2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on...
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Kes...
4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Riik tagab kodanikule kindlad õigused, kellel on riigi ess kindlald kohustused Võimalik saada sünnijärgi, ehk mis rahvusest su vanemad on ja samuti sünnikoha järgi Eestis sünnijärgi, Usas sünnikoha järgi Natoralilatsioon- kodakondsuse taotlemine Eestis ( 2 eksamit- eesti keel ja ühiskond) 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 1) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut, kaitseb neid tururiskide eest ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele- resursside ülekandmine ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri 40-50% KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) –
Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused. Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine. TUNNUSED: 1) toimub ressursside (eelkõige raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise (siit termin ülekandeühiskond) 2)u pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. MUDELID:
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid ...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus...............................................................................................
tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös
(Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (s.o 260.-). Ühekordsed toetused lastega peredele on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja
ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Mirjam-Marleen Kond Kaisa Kink MT 11 ÜHISKONNA JAGUNEMINE Kõigil võrdsed võimalused Valikud ja otsused Rikaste valikud Vaeste valikud INIMESTE VÕRDSUS Sünnilt on kõik võrdsed Rikkuse saamine Ühiskonnakorraldus soosib Põhitöö igal inimesel endal INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsi...
erasektori panus.Seisavad maakoolide säilimise eest. Kutseharidussüsteemi tuleb tugevdada ja kohandada tööturu reaalsete vajadustega. Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE sotsiaalpoliitika toetab Eesti järjepidevat arengut, sotsiaalset ja regionaalset tasakaalustatust, majanduse konkurentsivõimet avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös ning tagab iga ühiskonnaliikme turvalisuse ja toimetuleku rasketel aegadel. Rahva heaolu aluseks on majanduse areng, mitte sotsiaaltoetused. Kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad hüvedest õiglase osa. Kõrged maksud, töötute abirahad ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Riiklik pension peab tagama inimväärse elu. Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldivad? Põhjenda. Mulle meeldib EKRE seisukohad seoses perekonna teemaga. Nad väärtustavd pere traditsioonilist
Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetused puuetele 2. Millised on · Koostöö tegemine inimestele, ohvriabi, riiklik hüvitis sotsiaalhol. liigid? inimesega, tema soovide kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus, Sotsiaalhoolekande liigid: a) arvestamine represseeritud inimeste toetused,
Automaatsete stabilisaatorite komponentidena käsitletakse peamiselt erinevaid makse ja toetusi, kuid füüsilise isiku tulumaks toimib neist kõige rohkem automaatsena. Elementide kasutamine Majanduskasvu perioodil kogutakse rohkem makse ning makstakse vähem sotsiaaltoetusi, mis vähendavad majapidamiste kasutada oleva tulu kasvu ning mis omakorda piirab agregeeritud nõudluse kasvu. Seega töötavad kasvavad maksutulud ja vähenenud sotsiaaltoetused nõudluse kasvule vastu. Majanduslanguse perioodil kogutakse vähem makse ja makstakse rohkem sotsiaaltoetusi, mis toetavad majapidamiste kasutada olevat tulu. Automaatsete stabilisaatorite efektiivsuse all mõistetakse nende võimet saavutada eesmärki. Eesmärk on vähendada majanduse tsüklilisi kõikumisi. Kasutatud allikad http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/disp layFtu.html?ftuId=FTU_4.2.1.html http://www.maksumaksjad
3. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla 4. Meie ei poolda mitte ,, lihtsat riiki" 5. Rõhutame koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks. 6. Tervis 7. Sõnavabadus 8. Hoolivus, sallivus, pluralism, võrdsus ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. KESKERAKONNA SAAVUTUSED JA PARIMAD TEOD 1. Tasuta ühistransport 2. Renoveerimised 3. Lasteajad 4. Teede korrashoid 5. Sotsiaaltoetused 6. Uued töökohad Mida saadame korda järgmise nelja aasta jooksul Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad! Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele! Mustamäele luteri kirik! Viru kaasaegseks jalakäijate tänavaks! Linna panus koolitoidule kahekordseks! Rekonstrueerime Haabersti ristmiku! Panustame teedesse igal aastal 25 miljonit eurot! Rohelise kaardi soodustused ka toidukaupadele! http://www.tubechop.com/watch/1859993
3.Millised on demokraatlike valmiste tunnused? Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu
Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud.
ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon
sotsiaalkindlustus ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse, pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Eesti sotsiaalkindlustustusskeemid on pensionikindlustus, ravikindlustus, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. sotsiaalhoolekanne = hoolekanne toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetele osutatavad teenused ja majanduslik abi. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%.
74000101. Riigikogu Kantselei 299 662 344 299 305 344 357 000 0 0 0 299 662 344 4 Eraldised 62 351 418 62 351 418 0 0 0 0 62 351 418 41 Sotsiaaltoetused 59 844 164 59 844 164 0 0 0 0 59 844 164 413 Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 50 000 50 000 0 0 0 0 50 000
võimalus minna Toompeale meelt avaldama. On ka tegevusi, mis on seadusega keelatud, kuid nende teemade üle arutleda võib ikka. Väga palju juttu on olnud kanepi legaliseerimisest. Kanepi tarvitamine seadusega lubatud ei ole, küll aga ei ole keelatud nendel teemadel arutlemast. Võime alati avaldada oma arvamust teemade üle, mis meile meeldivad või ei meeldi. Eestis ei ole piisavaid võimalusi puuetega inimestele. Meie riigis on küll olemas erivajadustega inimestele mõeldud sotsiaaltoetused, neile korraldatakse üritusi ja pakutakse lihtsamaid töid, kuid minu arvates on need mõeldud rohkem inimestele, kes mingilgi määral iseendaga hakkama saavad. Raskemate puuetega inimesed vajaksid taastusravikeskusi, mida Eestis napib. Retti sündroomiga Elli vajaks pidevat hoolt, et ka tema ema saaks tööle minna ja perele paremaid elamistingimusi pakkuda. Selliseid võimalusi pakub tema perele aga ainult Soome ja Rootsi. Seetõttu peaks ka Eestis olema rohkem taastusravikeskusi.
on arutatud selle lihtsustamist. Mõlemas riigis kehtib astmeline tulumaksusüsteem, mille väljatöötamisel on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem tulumaksustamine ei vähenda tema heaolu nii palju, kui palju suureneb heaolu väikese sissetulekuga inimese väiksema tulumaksustamise kaudu. See on hea viis võrdsustada kodanike elatustaset ning toimetulekut. Teiseks, heal tasemel pensionisüsteemid: 1) Saksamaal on sotsiaaltoetused enamjaolt seotud teenistusega ning sõltuvad kodaniku tegevusalast, tavapensioni saamiseks, mis moodustab 63% teenitud brutopalgast, on vajalik tööstaaz vähemalt 35 aastat. Tavapensioni väljateeninud keskmine sakslane võib seega helget pensionipõlve nautida, kuid see on küllaltki koormav riigieelarvele. Seetõttu on Saksamaal läbi viidud erinevaid reforme, et vähendada tööliste sõltuvust riiklikest pensionitest ning arendada erapensionite süsteemi.
Analüüsis põhinen Keskerakonna 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna üldisele programmile Sotsiaaldemokraatide nägemus Eesti riigi rollist majanduses Sotsiaaldemokraadid pooldavad majandust, milles lähtutakse inimsõbralikkusest, sotsiaalsest heaolust ja võrdsusest, mida saab tagada ainult siis, kui riik ei ole kõrvaltvaataja, vaid eestvedaja. Sarnaselt keskerakonnaga pooldavad astmelist tulumaksu, mis vähendab ebavõrdsust klasside vahel. Tähtsal kohal on erisugused sotsiaaltoetused, mis hoiavad inimesi järje peal. Samuti peavad vajalikuks aktsiisipoliitikat, mis vähendaksid meie elanikele kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig. Analüüsis põhinen Sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna maailmavaate põhimõtetele
Need kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sostsiaalsete probleemide korral katavad sotsiaalse kaitse e sotsiaalse turvalisuse poliitikat.Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, totja taotus jne.Sotsiaalturva väljamaksed on korraldatud kahel põhimõttel sotsiaalkindlustuse (pension, haigusraha, töötuskindlustus) puhul sõltub toetuse suurus inimese v ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest.Teiseks väljamaksete liigiks on sotsiaaltoetused (peretoetused, toimetulekutoetus), mida antakse puudust kannatavatele v sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimestele, olenemata tema poolt tehtud sissemaksetest.Sotsiaalhoolekandeks nim kõiki neid meetmeid, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.
Sotsiaalne kaitse pakub rahvale pensioni, turvakodud,tasuta arstiabi jt. Kõigil on võrdne õigus vältimatuks abiks. Üldjuhul on raviasutused riikliku kontrolli all ja kodanikele tasuta. Eakatele tagab riik Pensionid,Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni. Lisaks tagab riik ja kontrollib: Represseeritud isikute pensioniõigused ja toetused,Peretoetused,Vanemahüvitis,Elatisabi,Õppelaenude kustutamine,Puuetega inimeste sotsiaaltoetused,Erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne, Muud toetused, Kuriteoohvrite hüvitised,Ohvriabi. Kokkuvõtteks võib öelda, et riik tagab meie õigused- et kodanikel oleks kindlustunne, kohustused- heaolu eest tuleb midagi ka vastu pakkuda ja vabaduse: riigile on oluline tema kodanike heaolu ja elukvaliteet. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus Riigiteataja 2. Euroopa sotsiaalharta Riigiteataja 3. Internet
· farmeri laostumised põhjused: · kaupade ületootmine · liiga suur laenukoormus · euroopa võlad USA-le · aktsiatega spekuleerimine börsikrahh-must teisipäev · Vene vili, tolmutormid Roosevelti ja New Deal e. Uus kurss · kontroll panganduse üle · riiklikud tööd, tõsteti makse · sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid
SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
*infoühiskond *kõrgtehnoloogia massiline kasutamine *teenindussektori osatähtsuse kasv * tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses 5. Heaoluriigi tunnused: *riik sekkub tulumajandusse ja tulude jaotamisse *pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks *riik hoolitseb inimeste eest Põhieesmärgid: *toetuste andmine *võrdsus *heaolu ühishüvede pakkumine mudelid: korporatiivne-konservatiivne * orienteeritud peamiselt palka teenivatele *pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staazist *inimese heaolu eest hoolitsed tööandja ja töövõtja *eelistatakse vanamoodsa suhtumisega perekondi ja naisi Sotsiaaldemokraatia *orienteeritud kõigile kodanikele, olenemata palgast *pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust *inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest
maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast.
Moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära. Migratsioon riikidevaheline ränne. Rahvastiku iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine sündide, surmade, sisse- ja väljarände tagajärjel. Ühiskonna sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel (elukoht, jõukus, rahvus jne) Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla sugulased. Leibkonna sissetuleku moodustavad liikmete töötasud, pensionid ja sotsiaaltoetused. Kui vanalt saadakse valimisõigus? 18. aastaselt Milline dokument peab valimistel kaasas olema? pass või ID-kaart Miks on vaja dokumenti? et saaks isiku tavastada ja teada, kas ta luulub selle valla valimisnimekirja PS! kui oled haige, või ei saa muul moel valima minna, saab valimiskasti koju tellida. Miks on põllumajanduse tööhõive langenud? 1. kolitakse linna 2. tehnika areneb, inimest pole nii palju enam vaja 3. kolhoosid likvideeriti
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori
kogumisse. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas (riiklik pension), II sammas (kohustuslik kogumispension), III sammas (täiendav kogumispension, vabatahtlik). Sotsiaaltoestuste sihtgrupid: inimesed, kes kuuluvad mingisse RISKIGRUPPI (töötud, puudega inimesed, orvud, lastega pered jne) ja ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita, iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest
See tähendab, et üle nelja kuu ametlikult tööta olnud noorele, kes pole suutnud ise või lähikonna abil endale rakendust leida, otsib töötukassa noore ja karjäärinõustaja koostöös sobiva praktika-, töö- või õppekoha. Seda kõigile noortele, vajadusel rahastades täiendavaid õppekohti ning luues intensiivseid ja mahukaid koolitusprogramme, suunamaks noori otse valdkondadesse, kus on tööjõupuudus. Sest raisatud aeg ning tulevased sotsiaaltoetused ong veelgi kulukamad. Selleks võib kasutada algul Euroopa rahasid ning see oleks kõigi osapoolte huvides. Idee on väga hea, kuid millegi pärast pole toonud soovitud tulemust. Peamiseks probleemiks on noorte enda initsatiiv. Juba mõne aja laiselnud nooruk pole harjunud tööd tegema ning seetõttu ei taha paljud tööandjad noortele suunatud programmidega koostööd teha. See omakorda kitsendab valdkondi kus töötutele rakendust leida. Võib arvata, et ma teen
alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu). Keskmine brutopalk ei hõlma töövõtulepinguga töötajate töötasu, sest nende töötajate töötunde on raske mõõta. Tööjõukulusse arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid, mitterahaline tasu, tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse, tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele, tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse- 3 Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 2007 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 10 899. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 14 654. 2008 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 12 512. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 865.
ning teenistuslepingu alusel. (Innove) Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne. Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud. 2 2. Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järg...
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha Krediitkaart- pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada Sissetulek- selle moodustavad perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja/või mitmesugused sotsiaaltoetused Kulude struktuur- väljaminekute struktuur Pangalaen- see on hea võimalus avardada oma tarbimisvõimalusi Laenuintress- laenu kasutamise eest makstav summa Õppelaen- saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides Käendaja- garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee Inimese vajaduste struktuur- selle on kujutanud psühholoog Abraham Harold Maslow
stardikomplekti väärtusega 200 krooni, mis sisaldab 42 münti väärtusega 12,79 eurot. Lepingud jäävad kehtima · Euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi tingimusi, ega vabasta võetud kohustuste täitmisest. · Kroonides sõlmitud lepingute puhul arvestatakse rahalised väärtused eurodesse, kasutades üleminekukurssi ja ametlikke ümardamisreegleid. · See kehtib ka palkade ja pensionite kohta. · Sotsiaaltoetused ümardatakse ülespoole. · Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid, millele on peale märgitud kehtivusaeg (sh. ettemaksukaardid, kinkekaardid, piletid) , kehtivad vastavalt märgitud tähtajale. Eurole üleminek on kasulik, see toob stabiilsuse ja kindluse · Euro on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud valuuta · Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid · Eestis kaob raha devalvatsiooni risk ning sellega kaasneda võiv investeeringute väärtuse langus
o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine Koolitusprogrammid Hädaabitööd Sotsiaaltoetused Heitunu töötu, kes on tööotsimisest loobunud Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
Kohalik omavalitsus korraldab abi vajavatele isiktele sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmise. Kohalik omavalitsus määrab ja maksab sotsiaaltoetusi. SOTSIAALHOOLEKANDE RAHASTAMINE Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet: * riigieelarvest, * kohalike omavalitsuse eelarvetest, * vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest, * muudest vahenditest. Riigieelarvest kaetakse: * riiklikud sotsiaalhoolekandeprogrammid, * riiklikud sotsiaaltoetused, * rahaeraldused riiklikele eri- ja üldtüüpi hoolekandeasutustele, * muude sotsiaalhoolekande riiklike ülesannete täitmine, * riiklikud investeeringud sotsiaalhoolekandesse. Tervishoid. Tervishoiupoliitika Eesti tervishoiukorralduse olukord. Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise ka...
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
inimesel on :kindel elukoht auto,arvuti, telefonid jne..-päris hea võrreldes näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant.
või loob monopoolse seisundi. Avalikud kaubad ehk Avalikeks kaupadeks nimetatakse kaupu, mille puhul ühishüved me ei saa kauba tarbimist välistada ja iga järgmise ühiku tarbimise puhul ei kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid. Tulude ümberjaotamine - Toetused sissetuleku suurendamiseks. Näiteks sotsiaaltoetused ja teised pensioniprogrammid, abirahad, toidukaardid ja töötuabirahad. - Programmid, mis on ette nähtud vaeste ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Sel eesmärgil pakutakse haridusprogramme ja ümberõpet, mis on mõeldud inimeste oskuste täiendamiseks ning tööviljakuse kasvuks.
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
aidanud kaasa meie kaitseväe moderniseerimisele. Eesti pinged ja probleemid 1. Erastamine ja suur ettevõtete sattumine väliskapitali kätte. 2. Põllumeestel tuleb konkureerida odava välistoodanguga. 3. Eri piirkondade ebaühtlane arengutase. 4. Noorte väljaränne. 5. Konkurentsi tulemusena pole enam nii kergesti kättesaadav kiire arstiabi, väärikas eluase ja kõrgharidus. 6. Palkade ebavõrdsus, ühiskonna kihistumine. 7. Rahulolematus valitsuse poliitika ja riigijuhtimisega. 8. Sotsiaaltoetused ei suuda puudust leevendada. 9. Heategevuse väike areng. 10. Seaduste kiire ja pidev muutumine. 11. Rahva eemaldumine poliitikast, demokraatia nõrgenemine. 12. Ühiskonna ja seaduste kiire muutumine. 13. Erakondadevahelised nääklemised. Demokraatia tugevus seisneb rahva aktiivses kaasatuses ja huvitatuses. Tegurid, mis kutsuvad esile erinevused ühiskonnas Ajalugu Rahva põlised Maa geograafiline asend
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
