi puutumatus-kiriku lahutamine riigist ja inimeste võrdõiguslikkus seadese ees.Nap... sõlmis Rooma p. Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant...
Nimelt ei oleks purjus inimene ohu tekkimise korral olnud võimeline adekvaatselt reageerima ning osutunud siis teistele liiklejatele ohtlikuks. Füüsilise vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused. Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes. Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Vabadusele paneb piire ka kultuur ning ka usk. Näiteks mosleminaised peavad katma
Selle eesmärgi saavutamiseks võimaldab direktiiv investeerimisteenuste osutajatel teenuseid pakkuda Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas, tegutsedes oma päritoluriigis välja antud tegevusloa alusel. Lisaks pakuvad reguleeritud turgudele konkurentsi mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja klientide korralduste süsteemsed täitjad. Mitmepoolne kauplemissüsteem on uut liiki investeerimisteenuste osutamise paik, kus on võimalik kaubelda reguleeritud turgudega sarnastel tingimustel. Klientide korralduste süsteemne täitja on investeerimisteenuseid osutav äriühing (näiteks pank), mis avaldab sisemisi noteeringuid reaalajas, võimaldades klientide korralduste vastavusseviimist nende noteeringutega. Suurendada koostööd finantsjärelevalvega tegelevate asutuste vahel Selle eesmärgi saavutamiseks on direktiivis laiendatud andmete säilitamise
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad kül...
parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli tulnud ilusaid karusnahku, suured potitäied mett ja vaha. Usun et need lähevad kindlasti väga ruttu kaubaks. Mõned karusnahad viin kindlasti koju ka, müün seal maha. Üks araabia päritolu kaupmees on toonud sama laevaga üpris suure koguse vürtse ja siidi. Ehk õnnestub mul temalt siidi kaubelda, ja oma kallile kaasale koju viia? Lähen küsin, ehk on ta mulle nõus müüma. Läkski õnneks, sain päris hea tüki siidi. Marié kindlasti tõõmustab selle üle. Pean leidma nüüd ruttu mõne hea turupaiga, kus kiiresti oma kauba maha saaksin parseldada. Senikaua kui kapten ning laevatöölised teiste kaupa maha laadivad, lähen otsin turuplatsi. Kuid seekord oli õnn minu õuel, siinsamas lähedal oligi hea kauplemiskoht ning nii kui kauba kohale sain viidud, kohe oli ta ka müüdud
tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele:
oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda reguleerib nõudjate ja pakkujate vahelisi suhteid. Plussid: kaubelda hinda odavamaks, konkurents, ostujõud, pakkumine. Miinused: ostujõu langus, palk väike, hind kallis 3.Konkurents: mis see on, liigid? Võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. Tunnused Täielik konkurents Piiratud konkurents Konkurents puudub(monopol) Ettevõttete arv palju vähe üks
Võid küsida ka antud positsiooni konkreetsete väljakutsete ja eesmärkide ning ettevõtte visiooni kohta. Milline on palgamäär? On loomulik, et oled huvitatud palgast. Palk ja puhkus on olulised teemad, sest tegemist on sinu elu ja karjääriga. Selle kohta küsimine nõuab julgust ja enesekindlust. Maini, et palk ei ole sinu ainus motivatsioon ning küsi, milline on palgaraadius. Paljud eksperdid soovitavad palgasoovi esitamisega viivitada, et sulle jääks võimalus kaubelda. Kõige parem on palgast rääkida alles siis, kui tööpakkumine on juba laual. Kui tood palga liiga vara jutuks, näitab see, et raha on ainus, millest tegelikult huvitatud oled. Täname tähelepanu eest!
· LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida-Euroopa.s · LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. LHV Pank haldab mitmeid erinevaid fonde, nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt fondivalitsejatelt. LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond.
mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
