Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal organiseerima valgete väljaajamist ameerikast. Metakomet indiaanlaste pealik, kes endale liita suurema osa Uus-Inglismaa hõimuliitudest ning viis nad sõtta valgete vastu. Georges Washington riiditegelane ja väejuht, USA esimene president Thomas Jefferson oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809),
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kul...
1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule) Thomas Jefferson(elas 1743-1826)- valgustaja, kes arvas, et ühiskond peaks koosnema farmetitest ja käsitöölistest, pooldas orjuse kaotamist George Washington- USA esimene president(1789-97), Seadusandlik kogu loodi, mille peaks oli
Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (*Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania. Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaani sõjad). Esimene suurem sõda toimus 162236 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
on olnud väravaks Ameerikasse. Eriti õigeusulised juudid, puerto ricolased ja itaallased elavad oma elustiili järgi, sõltumata sellest, milline on üldine eluviis Ameerikas. Seega N. Y. ongi heterogeensem kui teised alad Ameerikas. Pennsylvania regioon: See siis tähendab suuremat osa Pennsylvaniast, New Jerseyd, Delaware'i ja Marylandi. Esiteks sinna immigreerus Saksamaalt pärit olnud inimesed kui ka sotlased ja iirlased. Usuliselt olid nad presbyteerid ja kveekerid. Pennsylvania austati Kveeker kolooniaks 1680ndatel. Lõuna regioon: See on kõige suurem regioon geograafiliselt ja sellel regioonil elab ¼ terve maa elanikkonnast. Lõuna on erilisem osa tervest Ameerikast. See põhjendub näiteks sellega, et lõuna murded on tuntumad ja erinevad teistest murretest. Lõuna kujunemist on väga palju mõjutanud USA Kodusõda, ja selle orjade küsimus, aga nüüd on rasside vahelised suhted nii head kuid need on põhja poolel ka. Usuliselt lõunas domineerib baptisti kirik, kuigi Louisiana
Nad tõid kaasa tõusiklikkuse ja töökuse. ° Majanduslikud põhjused püüd leida tööd ja leiba. Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre. ° Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. ° Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud ° Alates 1619. Aafrika neegerorjad. Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa Uus- Inglismaa. Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust. Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased Maryland, prantsuse hugenotid Carolina. Laia kandepinda leidsid ka uued usuvoolud metodism (Wesley), mormooni kirik. Riigivõim ja omavalitsus Koloonia anti loomisel mõnele kompaniile või üksikomanikule
meresõidul, kaubanduses ja tööstuses. Nüüd astus esile uus, rikkam, ent vähem ettevõtlik ja teadmishimuline sugupõlv. See pidas paremaks investeerida raha maavaldustesse, äritseti. Töösturid teaduse võimalusi ei tundnud. Tehnika areng siiski ei peatunud. Rasketööstus rajanes kivisöel, kasutas täiustatud kaevandamisviise ja veovahendeid, radikaalselt uusi raua ja terase sulatamise võtteid. Tehniline uuendus: raua sulatamine kivisöest saadud koksi abil. Esmakordselt tegi seda kveeker Abraham Darby (1709), aga jäi tähelepanuta. Tegelikult tähendas see tagasipöördumatut üleminekut agraarmajanduselt kivisöel põhinevale majandusele. Esikohal mitte enam toiduainete, vaid energia tootmine, olles sisuliselt siirdumine geotehnikalt paleotehnikale. Suurelt osalt leidsid otsustavad muu- tused aset esialgu ainult Inglismaal. Edusamme tegi ka Rootsi, kus Polhammer (1661-1751) konstrueeris seadmeid metalli lõikamiseks ja valtsimiseks. Üleminek kivisöel rajanevale
saj. Psühhiaatriasse tõi humanistlikud vaated Philippe Pinel (1745 -1826), kes Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Pariisi vaimuhaigete varjupaiga - La Bicetre’i etteotsa pandi. Vabastanud hoolealused ahelaist ja kohelnud neid kaastunde ja arusaamisega nagu inimindiviide, austades nende väärikust, nägid varjupaiga töötajad oma suureks imestuseks, et patsiendid ei olnud kellelegi ohtlikud, vaid käitusid leebelt. Seda on nimetatud moraalse ravi ajajärguks. Inglismaal rajas kaupmees ja kveeker William Tuke York’i varjupaiga vaimuhaigetele, kus analoogseid põhimõtteid, rahulikku ja religioosset 7 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © atmosfääri rakendati. Ameerika Ühendriikides järgisid York’i joont Sõprade Varjupaik Pennsylvanias (1817) ja Hartford’i Taastuspaik Connecticutis.
poolt. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi
Liidu põhiseadus 2004. aastal. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku
hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. 28 Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
