demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole mitte ainult õigus vaid ka
aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus püüab hästi kriitiliselt ja ausalt kirjeldada reaalsust, teine aga see, kus ajakirjandus hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda
· Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid
nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta 13)Mis on manipuleerimine?
........................................................................... c) Kas antud riigis on tagatud südametunnistusvabadus? .................................................................................................................................... d) Kas antud riigi puhul on tegemist õigusriigiga? .................................................................................................................................... e) Kas antud riigis on tagatud ajakirjandusvabadus? .................................................................................................................................... f) Kas sellise otsuse tegemiseks piisab ühest ajaleheartiklist? Põhjendage oma arvamust. .................................................................................................................................... II variant Otsuse tegemisel ja vastuse sõnastamisel lähtuge järgmistest märksõnadest: demokraatlikud
· Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise)
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus...
....................................................................................................................................2 6. Kas Eestis elav ukrainlane saab EL liikmesriikides viisavabalt reisida? Selgitage.3 7.Selgitage demokraatiale iseloomulikke tunnuseid Eesti näitel...............................3 Vabade valimiste korraldamine:.......................................................................3 Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus:.......................3 Vähemuste õigustega arvestamine:...................................................................3 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. ..................................................................3 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil. .............................................................
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 1)ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)- on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Kon...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmis...
Meedia mõju Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimest...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
14 Küsimused, mis aitavad ajakirjanikul jälgida oma objektiivsust: Tasakaalustatud kõikide loo aspektide ja inimeste suhtes? Keda lugu haavab? Kellele toob kasu? Kas olen kasutanud erinevaid allikaid? Kui palju on mu enda eelarvamusi sees? Tõelähedus? Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita. Kelle vaatenurgast kirjutatud? 12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus. Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu ajalugu Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa institutsioon. Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö võtsid hiljem eeskuju nii EL, OSCE kui ka NATO. Alates organisatsiooni loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli ...
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis
· austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust Ajakirjanikuvabadus ajakirjaniku õigus edastada sõltumatut infot Kommunikatsioonivabadus õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad:
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Tänu põhiseadusele Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida k...
saavutistega tutvustamine. Nimede eestistamine 2 Vaikiv ajastu ja demokraatia Demokraatia tunnused Olukord vaikival ajastul mitmeparteilisus Üks partei lubatud (isamaaliit) parlament Ei omanud eriti võimu, saadeti laiali ajakirjandusvabadus Tsensuur, kontroll streigivabadus Vaikiv ajastu mis oli positiivne, mis negatiivne? Positiivne Negatiivne Isikud: a) Jaan Tõnisson- korduv EV riigitegelane ja ka riigivanem, kuulus ,,Postimehe" toimetusse, devalveeris Eesti krooni b) Konstantin Päts- EV riigitegelane, esimene Eesti president, kuulus Ajutisse Valitsusse
24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
ajad; 2. Organisatsioonitasand, s.o. kõik konkreetse töökoha või asutusega seonduv. Näiteks töölepingu vorm, tööaeg ja puhkuse aeg, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada; 3. Perekonnatasand, s.o. koduste kohustuste ja kodutööde jaotamine pereliikmete vahel. 4 2.2 Sõnavabadus Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus ja väljendusvabadus on sõnavabaduse võtmesõnadeks. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi. Sõnavabadusega on tihedalt seotud õigus saada teavet. Kumbki õigus ei ole piiramatu.
poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Eesti Vabariigi põhiseadus Sõnavabadus Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus, väljendusvabadus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi. Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 4446 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10.
Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest üleastumise korral kas trahvida või isegi sulgeda, ning vastavaid isikuid ka karistada. Aastatel 1906-1907 suletigi sadu publikatsioone ja mõisteti kohut sadade isikute üle, keda süüdistati mässuleõhutamises. Üle tuhande inimese ka hukati.8 6 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 82-83 7
– Tervis, haigestumine, eluiga, hälbiv käitumine – Majanduskeskkond, tehnoloogia, innovatsioon, internet – Riigi võimekus – Korruptsioon – Keskkonnaseisund – Usaldus, sallivus, rahumeelsus, subjektiivne rahulolu, õnn, väärtused Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest • Vabadus: vaatepunktid ja hindajad • Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House • Ajakirjandusvabadus: Freedom House • Demokraatia: The Economist • Majandusvabadus: Heritage Foundation • Miks vabadus ja demokraatia? Demokraatia: vähemohtlik kui autokraatia, kohanemisvõimelisem, kollektiivset tarkust kasutav … E. Fromm: põgenemine vabaduse eest?! Oluline: individuaalse ressursi avanemine, etteaimatav ühiskond, inimõigused ... • Võrdsus, võrdsed võimalused Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP
seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3]. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4]
Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja, mitte mõni suvaline vend. Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast. Ka uudised peaksid lähtuma programmist (st lehe üldisest suunitlusest, täitsa imelik) Tsensuuri pärast suurt ei hädaldanud, arvas, et lisaks poliitikale on ka muid valdkondi, millest kirjutada. Eesti ja ajakirjandusvabadus: Rääkima hakatakse 1905. aastal, kui Venemaal sõna- ja trükivabadus välja kuulutati. Jannsen ja Jakobson: Jannsen Jakobson * sõbralik, muhe kirjutamislaad (,,ilma tülita paremasse * tõre, äkiline, raskepärasem homsesse") * usuasjad olulised (kristlane) * pidas kirikut aegunud institutsiooniks (päris usuvastane siiski polnud, oleks lugejaid kaotanud ju
Seega esimene ajakirjandusvabaduse väljund on õigus avaldada isikute ja sündmuste kohta mitte ainult faktilist teavet, vaid anda ka hinnanguid ja väärtushinnanguid. EIÕK on oma lahendis Ukrainian Meida Group vs. Ukraina leidnud, et kui (ajakirjaniku) avaldus moodustab väärtushinnangu, siis võib (privaatsuse) rikkumise proportsionaalsuse hindamine sõltuda sellest, kas väärtushinnangu andmiseks esinesid piisavad faktilised asjaolud. Seega on ajakirjandusvabadus, sõltumata subjektiivsete kriteeriumide lubatavusest, piiratud nõudega, et avaldatavad isikuandmed peavad olema tõesed ning väärtushinnangud faktilisi asjaolusid arvestades kohased. Kaasuses Tammer vs. Eesti leidis kohus, et kuigi väärtushinnang põhines õigetel faktidel, ei olnud solvavate väljendite kasutamine ajakirjanduslikku eesmärki arvestades vajalik. Andmekaitse seisukohalt on ajakirjandusvabaduse kasutamisel väga oluline roll
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger, lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009). Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjanduszanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud. Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
alusel, on kooskõlas põhiseadusega, sest nad järgivad printsiipi "eraldi, kuid võrdsed" 9 1905 - LOCHER vs NEW YORK Põhiseadus ei luba osariigi sekkumist tööandja ja töövõtja vahelisse lepingusse. Vaba lepinguõigus on fundamentaalne ja põhiseaduslik. Osariik ei ole volitatud seda tööd töövõtjalt ära võtma. 1931 NEAR vs MINNESOTA Ajakirjandusvabadus on kaitstud osariigi sekkumise eest. Osariigi võimudel puudub õigus publitseerimist keelata. Nad ei tohi tegelda tsensuuriga. 1937 WEST COAST HOTEL vs PARRICH Ülemkohus annuleeris otsuse Locher vs. New York ja otsustas, et osariik võib reguleerida töövõtja ja tööandja vahelisi lepingulisi suhteid. 1954 BROWN vs BOARD OF EDUCATION Riiklik haridus ei saa järgida põhimõtet "eraldi, kuid võrdselt". Pärast seda
Seetõttu on vaidlusalust läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid õigustatult käsitatud kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena." Porno : relva ei saa otsida arvutist. Mis on kirjutatud määruses??? Läbiotsimise eesmärk: Võiks otsimine arvutis olla põhjendatud siis, kui otsitakse relvaga seotud kirjavahetust. On vaja saada uue loa arvutis läbiotsimiseks (taasesitamist võimaldavas viisis) 2. Ajakirjandusvabadus O-d kahtlustati marihuaana suures koguses omandamises ja hoidmises. Tema kodus viidi 01.01.2014.a läbi läbiotsimine, kus leiti ohtralt narkootikume. O kaitsja palus järgnenud kohtumenetluse käigus tunnistada O korteri läbiotsimine ebaseaduslikuks, kuna O oli ajakirjanik ja tema korter otsiti läbi prokuratuuri loal. Sellise seisukoha kinnituseks esitas O kaitsja eratelekanali tõendi 1. Septembrist 2014, millest nähtus, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
