Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe
Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja vasakpoolsuse maailmavaate alused. Poliitikas peab olema kindlalt eristatud parem-ja vasakpoolsus. Vasakpoolsuses inimesed tunnevad end hästi, kuna teatud asjad on neil üldiselt kasutatavad ja teevad teistele ka head. Parempoolsuses arvatakse, et vasakpoolne mõtlemine on halb. Arvavad, et inimesed peavad ise hakkama saama ja mitte teistele lootma. Parempoolsuses poliitikud üritavad püüelda ise reguleeriva majanduse poole, et ei oleks vaja riiki, aga seadused oleks vajalikud. Kuid vasakpoolsed ütlevad, et see on vale, sest inimesed suudavad koos teha asju paremini
mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla! Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus. Me võime mõelda, et ma elan üksi kuid ma ei pruugi haigeks jääda kuid siiski see raha koguneb ühisesse kassase ning minule ei ole otseselt sellest kasu kuna me ei lähe kunagi arsti juurde, kuid me ei taha elada ühiskonnas kus puuduvad ravi võimalused ning see ongi see motiiv mis tekkitab tunde, et see on hüve, see tekitab mul rahuldust mis, sest et ma kasu ei saa. See ongi vasakpoolsus. Kui nüüd võtta teinepool ehk parempoolsus, siis võib iga isik valida endale tervisliku eluviisi, toituda nõnda, et ta ei jäägi haigeks ja õpetab seda ka oma lastele. Siis nendel üksik juhtumitel kes seda ei suuda tuleb teha, siis nende puhul tuleb eraldi otsustada, nendele antakse siis eraldi abi või on nad eraldi skeemi all. Näiteks terivse kindlustus kehtis ainult kõige vaesematel inimestele mis tuleb ikka lõppkokuvõttes kallim. Kumb on siis õige pool? Oma arvamus
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam.
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima pi...
POLIITILINE RAHVUSLUS-rahvuse alus on see, et inimesed kuuluvad ühte riiki , oluline riigi identiteet. KULTUURIRAHVUSLUS-maailm koosneb paljudest rahvastest ja kultuuridest. Rahvus kui ühe keele ja/või kultuuri kandja. VERERAHVUSLUS-rahvus ei tulene ei riigist, keelest, kultuurist, vaid sinu päritolust. Teistest ülemaks pidamine(Mussolini, Hitler jne ) PAREMV VASAKPOOLSUS Madalad maksud-parempoolsed-ideoloogiad, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi Ideoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrsust-Vasakpoolsed-keskkond, parempoolsed-majanduskasv- Parempoolsed:liberalism, konservatism, kristlik demokraatia Vasak:sotsiaaldemokraadid, kommunism Hübriid ja uusideoloogiad Paremliberalism ja sotsiaalliberalism, uuskonservatism-seab majanduse teemad esiplaanile.-väikene riigi sekkumine, erastamine.
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilises ideoloogias kasutatakse sageli mõisteid ,,parempoolsus" ja ,,vasakpoolsus". Need mõisted on pärit XVIII sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil rahvusassamblees pandi tähele, et alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid juhataja poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teisel kohal maailmas. 4. Miks vasakpoolsus 20.saj alguses maailmas kasvas? Tooge näide. Taheti oma õigusi suurendada. Revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutasid klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 5. Mis seisukohad olid levinud tööliskonna hulgas 20 . saj alguses? Miks just sellised? Revisionism ei kasutatud vägivalda. Tsentristlik suund kasutati vägivalda oma tahtmise saamiseks. Anarhistlik suund Usuti progressi,kuigi need võisid väga erinevad olla. 6
juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Ühiskond Poliitilised ideoloogiad ning parem- ja vasakpoolsus: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Ideoloogia on maailmavaade, millel on seos suurema filosoofilise süsteemiga. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisted parempoolsus (uuendusmeelsed) ja vasakpoolsus (traditsioone austavad). Parempoolsus: liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esikohal indiviid ning tema õigused majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub liberalismi korras
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab
Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Avalik ja erasektor · Avalik sektor e Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist. Riigi tunnused: · kontroll territooriumi üle maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, lipu all sõitvad laevad, diplomaatilised esindused. · Elanikkond elab sellel maa-alal ja allub seadustele. · Suveräänne (täielik sisemine ja väline iseseisvus) riigivõim - sõltumatu võimu teostamine. Võim kehtestab õiguskorra riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena. Riigi ainuõigus: · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Rakendada sundi Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustata...
(eesti, Slovakkia) Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa) Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. (Afganistan) 15. Poliitilised ideoloogiad – tead tähtsamaid neist ja oskad vahet teha. Nende eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid. Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel.
· Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. · On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjavastane kriitika · USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna. · 1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid. Vietnamiseerimine · Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: · Hakati oma regulaarvägesid välja viima, suurendati sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritati kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. Pariisi rahuleping · Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel jõutakse
Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem
Võim võib olla päritav. Nt. Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt. Venemaa Nt. Põhja-Korea 1.5 Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju
korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee
piirangud vabale konkurentsile). Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
kontrolli ja juhtimise poolest algkap. 400000.-, Tulundusühistu kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid.
ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Liberaalne – muutusi toetav Konservatiivne – muutusi tõrjuv
Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused
feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3
Mis on ideoloogia? Maailmavaade, mis koondab sarnaseid ideid. Kirjelda lühidalt parempoolsust ja vasakpoolsust, too näiteid Eesti erakondadest, kes pigem millist maailmavaadet toetab. Parempoolsus. Riik sekkub vähe, ent peab tagama rahva heaolu, indiviidi huvid esiplaanil (Reformiaerakond, IRL) Vasakpoolsus: Üldine võrdus, võrdsed võimalused, segamajandus, astmeline maksusüsteem (Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond Demokraatia tunnused, vormid. Tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimlikkus, kodanikuvabadus ja inimõigused, võimude lahusus Vormid:Esindusdemokraatia (kõigil kodanikel pole vaja riigi asjade otsustamisel osaleda, piisab üleriigilisest esindajakogust) Osalusdemokraatia ( kodanikkond
eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö
ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib
Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika, mille käigus ei pääsnenud ameeriklaste tehniline ülekaal maksvusele (sama probleemiga oli nõukogude väed kimpus Afganistanis ja Venemaa Föderatsiooni väed Tsetseenias).USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid). Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Aga
Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus. Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus.
Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. Moodne vasak ja parempoolsus Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või
alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda oli Vanematenõukogu riigpea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile (seisused=head,riik ei sekku Vasakpoolsus(võrdsus,reformid) Parempoolsus majandusse,konservatiivsus) 1) Asutav Kogu montanjaarid 50:50 rojalistid (advokaadid,ajakirjanikud) (pankurid,aadlikud,kõrgvaimulikud) 2)Seadusandlik jakobiinid&zirondiinid SOO föjäänid( pooldasid konst. monarhiat )
Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt
teise. Sotsiaalselt avatud ük- Sotsiaalselt suletud ük- Sotsialism- vaadete süsteem mis propageerib poliitika, majanduse vallas ranget riikliku regulatsiooni, eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jagada. Nt Suveräänsus- iseseisvus, võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Teadmusühiskond- ühiskond milles majanduse v ühiskonna juhtimises kasutatakse ulatuslikult teadusuuringute tulemusi. Nt Teine sektor (era)- töötlev tööstus. Nt Vasakpoolsus- maailmavaade milles tähtsustatakse sotsiaalset õiglust ja sotsiaalset kaitstust. Seostub astmelise maksusüsteemiga. Nt Parempoolsus- maailmavaade, milles tähtsustatakse inimese enda rolli elus toime tulemisel, peetakse võimalikuks sotsiaalset ebavõrdsust. Seostub madala maksumääraga. Nt Õhuke riik- riigi ülesandeks on kodanike õiguste kaitse. Riik peaks sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik. Nt madal maksumäär
KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali *suhtumises heaolu riiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse: * Uus parempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus *Uus vasakpoolsed leivad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima, palgapoliitikat
rada(USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine Ho Chi Minh'i raja kaudu). Seda pommitati korduvalt. Samuti puudusid USA'l suuremad liitlased, samal ajal, kui Põhja-Vietnami toetasid nii NSV liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline. Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus, esile kerkisid vägivallavastased hipid. Samuti tekitasid kaotused sõjatüdimust. Selle tõttu üritati vägesid vietnamiseerida-välja toodi enamus põhivägedest. 1973. jõuti Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel Pariisis uue rahulepingu sõlmimiseni. Varsti puhkes sõda uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad
režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu
Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika. Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond, EKRE) Vasakpoolsus- maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse, hoolimata nende panusest riigikassasse, kõik saavad ühesuguseid teenuseid ja ühes mahus. Riigi suure rolli rõhutamine hariduses, nii üld- kui ka kõrghariduses. Vasakpoolsust iseloomustab ka soov levitada solidaarsust, hoolimata riigipiiridest või rahvusest
-Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik -Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali -Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus -Riik ei sekku liigselt majandusse, maksud mõõdukad IV.Kristlikud demokraadid -Nad on konservatiivide mõõdukam haru -Pooldavad mõõdukat heaoluriiki -Varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõive.. Vasakpoolsus -vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik) -eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise -Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia -Peamine loosung: ,,Võrdsed võimalused kõigile !" -Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne -Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab -Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid -Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid (pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada
Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
o TINebareeglipärane kolmnurkvõrk, vektorkõrgusmudel 7 Vektorandmed: o Koosneb geomeetrilistest objektidest: 1 Punkt 2 Joon 3 Polügon o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus, sidusus, saared) o Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult Rasterandmed: o Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini
ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad, on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omane olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed eetilis- religioossed vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. MAJANDUS: Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse
· Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele
välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Afganistan 1996-2001 1.5 poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- ideid käsitlev teadus PAREMPOOLSUS- rõhutavad erasektori tähtsust ja sotsiaalseid erisusi Liberalism- vabameelsus, inimesed sünnivad võrdselt aga iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Konservatism- alalhoidlik ellusuhtumine, mis püüab säilitada juba saavutatut, traditsioone ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade VASAKPOOLSUS- avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas Sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile. ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD Fasism- totalitaarne, tugeva diktatuuri ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse asutamise tähtsust Natsionaalsotsialism- süüdistasid ühiskonna hädades juute ja teisi vähemusrahvaid. Adolf Hitler Kommunism- pooldasid maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõtetel kaupade, teenuste ja rikkuste ümber jagamist. 1.6 demokraatlik ühiskond
esteetiliselt märkimisväärne.“17. Võrreldes Steinbecki raamatuga peetakse filmi vähem poliitiliseks, kuid sellepoolest mõjukamaks. Ma pole küll raamatut lugenud, kuid film on tõesti paljuski depressiooniajastu kujutamine ühe perekonna silmade läbi ning valitsuse vastaseid vihjeid on võrdlemisi vähe. Valitsuse kritiseerimise vältimine on ilmselt tollase Hollywoodi tsensuuri ning puhkenud maailmasõja süü – liigne vasakpoolsus filmis oleks toonud kaasa süüdistused kommunismi pooldamises jms. Filmiarvustajad on arvanud ka, et filmi ja raamatu mõjukusel on eelkõige teene sellel, et need põhinevad reaalsel kogemusel ja tundel. 18 Lisaks on film eriti relevantne ka tänapäeva keerulises majanduslikus olukorras. Hollywoodi klassikaline ajastu andis mõista, kuidas filmitööstus suudab kiiresti areneda ning kohaneda samal ajal ka valitsenud oludega ühiskonnas. Kõik viitas sellele, et
annaabi.ee 
