Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonna valitsemine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord . Valitsemise põhivormid: presidentalism , parlamentarism . Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad . Huvide esindamine ja teostamine . Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon . Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon . Riigipea . Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman . Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid . Kohalik omavalitsus . Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.
1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim , milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe . Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus - ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile.
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh ; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse;
1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama . Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president , konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island , Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust , valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e. valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad.
Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tahendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus - ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast - alamkojast ehk esindajatekojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga nelja aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga võrreldes on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht . Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias , Soomes, Venemaal. Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid: o Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: o Mittedemokraatlikud reziimid ( autoritaarsed , totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Riigi valitsemise vormid: o Vabariik - valitsemisvorm , mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto , kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate
2 poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia , Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima . Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab valiku langemist populistide kasuks, kes ei pruugi oma lubadusi täita. Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. o Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad : Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg , Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja . Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania , Belgia, Holland , Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid , sest monarhil on riigis piiramatu võim.
Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui ka monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud, see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike.
3 Neis on riigipead koondanud enda katte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu.
3. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Lk.80 ­88 Huvide esindamine ja teostamine. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest: o Väikeparteid - nõrga organisatsioonilise struktuuriga, neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest. o Bürokraatlik partei - selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel , on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud , sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. o Laiahaardeparteid - nende teke jääb 1970-ndatesse aastatesse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma , vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. o kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei
Sotsiaalne liikumine ­ erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata , on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. ­ feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine , globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonna valitsemine #1 Ühiskonna valitsemine #2 Ühiskonna valitsemine #3 Ühiskonna valitsemine #4 Ühiskonna valitsemine #5 Ühiskonna valitsemine #6 Ühiskonna valitsemine #7 Ühiskonna valitsemine #8 Ühiskonna valitsemine #9 Ühiskonna valitsemine #10 Ühiskonna valitsemine #11 Ühiskonna valitsemine #12 Ühiskonna valitsemine #13 Ühiskonna valitsemine #14 Ühiskonna valitsemine #15 Ühiskonna valitsemine #16 Ühiskonna valitsemine #17 Ühiskonna valitsemine #18 Ühiskonna valitsemine #19 Ühiskonna valitsemine #20 Ühiskonna valitsemine #21 Ühiskonna valitsemine #22 Ühiskonna valitsemine #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bluebirx Õppematerjali autor

Lisainfo

Ühiskonna valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.
Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine.
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid,
valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim.
Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.
Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu
Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja
regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid.

ühiskonna valitsemine , demokraatlik valitsemiskord , valitsemise põhivormid , presidentalism , parlamentarism , monarhia , vabariik , sotsiaalsed liikumised

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

h3_l3_n profiilipilt
h3_l3_n: väga põhjalik :)
01:21 05-12-2011


Sarnased materjalid

9
doc
Ühiskonna valitsemine
37
docx
Ühiskonna valitsemine
17
doc
Ühiskonna valitsemine
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
52
doc
Ühiskonnaõpetuse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun