E-residentsus Tutvustav tekst e-residentsusest ja e-residentsuse juhist Kaspar Korjusest Mis on e-residentsus? Veebi teel Eesti riigi poolt pakutavad teenused. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Tegelikult on igal maailma riigil võimalus e-residentsuse abil kaupa müüa rahvusvaheliselt, mis avardaks piire ja muudaks ostlemise üle maailam palju lihtsamaks. E-residentsuse plussid Eesti riigile: 1) Võimalus rahvusvaheliselt äri ajada- tugevdaks Eesti kaubandust välisriikidega ja ka majandust. 2) See võimendab tõestatult ka meie majandust. 3) E-residentsuse abil saab Eestist saada piirideta riik. Kui palju on Eestil residente?
aktsionäride suur roll; Beveridgian ( Inglismaa) hierarhiline. Erinevad th süsteemid: 5 rahastamise süsteemi . Põhimudelid: 1) Haigekassa ehk kindlustusmudel ( juurdepääs kindlustatatul, kaetud 90-100%, rahastus tööjõumaksudest, Purchaser-provider split, jätkusuutlikkus sõltuv tööturu olukorrast, patsiendil valikuvabadus, haiglaravile ja eriarstiabile orjenteeritud. 2) Riiklik ehk maksupõhine juurdepääs residentsuse alusel, kaetud 100%, tulud ................????? NB!!! EKSAMIL võib olla - Kas tervishoid on avalik kaup? On avalik kaup.Miks on avalik kaup? Sest on välismõjud ,mis juhtub kui riik panustab vähe tervishoidu ühiskond on haige, nakkushaigused leviks, terbitakse vähem kui peaks jne. Inglismaa tervishoiusüsteem: NPM liiga palju riiki takistab majandust ( kui riik liiga palju sekkub turgu) jne. Toodi sisse haiglate kvaliteetide standard ( kvaliteedi märgid ja tärnid, erinevad
Tulemuskonto. 13. Millisel arvestusel põhineb maksude deklareerimine? Kirjelda. Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud (edaspidi isikud) eelmise kalendriaasta tulu kohta. Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16
tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta. Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast (TuMS § 6 lg 2). Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud. Juriidilise isiku residentsus määratakse selle järgi, kas isik on asutatud Eesti seaduste järgi või mitte (TuMS § 6 lg 3) Elukoha mõiste sisustamisel tuleb juhinduda tsiviil-seadustiku üldosa § 14 toodud definitsioonist: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamisest elab
Ressursside nappus võib olla ka liikuma panevaks jõuks. Majanduse põhiküsimused · mida ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota Majandussüsteemid · Kõige vanem majandussüsteem on naturaalmajandus eksisteerib piirkonniti · Käsumajandus, ka plaanimajandus kõik majanduse põhiküsimused otsustab riik, eraomandid puuduvad või on vähesel määral tekkis defitsiit Majanduse põhinäitajad Makromajandus RKT- rahvuslik kogutoodang lähtub residentsuse põhimõttest mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis oma riigi toodetud kaupade ja teenuste lõppsumma lähtub territooriumi põhimõttest mõõdab majandusliku tegevuse tulemuslikkust/tootlikkust. Liigid (lk 142) Millele SKP kuulub? · Reaalne eratarbimine · Nominaalne investeeringud
Erisoodustus- kingitused, annetused, dividendid, vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil. Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident? 1. Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident. 2
ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse alguse ning lõpu kuupäeva, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning § 23 lõikes 3 nimetatud andmeid; 2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema registreerimisnumbrit; 3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse; 5) ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse,
mobiilsuse tagamine (sh piiriülene jagunemine, ümberkujundamine); tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutele mõeldud ja paindlikuma ühinguvormi ning (börsi-)aktsiaseltsi kui suurematele ühingutele mõeldud ja suuremat kapitali paigutajate hulka mõjutava ning seetõttu rangemaid reegleid vajava ühinguvormi regulatsioonide vahel; mittetulundusühingu regulatsiooni detailsuse aste; äriregistri n- ö ettevõtjasõbralikkuse suurendamine; e-residentsuse projekti soodustamine jne.103 Süsteemse ja põhjaliku ühinguõiguse revisjoni läbiviimine käesolevas lähteülesandes kirjeldatud ulatuses ei ole võimalik olemasolevate ressursside abil ning seetõttu on Justiitsministeeriumi hinnangul parimaks lahenduseks ühinguõiguse kodifitseerimise projekti läbiviimine EL vahendite kaasabil, millega arendatakse rahastamisperioodil 2014–2020 poliitikakujundamise kvaliteeti. Kodifitseerimise projekti on seeläbi
innovatsioon maksunduses. 2. Millised on tooteinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris. Tooge näiteid. Tooteinnovatsioon – uue või märkimisväärselt täiustatud toote või teenuse turuletoomine Protsessiinnovatsioon – uue või märkimisväärselt täiustatud tootmis- või tarnimismeetodi rakendamine Avaliku sektori puhul võib näideteks tooteinnovatsioonist tuua hiljuti Eestis tutvustatud e-residentsuse kontseptsiooni. Protsessiinnovatsiooni näitena võib tuua juba olemasolevate teenuste elektrooniliseks muutmise (nt. Paberivaba ARK). 3. Millised on organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris. Tooge näiteid. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga.
tegutsemise loa omaniku nime, registrikoodi, loa numbri, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 2.4) printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 2.5) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi; 3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 5) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse
teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Näiteks võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisaldub ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) Mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. RKP lähtub residentsuse põhimõistest, SKP aga territoriaalsest jaotusest. Lisandväärtus Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. Nominaalne SKP - Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP - reaalne SKP ehk SKP püsivhindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades
aadressi ja tegevuskoha aadressi; 6) printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 7) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi; 8) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 9) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 10) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 11) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 12) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja
kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Eesti seaduste alusel asutatud juriidiline isik (JI), Eesti asukohaga Euroopa äriühing (SE), Euroopa ühistu (SCE). Mitteresident- nii füüsiline kui juriidiline isik. JI staatust mitteomava välismaise isikute ja varakogumi tulu maksustatakse osanike/liikmete tuluna. Mitteresidendi püsiv tegevuskoht, muu tegevuskoht. Al 2011 FI residentsuse määramise vorm R. Eestis maksustatakse residendi n.ö maailmatulu. Püsiv elukoht: majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis k.a volitatud esindaja kaudu toimuv majandustegevus. Seotud isikud (nt elukaaslane). Kuni 2007 TM JI ja seotud mitteresidendi või FI ning FIE ja seotud mitteresidendi või FI vaheliste tehingutelt ning seotud FI-le antud laenude jäägilt. Al 2007
2009 21/79 ehk X /0,79*21% 21% 27 000 2250 2010 21/79 ehk X /0,79*21% 21%?? 27 000 2250 2011 2012 1.2 RESIDENT JA MITTERESIDENT Üldjuhul ei kattu residendi mõiste kodaniku mõistega, kuigi on ka riike, kus kodanik on maksukohuslane jätkuvalt, või kuni viis aastat peale riigi territooriumilt lahkumist (Rootsi). Residentsuse määratlemisel kasutatakse tihti ka alalise elukoha määratlust s.t.füüsiline isik loetakse residendiks kui ta on asunud 183 ± 10 päeva riigis kas siis jooksva 365 päevase perioodi jooksul või siis antud riigi kalendriaasta, maksu-aasta või tulu-aasta jooksul. Seejuures on oluline teada, et need mõisted ei ole identsed. Maksuaasta algab Suurbritannias 6.aprillil ja Uus-Meremaal 1.aprillil, Austraalias 1.juulil ning Budistlikes riikides algab uus aasta kevadel.
kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik ELi riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise liikmesriiki elama asumist tutvuda riigi maksusüsteemiga. Otsesed maksud (tulumaks) on riigiti erinevad, kaudsed maksud (aktsiis, käibemaks) on ühtlustatud. Ühest liikmesriigist teise siirduvate isikute tulu kahekordset
Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik ELi riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse 29 puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise liikmesriiki elama asumist tutvuda riigi maksusüsteemiga. Otsesed maksud (tulumaks) on riigiti erinevad, kaudsed maksud (aktsiis, käibemaks) on ühtlustatud. Ühest liikmesriigist teise siirduvate isikute tulu kahekordset
Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik El riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise liikmesriiki elama asumist tutvuda riigi maksusüsteemiga. Otsesed maksud (tulumaks) on riigiti erinevad, kaudsed maksud (aktsiis, käibemaks) on ühtlustatud. Ühest liikmesriigist teise siirduvate isikute tulu