Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatl...
elust, sest sealt saame uut informatsiooni teada. Rahvas tarbib seda palju ning on meediaga väga seotud. Kuid kas seda saab üldse täielikult usaldada või mitte? Ajakirjandusel on nii head kui ka halvad küljed. Ajakirjandust on juba mitmeid aastaid peetud ühiskonnale vajalikuks. Tänu ajakirjandusele saavad inimesed maailmas toimunust paremini teada ning on sellega rohkem kursis. Sageli kajastatakse meedias rahva arvamusi mõnede ühiskonda puudutavate teemade kohta. Samuti on ajakirjandusel ka negatiivseid külgi. Üsna halb on see, et inimesed usuvad kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud. Enam-vähem on kõik küll tõde, kuid selle uskumisel tuleks kasutada ka enda loogilist mõtlemist. Sageli esineb juhtumeid, kus ajakirjanik intervjueerib inimest ning enne loo avaldamist moonutab ta mõned laused teistsuguseks. Sellepärast võivad tekkida kuulujutud. Samuti võivad ajakirjanikud ka vahendada uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed ning
otsuseid on keegi vastu võtnud ning palju muud. Näiteks nagu on pea igas koomilises Ameerika filmis soovivad vanemad inimesed teada, kes ära on surnud , mis tähendab , et isegi surmakuulutused on tähtis osa ajakirjandusest. Ka kõige rohkem kritiseeritud nö kollane ajakirjandus on tähtis. Neljandale võimule on tihti etteheidetud ebainimlikkust ja täiesti põhjendamatute kannatuste tekitamist süütutele inimestele. Jah, ajakirjandusel on roll kaitsta oma lugejaid neile tehtava ülekohtu eest, teavitades neid kõigest, mis on ühiskonnas valesti. Kuid ei, ajakirjanikul ei ole õigust ega ammugi mitte kohustust iga väiksematki vihjet kajastada ja see läbi võib-olla süütutele inimestele haiget teha. Nagu vanameister Juhan Peegel on öelnud ,,Ajakirjanikud võite olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava
Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus · Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse juurdepääs lähtudes demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtetest. Reguleerib Avaliku Teabe seadus. Teabenõue isiku pöördumine, millega küsitakse ministeeriumilt avalikku teavet. · Mis roll on ajakirjandusel demokraatlikus ühiskonnas? Ajakirjandusel on teabe hulgast olulise välja valimine ja avalikkusele edastamine.Ausus ja usaldusväärsus.Avalik-õiguslik ringhääling: Eesti Rahvusringhääling(1.juuni 07)
Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik seda õigust kuritarvitada, olgugi, et nende eesmärgid võivad esmapilgul tunduda üllatena. Mitte ükski eesmärk ega tulevikunägemus ei kaalu üles inimese õigust eraelule. Seega võibki kokkuvõtteks väita, et ajakirjandus peab
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Anastasia Djomina 11a Ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ajakirjandusel on palju rolle: ta informeerib ja harib, edastab uudiseid ja teateid, kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal. Inimesed, kes töötavad massiteabevahendites vastutavad oma väljaantud materjali eest. See inimene peaks järgima kõike fakte, mitte liialdades neid. Tänapäeval on palju võimalusi uudiste edastamiseks ja saam...
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses
vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Informatsioonil on tähtis koht tänapäeva ühiskonnas. Võib öelda, et valitseb see, kes valdab informatsiooni. Vabal ajakirjandusel on suur mõju avalikule arvamusele, seepärast nim. teda neljandaks võimuks. Statistikaamet (ESA) on asutus, mis kogub informatsiooni riigi majandustegevuse ja rahvastiku kohta ja teeb nende põhjal üldistusi. Andmed kantakse riiklikesse registritesse: maa-, äri-, riigivara-, valijate-, hoone-, autoregister.... Arhiivid - asutused, kus säilitatakse dokumente 1)Eesti riigi arhiiv (Tallinnas) 2)Eesti ajalooarhiiv (Tartus), (juurdepääs on kõigile riigikodanikele vaba)
Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada. Tänapäeva inimesed ei tee enam vahet tõsistel uudistel ja kollasel ajakirjandusel. Arvan, et praeguses ajakirjanduses on need liialt segunenud. Viimasel ajal võib igast ajalehest leida mõne tegelikult kollasesse ajakirjandusse kuuluva uudise. Inimesed, kes leiavad, et ajalehtedest võib leida vaid tõsiseid uudiseid võivad aga seeläbi petetuks saada. Jällegi on tegu demokraatiaga, kuid minu meelest peaks saama kõmulehti ning tõsiseid päevalehti selgelt eristada. Internetis peaksid olem erinevad uudisteportaalid kõmuartiklitele.
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. · Qinghai · Shaanxi · Shandong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Fujian · Gansu · Guangdong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Hiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised: Trükitehnika Pronks Kell Kompass Vibu Lehvikud Ilutulestik ja tahkekütuse rakett Kalastusõng (konks) Püssirohi Purilennuk Granaat Tuulelohe Lakk
Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Nad arvavad, et anonüümselt kirjutades ei pea nad vastutama. Iga õigus annab isikule ka kohustuse. Sõnavabadus annab inimesele õiguse öelda, mida ta mõtleb, kuid kohustuse oma avaldatud mõtetega teistele mitte kurja teha.Tsensuuri võib pidada diktatuuri tunnuseks. Kindlasti ei taha Eesti ühiskond teha sammu tagasi ning hakata jällegi piirama isikute sõnavabadust. Ajakirjandusel on suur mõju inimeste üle, sellepärast on ajakirjanike vastutus suurem. Internetis on sõnavabadus ületanud igasuguse piiri. Inimesed kirjutavad seda, mida tahavad ja ei mõtle tagajärgedele. Kaisa Komp
Sedasorti ajakirjandus on üle maailma väga levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelastest saame lugeda kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piiri aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjuvõim. Meedial on võime mõjutada inimesi.Seetõttu võimegi nimetada ajakirjanduse neljandaks võimuks. See ei ole sugugi halb, kuid ajakirjandus võiks tegutseda rohkem avaliku huvi kohaselt.
traumeeriv on see, mis müüb. Väärtustama rohkem hakatud rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist kui see, mis tegelikult võiks inimesele huvi pakkuda ja ehk isegi maailma paremaks muuta. Lõpuks ongi jäänud mulje, et inimesed on nii lihtsameelsed ja kogu mõttetus ongi see, mis müüb ja huvi pakub. Ei proovita, mis küll siis saaks, kui esile tuua hoopis teistsugust kui on harjumuspäraseks saanud (välja arvatud Eesti Televisiooni saade ,,Head uudised"). Ajakirjandusel valvekoera rollis oleks vaja sellist positiivset hammustust, mis poeks rohkem inimstele hinge.
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mit...
Mis on kodanikuühiskond? Milleks inimesed moodustavad igasuguseid seltse, ühinguid jne? Mida tähendab, et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on mittetulunduslikud? Miks riigi jaoks on oluline, et kodanikuühiskond oleks riigis tugev? Osa seltse, organisatsioone, ühinguid on püsivad, osa ajutised mida see tähendab? Usk ja usuvabadus Mis on usuvabadus? Eestis enamlevinud usundid Eesti kaks kirikut millised, kes juhivad? Meedia Mis kuulub meedia alla? Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks? Milline aga inimeste jaoks? Mida tähendab - ajakirjandus on objektiivne subjektiivne? Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika? Mis on kommertsajakirjandus, nn. kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel Liikluspolitsei Munitsipaalpolitsei Politsei ja poliitika Riigikaitse Kaitsevägi ja Kaitseliit mis on mis ja mille poolest erinevad?
ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi
võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju. Näitena võib spordiveergudelt juba ammu lugeda sellest, milline jalgpallur kellegagi kedagi pettis või millist jäätist ta väljas käies sõi. Kuid see on hind, mida peab maksma, püüdes omada võimalikult demokraatlikku ja läänelikku stiiliga ajakirjandust.
Tähtsaks ei loeta seda, kuidas inimesed suhtuvad teistesse ega väärtustata seda, mis aitavad elus edasi. Nii on ka väljendanud Kaplintski oma essees ,,Totaalne mäng." Samuti on lausunud Kaplintski oma essees: ,,Elu ja eetika jäävad tagaplaanile." Meie meediakanalid ei kirjuta sellest, mida tegelikult elus läbi löömiseks vaja läheb. Seetõttu võib väita, et meedia ei õpeta tänapäeva noortele tegelikke eluks vajaminevaid väärtuseid. Nüüdisaegse maailma ajakirjandusel on rohkelt positiivseid ja negatiivseid külgi. Üks tähtis aspekt meedia arengu valdkonnas on sõnavabadus, kuid samuti võib inimeste maine sõnavabadusega kergelt kahjustada saada. Teabevahendajad pakuvad mitmekesist kvaliteetmeediat, mis aitavad inimestel elus paremini toime tulla, kõrgeid eesmärke püstitada ning neid saavutada. Meedia kajastab palju ebaolulisi ning esteetilisi väärtussüsteeme, mida
teadma peaks. Meedia väljund demokraatlikus riigis kirjutades on autor jõudnud järeldusele, mis on tegelikult ka õige. Meedia tõepoolest mõjutab inimesi ja iga eraldiseisev üksus püüab enda poole üha rohkem inimesi tõmmata ja selle nimel tehakse ja lubatakse kõike. Näeme ju iga päev reklaame ja teame, mis nende taga tegelikult peitub. Kahjuks on ka see tõsi, et enamik inimesi tõepoolest on huvitatud nn. ,,kollasest ajakirjandusest". Demokraatlikus riigi on ajakirjandusel ja meedial üldse suured õigused. Ei nähta piire. Meedia on kiireim info levimise viis ja seda kasutatakse ära. Kõik jõuab inimestele koju kätte- kaasaarvatud reklaam jms. Lõiku, milles autor kirjeldab poliitilist poolt ja valimiste-eelset reklaami ei oleks minu arvates vaja enam välja tuua, kuna seal kordab essee tegija end eelmistes punktides öeldu najal. Reklaamist kui sellisest on ta juba eelnevas maininud ja ka sellest, kuidas see mõjutab üksikisikuid ning firmasid või teisi
sotsiaalseid identiteete.Kuna ajakirjanduskeel kujundab ja mõjutab otseselt inimeste keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna, et mitte inimesi oma keelekasutuses valele teele eksitada. Vastasel juhul saab jällegi kannatada eesti keelekultuur. Kui suur Ameerika võib lubada kollasel ajakirjandusel eksisteerida ja dollareid koguda, siis väike Eesti ei saa seda endale lubada- see oleks meie kõlbluse ja keele having. Ameerika Ühendriikides elab umbes kakssada korda rohkem inimesi, kui Eestis. See tähendab, et turg on samuti kakssada korda suurem ja mahutab väga palju kollast, kui ka soliidseid väljaandeid. Kui meie pisikeses riigis pressiks turule veelgi enam glamuuri- ja seltskonnalehti, muutuksid kodanikud samuti piltlikult öeldes "kollasteks"
Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris Eestis tegutseb veonduse ja laonduse tegevusalal umbkaudu 4500 ettevõtet. Kogu transpordi sektoris töötab umbes 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist tööl käivatest inimestest, neist ligi neli tuhat töötab väljaspool Eestit. Suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel, veondust abistavad tegevused (sadamad, ekspedeerimine) ja sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor ka raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi. Arvestades tänapäeva tehnoloogia uskumatult kiiret arengut, siis on minu arvates suur tõenäosus, et tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris suureneb jõudsasti. Seda sellepärast, et tehnoloogia arenguga leitakse uusi viise (või arendatakse olemasolevaid) ning uusi strateegiaid, kuidas kauba/inimvedu teostada või seda organiseerida. Uued vi...
tõde, et kedagi ei või süüdlaseks nimetada enne kui tema süü kohtulikult tõestatakse. Kõmureporter aga, märganud kellegi käitumises-olemises midagi kahtlast, ei vaevugi oma huviobjekti selgitust ära kuulama, rääkimata siis tõendusmaterjalide hankimisest. Ajakirjanduse puudumine 21.sajandil näib olevat võimatu.Tema osakaal riigi ühiskonna edendamisel on väga suur. Ta kas paneb rahva naerma või nutma, toetama või vihkama. Siiski mina leian, et ajakirjandusel on ühiskonda parandav mõju. Tihti seda ei märgata ning seepärast jäetaksegi see päästerõngas kasutamata.
Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks läks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui väga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku pärast, tuleb rõhuda tõsistematele teemadele. Õnneks on meedia rahva soove ning vajadusi tähele pannud ja pakub üha enam väärtuslikke ja tõsiseid artikleid. Võib väita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll täita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub sündmusi üle vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab
siis jääbki Eestist mulje kui venelaste vaenlane.Kas nende seisukohad on valed või on asi selles, et igaüks näeb asja oma mätta otsast?.Samasugune vastasseis oli ka Tammsaare romaanis"Tõde ja Õigus" Andrese ja Pearu vahel.Mõlemad uskusid, et neil on õigus.Tegelikkuesesnäevad mõlemad tõde enda vaatenurgast ja samamoodi ka meie-eestlased ja venelased.Erapooletu meedia puudumisel mängib rolli ajakirjaniku isiklik huvi.Seega kui inimesed loevad või vaatavad uudiseid, on ajakirjandusel meie üle suur mõju.Ajakirjandus kujundab meie arvamusi ja pimestabloo teise poole nägemist, mida ei ole kirja pandud, kuid reaalselt eksisteerib.Seega on meedial suur mõjuvõim inimeste üle.Lõplik valik jääb siiski inimesele endale. Ühiskond ja ajakirjanduson sümbioosis. Kui ei oleks ühiskonda ja seal toimuvaid sündmusi, poleks ka meediat , kes seda kajastaks ning kui ei oleks ajakirjandust, siis ei teaks inimesed, mis maailmas toimub
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse
Seni polnud poliitilise elu muutmisest juttu olnud. Kuidas saigi nii suure võimuga NSV Liit seda tunnistada, et tema poliitika vajab uuendamist ja muutmist. Vahepeal, 1986. aastal, oli levima hakanud glasnost ehk avalikustamine. Glasnost tähendas saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm
mis väidab, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Kui ajakirjandus räägib-kirjutab kuriteost kui sündinud faktist seostatult konkreetse isikuga ja kirjeldab ka võimalikke karistusi, võib tavalugeja pidada seda siiski kurjategijana käsitlemiseks. Kohtumõistmise ja ajakirjandusvabadusega seoses võib tõstatada ka järgmise küsimuse: kui tegemist on eriti julma tapmislooga, siis kas ajakirjandusel peaks olema võimalus seda detailselt ja täpselt kajastada? Kohtupidamise objektiivsuse suhtes võib ju mõningate faktide suunatud kajastamine mõjutada ka kohtunikku oma otsuse langetamisel. Ajakirjandusvabaduse häid ja halbu külgi saab kaaluda veel ühest vaatenurgast. Ühelt poolt on ajakirjandus ühiskonna kõige olulisem teabekanal ja demokraatia tugi, teiselt poolt on aga tegemist kasumit taotleva ettevõttega. Ajakirjandus kui ettevõtlus ja äri on reeglina
Sedasorti ajakirjandus on üle maailma küll levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelaste tegemistest saame lugeda, kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjujõud. Meedial on võime mõjutada inimesi. Üks lihtne lugu mõnest lihtsast teemast võib pöörata pea peale paljude inimese arvamuse. Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Tootmisharud Tööstus Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKPst. Suurimad tööstusharud on raua-, terase-,
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoob...
1976.a. sai Taageperade pere NL viisad Eesti külastamiseks, kuid siiski Eesti jäi külastamata Külaline Eestist Lennart Meri "Ma polnud sinust midagi kuulnud, aga kui teatud asutus Tallinnas rõhutas, et ma Helsingis olles ei tohiks kokku puutuda Rein Taageperaga, siis teadsin, et seda tuleb teha" Esimest korda täiskasvanuna pääses R.Taagepera Eestisse mai alguses 1987.aastal Esimene tema artikel, mida N.Eesti ajakirjandusel lubati avaldada oli 1988 aastal, millele järgnesid kuupikkused külaskäigud Eestisse Julgus pani KGB taotlema Taagepera maalt välja saatmist "Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191 Aasta 1991 Taagepera artiklid toetasid kodanike komitee loomist ajal, mil Marju Lauristin ja Edgar Savisaar selle vastu olid Ta valiti Tartus Eesti kongressil, kellel ta soovitas kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
meelepärane. Muidugi pakub ta ka muid, peale pahamaiguliste elementide: tuntust. Näiteks poliitiku olulisemaid ressursse on tuntus. Ilma avalikkuse tähelepanuta võib poliitik pillid kotti panna, eriti enne valimisi. Palju raha kulutatakse selleks, et kandidaatide näod ajalehes, teles või tänavail nähtaval oleksid. Näolapiga tekst on mõttetu. Oluline on nägu ja kiidulaul meedias. Ajakirjandus sellest vaatenurgast on nõrk- poliitikud lasevad ajakirjandusel end läikima lüüa, muu tuleb iseenesest. Siiski hakkab personalism Eesti ühiskonnas kustuma, nagu kustuvad värvifotod aastakümnete möödudes. Ajakirjandus ei ole masin, vaid jõud, mis võib kasvada, end restaureerida, oma tahte järgi ümbrust kujundada. Paraku on meedia sageli Jumala rollis- sõna ravib, sõna jõud ka tapab. Oluline on sõna jõud, sõna võime sisaldada endas tervet maailma, mida usuvad inimesed
kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui v�ga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid. V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati avalikku arvamust, mile tagaj�rjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub s�ndmusi �le vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on �nneks ka
Millised on Teie arvates blogi plussid ja miinused traditsioonilise ajakirjandusega võrreldes? Palun tooge välja blogide puhul vähemalt kaks plussi ja kaks miinust. 1) Blogi plussiks on see, et seal kirjutavad päris inimesed päris lugusid ja arvamusi. 2) Blogi plussiks on see, et kirjutajat ei sunni seda keegi tegema, st inimene kirjutab sellest, millest tahab ja nii, kuidas tahab. 1) Blogi miinus on see, et lugejaskond ei pruugi olla nii suur, kui tradtsioonilisel ajakirjandusel. 2) Blogipidaja jaoks on miinus see, et see vajab pidevat järelvalvet ja blogipidaja peab teadma, mis tema blogilehel toimub, kommentaarid jne. 23.Selgitage, mida Teie arvates mõeldakse nn kollase ajakirjanduse all. Kas Eestis on olemas oma nn kollane ajakirjandus? Palun tooge oma väite kinnituseks näide. Kollane ajakirjandus otsib intriige kohalike ja välismaisete kuulsuste eraeludest, uudiseks läheb ükskõik, mis nad teevad. Kajastatakse vähem tõsiseid uudiseid ja rohkem meelelahutust
poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada. Kohus leidis, et sekkumine Lingensi sõnavabadusse polnud proportsionaalne taotletava eesmärgiga ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik.6 Põhiseadus kaitseb arvamuste avaldamist erinevates valdkondades
kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõigile, kes seda soovivad. Seetõttu on ajakirjandus demokraatliku ühiskonna oluline komponent. Mida vabam on ühiskond, näiteks Ameerika Ühendriigid, seda rohkem on avalikkusele kättesaadavaid uudiseid ja teavet. Kodanikud on tavaliselt piisavalt informeeritud
Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust. Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll. Keelustati erakondade tegevus, ainukesena jäi Isamaaliit, opositsiooni kiusati, streigid, meeleavaldused keelati.
24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Kuna parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada, on nad pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. Raske määratleda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud
vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat. • Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõestust ja allikate usaldusväärsust. Alati. • Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all.
1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat. Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid, 1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima ,,Väikest muusikaleksikoni". 1. 4. 2. Infosaated Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest. Kuigi uudised olid olulised, olid nad algusaastatel võrdses mahus vaimulike saadetega. Enne riigistamist sõltusid uudised teabeagentuurist ETA ja ajalehtedest, riigipühadel uudiseid ei loetud.
Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
