Erandid sätestatakse seaduse 2. , 3. ja 4. peatükis. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ning sihtasutustes. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul
ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: Tunnused: 1) ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.); 2) ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; 3) tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis; 4) tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid); Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. ÜLDKÜSIMUSED HALDUSÕIGUSEST Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad ja ametikohad omavahel kokku viia ning on põhimõtteliselt üldsusele teada, et mis ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Julgeoleku kontrolli tegi julgeolekuasutus Kaitsepolitseiamet. Vastavalt RS-le puutun kokku väga delikaatsete andmete- ja infoga. Tulles tagasi juurdepääsupiirangute märkimise juurde ja eelpool mainitud töölepingute
vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks · rahastatakse riigieelarvest · töötajaskond palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Ülesanne · Õ lk 32 (uus õpik) · Õ lk 37-39 (vana õpik) · Sõnasta avaliku sektori ülesanded. Avaliku sektori ülesanded: · seadusandlus, avaliku korra tagamine · maksude kogumine ja ümberjagamine · avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) · tellib teenust iseseisvatelt avalik- õiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides konkreetse seadusega nt rahvusraamatukogu, ETV jne)
muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid. Tõenäoliselt kestab arutelu ning tuline vaidlus reformi vajalikkuse üle veel paar aastat ning kõik sõltub Eesti ühiskonna tahtest muuta haldusjaotus mugavamaks, tundes seeläbi mõningaidki väiksemaid probleeme
tegevuse kordumise alusel. Juhtimise koosseis: juhte peab olema nii vähe kui võimalik ja palju kui vajalik, juht ei loo otseselt materiaalseid väärtusi, vaid kaudselt. Iga juhikoht nõuab materj. kulutusi. Üldiselt juhtimine 2-3 astmeline. Ebakõlad juhtimises: töötüli lahendatakse komisjonis. Juhitavad ja admin. töötajad 4 rühmas: insenertehnilised (tegevus tootmise- teenindusega, siin on nt tippjuht, tema asetäitja tootmise alal, peaspetsialis), teenistujad, noorem teenindav personal, töölised. Juhi omadused: ei rahuldu saavutatuga, saavutab edu väsimatu töö ja andumusega, peab olema eeskujuks nii kutsetöös kui isiklikus elus, peab olema anne töötada juhina ja oskus töötada inimestega. Nõuded juhile: iga juhtija peab oskama lähtuda juhtimise printsiipidest, ammendavad oskused ja teadmised juhitavast valdkonnast. Juhtide tööjaotus: võetakse aluseks ülesanded, spetsialiseerituse ametikohale. Juhtide koormus on enam-vähem võrdne.
omaks uusi tööpõhimõtteid. Sellisel juhul hakkaksid liiga jäigad protseduurireeglid muutusi takistama. Hoolimata reeglite vajadusest ja kasulikkusest ei tohiks neid avalikus sektoris üle tähtsustada ega seada neid tähtsamaks kui üldist eesmärki (tuleb meeles pidada, et reeglid on seatud sisse siiski ülesande paremaks täitmiseks, mitte aga nende muutumiseks või muutmiseks omaette eesmärgiks). Erinevalt erasektori töötajatest on avalikud teenistujad oma töös avaliku võimu esindajad ja peavad seepärast ka vastavalt käituma. Saksa filosoof Christian Wolff (1679-1754) on öelnud, et avalikud teenistujad peavad tegutsema legaalselt ja efektiivselt, nad peavad olema õiglased ja arukad. Avalikku teenistust reguleerib Eesti Vabariigis avaliku teenistuse seadus, mis seab avalikele teenistujatele teiste töötajatega võrreldes rangemad nõudmised ning samas pakub neile ka täiendavaid sotsiaalseid garantiisid.
neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Leia kõik võimalikud osapooled! 1 "Koolivaheaeg võib lõppeda juba augustis" · õpilased · lapsevanemad · õpetajad · koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse
Tuleb pakkuda muud tööd. Kuni 5 a (etteteatamine 2kuud, 2kuu keskm palka), kuni 10 a (3 kuud), üle 10a (4kuud). Kui tööandja venitab tööraamatu/lõpparve andmisega, iga päeva eest tööpva keskmist palka. Tööalased vaidlused: hea kui saab lahendatud kohapeal, töötajate usaldusisiku kaudu pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tähtajad: 4 kuud kõikide vaidluste osas on aega esitada avaldus, 1 kuu töölepingu lõppemise osas on aega. Avalikud Teenistujad: ametnikud- teostavad ametlikku võimu, abiteenistujad-lihttöötajad-kehtib töölepingu seadus, koosseisuvälised teenistujad. Ametnikud: kõrgemad ametnikud- valitsusametnikud, maavanemad, juhid, dirketorid, nõunikud, kantslerid. Vanemametnikud- insenerid, raamatupidajad, uurija. Nooremametnikud- abid, kohtuteenistujad, raamatupidaja. Ametnike teenistusse võtmine: vanus 18, kõrgemad ametnikud 21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike
Riigikogu Kantselei sisekorraeeskiri kehtestab töötervishoidu ja tööohutust puudutavad üldjuhised. Nimetatud juhised on välja töötatud tuleohu ennetamiseks. Kantselei juhtkond tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Töötervishoiu ja tööohutuse alane juhendamine toimub vastavalt Kantselei töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatele ohutusjuhenditele ja muudele õigusaktidele. Kantselei ja tema teenistujad lahendavad töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi töökeskkonnanõukogu kaudu. Kantseleis eraldatakse suitsetamiseks spetsiaalsed tähistatud ruum R103 Teenistuja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada ohuolukorra; - järgima kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - kohe teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti enda
tegevusena. Kindlasti ei tö ö ta tagantjä rele võ itlus, kindlasti pole võ imalik kirjeldada ä ra ka kõ iki ebaeetilisi tegusid. Tuleks luua ü hiskondlik arvamus sellest, kuidas on õ ige kä ituda. 5. Milles seisneb avalik teenistus ja mille poolest eristub erasektori organisatsioonidest? Avalik teenistuja Avalik teenistus – tö ö tamine riigi võ i KOV-se ametiasutuses. Avaliku teenistuse liigid: • Riigiteenistus • Kohaliku omavalitsuse teenistus Teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks, koosseisuvä listeks teenistujateks Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest, lisatasu akadeemilise kraadi eest, võ õ rkeelte valdamise eest, õ ppepuhkus tö ö alaseks enesetä iendamiseks, puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut ei ole – nimetamine/vabastamine ametist, kindlad nõuded, et saad tööd avs: vanus,
lapse 18a vanuseks saamiseni. · Tasustamata lapsepuhkus. Ema või isa saab seda kasutada igal aastal kuni 10 tööpäeva. Jällegi kuni 14a vanune laps. Või siis kuni 18a invaliid laps. 66 eeku on vanemapuhkuse 1 päeva taks. Avaliku teenistuse seadus (ATS) Aastast 1996 veebruarist. Reguleerib riigiasutuses ja kohalike omavalitsuste asustustes ametnike töösuhteid. Avalik teenistus meie teenistuses ametnikud. Teenistujad jaotatakse selle seaduse mõistes kolmeks: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad(ajutised pojad). Ametnikud grupeeritakse veel omakorda kolmeks: kõrgametnikud, vanemametnikud, nooremametnikud. Abiteenistujad riigiasutuses võivad olla sellised inimesed tööl, kes on hoopis lepingulised. Nt valvurid, elektrik, remondimees, koristajad.. jne. Nõuded ametnikele: · Vanus noorem kui 18 ei ole lubatud. Vanem ja kõrgem ametnik 21+
Käsunduslepingu eristamiseks töölepingust tuleb vaadelda töö tegija iseseisvuse astet käsundiandja suhtes: kui töö tegija sõltub käsundiandjast suhteliselt vähe (nt ei pea enamasti järgima töö tellija sisekorraeeskirja ning valib ise, millal, kus ja kuidas tellimuse täidab jms), on tegemist pigem käsunduslepinguga. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (2) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
kõrgeima kohtu liikmete üle. Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras eriluba andnud. Kohtusekretär annab Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Et Euroopa Kohus saaks toimida, määratakse selle juurde ametnikud ja muud teenistujad. Need alluvad kohtusekretärile presidendi järelevalve all. Menetlus: Euroopa Kohtu menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb avalduste, arvamuste, vastuväidete ning märkuste ja neile antud vastuste, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiateedastamisest kohtumenetluse pooltele ja ühenduste institutsioonidele, kelle otsused onvaidlustatud.Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja
organi käsutaja. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Näiteks: vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.); ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid) Näiteks: Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud
Põllumajandusamet Struktuuriüksus ning Teenistuskohtade Töökohtade teenistus või töökoha Kokku arv arv nimetus JUHTKOND ning peadirektorile vahetult alluvad teenistujad ja töötajad Peadirektor 1 1 Peadirektori asetäitja 2 2 Nõunik 1 1 Juhiabi 1 1 TAIMETERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 7 7
Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kui kõigil neil on mõningad ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: Neil on kindle sissemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; Nad saavad oam tegevuseks raha riigieelarvest; Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Valitsemine ja haldus – avaliku sektori põhiülesanded 19. sajandil oli riigi ülesanne valitsed selle sõna otseses mõttes. Riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makes oma ülesannete teostamiseks, 20sajandil laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeeriumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid
Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Valitsusasutuste iseloomulikud jooned: Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Avaliku sektori põhiülesanded- valitsemine ja haldus Erasektori põhijooned- kaumi taotlemine ja eraomandus. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt...
15.03.2010 Kohaliku omavalitsuse ametiasutused 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. Avalike teenistujate liigid 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. Avaliku teenistuse seadus Millist mudelit ja miks pooldad? Võidukas partei jagab ametid oma pooldajatele Ametnikud tegutsevad täidesaatvate organitena Juhtimine on ametnikkonnast võrsunud ministrite käes 7
remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel; • tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 6.a) Toolepingu alusel tootavad isikud. b) Avalikud teenistujad. c) Kinnipeetava too vanglas d) Opilase ja uliopilase too oppepraktikal e) Juriidilise isiku juhatuse voi seda asendava juhtorgani too 7.a) Osalema ohutu tookeskkonna loomisel, jargides tootervishoiu ja tooohutuse noudeid b) Jargima tooandja keht
Käsunduslepingu eristamiseks töölepingust tuleb vaadelda töö tegija iseseisvuse astet käsundiandja suhtes: kui töö tegija sõltub käsundiandjast suhteliselt vähe (nt ei pea enamasti järgima töö tellija sisekorraeeskirja ning valib ise, millal, kus ja kuidas tellimuse täidab jms), on tegemist pigem käsunduslepinguga. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (2) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
· Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud ( avalikud teenistujad ) erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ja riigi suhted Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevus lubade, kauplemise, keskkonna hoiu või muude küsimuste kohta. ______________________________________________________________________ _ kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub
Teise nädala alguseks olin juba valmis uskuma, et mind need India patsillid ei murra. Aga vara rõõmustasin. Pauk tuli sealt, kust ma seda poleks osanud oodata. Varanasi - New Jalpaiguri rongis vennastusin India sõduritega, kes mulle külalislahkelt viskit pakkusid. Viski on Indias tõeline staatuse sümbol. Kuna viski on kallis, siis suudavad seda endale lubada ainult väga kõvad mehed. Nii rongipersonal meid ka kohtles, restoranvaguni teenistujad tõid meile topeltportsud, vagunisaatja kysis eriti tihti, kas meil on ikka kõik hästi ja rongilaulikud laulsid eriti ilusasti ja pikalt. Viskist ei jää keegi haigeks, eriti kui tarbida sama suuri koguseid kui indialased, kes juba peale kolmandat pitsi silmad pahupidi ajavad. Kogu kurbloolisus seisnes selles, et härrad lahjendasid seda mingi kahtlase kraaniveega, mis mulle ka saatuslikuks sai. Oli plaan Darjeelingu lähedale
tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; – igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse kon dentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; – ametiasutuse kohustust põhjendada oma otsuseid. • Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. • Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles. Tutvu hea halduse põhiõiguse tausta ning EL vastava kohtupraktika ülevaatega! Tutvu EL liikmesriikide hea halduse põhimõtete võrdleva analüüsiga Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001 • Miinimum: seaduslikkus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus • Täiendavalt:
8. Ületunni töö: Ületundide eest hüvitatakse vaba aja andmisega. Rahaliselt on 1,5 kordne tasu. Ületunde tohib teha 8 tundi nädala kohta. Tööandja saab nõuda ületunde, kui on midagi väga tähtsat. Range arvestamine. · Puhkused: 1. Kollektiivpuhkus. 2. Vanemate puhkus. 3. Õppepuhkused. 4. Palgata puhkused. 5. Tööpuhkus. · Puhkuste kestvus: on töötajatele 28 kalendripäeva; alaealistele 35 kalendripäeva; avalikud teenistujad ehk ametnikud 35 kalendripäeva; haridustöötajad: õpetajad, pedagoogid neil on 56 kalendripäeva. · Täiskasvanute koolituse seadus: TäKS · Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1. Puhkus antakse kalendriaasta kohta. 2. Puhkus antakse kalendripäevades. 3. Puhkus andmine ja kasutamine on kohustuslik.Puhkust kasutada saab 1 aasta. 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult: Ühes terves jaos. Võib puhkust võtta ka
t üksikjuhtumi lahendamisega. See aspekt eristab selgelt harta artikli II-101 lõike 2 punktis c sätestatut Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 253 (põhiseaduse lepingu artiklis 1-38) sisalduvast, sest viimane kohustab motiveerima lisaks ka üldakte (Parrest 2006: 32). 7. Kahju hüvitamine ,,Igaühel on õigus saada liikmesriikide seaduste ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud." Lepinguvälise kahju hüvitamise puhul tekitab küsitavusi selle õiguse asukoht hea halduse põhimõtet ettenägevas sättes. Seda põhjusel, et tegu ei ole menetlusõigusega, kuid hea halduse all peetakse reeglina silmas eeskätt just menetlusega seonduvat (Parrest 2006: 32). 8. Keeleõigus ,,Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles
Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest , kuid kõigil neil on mõningaid ühesuguseid , igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: a) Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia b) Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks. c) Nad saavad oma tegevuseeks raha riigieelarvest d) Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Valitsemine ja haldus avaliku sektori põhiülesanded Avalik haldus- Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti (maja, mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist. Avalik haldus on seega riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad institutsioonid
*Riigi institusioonid on avalikud: nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Valitsemisinstitutsioonide tunnused: *Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia *Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks *Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest *Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni: * Kool * Vallavalitus * Lasteaed * Kaitsevägi * Televisioon *Politsei * Haiglad Avalik haldus/haldusjuhtimine: Avalik haldus-riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale tõusnud sotsiaalkindlustusamet, maksuamet
1) kohustatud maksma töötajale keskmist päevapalka iga viivitatud päeva eest. Kui palka ei maksta viimasel tööpäeval: 1) tuleb iga päeva eest maksta keskmist päevapalka, aga mitte rohkem kui 1 kuu eest. 4 18.09. (Kersti materjal) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1.jaanuar 1996 Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad). Teenistujad jaotatakse: - ametnikud - abiteenistujad - koosseisuvälised teenistujad Ametnikud jaotatakse: - kõrgametnikud - vanemametnikud - nooremametnikud Abiteenistujad on kõik need isikud, kes töötavad töölepingu alusel. Näiteks omavalitsuses koristaja, valvur, riidehoidja, elektrik, kojamees. Ametnikuks saamiseks peavad noorametnik olema 18, vanem- ja kõrgametnikud vähemalt 21. Peab olema teovõimeline EV kodanik, vähemalt keskharidus, eesti keele valdamine.
Riigikontrolör : määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta; kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad; võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad; nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest; tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras; esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. Kaitsepolitseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei taastati Politseiameti osakonna staatuses ametlikult 1
ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 7. RIIGIASUTUSELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED a) kindel sisemine struktuur ja hierarhia b) nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitimiseks c) nad saavad oma tegevuseks raha riigielarvest d) nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. MILLES SEISNEB AVALIK HALDUS? Avalik haldus seisneb riigi ja omavalitsuste plaanipärases tegevuses selleks, et viia ellu poliitikas püstitatud eesmärke. Seda teevad nt sotsiaalkindlustusamet ja maksuamet. 9. MIKS AVALIK SEKTOR ON LAIEM MÕISTE KUI RIIK? Sellepärast, et riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et pole mõttekas kõike ise teostada, vaid on osad ülesandeid avalik-õiguslikele asutustele antud. Riik eraldab neile
tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta 2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad 3) võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad 4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. 7. Riigikontroll ja kodanik Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli
põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult alluvate teenistujatega iga-aastased vestlused; 10. kinnitab Rahvusarhiivi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, tema poolt ametisse nimetatud teenistujate ametijuhendid, struktuuriüksuste
8 Töötaja süütegude hindamine töövaidlusorganis Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Töötaja tööle ennistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes mainitud asjaoludel (süüteo vähene tähtsus jms.) ei ole töötajal õigust hüvitusele. 12. Avalikud teenistujad Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks 2) abiteenistujateks 3) koosseisuvälisteks teenistujateks 13. Ametniku teenistusse võtmine Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 14. Ametniku atesteerimine Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine. Atesteeritavad isikud: (1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid atesteerivad:
vanemaid (hooldajaid)( isegi kui nad ise nõus on ). Ei tohi koondada kui töötaja on haige. Puhkuse ajal peab ootama kuni tuleb tagasi tööle. 10.Tööalaste vaidluste lahendamise võimalused, tähtajad. *Võib lahendada omavahel *võib kasutada usaldusisiku abi *lepituskomisjonid *On olemas ka töövaidluskomisjon ja kohus. Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu. Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11.Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmise kord. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Avalikud teenistujad on: *ametnikud (kõrg-, vanem-, nooremametnikud)*abiteenistujad (lihttöötajad- need kes on tool töölepinguga) *koosseisuvälised teenistujad (võetakse tööle teatud ajaks teatud töö tegemiseks) Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt
Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 kohaselt lasub Eesti Vabariigis õiguste ja vabaduste tagamise kohustus seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. See seab Eestile kohustuse luua 1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja
palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust. Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate ohvitseride kätte. Siiski rahva sotsiaalse apaatia süvenemine ei jätkunud, vaid 1960-ndad läksid ajalukku mitmesuguste laiaulatuslike liikumistega (hipid, feministid, inimõiguslased, patsifistid, rohelised jne).
Peab oleme võimalus harjutada-teooria on tähtis kuid tähtis on ka praktika. Matkimine Elukutse õppimine. Teaduslikud uuringud näitavad et inimesed kellel on palju sõpru ja tuttavaid kohanevad rollimuudatustega kergemini.Vanus ei ole tähtis. Me püüame käituda nii et saada positiivseid reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus. SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate
Kohus ja keskpank peaksid teineteisest sõltuma Seadusandlik ja täidesaatev võim peaksid olema eraldiseisvad Lisaks veel järelvalveinstitutsioonid · Riigiasutuse tunnused · Kindel struktuur ja hierarhia · Moodustatakse õigusakti alusel kindlate ül. täitmiseks 3 · Toimimisraha tuleb riigieelarvest · Töötajateks on avalikud teenistujad Palju avalikõiguslikud asutused alluvad mõnele ministeeriumile mitte otseselt riigile Erasektor · Ülesehitatud turumaj. põhimõttel Turumajandus · Vältida turutõrkeid · Täieliku konkurentsi puudumine · Tegeletakse ainult kasumlikuga · Maj. ebavõrdsuse teke/suurenemine Tarbjakaitse ühishüvise tagamine Stratifikatsioon kihistumine mingi tunnuse alusel (sünnipärand, varandus)
neid kõiki kriteeriume tagada. Juhul, kui keegi tegeleks vaid ühega neist eesmärkidest, siis ei taga see, et ühe kriteeriumi muutudes jääksid teised püsivaks. Riigieelarve koostamist ja kinnitamist võib pidada kogu majanduse aluseks. Seal pannakse paika, kui palju mingile valdkonnale kulutamiseks on mõeldud. 21. sajandi algul, kui Eesti majanduses algas tõus ning kõik ettevõtted ja avalikud teenistujad võisid vaimusilmas ehitada õhulosse järjest arenevast riigist ja majandussektorist, siis tänaseks päevaks on lossidest järele jäänud vaid varemed. Paljud erasektori töötajad hoiavad endil vaevu hinge sees ning riik kärbib kõikvõimalikest kohtadest, kust kärpida üldse on võimalik ning ühise rahakoti täitmiseks tõstetakse olemasolevaid makse ning mõeldakse välja järjest uusi tuluallikaid.
mõõtmise ja eesmärgini liikumise kiiruse hindamise raskeks lisaks eesmärkide ebaselgusele ka see, et avalikel organisatsioonidel pole sageli teist samalaadset organisatsiooni, millega oma tulemusi võrrelda. Eriti kehtib see valitsusasutuste, nagu ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, kohta. Need organisatsioonid on avaliku võimu otsesed esindajad. Seal töötavaid inimesi nimetatakse avalikeks teenistujateks. Erinevalt erasektori töötajatest on avalikud teenistujad oma töös avaliku võimu esindajad ja peavad seepärast ka vastavalt käituma. Avalikku teenistust reguleerib Eesti Vabariigis avaliku teenistuse seadus, mis seab avalikele teenistujatele teiste töötajatega võrreldes rangemad nõudmised ning samas pakub neile ka täiendavaid sotsiaalseid garantiisid. Et täpsemalt määratleda ametniku kui avaliku võimu esindaja tegevus, on välja töötamisel ka ametniku eetikakoodeks. Mitmetes erafirmades
a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6. tasustamata lapsepuhkus emal või isal saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva puhkust (-14.a. lapsed ja puudega 18.a.) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1.jaanuar 1996 Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad). Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu
Kantselei 4)kohtud 5)valitsusasutused 6)Kaitsejõudude Peastaap 7)kaitsejõudude väeosad 8)Kaitseliidu peastaap 9)Riigikontroll Kohaliku omavalitsuse ametiasutused: 1)valla- ja linnavolikogu kantselei 2)valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega 3)osavalla ja linnaosavalitsused 4)linnavalitsuse ametid 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood Avalike teenistujate liigid: 1)ametnikud 2)abiteenistujad 3)koosseisuvälised teenistujad Haldusõigus: Haldusõigus on avalikuõiguse haru,mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja
2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile; 21) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis; [RT I, 12.11.2010, 1- jõust. 15.11.2010] 3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad, sealhulgas kooskõlastatult ministri ja maavanemaga kohalike asutuste juhid, kui seadus ei sätesta teisiti.
2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja 9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole
a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; b) igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; c) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid. 3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. 4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles. Artikkel 42 Õigus tutvuda dokumentidega Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on
kultuur.. -mida mitmekesisem on ühiskond seda elujõulisem ta on.Ühiskond mis on liialt ühetaoline on tavaliselt vägivallaga loodud ja pole arenguvõimeline ,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi
Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse põhimäärus, ametijuhend, ametikoha juhend ja vanglateenistuja eetikakoodeks10. 2.4. Viru vangla struktuuriüksused Vanglat juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister. Vangla struktuuri kuuluvad osakonnad, talitused ja üksused. Osakonnal, talitusel ja üksusel puuduvad täitevvõimu volitused. Vangla osakonnad ja üksused on:
asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Tuleb eristada riigi ametiasutusi ja KOVide ametiasutusi. Riigi ametiasutused on nt: Riigikogu, VP, Õiguskantsleri Kantseleid kohus Riigikontroll KOVi ametiasutused on nt: valla- ja linnavolikogu kantseleid valla- ja linnavalitsus asutusena Avaliku teenistuse alused Ametiasutuses ameti- või töökohale võetud isiku ja asutuse vahel tekkivaid teenistussuhteid loetakse avalikuks teenistuseks. Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks (isikud ametikohtadel, millel on ülesanne teostada avalikku võimu) Töösuhe on avalik-õiguslik ametiasutuse töötajateks (isikud ametikohtadel, mille ülesanne ei ole avaliku võimu teostamine, vaid seda toetavad tegevused, nt raamatupidamine) Töösuhe on eraõiguslik, kuid arvestatakse ATS-is sätestatud erisustega Amet on ühele füüsilisele isikule asutuses pandud ülesannete kogum. Ameti
annaabi.ee 
