Tallinna jõulupuu sai taas püsti Elile hommikul sikutasid töömehed juba kolmandat korda püsti Tallinnas Raekoja platsil asuva pealinna esindusjõulupuu. Harjumaalt Hirvlist pärit erakordselt kahar jõulukuusk on ümber kukkunud kaks korda: esimest korda kadripäeval ning teist korda esimesel advendil. Siis oli kuusk juba täies ehtes. Mõlemad õnnetused lõppesid õnnelikult, sest ükski inimene puu alla ei jäänud.Kuuse lühemaks saagimisega alustati tegelikult juba üleeile õhtul, püstitamisega eile varahommikul, kella viiest, mil torm oli vaibunud. Põhiline aeg läks murdunud kännu välja sikutamiseks maapõues olevast august, mis on oma poolteist meetrit sügav. Mõni töömees puges peaaegu sinna sisse. "Kes saagis, kes kangutas, kes õpetas, kes luges lihtsalt kuuse aastarõngaid," kirjeldas Delfi fotograaf Raekoja platsil toimunut.Lõpuks saadi kuusk jälle püsti, seekord 4 meetrit lühema ja tunduvalt kergemana. Kui kuusepuu kaalus ...
Norra NATO liige kalandus Põhjamaade nõukogu nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest Soome Põhjamaade nõukogu sõjamaksude maksmine NSVLle 1990 ndatel hakati lähenema ELile ja põllumajandus, tööstus lääneriikidele 1995 liitumine ELiga Taani NATO liige põllumajandus Põhjamaade nõukogu ELi liige 1973 aastas
täheldatav veel täiendav de facto suveräänsusastme vähenemine seoses majandus- ja võlakriisi ületamisega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kaasabil. Eestis rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) teise paragrahvi kohaselt „Eesti kuulumisel ELi kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid kohustusi”. Põhiseadus välistab põhimõtteliselt piiramata volituste andmise ELile ja temaga seotud institutsioonidele. See peaks tähendama, et iga uus liidu alusleping või selle täiendus, millega antakse ära Eesti suveräänsust või võetakse uusi kohustusi, saab hakata Eestis kehtima vaid juhul, kui vastavalt on muudetud Eesti põhiseadust. Seda saab antud küsimustes teha aga üksnes rahvahääletusel. Sellise kaitseklausli lisamine referendumil heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seadusse pidi kaitsma Eesti riigi ja rahva suveräänsust
kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist(12 %) ikka veel kaugele. EL on viimastel aastatel olnud kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas. 2008. aasta detsembris leppis ELi seadusandja kokku kliima- ja energiapaketis, milles seatakse ELile ambitsioonikad eesmärgid. EL võttis endale ühepoolselt kohustuseks vähendada 2020. aastaks oma heitkoguste kogumahtu 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra ning tõsta seda eesmärki heitkoguste vähendamiseni 30 % võrra juhul, kui 2009. aasta detsembris sõlmitakse Kopenhaagenis ulatuslik rahvusvaheline kliimamuutusi käsitlev kokkulepe. Samuti seadis EL endale eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 2020. aastaks 20 %- ni.
normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse. ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas: 1) tolliliit; 2) siseturu toimimiseks konkurentsi eeskirjade kehtestamine; 3) rahapoliitika nies riikides, kus rahaühikuks on euro; 4) ühine kaubanduspoliitika; 5) mere bioloogiliste ressursside kaitse kalapoliitika raames. Nendes valgkondades võib õigusakte menetleda vaid EL, liikmesriigid on oma
aastal Göteborgis vastu Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Johannesburgis (2002) toimunud säästva arengu ülemaailmset tippkohtumist silmas pidades täiendati seda 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Peamiseks väljakutseks on järk-järgult muuta meie praeguseid säästva arenguga kokkusobimatuid tarbimis- ja tootmisviise ning killustatud lähenemist poliitika kujundamisele. Euroopa Ülemkogu tulenevalt 2004. aastal vastu laienenud ELile suunatud ambitsioonika ja laiaulatusliku uuendatud säästva arengu strateegia, mis arendab edasi 2001. aastal vastu võetud strateegiat. See dokument sisaldab ühtset ja sidusat strateegiat selle kohta, kuidas EL saab tõhusamalt täita oma pikaajalisi kohustusi tulla toime säästva arenguga seotud väljakutsetega. Dokumendis kinnitatakse vajadust ülemaailmse solidaarsuse järele ning tunnistatakse, et on
Postimees; http://e24.postimees.ee/2057866/ansip-korra-oleme- toostuskindlustusmakse-langetamisel-juba-eksinud. Kasutatud 20.02.2014 26. Kund, Oliver 2013. Ansip: iga riigireeturi paljastamine teeb meid tugevamaks - Postimees; http://www.postimees.ee/1345016/ansip-iga-riigireeturi-paljastamine-teeb- meid-tugevamaks. Kasutatud 20.02.2014 27. Mihelson, Helen 2013. Ansip: Merkel on hea kantsler nii Saksamaale kui ELile - Postimees; http://www.postimees.ee/2083110/ansip-merkel-on-hea-kantsler-nii- saksamaale-kui-elile. Kasutatud 20.02.2014 28. Sulbi, Raul 2013. Peaminister Ansip ja Bulgaaria president: ELi idapartnereid ei jäeta üksi - Postimees; http://www.postimees.ee/2050200/peaminister-ansip-ja-bulgaaria- president-eli-idapartnereid-ei-jaeta-uksi. Kasutatud 21.02.2014 29. Kangro, Karin 2013. Ansip: ministrite palk pole ainsana tõusnud kriisieelsele tasemele
tööstuskaupade hinnatariifide alandamisega. Selline kannapööre tekitas suuri probleeme arengumaadele, kes sõltuvad piiratud hulgast eksportkaubast, Taile (riis), Aafrika riikidele ja Indiale (puuvill) ning Brasiiliale (suhkur). Probleem puuvillasektoris vastandab Aafrika tootjad (Benin, Burkina Faso, Mali, Tsaad) ja Hiina Ameerika Ühendriikidele, esimesed nõuavad 82% suurust tootmistoetuse vähendamist Ameerikas. Probleem banaanisektoris: Ladina-Ameerika tootjad heidavad ELile ette, et see kehtestab nende banaanidele tõkestavaid makse. EL teatas, et on valmis 2016. aastal vähendama maksu 176 eurolt tonni eest 144 eurole tonni eest. Kinnitati põhimõtteline kokkulepe. Siiski ähvardasid AKV riigid, millest pärit banaanide suhtes on kehtestatud Euroopa turule eelisjuurdepääs, blokeerida rahalise hüvitise puudumise korral igasuguse üldise kokkuleppe. Lõpuks olid Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina ja Hiina jätkuvalt vastu oma tööstusturgude avamisele.
Regionaalne juhtroll on sillaks globaalsele juhipositsioonile?: esmalt tuleb piirkond uuesti määratleda, et oleks sobivamad terminid. (Mehhiko ei ole Lõuna-Ameerika osa). Korraldas ÜRO stabiliseerimist Haitil. Piirkondlikud läbikukkumised: puudub toetus, et Brasiilia saaks ÜRO julgeoleku nõukogus eesistuda. Mehhiko ja Argentiina regionaalsed rivaalid. Välispoliitilised suunitlused: üldine edu: BRICSi liige, G20 tõus, IBSA, 2007a. strateegiline partner ELile. Globaalsed spordiüritused (FIFA ja Olümpia mängud). Üldine enesekindlus- hääletas ÜRO julgeoleku nõukogus vstu USA sanktsioonidele Iraanis. Lõuna-Ameerika regionalism: Konsensuaalne hegemoonia- 1990 ja Brasiilia, idee roll piirkondliku hegemoonia ja korra jaoks- selle tulemus Mercosur. Koostööline hegemoonia- majanduslikud ja julgeoleku elemendid, rohkem kui ideed. Brasiilia kõhkleb, kas aksepteerida üldse mõnda meedet, mis limiteeriks suveräänsust. UNASUR: integreerib
sisseoste teistes ELi liikmesriikides hallatavatel internetilehekülgedel. Ühisrahaga kaasnevad mitmed eelised, nagu kõikuva vahetuskursi ja valuutavahetusega kaasnevate kulutuste kadumine. Ettevõtetel on sel viisil kergem tegeleda piiriülese kaubandusega, majandus on stabiilsem ja kasvab ning tarbijatel on rohkem valikuid. Ühisraha julgustab inimesi ka reisima ja teistes riikides sisseoste tegema. Ülemaailmsel tasandil annab euro ELile rohkem mõjuvõimu, kuna euro on dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta. 16 Euro () on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania.
üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat Kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast.
- kirjeldama EL karistusõiguslikku pädevust enne ja pärast Lissaboni leppe jõustumist – III sammas, koostöö RVÕ iseloomuga. Kõik pidid jõudma kokkuleppele ja pidid olema nõud. Karistusõiguse materiaalõiguslik pädevus – reguleeriti raskeid kuritegusid (kõik oli ühtlustatud), ka liidu finantskuriteod, keskkonna kuriteod hakati direktiivide abil kehtestama. Oluline enne lissaboni. Pärast lissaboni muutus see valdkond liidupoliitika tavaliseks osaks, rohkem pädevusi Elile. Materiaalõigust kehtestatakse endiselt rasked kuriteod, finantskuriteod, ning ka liidupoliitika ellu viimise tagamiseks. Menetlusõiguse ühtlustamist enne lissaboni ei olnud. - andma ülevaadet EL karistusõiguse aktuaalsetest probleemidest ja olulisematest õigusaktidest ning EL kriminaalpoliitikast - tundma EL kriminaalmenetlusõiguse ja õigusalase koostöö aluseid ja põhiprobleeme – miks kriminaalmenetlusõigust ühtlustatakse
( Lissaboni leping hõlmab praktilisi muudatusi, et viia algselt kuue liikmesriigiga ELi ülesehitus vastavusse 27 liikmesriigiga liidu vajadustele. Leping sõlmiti 2007. aastal, kuid ta jõustub alles siis, kui kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud. Lepinguga muudetakse EL demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, võetakse kasutusele lihtsustatud menetlused ja hääletamise kord, tagatakse asjaomases hartas kehtestatud põhiõigused ning ELile luuakse võimalus esitada maailmas oma seisukohti ühel häälel.) Lepingu põhisätted Euroopa Parlamendile antakse suuremad seadusandlikud ja eelarvevolitused. Liikmesriikide parlamentidele antakse ülesanne jälgida, et EL järgiks subsidiaarsuse põhimõtet. Suurendatakse valdkondade arvu, mille puhul toimub nõukogus hääletamine kvalifitseeritud häälteenamusega. Volitused ja kohustused jagatakse liidu ja liikmesriikide vahel selgemini.
eelkõige tööjõu kvalifikatsiooni, kutseõpet ja paindlikkust; samas tuleb kohandada tööturge vastavalt majanduslike muutuste nõuetele. Tööhõive edendamist käsitletakse ühishuvina. Poliitika valdkonnas on ELi ülesanded seotud liidu kodakondsusega, õigusalase koostööpoliitikaga kriminaalasjades ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Liidu kodakondsusega on liikmesriikide kodanike õigusi ja huve ELis veelgi enam tugevdatud. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika seab ELile järgmised ülesanded: 1) ELi ühiste väärtuste, põhihuvide ja sõltumatuse kaitse; 2) ELi ja tema liikmesriikide julgeoleku tugevdamine; 3) rahu säilitamine maailmas ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine; 4) rahvusvahelise koostöö edendamine; 5) demokraatia ja õigusriigi põhimõtete toetamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse; 6) ühiskaitse ülesehitamine. Kuna EL ei ole riik, saab neid ülesandeid täita ainult sammhaaval. Välispoliitika ja
meetme täitmiseks. Kõnealuse mehhanismi aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle eelduseks on otsekontaktid õigusasutuste vahel. • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Justiitsasjadega seotud EL-i ametid • Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Lissabon. Üks ELi detsentraliseeritud asutusi, mis on loodud selleks, et anda ELile ja selle liikmesriikidele faktidel põhinev ülevaade Euroopa uimastiprobleemidest ja tagada uimastitega seotud arutelu tarvis tõsiseltvõetav tõendusmaterjal. • Eurojust - ELi õiguskoostöö üksus Haagis, Hollandis. Õiguskoostööga tegelev asutus, mille eesmärgiks on aidata tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal turvalisus. • Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Viin. Euroopa Liidu nõuandev asutus. • Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, Vilnius
EUROOPA LIIDU KOLM SAMMAST Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, milles Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga
EUROOPA LIIDU KOLM SAMMAST Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, milles Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on 19 EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga
tasandil olev norm, tema kehtivus murrab madalama normi kehtivuse konflikti korral. · EL õigus ei kuulu õigusnormi hierarhiasse. EL õiguse norm ei murra siseriikliku õigusnormi kehtivust, vaid tingib ainult siseriikliku normi kohaldamata jätmise konkreetsel juhul. · Kui EL saab föderatsiooniks, siis see olukord muutub. Kui pädevuse määramise pädevus läheb Eesti riigil üle Elile, tekib alluvussuhe liitriigi ja selle osariigi vahel. Sel juhul oleks liiduõigus kõrgemal siseriiklikust õigusest. Praegu see nii ei ole. · Preambul ei kuulu kõige kõrgemasse seltskonda, seda saab muuta tavalises korras. a.i.1. PS I + XV ptk, PS täiendamise seadus a.i.2. PS II XIV ptk, PS rakendamise seadus a.i.3. Konstitutsionaalne seadus, Riigikohtu järgi konstitutsioonilised seadused (PS §104 lg 2) a.i.4. Lihtseadus a.i.5
Kolm sammast Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, millel Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
