demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole mitte ainult õigus vaid ka
aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus püüab hästi kriitiliselt ja ausalt kirjeldada reaalsust, teine aga see, kus ajakirjandus hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda
· Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid
nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid *teatmeteosed *uudised 11)Mis on fakt? Fakt on tõsiasi, tõik 12)Mis on arvamus? Arvamus on mõte, seisukoht, hinnang millegi kohta 13)Mis on manipuleerimine?
.......................................................................... c) Kas antud riigis on tagatud südametunnistusvabadus? .................................................................................................................................... d) Kas antud riigi puhul on tegemist õigusriigiga? .................................................................................................................................... e) Kas antud riigis on tagatud ajakirjandusvabadus? .................................................................................................................................... f) Kas sellise otsuse tegemiseks piisab ühest ajaleheartiklist? Põhjendage oma arvamust. .................................................................................................................................... II variant Otsuse tegemisel ja vastuse sõnastamisel lähtuge järgmistest märksõnadest: demokraatlikud
· Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA) Vahendab tõepärast infot, ei spekuleri; esitab kontrollitud fakte; annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele; austab kirjakeele normi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus(TERA) Ajakirjandus mis vassib ja valetab; ajab taga kõmu ja sensatsiooni; kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus(ÕPIK) Sõnavabadus- valiku- ja tegutsemisvõimaluse olemasolu, kõigil on võimalus avaldada enda arvamust Ajakirjandusvabadus- õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta võimustruktuurid Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise)
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul:
....................................................................................................................................2 6. Kas Eestis elav ukrainlane saab EL liikmesriikides viisavabalt reisida? Selgitage.3 7.Selgitage demokraatiale iseloomulikke tunnuseid Eesti näitel...............................3 Vabade valimiste korraldamine:.......................................................................3 Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus:.......................3 Vähemuste õigustega arvestamine:...................................................................3 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. ..................................................................3 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil. ............................................................
jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava
ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama. Kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis on aga üks mõjus vastuargument sellele väitele. Ajakirjandusvabaduse edetabeli koostamisel arvestatakse meedia suhtes algatatud kohtuvaidlusi ning nende tulemust. See oli üks põhjus, miks langesid sel aastal edetabelis Läti ja Leedu. Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et ühiskonnas soositakse informatsiooni ja erinevate ideede levikut. Austatakse inimeste erinevaid vaateid ja seisukohti ning poliitilist ja majanduslikku võimu omavad inimesed ei karista või ei represseeri kedagi sellepärast, et ollakse teisel arvamusel. Samad põhimõtted on olulised ka ettevõtluse edendamisel. Head ideed ja üllatavad lahendused erinevatele probleemidele tekivad sallivas ühiskonnas, kus inimesed võivad
14 Küsimused, mis aitavad ajakirjanikul jälgida oma objektiivsust: Tasakaalustatud kõikide loo aspektide ja inimeste suhtes? Keda lugu haavab? Kellele toob kasu? Kas olen kasutanud erinevaid allikaid? Kui palju on mu enda eelarvamusi sees? Tõelähedus? Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita. Kelle vaatenurgast kirjutatud? 12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus. Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus
Kallutades rahvale kättesaadavat infot sobivas suunas, muudab riik ka nende otsuseid. Meedia kasutamist inimeste vaoshoidmiseks käsitleb V. Pelevini romaan "Generation P", kus kõik Venemaa poliitikud on televiisorisse lastud arvutisimulatsioonid ja otsuseid teeb kitsas huvigrupp. Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat teavet poliitikute tegevuse kohta, mis tuleb läbi mitme meediakanali. See näitab, kui oluline on ajakirjandusvabadus ja mitme sõltumatu meediakanali eksisteerimine, mis kindlustab adekvaatse info. Meedia mõju on tänapäevases ühiskonnas paratamatu, seetõttu peame õppima infot valima ja kontrollima. Lastele tuleb selgitada, kuidas massiteabevahendid võivad muuta inimese maailmapilti ja õpetada neid meedias nähtut reaalsusesse mitte üle kandma. Objektiivse otsustamise huvides peab inimestel olema võimalus teavet kontrollida. Selle tagab ainult mitme sõltumatu meediakanali olemasolu.
sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle. Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib. Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku,
12B Kultuuri iseloomustus Alaskal on kollektivistlik kultuur, kus valitseb meie-identiteet. Tööga seotakse end moraalselt ja töötaja ning tööandja vaheline suhe on moraalne ,,peresuhe". Kogu vastutust jagatakse rühmaga. Juhtimine tähendab rühmade juhtimist. Siiski valitseb ajakirjandusvabadus ja seaduse ees on kõik võrdsed, mis on omane demokraatlikule riigile. Võimudistants on põimunult suure ja väikese vahel. Enamus elatise teenimiseks tehtavast tööst ei vaja kõrget haridust, seetõttu ei sõltu autoritaarsus haridustasemest. Seevastu on töökoha hierarhia tingitud rollide ebavõrdsusest ja ideaalne ülemus on osav ning demokraatlik. Samuti vastutab igaüks ise oma töölõigu eest .
või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis
· austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. 6. AJAKIRJANIKE ROLL (TERA) 7. Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kommunikatsioonivabadus Sõnavabadus kõigil on õigus avaldada oma arvamust Ajakirjanikuvabadus ajakirjaniku õigus edastada sõltumatut infot Kommunikatsioonivabadus õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad:
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest
Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks. Sõdurid tsiviilelanike juurde. Loodi riiklikke manufaktuure, kutsuti hugenotte. Madalmaadest tulnud arendasid karjakasvatust ja aiandust. Friedrich Wilhelm I (1713-1740) sõdurkunungas, kitsi. Õukondlaste vallandamine, va trompetist. Marsisamm. Välismaaga kauplemise lõpetamine. Laiendati kalevitööstust. 1717 üldine koolikohustus. Friedrich II (1740-1786) Nooruses hellik ja kultuurihuviline. Valitsemise algul naiivne: ajakirjandusvabadus, vaestele odava vilja müük, erinevad usud lubatud, ulatuslikud ehitustööd. Kartulikasvatus, uues külad ja talud, teotöö piiramine ja talumaade mõisastamine ära, bürgermeistrid ja raed. 2. Mõisted Monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. (Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.)
peaminister valitsust juhib. Parlament ei saa muutuda naeruväärseks, sest selle kaudu naeruvääristab ja alandab ennast rahvas, kes esinduskogu valis. Riigikogu autoriteet on kõige otsesemalt seotud avalikustamisega. Kohtuvõim on teistest võimudest lahutatud ja sõltumatu. Sõltumatu õigusemõistmine ei ole juriidiline abstraktsioon, vaid praktiline abinõu inimese põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Demokraatliku riigikorralduse eeltingimused on ajakirjandusvabadus ja õigusmõistmise sõltumatus. Õigusriigis on igaühel võimalus vaielda võimuga ning kaitsta oma seaduslikke huve, olenemata sellest, kas see tekitab võimukandjatele ebamugavust. Halduskohus on esmane õiguskaitseinstants, kuhu isik saab pöörduda ja peaks pöörduma, kui ta leiab, et avaliku võimu tegevusega on ebaõiglaselt või ülemääraselt sekkutud tema õigustesse või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi
saavutistega tutvustamine. Nimede eestistamine 2 Vaikiv ajastu ja demokraatia Demokraatia tunnused Olukord vaikival ajastul mitmeparteilisus Üks partei lubatud (isamaaliit) parlament Ei omanud eriti võimu, saadeti laiali ajakirjandusvabadus Tsensuur, kontroll streigivabadus Vaikiv ajastu mis oli positiivne, mis negatiivne? Positiivne Negatiivne Isikud: a) Jaan Tõnisson- korduv EV riigitegelane ja ka riigivanem, kuulus ,,Postimehe" toimetusse, devalveeris Eesti krooni b) Konstantin Päts- EV riigitegelane, esimene Eesti president, kuulus Ajutisse Valitsusse
24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
ajad; 2. Organisatsioonitasand, s.o. kõik konkreetse töökoha või asutusega seonduv. Näiteks töölepingu vorm, tööaeg ja puhkuse aeg, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada; 3. Perekonnatasand, s.o. koduste kohustuste ja kodutööde jaotamine pereliikmete vahel. 4 2.2 Sõnavabadus Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus ja väljendusvabadus on sõnavabaduse võtmesõnadeks. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi. Sõnavabadusega on tihedalt seotud õigus saada teavet. Kumbki õigus ei ole piiramatu.
tippkohtumisel 1993. aastal, et endise kaheastmelise süsteemi asemele tuleb rajada ühtne Euroopa Inimõiguste Kohus. Uus Strasbourg`is asuv kohus loodi 1. novembril 1998. Mida konventsioon tagab? Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse, mõtte, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Lepingu tähtsus? Konventsioon on esimene edukas katse tagada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948
Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest üleastumise korral kas trahvida või isegi sulgeda, ning vastavaid isikuid ka karistada. Aastatel 1906-1907 suletigi sadu publikatsioone ja mõisteti kohut sadade isikute üle, keda süüdistati mässuleõhutamises. Üle tuhande inimese ka hukati.8 6 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 82-83 7
– Tervis, haigestumine, eluiga, hälbiv käitumine – Majanduskeskkond, tehnoloogia, innovatsioon, internet – Riigi võimekus – Korruptsioon – Keskkonnaseisund – Usaldus, sallivus, rahumeelsus, subjektiivne rahulolu, õnn, väärtused Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest • Vabadus: vaatepunktid ja hindajad • Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House • Ajakirjandusvabadus: Freedom House • Demokraatia: The Economist • Majandusvabadus: Heritage Foundation • Miks vabadus ja demokraatia? Demokraatia: vähemohtlik kui autokraatia, kohanemisvõimelisem, kollektiivset tarkust kasutav … E. Fromm: põgenemine vabaduse eest?! Oluline: individuaalse ressursi avanemine, etteaimatav ühiskond, inimõigused ... • Võrdsus, võrdsed võimalused Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP
seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3]. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4]
Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja, mitte mõni suvaline vend. Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast. Ka uudised peaksid lähtuma programmist (st lehe üldisest suunitlusest, täitsa imelik) Tsensuuri pärast suurt ei hädaldanud, arvas, et lisaks poliitikale on ka muid valdkondi, millest kirjutada. Eesti ja ajakirjandusvabadus: Rääkima hakatakse 1905. aastal, kui Venemaal sõna- ja trükivabadus välja kuulutati. Jannsen ja Jakobson: Jannsen Jakobson * sõbralik, muhe kirjutamislaad (,,ilma tülita paremasse * tõre, äkiline, raskepärasem homsesse") * usuasjad olulised (kristlane) * pidas kirikut aegunud institutsiooniks (päris usuvastane siiski polnud, oleks lugejaid kaotanud ju
neid saada. Sõna-, laiemalt väljendusvabadus on oluline ja möödapääsmatu mitte ainult võimu ohjamiseks, vaid ka ühiskonnas toimuva mõistmiseks, ühiskondlike kokkulepete ja ühiskonnale kõige enam sobivate lahenduste leidmiseks ning seeläbi igaühe ja kõigi üldiseks vabaks arenguks ja probleemide lahendamiseks. Eestis on igaühel õigus sõnavabadusele ja informatsioonile, mida kombineeritult võib nimetada kommunikatsioonivabaduseks. Ajakirjandusvabadus kui osa kommunikatsioonivabadusest on seega põhiseadusega kaitstud õigushüve. Lisaks põhiseadusele kaitseb sõnavabadust ja õigust informatsioonile ka inimõiguste konventsioon Artikkel 10. Sõnavabadus. Kommunikatsioonivabaduse ja isikuandmete kaitse olemuslik konflikt Ajakirjandusvabaduse peamine ülesanne on levitada informatsiooni. Andmekatise peamine ülesanne on kaitsta isikuandmeid. Kahe õigushüve vahel on konflikt
aprillist 1996. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II17 · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. · Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa
aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger, lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009). Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjanduszanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud. Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise, väärtushinnanguid
(1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne. Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida ja olla valitud; südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne. Konventsioon keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan
(1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Shveits (1963), Taani (1949), Tshehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne. Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; 27 · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise;
alusel, on kooskõlas põhiseadusega, sest nad järgivad printsiipi "eraldi, kuid võrdsed" 9 1905 - LOCHER vs NEW YORK Põhiseadus ei luba osariigi sekkumist tööandja ja töövõtja vahelisse lepingusse. Vaba lepinguõigus on fundamentaalne ja põhiseaduslik. Osariik ei ole volitatud seda tööd töövõtjalt ära võtma. 1931 NEAR vs MINNESOTA Ajakirjandusvabadus on kaitstud osariigi sekkumise eest. Osariigi võimudel puudub õigus publitseerimist keelata. Nad ei tohi tegelda tsensuuriga. 1937 WEST COAST HOTEL vs PARRICH Ülemkohus annuleeris otsuse Locher vs. New York ja otsustas, et osariik võib reguleerida töövõtja ja tööandja vahelisi lepingulisi suhteid. 1954 BROWN vs BOARD OF EDUCATION Riiklik haridus ei saa järgida põhimõtet "eraldi, kuid võrdselt". Pärast seda
Seetõttu on vaidlusalust läbiotsimisprotokolli ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendeid õigustatult käsitatud kriminaalmenetluses lubatavate tõenditena." Porno : relva ei saa otsida arvutist. Mis on kirjutatud määruses??? Läbiotsimise eesmärk: Võiks otsimine arvutis olla põhjendatud siis, kui otsitakse relvaga seotud kirjavahetust. On vaja saada uue loa arvutis läbiotsimiseks (taasesitamist võimaldavas viisis) 2. Ajakirjandusvabadus O-d kahtlustati marihuaana suures koguses omandamises ja hoidmises. Tema kodus viidi 01.01.2014.a läbi läbiotsimine, kus leiti ohtralt narkootikume. O kaitsja palus järgnenud kohtumenetluse käigus tunnistada O korteri läbiotsimine ebaseaduslikuks, kuna O oli ajakirjanik ja tema korter otsiti läbi prokuratuuri loal. Sellise seisukoha kinnituseks esitas O kaitsja eratelekanali tõendi 1. Septembrist 2014, millest nähtus, et
annaabi.ee 
