Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vastus: Õige Vale Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. raha pakkumine kahaneb ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Vali üks või enam vastust. kohustusliku reservi nõuet Punktid: 2 Liiga suure inflatsiooni korral peaks keskpank Vali üks või enam vastust. kasutama ranget rahapoliitikat
Valikvastustega küsimused
Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet usalduskriteeriumite kehtestamist Tänu multiplikaatorefektile võimendub kohustusliku reservinõude muutmine majanduses vastavalt võimendi väärtusele mitmekordselt. Question 3 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank Complete vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha
1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist.
96%
Euroopa Liit ei ole perfektne mehhanism, kuid siiski on Euroopa Liit kaitsenud Euroopa rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba
· ümberjaotusfunktsioon (emiteerimiskulud, kaupade kallinemine)* RAHA KVALITEET 2 Kvaliteetne raha raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust). Turu arenguga muutuvad nõuded raha kvaliteedile. Raha kvaliteet sõltub: · raha tagatistest · raha hulgast ringluses · raha tunnustatusest · raha vastavusest turu arengutasemele · raha vastavusest rahaomanike vajadustele NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne: tagada raha stabiilne kvaliteet. Raha kvaliteedi näitajad: · hea jaotatavus · ehtsus · hea kontrollitavus · hea säilivus (kulumiskindlus) · sobiv kaal, mõõtmed · hõlbus äratuntavus · väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest)
inflatsiooniga, kõrge ja püsiv majanduskasv, õiglane sissetulekute jaotus. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega selle all käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab raha ostujõu säilitamist ning soodustada riigi majanduse kasvu. Seda viib ellu keskpank, kus reguleerib raha pakkumist (käibeoleva raha hulk) või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil 3 tunnust: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks
TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majandusk...
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on
1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus
eeldusel, et kõik lepingus märgitud tingimused müüja poolt on täidetud Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni Mida tähendab kaupraha (rahasüsteemide arengu kontekstis) Kaupraha on kaup, millel on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana Kasutatakse barteritehinguteks (asjade vahetamiseks) Kaupraha oli põhiliselt esimene rahalaadne toode, mida kasutati
aastal idamark, mis oli seotud Reichsmark’aga (saksa mark). 1944. aastal võeti uuesti kasutusele Nõukogude rubla. • Teine oma raha periood: 1992–2011 Peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli alguses veel kasutusel rubla, kuid peale rahareformi 20. juunil 1992 kell 04:00 võeti kasutusele Eesti kroon. 1. jaanuaril 2011 võeti aga kasutusele euro, mis kehtib tänase päevani ainsa ametliku maksevahendina. II osa – rahapoliitika 10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahapoliitika eesmärgiks on: • Majanduse üldine kasv • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine.
1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus
Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks Puudub lühiajaline võimalus rahapoliitika abil muuta reaalvaluutakurssi Puudub võimalus kasutada rahapoliitikat lühiajalise tööhõivepoliitikana Globaliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada, sest kommertspankadel on väga lihtne laenata raha välisriikidest Kasutatud allikad "Majandusõpik gümnaasiumile" Majanduslik stabiilsus. Kättesaadav: http://leisi.oesel.ee/~toni/stabiilsus.htm Euroopa Keskpank Rahapoliitika. Kättesaadav: http://www.ecb
arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad
tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks
Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele Euroopa Keskpankade Süsteemi liige 3 11.02.13 Eesti panga ülesanded Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine+ ECB poolt määratletud rahapoliitika elluviimine välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine raharingluse korraldamine, euro emiteerimisele kaasaaitamine ja müntide emiteerimine statistika kogumine ja avaldamine Eesti maksebilansi koostamine 4 11.02.13 Keskpanga funktsioonid raha- ja kursipoliitika
kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või
o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid o Keynes´i kontseptsioon. Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas
Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16
Globaalne ebavõrdus- võtab arvesse ka riigisisest ebavõrdsust, on maailma suurenenud, tingitud riikidevahelisest ebavõrdsusest sellegipoolest. Põhjused: o OECD riikide kiirem kasv võrreldes arengumaadega o Arengumaades kiire kasv võrreldes OECD o Suurenev ebavõrduss põllumajandusliku ja urbaniseerunud Hiina vahel Miks kuumenes majandus üle? o soodad majanduskasvu ja inflatsiooni tingimused o säästumäära kasvamine o pehme rahapoliitika o uuendused finantssfääris Mis põhjustas kriisi? o Subprime laenud o Valitsuse tegevus o Ülelaenamine o Keskapanga tegevus o Nafta hind Inflatsioon- raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus, mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keksmist muutust tarbijahinnaindeks Majanduslanguse mõju: o rahvusvaheline kaubandus väheneb o tööstuslik tootmine väheneb o tööpuudus kasvab
Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa
ühisrahaga seotud ülesandeid Euroopa Keskpankade Süsteem. See koosneb EKPst ning ELi kõigi liikmesriikide keskpankadest. Kuni ELi kõik liikmesriigid ei ole eurot kasutusele võtnud, lasub otsustav vastutus eurosüsteemil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud riikide keskpangad. Seega on eurosüsteem Euroopa Keskpankade Süsteemi osa. Kuna majanduspoliitilised otsused (näiteks otsused rahapoliitika kohta) kehtivad ainult euroala riikidele, täidab viimastes keskpanga ülesandeid tegelikult hoopis eurosüsteem. Miks eksisteerib ühe keskpanga asemel siiski keskpankade süsteem? Eurosüsteem saab oma töös kasu liikmesriikide keskpankade pädevusest, toimimisest ja taristust. Pidades silmas euroala suurust ning riigisiseste pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada liikmesriikide krediidiasutustele vahetum juurdepääs
Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
– Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale
Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: •struktuuripoliitika, •konkurentsipoliitika, •rahapoliitika ja •fiskaalpoliitika. Rahapoliitika Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust jainflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika ajalugu 1950. ja 1960. aastatel leiti, et investeerimisele ja majanduskasvule on oluline, et keskpangad hoiaksid intressimäärad madalad, mis tõi kaasa rahapakkumise kasvu ja kiire inflatsiooni. 1970
Majanduspoliitilised - Fiskaalpoliitika instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, selleks et kontrollida inflatsiooni ning majanduskasvu. Monetarist Monetarist on rahapoliitika toetaja. Keinsist Keinsist on fiskaalpoliitika toetaja. Keinsism tuleneb John Maynard Keynes'i teooriast, mis põhines seisukohast, et valitsus peaks loobuma vaba
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 8 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika e
o Ettevõtete ühinemiste kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järelevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid: o Keynes'i kontseptsioon Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest,
– Austria, Eesti, Sloveenia, Leedu, Läti • Bi- ja multilateraalsed kokkulepped hõlmavad kohustuste jagamist – ERM • Bretton-Woods-i süsteem (n-da riigi probleem) N-da riigi probleem A N B N-1 A B vahetuskurssi N-1 C Ajalugu n-1 probleemiga • 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär
Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne);
Euroopa Liidu 3.test 1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem a) Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega b) Euroopa Liit on tolliliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel. c) Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendan...
MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK? Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis
Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Primitiivne pangandus- kullassepp. Kuld toodi hoiule (deposiit), vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri). Jõude seisev kuld laenati välja. Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Range rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine. Raha loomine kommertspankade poolt:
majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31. juulil 1912 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise
Ka Eesti enne euro vastu võtmist oli seotud valuutakomitee süsteemiga. Eesti kroon oli algselt seotud Saksa margaga, hiljem euroga. Valuutakomiteel on mitmeid eeliseid ja puuduseid. Eelisteks on: Inimeste usaldus – kuna valuutakomitee süsteemis on valuuta seotud rahvusvaheliselt tunnustatud valuutaga, siis on see inimestele tagatiseks ning nende usaldus valuuta vastu tõuseb Lihtne rahapoliitika- valuutakomitee rahapoliitika on läbipaistev, välistades vahetuskursi kaitsetuse poliitiliste mõjutuste eest. Valuuta püsikurss Puudusteks aga: Sõltuvus baasvaluutast – valuutakomitee süsteemi valuuta on seotud ankurvaluuta riigi rahapoliitikaga Liigne jäikus – võrreldes teiste vahetuskurssidega Kohustuslikud ressursid ja normatiivid krediidiasutustele – krediidiastused peavad järgima
vähenemine 24. * Inflatsioonimäär - hindade taseme muutuste määr. Viiljendatakse % aastas 25. Inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator Inflatsiooni peamine indikaator on tarbijahinnaindeksi muutumine, kuid seda näitab ka rahvusvahelisel turul kasutatava raha vahetusväärtuse alanemine teiste valuutade suhtes. Inflatsiooni p6hjustab töötasu kasv ja toodangu kallinemine ning raha ostuj6u langus. 26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive, maksebilansi tasakaal jms. Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata. Täidesaatjaks on keskpank. 27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja Fiskaaloliilika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,
7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.
Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank
territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Millest annavad tunnistust mida riik püüab majanduspoliitikaga vältida järgnevad numbrid: maksukoormus 2001 33,2 (3). Ebavõrdsus, inflatsioon, tööpuudus. %; 2009 35,9 %, 2010 49,6 %, 2012 67,3 %? Maksukoormus on tõusnud mitte vähenenud nagu 5. Nimeta majanduspoliitilisi instrumente (2). lubati. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika. 6. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika: a) millega 12. On teada, et oma raha on üks riigi tegeleb, b) kes ja kuidas teostab? iseseisvuse tunnuseid. Kuidas sobib antud Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine
intressimäärades. muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust -> muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile. kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest). 27. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 28. Kullastandard kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
