parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija. Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt. Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge
· Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Pääs parlamenti sõltub valijate toetusest. · Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest. · Kvoot parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär · Massipartei parteid jagunesid 1950.-60.aastatel äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele · Populistlik partei väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve · Survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Lubadusi antakse kõigile sotsiaalsetele rühmadele. · Ideoloogilise platvormi järgi
Samas on varasemast oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil
Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve läbi avaliku arvamuse
parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid: Istitutsionaalsed grupid(kirik) Assotsiatsioonid (talupidajate keskliit, Linnade liit)
· Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele o Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid o Kriitika valitseva korra suhtes o Organisatoorne bürokraatia Loodi osakondi, mis allusid keskorganile Abiorganisatsioonid-suur roll
Sõjaväe domineerimine või autonoomia Ei tohiks sõltuda teistest riikidest, liitlasi pole vaja TOTALITARISM RIIK: NSV Liit Tunnus Empiiriline näide Ametlik ideoloogia Liikumine kommunismi poole Totaalne revolutsioon, vanemate Perestroika seadustamisvormide kõrvaldamine Üksainus eliidi juhitud massipartei Nõukogu Liidu Komunistlik Partei Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Kõigile nende vajaduste järgi Totaalne mobiliseeritus Kõigil oli sõjaväe kohustus Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb.
Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5
Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle
vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid,
Lobbytöö Erakonnad-ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia v huvide kogumi kasuks Erakonna ülesanded 1. Luua ja süstematiseerida ideid)(panna paika teemad, mis on olulised) 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd Protopartei..eelpartei Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud Massipartei...sotsialistlikud, palju liikmeid Pühendunud parteid..kommunistlikud Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel
· Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim · Antiikdemokraatia on otsene demok · Massi e osalusdemok:rahvakoosoleku vormis massiaktsioonid · Tänapäeva demok on esindusdemokraatia · Tuginemine põhiseadusele · Rahvas on kõrgeem võimu kandja · Võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)
majanduselu juhtimise piiramiseks Sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine reorganiseerimine 1957-1965 1959 Kuuba revolutsioon NLKP kui üldrahvalik massipartei Rahvamajandusnõukogud 1956 NLKP XX kongress rehabiliteerimine ja represseeritud rahvaste "riikluse" osaline taastamine 1960-1969 60.aastate põlvkond
* autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad. * eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne. * võimule tullakse ulatusliku terrori kasutamisega. * repressioonide elluviimine puhtalt armee ylesanne. * tekib riikides, kus puudub arenenud demokraatia, pole olnud õigusriiki. * Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike. * üksainus massipartei- pühendunud ideoloogiale, alistuv diktaatorile. Loob poliitilise eliidi, kontrollib ja kasvatab masse, tagab side riigi ja ühiskonna vahel. * Terroristlik politsekontrollsysteem--on parteile abiks, kuid võib pöörduda tema vastu. * terrorit lasutatakse reziimi tegelike vastaste kõrvaldamsieks. * Monopoolne kontroll massiteabevahendite üle- vajalik, et kõrvaldada teave, mis on vastuolus ideoloogiaga, kinnistada kordamise teel reziimi ideid. * relvamonopol- täielik kontroll relvade üle
Liberalism- vaba Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2. eraannetused
Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5
seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol, relvamonopol, käsumajandus. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Demokraatia toimimine 2.1. Mis on demokraatia? Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine
(Erakonnaseadus; 1994) Erakonna vahendid Materiaalsed vahendid • Liikmemaksud • Eraannetused • Toetus riigieelarvest Inimressursid • Liikmeskond • Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI VALITSUS Enamusvalitsus – parlamendi enamuse Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi toetus enamuse toetust Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid
Valijate nimekirjakoostamine Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse Ajastu iseloom Juhuslikkus Kordamine 1. Erakonna struktuur 2. Tabel Eesti erakonnad (nimed, juhid) 3. Poliitilised ideoloogiad 4. Programm 5. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei; teokraatlik-islamimaailma, vatikan, Iraan. Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu. Sõjaväe allutatus, et positsiooni kindlustada. Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne. Eliidi juhitud massipartei. Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus, tegutseb ideoloogia eesmärke täites. Politseikontrolli süsteem. Sultanism- võimu ekstreemne koondumine. Isikukultus (põhja-Korea). Puudub selge ideoloogia, teenib üksnes isikukultuse eesmärki(Gadaffi). Ebastabiilne, sõltub liidri suvast. Kasvab välja totalitaarsest või autoritaarsest reziimist. Demokraatlikud vabadused piiratud.
väike poliitiline mõjuvõim. 2) Suur partei-bürokraatia, valdavalt enamikel erakondadel kohustus käia koosolekutel. 3) Diktatuurse juhtimisega erakonnad-karmi käega, sõjaväeline distsipliin, ideoloogiliselt ustav (NRKP), ranged nõudmised. 2. Tegevushaarde järgi: 1) Kaadripartei-kõige vanem tüüp (19 saj.), kui ei olnud veel üldist valimisõigust, kitsas väike grupp inimesi, maj-likult hästi kindlustatud. 2) Massipartei-tekkis üldise valimisõiguse kehtestamise järel, finantsid baseerusid liikmete liikmemaksudel, peaeesmärk-liikmeskonna pidev kasvatamine. 3) Laia haarde partei-tähtsad valijate hääled, üliaktiivsed valimiste eelsel perioodil, hiljem vaikelu, ideoloogiliselt hägune, oluline saada võimule. 3. Ideoloogiline: Pahempoolsed Tsentristlikud Parempoolsed
piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia Üksainus eliidi juhitud massipartei Terroristlik politseikontrolli süsteem Massiteabevahendite kontrollimonopol Relvamonopol Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulguse. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne. Demokraatia liike: Otsene e vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise kas
autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes. Ka repressioonide tase on eri totalitaarsetes süsteemides erinev. Kui võrrelda fasistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. Samas on mitmeid tunnuseid, mis on ühised mõlemale reziimile: · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. Kuigi kommunism ja fasism olid põhimõtteliselt teineteise vastandid, rakendasid nad mõlemad totalitaarseid meetodeid oma poliitiliste ideede elluviimiseks; need reziimid ei
püüavad saavutada võimu riigis, seda teostada ja kontrollida. Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks. Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine · ideede vahendamine · indiviidi ja süsteemi kokkuviimine · poliitilisele sotsialiseerimisele kaasaaitamine · aktivistide värbamine ja mobiliseerimine Partei süsteemid:
- ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast EKP organisatsioon 1988 ligi 113 000 ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast Kommunistliku Partei hierarhia Kongress Kommunistliku partei kõigeim võimuorgan Põhikirja järgi pidi kogumena 3 (1939) või 4 (1952, 1961) aasta tagant 1941-1990 EKP kongresse 15 Kongressi pädevus
1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2. Üksainus eliidi juhitud massipartei 3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus
Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) ideoloogiate järgi Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab
aktiivsust, kes on vähem aktiivne- kuulub hävitamisele. Ühingud, seltsid saadetakse laiali ja tehakse uued. Kõik peavad aitama uue riigi ehitamisele. Sõjaväes tehakse massipuhastus. Jutkond vahetatakse 5-10 aasta jooksul ümber, et vältida juhi kukutamist. Väes on ka valvurid, kes kontrollivad, et sõdurid lgia leiged ei oleks. Sõjaväest tehakse kuulekas tööriist.(:S) Püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia Üksainus eliidi juhitud massipartei Terroristlik politseikontrolli süsteem Massiteabevahendite kontrollimonopol Relvamonopol Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Totalitarism on ajutine nähtus. Erandiks on Nõukog. Venemaa, kes püsis 1917- 1991. Tänapäeval on ainult 1 kõige puhtakujulisem Tot. Riik. Põhja Korea. 65. Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust
Nende ilmumine peegeldas parteide järjekordset kohandumist valijaskonna käitumisele. 1960. aastate masside poliitilisele aktiivsusele järgnes langus. Parteide kõrvale ilmusid konkurentidena sotsiaalsed liikumised ning kodanikuorganisatsioonid, kes köitsid uudsete probleemitõstatuste ja tegevusvormidega. 16 Kodanikud, huvid ja demokraatia Kuulumine erakonda polnud enam popp. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistliku partei tegevus oli suunatud teistsugusele eesmärgile – võita valimised. Selleks püüti saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise. Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla reaalne
Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5
Uurimismeetod andmekogumismeetod Uurimistöö teoreetilised alused peavad haakuma uurimisküsimustega Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! Halbu ja häid näiteid Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest (massipartei, kartellipartei...) Hea näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib parteide sidusorganisatsioonidest ja nende rollist Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna
Populaarsed ka erinevad autoritaarsed ja konservatiivsed lähenemised. Töölisklass mõistab ka seda, et sotsialistid pole need , kes piisavalt palju lubaksid, arvestatav osa töölisklassist läheb veelgi radikaalsemate poliitiliste jõudude taha. Marxi lootus , et töölisklass hakkab moodustab suurema osa üh langeb põrmu ning nende tähtsus hakkab 20 saj keskpaigast langema. Sotsialistid peavad oma sihtrühma ümber mõtlema-> sotsialism hakkab looma massipartei funktsioone. 50ndatest alates proleritaari retoorika asendub vaeste retoorikaga. Itaalia näide: liberalismilt fasismile(I): I MS mõjud ( Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majlangus sõjaveteranid. Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest
sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. 20 · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. ERAKONNAD 19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830
• Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! • Oluline ka uurimisküsimuste sõnastus – kui segane ja laialivalguv, siis on sellele raske vastata ja lugeja ei saa aru, mida uuriti Halbu ja häid näiteid • Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: • Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest (massipartei, kartellipartei…) • Hea näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib parteide sidusorganisatsioonidest ja nende rollist • Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: • Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas • Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna
"väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi 28 peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. Tänapäeva paremäärmuslus Paremäärmusluseks ehk paremekstremismiks nimetatakse poliitilisi ideoloogiaid, mis paigutatakse poliitilise spektri paremale äärele. Enamasti on need suunatud võrdsuse vastu.
1860ndatel oli sotsialistlikud liikumised, eriti marksism saanud uue hoo ja hingamise ning Bismarck selgelt üritas oma konservatiivse ja kodanliku suhtumisega seda vaigistada. 1878 sotsialismi seadus, millega keelustas igasugused sotsialistlikud parteid. Põhjuseks toodi Bismarcki poolt atendaadikatsed keisrile. See pigem kasvtatas rahva poolehoidu sotsialistide suhtes. Kui 1890ndatel sotsialistlikud parteid uuesti legaliseeriti, siis sest oli saanud suur massipartei. PARIISI KOMMUUN Nõukogude ajal üheks kõige võltsikumaks teemaks. Ses nähti esimest tõendit proletariaadi diktatuurist. Sai alguse Prantsuse Preisi sõjas, kus Pariis langes septembris 1870 Preisimaa piiramise alla, ent rahvas ise mobiliseeris end kõvasti. Algselt Pariisi ei loovutatud, piirati jaanuarini. See tõi kaasa nälja ja viletsuse Pariisis.Pariisi elanikkonna suurus oli sel ajal juba 1,7 miljonit. Pariisi loomaaed söödi tühjaks. Kui Pariis jaanuaris langes
annaabi.ee 
