Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"briand" - 151 õppematerjali

briand - Kollegi pakt – 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon – ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism – sõjavastasus 21. Isikukultus – füüreri ülistamine 22. Inflatsioon – raha väärtuse langemine 23. Diktatuur – valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust.
thumbnail
14
docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel.Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. 4. Briand - Kelloggi pakt ○ 27.augustil 1928 kirjutasid 15 riiki alla rahvusvahelisele lepingule, nn Briand - Kelloggi paktile, mis mõistis hukka sõja kui suveräänse riigi poliitika ühe abinõu. ○ Pakt oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikide omavahelise sõjapidamise. ○ Pakti nõrgad kohad: puudus mehhanism takistamaks neid riike, kes lepingut rikuvad; pakt kaotas tahtmatult sõja ja rahu õigusliku piiri, sest edaspidi alustati sõda ilma sõda...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailm peale I maailmasõda

Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus ­ Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud ­ Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...

Ajalugu
500 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 ­ 1918 ­ I maailmasõda. 1919 28. juuni ­ Versailles rahu. 1919 ­ Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...

Ajalugu
237 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

Briand -Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). · Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. · Patsifistlike arusaamade/lootuste kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister)- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti sõlmimine 1928.a. · Selle kohaselt lubasid allakirjutanud riigid loobuda sõjapidamisest kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsel teel. Paktile kirjutasid alguses alla 15, hiljem veel 48 maad (ka Eesti, NSVL, Saksamaa). · Samas jäi pakt deklaratiivseks / üldsõnaliseks ning nagu Euroopa lähiajalugu õige...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Valge terror - 2. Sõja kommunism ­ majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping ­ Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon ­ raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan ­ USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand 'i ­ Kelloggi pakt ­ kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA r...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk- Euroopas...

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi...

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe sõja vahel

1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid...

Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid ­ viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata ­ absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust ­ puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses ­ NEP ­ riigiturumajanduse...

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk-Euroopas...

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Venemaa 1917aastal.

6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku hukkus ligi 10 miljonit inimest). Lev Trotski muutis punaarmee võitlusvõimeliseks ja enamlased saavutasid edu. Majanduses kasutasid täielikku riigikontrolli (nimetati sõjakommunism). Presti rahu tunnistati kehtetuks, kaotatud alasid hakati tagasi vallutama ja läände püüti viia maailmar...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel

Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal ­ põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema ­ 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque ­ põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Pariisi rahukonverents

1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi-Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil...

Ajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Imperialism enne ja pärast I maailmasõda

Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nürnbergi protsess

3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

keskpaik e.Kr. ­ IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. ­ VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. ­ II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. ­ I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I ­ V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V ­ VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten ­ tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Paktile kirjutati alla pariiisis kellogi kuldsulepeaga, millel oli kiri ,,si vis pacem, para pacem!" (kui tahad rahu, valmistu rahuks). See oli parafraas ladinakeelsest vanasõnast kui tahad rahu valmistu sõjaks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines sellega veel 48 maad. 9 veebruaril 1929 kirjutasid nsv liit, eesti, läti, pool ja rumeenia moskvas alla protokollile briand kellogi pakti viivitamatu ellurakendamise kohta. Seda tehti nsvl algatusel. · ***REPARATSIOONID. 1920 aastate rahvusvahelise eilu üks tähtsamaid probleeme oli saksamma reparatsioonide küsimus. Nende lõpliku suuruse suhtes võitjad pariisi rahukonverentsil üksmeelt ei saavutanudki. Eriti suure summaga tahtis saksamaad koormata prantsusmaa. Inglismaa ja ühendriigid olid leebemad. Seetõttu otsustati raparatsioonide suurus hiljem kindlaks määrata...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I Maailmasõda

patsifistlikuks perioodiks. Patsifism ­ sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 ­ osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 ­ sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt ­ Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piir...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegem...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvasteliit + Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS 12 klass

Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) ­ loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni ­ *täiskogu ­ kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu ­ kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism ­ sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...

Ajalugu
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun