RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele,
kasutatakse peamiselt konsultatsiooniteenuste hankeks. Juhul kui projekti sisuks on valdavalt tarned või ehitustööd, on alusdokumendiks tehniline spetsifikatsioon. Phare reeglid ei luba lähteülesannet muuta pärast pakkumiskonkursile saatmist. Erandeid lubatakse vaid erakordsetel asjaoludel. Näiteks võivad majanduslikud tingimused muutuda ajavahemikus lähteülesande koostamisest kuni pakkumiskonkursi väljakuulutamiseni. Sellisel juhul peab pakkumiskonkurssi uuesti alustama. Phare pakkumiskonkurss võtab tihti kaua aega ning seega võib selle uuesti korraldamine olla väga häiriv projektidele, mille elluviimiseks on kindlad tähtajad. Seetõttu on soovitatav lähteülesanne üle vaadata vahetult enne pakkumiskonkursi väljakuulutamist, et kindlustada kõikide projektiga seotud tingimuste kehtivus. Lähteülesandel on kaks peamist ülesannet: Tagada elluviivale organisatsioonile selge ja süsteemne ülevaade oodatavatest tulemustest
Liidriroll Kontroll ja nende puhul ei piisa pelgalt tehnilisest tagasiside koordineerimisest. Inimeste teadmised, kogemused, loovus, isikupära ning nendevaheline sünergia annavad projektile Analüüs lisaväärtuse. Seda aga ainult juhul, kui Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus projektijuht suudab luua eeldused heaks meeskonnatööks. 70 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus
Liidriroll Kontroll ja nende puhul ei piisa pelgalt tehnilisest tagasiside koordineerimisest. Inimeste teadmised, kogemused, loovus, isikupära ning nendevaheline sünergia annavad projektile Analüüs lisaväärtuse. Seda aga ainult juhul, kui Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus projektijuht suudab luua eeldused heaks meeskonnatööks. 70 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna
Projekti kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Saavutamise Kontrolli Eeldused ja Kirjeldus loogika indikaatorid meetodid riskid ÜLDINE EESMÄRK OTSENE EESMÄRK VÄLJUNDID TEGEVUSED SISENDID Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Allpool selgitatakse LogFrame'i vertikaalse ja horisontaalse loogikaga seotud mõisteid. 24 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Vertikaalne loogika LogFrame'i vertikaalne loogika seob omavahel viis tasandit: üldised eesmärgid, otsesed eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid
lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, s.h seadusandlike aktide rakendamisel põllumajanduspoliitikas; tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikat ja protseduure. Sapard aitab eelkõige viia põllumajandustootmist Eestis vastavusse EL veterinaaria, keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega. *PHARE programm loodi 1989. aastal. Lühend Phare on tuletatud ingliskeelsest terminist «Poola-Ungari abistamine ning ülesehitus». Tänaseks hõlmavad Phare programmid kõiki Euroopa Liidu kandidaatriike. Phare on peamine instrument, mille kaudu on tulnud senine toetus, ning selle kaudu jätkub ka edaspidi ELi ja kandidaatriikide vahelise liitumiseelse protsessi rahastamine. Phare esmane ülesanne kandidaatriikides on aidata saavutada vajalik tase Euroopa Liidu ühtse seadustiku rakendamiseks.
projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ajavahemiku. Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve. Ressursiks võivad olla nii inimesed, töövahendid, ruumid kui ka muud materiaalsed väärtused. Tulemus. Projekti oodatav tulemus on kolmas tegur, mis määratleb projekti piirid. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu. Kirjeldus peab olema võimalikult täpne, sisaldama nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid näitajaid, milleni projekti teostamise kaudu tahetakse jõuda.
seotud tegureid. · Probleemide analüüsi · Eesmärkide püstitamist Olukorra määratlemine · Strateegia valikut Projekti konteksti ehk olukorra määratlemisel tuleb teadvustada, mis meid mõjutab ning keda/mida me ise kavatseme Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus mõjutada. Meil tuleb leida vastused mitmetele küsimustele: Keda projekt/programm puudutab? Ka kõige edumeelsema projekti puhul ei saa me eeldada, et kõik meie kavatsusi toetavad. Inimestel on muutuste suhtes erinev hoiak. Tuleb teadvustada, kuidas seostuvad projektiga erinevad grupid või isikud, kas projekti tulemus on neile meelepärane või tekitab ebakindlust, hirmu ja pahameelt.
ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud kaks programmi on SAPARD ja ISPA, mõlemale pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000. aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga ning seetõttu saavad abi eelkõige eurointegratsiooniga seotud valdkonnad. Konkreetsemalt toetab Phare kandidaatriikide avaliku sektori institutsioonide
Järgnev näide "koolitajate valik" illustreerib kommunikatsiooni etappe: Sõnumi Tagasiside/ Sõnumi edastamine: Sõnumi saatja määratleb, millised on mõistmine tegevus kandidaatidele esitatavad nõudmised, mida neile pakutakse ning millega Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus motiveeritakse. Sõnumi saatja koostab kuulutuse teksti.Kuulutus avaldatakse sihtgrupile suunatud ajakirjas ning saadetakse sihtgrupiga kontaktis olevatele isikutele. Sõnumi vastuvõtmine: Sihtgrupp loeb kuulutust ajakirjast või saab selle kontaktisikutelt. Sõnumi mõistmine: Osa sihtgrupist teadvustab isikliku huvi kuulutuse sisu vastu. Neist osa hindab end esitatud tingimustele vastavaks.
huumorisoonega Nõrgemad küljed rutiinsust kehvasti taluv, vahest ka liigselt õigluse eest võitlev Huvialad maalimine, luuletamine, kirjutamine, psühholoogia, teater, ujumine, reisimine Lisainfo Olen osalenud teleklippides ja talkshowd'es, läbinud reklaamhääle koolituse ja mul on tähelepanuväärseid kogemusi rambivalguses. 2002. aasta sügisest osalen PHARE karjääriteenuste arendamise projektis Eestipoolse tööturu ja ITteenuse eksperdina. Lisaks pidanud loenguid, seminare ja avaldanud publikatsioone, artikleid Eesti suuremates päevalehtedes tööelu teemadel. Organisatsioonid Eesti Karjäärinõustajate Liit Eesti Psühholoogia Üliõpilaste Selts Soovitajad Kristel Kraag CVOnline, värbamiskonsultant, tel 656 6514 Palgasoov Kuupalk alates: 14 000 krooni
Iseseisev töö 1 Leidke, millise keelevariandiga on tegemist ning kes ja millal räägib või kellele kirjutab. Põhjendage, mille järgi oma oletuse tegite. Mõelge, kas ja kuidas on teksti (katke) sisu võimalik neutraalselt (igasugusesse oludesse sobivalt) vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks m...
Riiklik keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia elluviimiseks töötati ajavahemikus 1997. aasta aprill kuni 1998. aasta märts välja üksikasjalik Keskkonnategevuskava (KTK). Vabariigi Valitsus kiitis KTK heaks 26. mail 1998 ja määras selle elluviijaks Keskkonnaministeeriumi. KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid KS-s sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide (vt. ülal) kiire saavutamise kaudu. KTK koostamist finantseeris EL Phare programm. KTK-d iseloomustab: · huvitatud osapoolte kirjeldatud spetsiifilised lähi- ja kaugtegevused iga põhieesmärgi kohta; · tegevuste valik ja eelisjärjestamine konsensuse alusel, kasutades kaalupunktisüsteemi ning tegevuste majandusanalüüsi; · finantsplaanis antud realistlik hinnang käsutada oleva raha kohta; · vastutajate ja potentsiaalsete finantsallikate osutamine; · laia ringi eri osapoolte ja huvigruppide osalemine KTK sisu, tegevuste ja nende
Äärmuslikud muutused on loonud sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks (lõimumiseks) Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994 1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhineb osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa. 24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komi...
fantaasiate ja plaanidega. Aga ka tundlik ning siiras. Kõik viis oskust mida ma analüüsisin on suhtlemise seisukohalt määrava tähtsusega, õnneks on nad õpitavad ja arendatavad. 4 Kasutatud kirjandus 1. Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (25.12 2013) 2. Kotkas M. (1998) Organisatsiooniline käitumine. Tallinn PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm 3. Teichmann M. 2005 [WWW] URL - http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf (25.12.2013) 4. Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL -http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise %20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf (25.12.2013) 5
tõkked kaubavahetuses kolmandate riikidega 2. Missugune alljärgnev väide EL regionaalpoliitika kohta on korrektne a) Sihtala all mõeldakse mingit geograafiliselt piiritletud territooriumi, kus rakendatakse regionaalpoliitilisi mmetmeid b) Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid c) EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamine d) Phare programmist toetati ainult kandidaatriikide liitumiseelset ettevalmistust 3. Missugune alljärgnev väide EL majandus- ja rahaliidu kohta on korrektne a) Monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses, fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses b) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses
ja taaskasutamine, mis on üks jäätmekäitluse süsteemi osa põletamise kõrval ning mida paremini on ohtlike jäätmete eraldi kogumise süsteem välja arendatud, seda väiksem on ohtlike ainete põletamisprotsessi sattumise risk. SLAiD14 Mis on OJKS? Programm, mis on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käsitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks Programm sai alguse 1991. Aastal koostöös Taani keskkonnakitse agentuuri ja PHARE toetusel. SLAID15 Pilt SLAID16 Pilt SLAID17 Pilt SLAID18 Mida tasub meeles pidada? Sordi jäätmeid ja kasuta jäätmete kasutus süsteeme ( jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), Küsi rohkem informatsiooni kohalikust omavalitsusest, ära põleta jäätmeid ega viska neid loodusesse! Hoiame oma keskkonda Elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta ning jäätmete kogumise ja käitlemise eest tasub kohalik omavalitsus SLAID19 Kasutatud kirjandus www.envir.ee www.et.wikipedia.org www
õpperühm. · 1990. aastast oleme Kuressaare Ametikool. · Aastast 1992 alustas Saaremaal tööd teine kutseharidust andev kool - Upa Põllutöökool, mis hiljem nimetati ümber Saaremaa Kutseõppekeskuseks. · 1996 aastal loodi Kuressaare Ametikooli t äiskasvanute koolituse osakond, mis paari aasta pärast arenes arendus-turundusosakonnaks. · 1998 aastal liideti Saaremaa Kutseõppekeskus Kuressaare Ametikooliga. · Alates 1999.a on tänu Phare projektidele koolist kujunenud regionaalne koolituskeskus. ·2003.a käivitus õpipoisimeetodil koolitus · 2003.a osales kool esmakordselt Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinnakonkursil ja 2004. a Eesti Juhtimiskvaliteediauhinna konkursil. 5
Tegelikult ei saa toetuseks ja laenuks saadavat raha kasutada vabalt - reeglina tuleb selle eest osta laenaja kaupa või kulutada seda Eesti oludes mõttetutele projektidele. Kui Euroliit annab raha Eesti keskonnaseisundi oluliseks parandamiseks, siis võib tähendada see seda, et toetatakse projekti Eestis hundijahi keelustamiseks. Võimalik on ka see, et Eestile antud toetuseks loetakse Hollandi õigusbüroole eraldatud raha Eesti seaduste harmoniseerimiseks. Mitmed senised PHARE toetused on läinud valdavalt välisekspertide taskusse. Seega tekib kahtlus, kas Euroopa Liidu rahaline abi on meile kasulik, kahjulik või ei mõjuta see midagi? Kuid seda võib iga indiviid ainult ise otsustada. Probleemina võiks võtta ka Eesti rahvuse hääbumist. Euroliitu astumise vajadust on mõnikord põhjendatud uute kultuurikontaktide vahetamise vajadusega, mis toimuks erinevate 5 tavade ja traditsioonidega piirkondade vahel
kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue projektitsükli algus. Reeglina peab hinnangu andma sõltumatu osapoolt, kelleks ei saa olla lepingu täitja, kasusaaja ega lepingut sõlminud ametkond. Phare programm sõlmib näiteks projektide hindamiseks lepingud spetsiaalsete ekspert-meeskondadega. Oma vajadustele vastavalt võib sõltumatu hinnangu tellida ka kasusaav organisatsioon. Hindamiskriteeriumid Kehtestatud hindamiskriteeriumid aitavad oluliselt projekti tulemuslikkuse mõõtmisel. Kõige sagedamini kasutatakse allpool toodud kriteeriume. Asjakohasusena hinnatakse projekti eesmärkide vastavust lahendatavale probleemile ja kasusaajate
Ühised edusammud nii meeskonnas kui kogu ka organisatsioonis tervikuna on kergemini saavutatavad, kui ettevõttes valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. Kasutatud kirjandus 1. Kotkas, M. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, 1998 2. Locey, H. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar, 2000 3. Vadi, M. Organisatsiooniline käitumine, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 4. Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: Külim, 2004
regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid. · Lisanduvus EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. 98.PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes. Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid. Lisanduvus – EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. 98.PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes. Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid. · Lisanduvus EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. 98.PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes. Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid. · Lisanduvus EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. 98.PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Toetab laiaulatuslikke projekte, mis aitavad kaasa ühenduse õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele sotsiaal-majanduslikus mõõtmes. Pärast 1997. reformi on rahad suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne ülesehitus ja investeeringute toetamine.
Seitse maailmaimet SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab-iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ...
5 Suurema inimeste arvu puhul vajatakse koordineerimiseks isikut, näiteks projektijuhti, kes vastutaks tööülesannete jaotamise, vajaliku informatsiooni, töötingimuste ja tulemuste kontrolli eest. Keerulisemad projektid ning programmid vajavad lisaks koordinaatorile ka protseduurireegleid, mis esitavad selged juhised igas olukorras toimimiseks. Selliseks reeglistikuks on näiteks Phare DIS käsiraamat. Koordineerimise eesmärgid Koordineerimise eesmärkideks on: · ressursside ja panuste tulemuslik juhtimine; · otsustamisprotsessi efektiivsus; · kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; · spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; · protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine. Kommunikatsiooni vajalikkus muudatuste juhtimisel
detsembril 2004 lõpetas rekordtasemel 1,3668. 2005. aasta jooksul jäi euro detsembris seisma tasemel 1,18, olles nii allpool stardipunktist. 2006. aastal tõusis euro 2. jaanuaril tasemele 1,1813 ning 5. juunil tasemele 1,2958. Aasta lõpus jõudis euro rekordtasemele ületades 1,30 ning on seal püsinud siiani. Regionaalpoliitika Euroopa Liidu toetus Eesti regionaalsele arengule. 1997. aasta suvel käivitus Majandusministeeriumis Euroopa Liidu Phare projekt: "EUROOPA LIIDU TOETUS EESTI REGIONAALSELE ARENGULE" ("EU Support for regional development"=EURDE ) Projekti idee sai alguse 1995. aasta sügisel Majandus-, Sise- ja Põllumajandusministeeriumist, lähtudes vajadusest anda täiendavaid impulsse Eesti tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tõhusa regionaalpoliitika kujundamiseks, kasutades selleks Euroopa Liidu rahalist abi, teadmisi ja kogemusi. Projekti lähteülesanne lülitati 1995
projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et põllumajanduspoliitikaga ühinemiseks pärast liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil liitumist. hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika Eelkõige aitab tugevdada põllumajanduse ja teostamisel. toiduainetööstuse konkurentsivõimet, arendada 99. PHARE programm (keda/mida maaelu, ettevõtlust ning maaväikeinfrastruktuuri. toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) SAPARDI prioriteedid Eestis tulenevad maaelu Phare abi on laienenud 13 KIE riigile, kuid ennekõike arengu kavast. Selle sisalduvad 3 valdkonda: keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides · Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ELiga ühinemise protsessi
Selline ametikoht ongi just asutatud puuetega inimeste tööhõiveprobleemidega tegelemiseks. 3.1 Projektid puuetega inimestele Projekti "Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Eestis", viidi läbi viies maakonnasja mille eesmärk oli parandada puudega noorte tööle saamise võimalusi, samuti suurendada avalikkuse teadlikkust puudega inimestest kui töötajatest. Projekti tulemusel leidis töö 58 puudega noort. 2003.aasta aprillist 2004. aasta aprillini toimunud Phare partnerlusprojekt "Puuetega inimeste tööhõive edendamine" (PITE). Projekti eesmärk oli puuetega inimeste töövõimaluste avardamine ja nende tööhõive suurendamine. Projekt koosnes neljast tegevussuunast: seaduste, tööhõive- ja rehabilitatsiooniteenuste analüüs; rehabilitatsioonialane meekonnatöö (koolitused 90 inimesele 12 kohaliku võrgustiku loomiseks); avalikkuse teadlikkuse tõstmine (konverentsid, koolitused osapooltele, hea
Läbirääkimiste puhul on kehtinud kaks peamist põhimõtet: üks läbirääkimisraamistik, eraldi läbirääkimised iga riigiga, mis algavad sobival ajal vastavalt taotleja ettevalmistusastmele ning kulgevad oma tempos. 3. Ühinemiseelne strateegia vahendid 1994. aastal määratleti Essenis Euroopa Ülemkogul Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide ELiga ühinemise ettevalmistamise ühinemiseelne strateegia, mis põhines Euroopa lepingutel ja PHARE finantsabi programmi rakendamisel ning ,,struktureeritud dialoogil", mis tõi kokku kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit: ühinemispartnerlused, mis ühendavad kõik ELi abi vormid ühte raamistikku eesmärgiga
üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R., Liigand, J., & Virovere, A. (2008). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim. Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 02. november 2014. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Kotkas, M. (1998). Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm. Locey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. Vadi, M. (1995). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 13
OJKS programm on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks. Viimane eeldab esmaselt käideldud jäätmete kahjutustamist kas põletamise või teiste töötlemisviiside kasutamise teel (sh välismaal) või lõppladestamist, vastavalt selleks rajatud ladestuspaikades. Programmi areng algas 1991. aastal koostöös Taani Keskkonnakaitse Agentuuri (DEPA) ja PHARE toetusel. Esimene rakendusuuring "Ohtlike jäätmete käitlussüsteem Eestis" valmis 1994. aastal, mis sai kontseptuaalseks aluseks programmi rakendamisele Eestis. Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või
· Tipp-poliitikute huvitatus Presidendi 2004. a hariduspreemiaga tunnustati programmi ja tema juhte Eesti Vabariigi president, peaminister, paljud ministrid ja välisriikide esindajad on käinud keskuses ja keelekümbluskoolides · Välispartnerite lisandumine Partnerlussuhted Kanadaga laienesid hiliskeelekümbluse programmile Programmi laienemist toetab ELi Phare programm Eesti ja Kanada keelekümblusspetsialistid on korraldanud koolitusi ning andnud Läti ja Vene pedagoogidele näidistunde Vene Föderatsiooni Mari Eli Vabariigis on alustatud Eesti kogemusel põhinevat keelekümblusprogrammi · Käsiraamatud õpetajatele ja haridusjuhtidele 225-leheküljeline käsiraamat ja teine 250-leheküljeline materjal koondab juhiseid ja
Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui varem. Direktiivid tuli enne liitumist üle võtta ja hakata täitma. Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi. Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ,,teise" julgelekutsooni. · LAIENEMISPROTSESSI ARENG KIE toetusprogrammi PHARE loomine Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993). Algas EL idanemiseprotsess. Selleks ajaks oli liikemid 12. Seisti silmitsi, et Euroopas ont ekkinud uusi, vabasid, demokraatlikke riike. Kopenhaageni kriteerium- EL on avatud uutele riikidele, nii rikastele kui vaestele. Pandi paika kindlad reeglid ehk enne liitumist tuleb täita teatud nõuded ehk Kopenhaageni kriteeriumid.
Siinkohal oleks paslik meeles pidada dr Eivind Smithi küll pisut teises kontekstis kirja pandud, kuid siiski aktuaalset mõtet: „Rohkem veel kui suured riigid peaksid väikesed püüdma hoiduda oma institutsioonide süsteemi liigsest komplitseeritusest.“*15 Ühe kutselise õigusteenuse osutajate seltskonna puhul oleks ka klientidel lihtsam õigusteenuse turul orienteeruda, samuti oleks ühe organisatsiooni puhul kergem teostada riikliku järelevalvet. Lisaks tuleb märkida, et Phare justiits- ja siseasjade horisontaalprogrammi „Õigusriikluse kindlus- tamine“ (Reinforcement of the Rule of Law) raames Eestile 2002. aasta jaanuaris esitatud soovituste õigusabi puudutavas osas leitakse kahte eri liiki õigusabistajate eksisteerimisel olevat omad ohud. Nimelt on suur võimalus, et vaesed inimesed pöörduvad õigusnõustajate poole, sest need pakuvad õigusteenust odavamalt, samal ajal jõukam rahvas valib ennast esindama professionaalse advokaadi.
stat.ee/dokumendid/37730. (26.11.2010) Eurostat .(2009) Five million young people unemployed in the EU27 in the first quarter. Eurostat newsrelease, 23. juuli 2009. [WWW] http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=STAT/09/109. (25.11.2010) Heidmets, O. 2010 Noorte tööpuudusega võitlemiseks peab looma riikliku tegevusplaani. [WWW]http://www.kool.ee/?10199. (25.11.2010) Jaanus, E-L. "Noorte tööpuudus ja tööpoliitika- arenguvõimalusi Eesti Phare projekti näitel", Tartu: 2006. (24.11.2010) Schlümmer, E. (2006) "Noored ja tööturg", Tallinn: Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium. (24.11.2010) Sotsiaalministeerium [WWW] http://www.sm.ee. (25.11.2010) Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007.Eurostat [WWW] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/. (25.11.2010)
HTM rahastab igal aastal projektipõhiselt maakondlike nõustamiskeskuste töötajate vastavat täiendkoolitust. SA Innove allüksusena tegutseb Karjäärinõustamise Teabekeskus, mis annab välja metoodilisi infomaterjale, levitab valdkonna alast teavet, korraldab erinevaid koolitusi ja seminare. Ellu on viidud mitmeid karjäärinõustamist edendavaid rahvusvahelisi programme Avatud Eesti Fondi Karjäärikeskus, Leonardo da Vinci täiskasvanute nõustamis- ning lähetusprojektid, PHARE programm Karjäärinõustamise Teabekeskus. Riikliku õppekava üheks horisontaalseks kõiki õppeaineid läbivaks teemaks üldhariduskoolides (alates 1.09.04) on kutsesuunitlus, et toetada noori elukutsevalikuga seotud teadlike otsuste tegemisel. Mitmetes kutseõppeasutustes pakutakse karjäärinõustamisalaseid teenuseid. Kõrgkoolides tegutsevad karjäärikeskused, kus on keskendutud üliõpilaste ja vilistlaste töövahendusele.
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
keskendunud uute tütardirektiivide saasteainetele. Näiteks 2005 aasta tsoneerimise peamiseks eesmärgiks olid raskmetallid (2004/17/EC). Käesolev õhukvaliteedi hindamine tsoonides keskendub siiani katmata saasteainetele: osooni eeldusaineteks olevad lenduvad orgaanilised ühendid (2002/3/EC) ja polüaromaatsed süsivesinikud (2004/107/EC). Projekti eesmärgiks on anda hinnang välisõhu kvaliteedile Eesti territooriumil ja kasutada saadud tulemusi lähteandmetena Phare abiprojekti "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames tarnitud mudelisüsteemi tarbeks. Töö väljundiks oleks Eesti territooriumi katvate saastekaartide koostamine ja kasutamine Euroopa Liidu aruandluskohustuste täitmiseks. Pikemas perspektiivis aitab projekt kaasa välisõhu kvaliteedi parandamisele ja/või olemasoleva kvaliteedi säilitamisele. Projekti sihtgruppideks on suuremate linnade, maakondade ning keskkonnaministeeriumi
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Väikeses meeskonnas piisab sageli omavahelistest kokkulepetest ja suhtlemisest, kuid suuremas meeskonnas vajatakse koordineerimiseks isikut, kes vastutab kogu vajaliku info (tööülesannete jaotamine, selleks vajalikud andmed, töötingimused ja tulemused jne) levitamise eest. Keerulisemad projektid ning programmid vajavad lisaks koordinaatorile ka protseduurireegleid, mis esitavad selged juhised igas olukorras toimetamiseks. Selliseks reeglistikuks on näiteks Phare DIS käsiraamat. Koordineerimise eesmärkideks on: * ressursside ja panuste tulemuslik juhtimine * otsustamisprotsessi efektiivsus * kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine * spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine * protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine 23. Koordineerimis toimingud Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korrastatakse tegevusühtsuse
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
Eesti venekeelses ajakirjanduses, näiteks ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse. Seega eeldatakse mõlemalt poolt, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga parandab siinsete mitteeestlaste olukorda ja lahendab nende integratsiooni probleeme. Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest abiprogrammidest. PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme. Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks. Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed
suurvõimude huvides n Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks n Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid n Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud n Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod n EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika n Riik loobub osast oma suveräänsusest n Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne) n Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine n Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena
Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus 27 ja asukoht. Uurimistöö teostamisel konverentsi vms materjali kasutamisel hinnata kriitiliselt selle sisu tõenduspõhisust. Näide 11: Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas. Kõrghariduse hindamine õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare konverents. Tartu. 3.8.8. Avaldamata allikad Üliõpilastööde korral koostada loetelu järgnevalt: uurimistöö autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), asukoht ja asutuse nimetus. Näide 12: Triin Lepp (2006). Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste õpimotivatsiooni mõjutavad tegurid. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 3.8.9. Arhiivimaterjalid
Leian, et praktika oli väga produktiivne ja õpitud teadmisi saan rakendada ka edaspidistes töökohtades. KASUTATUD KIRJANDUS Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses [WWW] URL http://www.tlu.ee/files/arts/4109/Janekc15676156031bf19c6010a157554c68f.pdf (08.12.2011) Organisatsiooni struktuur ja disain [WWW] URL http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orgstr.htm (02.01.2012) Maie Kotkas. 1999. Juhtimise alused. Tallinn. PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm LISAD Lisa 1. Struktuuri skeem Lisa 2. Töörahuloluküsimustik Lugupeetud AS Aru Grupi töötaja! Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Aru Grupi töötajate tööga rahulolu ja motivatsiooni tugevus erinevates tööelu puudutavates valdkondades. Teie poolt antud ausad vastused ja hinnangud aitavad juhtkonnal näha töötajate tööga rahulolu ja motiveeritust ettevõttes töötada ning probleemide esinemisel võtta tarvitusele meetmeid olukorra parendamiseks.
Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus ja asukoht. Uurimistöö teostamisel konverentsi materjali kasutamisel hinnata kriitiliselt selle sisu tõenduspõhisuse osas. Näide 11: Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas. Kõrghariduse hindamine õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare konverents. Tartu. 3.8.7. Avaldamata allikad Üliõpilastööde korral koostada loetelu järgnevalt: uurimistöö autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), koht ja asutuse nimetus. Näide 10: Tafitsuk, A. (2005). Kopsude kunstlikul ventilatsioonil oleva täiskasvanud patsiendi hingamisteede aspireerimine in-line kateetriga intensiivravi osakonnas. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Meditsiinikool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
