I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika.
need maalid võluvad eelkõige oma äraspidise loogika ja varjamatu huumori tõttu. Tõsi, mõnes töös valib Mäetamm motiivi võrdlemisi klassikaliselt, väljas on ka näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin paika. Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt «Kalju» on tööd, kus Mäetamm on pigem narr kui kultuuritegelane. Eero Epner, kriitik. Painting of Rousseau Ordinary People in Different Positions
solvunud. D. inimese kontseptsioon Eitas täielikult John Locke' seisukohta et inimene on siia sündinud tabua rasana. Eitas vene revolutsionääride seisukohta et inimene on determineeritud eelk. keskkonnaga. Ta toob välja 3 faktorit mis määravad in. iseloomu: 1. Keskkond 2. Rahvuslik omapära 3. Pärilikud eeldused D. arvates on inimeses juba sünnipäraselt hea ja kurja alge. Nende vahel käib lakkamatu pro et contra võitlus (pooltevaheline v.) Olemuse määrab see kumb neist algetest peale jääb. Ta on analüüsinud ka vene rahvusliku tüübi eripära. Nagu Tolstoi märkab ta tema eriti lihtrahva seas kõikeandestavat religioossust, leplikkust, alandlikkust ent ta toob välja ka nn stiihilise in.
G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7. Homosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on ühesugused 8. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 9. Heterosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnus...
1911. aastal, mille ta nimetas ,,Manet ja postimpressionism". Post tähendab ladina keeles pärast. Postimpressionistlikke kunstnikke ühendab vaid järjekindel, sageli sõjakas taotlus käia oma teed; igaüks neist oli omal kombel üksiklane, ühiskonda sobimatu või ühiskonnast väljaheidetu, kas siis omal tahtel või mitte. Nende kõigi loometeel oli olnud impressionistlik periood ja nende küpsed tööd lähtusid impressionistlikest algetest. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Tuntumad kunstnikud on Paul Gaugin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853. aastal Zundertis. Ta oli hollandi maalikunstnik ja tuntud postimpressionist. Ta sündis perekonda, mis oli seotud nii usu kui kunstiga. Tema isa oli protestantlik pastor ja kolm onu kunstikaupmehed
Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu. Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Kui need struktuurid on ana, mitte homoloogsed, see tähendab, et nad pole arenenud ühesugustest vanematest. Konvergentne arenemine Nt 1. Suured ujuvate kiskjate areng,
Platon ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan + tarkus = tarkuse-armastus. Eros on armastus kauni vastu, inetu vastu aga mitte, sellest järeldub,et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb, järelikult Eros ei ole jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid. Eros on võimas deemon, kes on vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. ...
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haig...
Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr. KULTUUR: Hiina kultuur on Ida-Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni, kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud umbes 5000 aastat. Ehkki hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad, on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omane olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed eetilis- religioossed vaated
112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha tahtmata me üldjuhul eelistame nägemist kõigile teistele meeltetajudele. Põhjus on aga see, et
LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad 8 Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme I I töö " Sissejuhatus taimede kihlumisse": taimede seksuaalelust (õite tolmukate, emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad...
1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus? Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... DISKUSSIOON/ARUTELU: 1.2 Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal) Definitsioone: Drucer (1985) Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu.Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Konvergentne ja paralleelne evolutsioon näitab, et kahe piirkonna liikide, perekondade ja sugukondade loetelu ei
kui ka ,,soo"-sisese liikide eristamise kunsti valdamist. ,,Ideede" uurimine on olemuste endi ,mitte ainult olemuste varjude mõistuslik kaemine.See uurimine eeldab,esiteks,mõistuse abil ,,ideede" kui algeteni tõusmise meetodi kasutamist.See on paljus ühe või ühise otsimise meetod;ainsa või üldise leidmine viib hinge selleni,et mõistes või mõiste kaudu hing kaeb ,,ideed" ennast selle sõna ontoloogilises tähenduses.Teiseks ,,ideede" uurimine eeldab algetest (sugudest) lähtuva liikide juurde laskumise meetodi,ehk teiste sõnadega,sugude liikideks jagamise meetodi kasutamist. Niisiis on Platoni ,,ideed" asjade mõistusega nähtavad kujud või vormid.Kuid öelda,et Platoni ,,ideed" on vormid,mida on liiga vähe."Ideed" ei ole mitte ainult omaette eksisteerivad vormid.Platon varustab nad terve rea tähtsate omadustega.Nende omaduste kõige täiuslikuma iseloomustuse andis Platon kauni-,,idee" uurimisel dialoogides ,,Phaidon","Pidusöök" ja
ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. C.Thomasius-kõlblusfilosoof, Ta arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
· Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi () · Sichuan () · Hongkong () · Taiwan () · Yunnan () · Zhejiang () Hiina kultuur Hiina kultuur on ida Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja kõige keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud umbes 5 000 aastat. Ehki hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omaseks olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning
suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond 20. Saj II kümnendini
kogu inimkonda. Kuigi seda on raske teha – raskem kui õppida mingit keelt või teadust – siiski, kui ma olen korralikult ja selgelt kirja pannud iseenda lugemise, jääb teiste inimeste vaevaks vaid tähele panna, kas ka nemad leiavad sama enda seest. Sest sellist liiki õpetus ei tunnista ühtki teist tõestust. Esimene osa: Inimesest Peatükk 6 Tahtlike liigutuste seesmistest algetest, mida tavaliselt nimetatakse TUNGIDEKS, ja sõnadest, mille abil neid väljendatakse. /.../ Püüdlus. Neid väikeseid liikumise algeid inimese kehas, enne kui nad 6 Need on antud teose neli osa: esimese osa (“Inimesest”) moodustavad peatükid 1–16, teise osa (“Riigist”) peatükid 17–31, kolmanda osa (“Kristlikust riigist”) peatükid 32–43, neljanda osa (“Pimeduse kuningriigist”) peatükid 44–47. Mahult kõige suurem on kolmas osa
Peeter Vähi Eesti budistliku liidu eestvedaja, muusik (ansambel Apelsin) Vello Väärtnõu tegi nõukogude ajal budistliku templi Läänemaal, saadeti maalt välja selle eest dissidendina. DZAINISM Peale budismi oli Indias ka dzainism. Sai nime õpetuse rajaja hüüdnimest (dzina võitja; tegelik nimi Vardhamana Mahavira). See on pluralistlik õpetus, st palju algeid maailm koosneb algetest TATTVATEST. Oluline tattva on hing. AHIMSA mittevägivaldsus. Dzainismist oli mõjutatud ka India riigi rajaja M. Gandhi. Oli ka ghandismi aluseks- võidelda vabaduse eest mitte vägivaldsete vahenditega. Passiivsete vägivallatute meetoditega, nt boikoteeriti Briti soola, seega hakati ise soola hankima. VANA HIINA Hiina oli pikka aega suhteliselt tundmatu kultuuriga lääne jaoks, sest Hiina oli looduslike teguritega
Peeter Vähi helilooja , muusik ,,Vitamiin" klahvpilli mängija. Moodustas eesti Budistliku Liidu. Vello Väärtnõu - hakkas läänemaal rajama Budistliku templit, pälvides võimude pahameele. Tänu sellele sunniti ta maalt välja Rootsi. DZAINISM (Indias) teine mitte ametlik õpetus Vanas-Indias. Nimetus on tulnud rajaja hüüdnimest Dzina (e. võitja), mehe pärisnimi oli Vardhamann Mahavaraa. 2 põhitunnust: 1)Dzainism rõhutab filosoofilist pluralismi maailm koosneb paljudest algetest. Nendeks algeteks on tattva-test. Nendest olulisemaks peetakse hinge. 2)Ahimsa mitte vägivaldne. Hoidutakse lahtise tule tegemisest, et mõni putukas ei saaks kannatada lennates. Dzainismi mõju on olnud väga tugev India riigi rajaja õpetusele M. Gandhi. Tema õpetust teatakse ka Gandhismi nime all. Tuleb võidelda rõhujate vastu mitte vägivaldsete meetoditega (Rõhujate all mõeldi Briti ülemvõimu Indias - asumaad). Gandhismile on mõju avaldanud Dzainism. KONFUZISM (Hiinas)
Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Ladinakeelsest sõnast libertas on tulnud inglise liberty `vabadus'. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva
Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik
Mõni Kalduvused ja lisi ebameeldivusi, nagu näiteks karistustvõi eemaletõukamist, inimene on oma olemuselt rahulik ja leplik, teine on elavam, pärilikkus, ei oska lapsed pahateo toimepanemise hetkel ette näha. kaldudes käituma impulsiivselt või äkiliselt ning isegi agressiivselt. Sellised Geneetiliste ja kehaliste eelsoodumuste olemasolu korral eeldused ning iseloomujooned sõltuvad paljuski pärilikest algetest. võivad agressiivse käitumise väljakujunemisele avaldada mõju nn. sotsiaalpsühholoogilised tegurid. Mainitud tegurid mõju- tavad ülalnimetatud teooriates äratoodud mehhanisme. Tähelepanuhäire (Attention-Deficit-Syndrome*) ja agressiivsus
loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale suurt mõju avaldada. Oma osa andis loomade kodustamine, kelledelt kandusid inimestele üle nii mitmedki tõved (mh nt gripp). ANTIIKKULTUURID Inimkonna ajalugu käsitledes on tavaks alustada paari tsivilisatsiooniga, millistel arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks
Need olid meelelahutus, haridus, supelreisid, aga ka ametiga seotud reisid. Ka riik ja maakonnad kandsid reisijate vastuvõtu eest hoolt. Seda tingis vana aja suurte spordivõistluste, olümpiamängude (776e.m.a. 393 m.a.j.) ja templipidustuste (näit. Delphi) korraldamine. Seoses taoliste ürituste organiseerimise ja läbiviimisega võib rääkida ürituste turismi algetest. Õppeturismi algatajaks peetakse kreeka geograafi ja ajaloolast Herodotost (484425 e. Kr.). Rooma Riigis võib märgata turismi tõusu seoses elava kaubandus ja äritegevusega, teisalt meelelahutuse, kultuuri ja supelhuvidega. Rikkad roomlased lahkusid suveks Roomast, et minna mägedesse või mere äärde. Reisimist Rooma riigis soodustas eeskujulik teedevõrk ja teede tähistus. Rooma toitlustus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
