Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 (0)

Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD


NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.  Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda 
iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, 
vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, 
kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses.  võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused 


kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma 
tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused:  ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja 
formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise 
iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis 
kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja 
tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused.  Õigusriik - antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm, mis tagab kõigi 
inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või 
ametikohast. Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. 
Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas 
õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on 
õiglase ja hea valitsemisega riigiga. 


Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. 
Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor.  Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning 
sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub 
kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 
nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi.  Tänapäeva riigikorralduse vormid:  Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm,
milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, 
autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused.  Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise 
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse 
kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid 
volitusi, (nt.luua seadusi. Konföderatsioon - riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud 
eesmärkide saavutamiseks, ei ole ühist riigipead, riigi osad säilitavad suurel määral 
oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond - ühiskonna elu valdkond, mis eristub 
riigist ja valitsemisest, sest pole orienteeritud võimu teostamisele, selle moodustavad
kodanike eneste algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud
organisatsioonid ja liikumised. Mitte tulundus sektor ehk kolmas sektor. kaasab kodanikud avaliku ellu.


Kodanikuühiskond - kujutab endast sotsiaalse elu valdkonda, mis on vabatahtlik, 
isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Mittetulundusühingud - Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille 
eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla 
füüsilised ja juriidilised isikud. FIE- on füüsilisest isikust ettevõtja. Mittetulundusühingut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja 
käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning 
tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse 
vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma
olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, 
maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste 
omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on 
demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad 
(näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna 
sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks 


eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja 
ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. 
Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas.  Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, 
mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk 
sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja 
moraali. Heaoluriik.  Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete 
teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik, kus 
kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Põhitunnused Igasuguseid ühiskonna ressursse kantakse ühest valdkonnast teise, näiteks 
majandusest sotsiaalvaldkonda haridusse. Kui 40-50% avalikest kuludest läheb 
sotsiaalsfääri vajadusteks (haridus, toetused, emapalk, toimetulekutoetus jne) Infoühiskond.  Iseloomustab info ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine 
majanduses, valitsemises ning igapäevaelus.  Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.


Selline areng ühiskonnas, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka 
järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti ● heaolu kasv (palgad, pensionid) ● ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust) ● kultuuri elujõulisus (traditsioonid) ● ühiskonna sidusus (ei ole rassismi) ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus. Riigivormid: monarhia ja vabariik.  Monarhia ehk ainuvalitsus - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse, 
päriliku võimuga riigipea (monarh). Monarhia puhul riigipead ei valita, vaid selleks 
saab isik, kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab.   parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna 
otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis.  Vabariik  ● Presidentaalne (USA)  ● Parlamentaarne (Eesti) Vabariik - Valitsemisvorm, mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud 


kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitsusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted ● rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu ● võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele ● demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) ● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia.  Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus 
poliitikasse, otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda. Elitaardemokraatias otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised 
küsimused väike inimeste rühm – eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll 
üle selle. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism.  Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka 
täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja 
täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See 
võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto. Parlamentarism - Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). 
Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide 
alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu 
vahevõim. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.


Sotsiaalsete liikumiste kaudu saavad kõik inimesed osaleda poliitikas. Näiteks osa 
võtta kampaaniates, allkirjade kogumist. Erakonnad on erinevalt sotsiaalsetest liikumistest spetsiifilised organisatsioonid nad 
on loodud samuti vaba kodaniku algatuse põhimõttel, kuid erakondade mõte ja 
eesmärk on pääseda riigivõimu juurde ning kujundada poliitikat. Poliitilised ideoloogiad.  Ühiskonna liikmetel on elu korraldusele ja ühiskonna eesmärkidele erinevad, tihti 
lausa vastukäivaid vaateid ning soovitakse eri asju. Seepärast moodustatakse 
erakonnad katma n.ö poliitilist spektrit - iga erakond peab teistest millegi poolest 
erinema, et leida endale toetajaid ja valijaid, laias laastus jagatakse erakondi  PAREMPOOLSED - ühiskonna poolt toodetud rikkuste võrdsustava ümberjagamise 
suhtes kriitilised, tulud peavad kuuluma neile, kes on neid loonud. Seega nad on 
sotsiaalsetes küsimustes konservatiivsed. Majanduslikes põhimõtetes on nad 
liberaalsed, toetades ettevõtete ja toetajate suuremaid vabadusi, seal hulgas 
pooldavad nad väikesi makse ega toeta riigi vahele segamist. VASAKPOOLSED - toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite 
ümberjaotamist selliselt, et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega 
tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi. Nende vaated - astmeline 
tulumaks, rikastelt võetakse raha, et vaestele rohkem, riigi sekkumine ühiskonna 
ellu. TSENTRUMI ERAKONNAD - pooldavad rohkem demokraatiat, vastavalt sellele kas 
kalduvad vasakule või paremale  Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond


parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 
(EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine ● valimiskampaania ● valimine ● häälte lugemine


Valimissüsteemid. Majoritaarsed  Saab parlamendi koha häälteenamiku kogunud kandidaat. Lihthäälte enamuse puhul
võidab see, kelle poolt antakse kõige rohkem hääli. Igast valimisringkonnast pääseb 
parlamenti 1 saadik. Näiteks India, USA, Kanada. Absoluutne häälteenamus - 50% + 1 hääl pääseb edasi. Proportsionaalsed süsteemid Selle korral saab iga partei parlamendis kohti kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvu 
järgi. Näiteks 100 kohta – 7% = 7 häält. Teine tunnusjoon on kandidaadid üles 
seadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas. Avatud nimekiri – reastatakse pärast häälte lugemist ümber,rahva suurema toetuse
saanud isikud asuvad nimekirjas eespool. Suletud nimekiri - Puhul mingi uut pingerida ei moodustata,nimekiri jääb samaks 
olenemata häälte kogusest. Eestis kasutatakse mõlemaid Kõrgeim seadusandlik võim.  Parlamendil ehk riigikogul on demokraatlikus riigis kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus.  Võtab seaduseid ja otsuseid. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle aruande. 
Ratifitseerib välislepinguid. Valib Vabariigi presidendi. Kõrgeim täidesaatev võim on valitsusel. Valitsuse (ministrid) moodustamise põhimõtted.  Parlamentaarses demokraatias, kus tuleb kõigepealt leida parlamendile vastuvõetav 
peaminister, on valitsuse kokkupanek keerulisem. Samuti tuleb arvestada 
parlamendi koosseisuga.


Peaministri kandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimise, mida juhib värske 
peaminister. Bürokraatia. Bürokraatia Ks nimetatakse korrastatud ning süsteemset juhtimist ja asja ajamist. 
Teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste 
otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Bürokraatias asjaajamised 
venivad. Korruptsioon. Korruptsioon on riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning 
äraostetavus. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.  Kontrolli võib teostada kolmes vormis  ● sisemises ehk ametkondlikus (kas ta on käitunud eetikanormide ja  käitumismallide järgi, ministeeriumi põhimääruste järgi) ● poliitilises (varaline järelevalve, kontroll kõrgete ametikohtade  käitamisprotseduurid üle) ● õiguslikus(kasutatakse üldist kohtusüsteemi) Riigipea.  Valitakse 5.aastaks. Riigikogu valib. Salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel 1 hääl.
Võidab siis kui saab 2/3 hääli, kui ei saa siis tuleb uus hääletusvoor. Kui ka 
3.hääletusel ei saa, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim.  Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt 
astmelise hierarhilise süsteemi.


Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud  arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike 
vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi  kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine.  Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus.  Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis 
lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab 
alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei 
kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus 
esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi 
vastu.  Euroopa Kohus. Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab 
seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 
kohtunikust ja 9 kohtu juristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa 
Kohus asub Luksemburgis.  Ombudsman.  Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja, ameti isik, kelle ülesanne on kodaniku ja 
riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi 
seaduskohasust. Võimude lahusus ja tasakaalustatus.  Üks demokraatliku ühiskonna olulisi tunnuseid on see, et võimutäius ei koondu mõne
üksikisiku või väheste kätte, vaid jaguneb kolme institutsiooni vahel. ● seadusandlik võim - kuulub parlamendile


● täidesaatev võim - kuulub valitsusele ● kohtuvõim - kuulub kohtutele. Koalitsioon. Koalitsiooni moodustavad praegu (2019) Eesti Keskerakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Opositsioon.  Opositsioon - vastasrind, vastuseisjad. Poliitikas nimetatud parteid või parteide 
ühendust, mis ei kuulu valitsusse. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid 
.Allpool, need kes valitsusse ei saanud. Opositsiooni moodustavad praegu (2019) Eesti Reformierakond Eesti Vabaerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Fraktsioon - Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega, kahte sorti ajutised (probleem tekib vaja lahendada)  alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad) Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus 
on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on 
Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad


kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, 
Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll 
ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena. 
Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid, mis ühtlustavad reegleid kõigis 
liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid.  Majandamine on võimalik üksnes vahenditele ehk ressurssidele. Vajalikud ressursid 
koosnevad  ● loodusvaradest (maa,maavarad,hapnik jt-.) ● töötajatest (töötav elanikkond) ● füüsilisest ehk reaalkapitalist (toodetud väärtused) Riik ja majandus.  Turumajanduse toimimine.  Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Kõigil on võrdsed 
võimalused teostada. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada 
majanduse tulemuslikku toimimist. Säärastel juhtudel peab riik majandusse sekkuma
näiteks: ● reguleerima kaupade hindu ● mõjutama majanduskäitumist, kvaliteeti ● tegeleme tootmisega ● tegema rahalisi ülekandeid ja välismakseid vastavalt vajadusele.


Riik sekkub võimalikult vähe. Tööturg. Tööturuga seotud mõisted hõlmavad vaid tööealist rahvastiku (15-74 a.) Tööhõive. Palju saab töötada ja palju on töötuid. Tööpuudus. Tööturu situatsioon, kui tööjõu pakkumine on nõudmistest suurem ning 
osa inimesi jääb seetõttu töötuks. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas – majanduspoliitika. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, jaotamine ja tarbimine. Riigil peab neis 
küsimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima.  Peamised maksusüsteemid.  Kolm liiki  ● proportsionaalne - kõik, kes teenivad maksavad makse, võrdeline süsteem. ● progressiivne - suurema sissetulekuga maksavad rohkem, astmeline  tulumaks. ● repressiivne - sissetuleku suurenedes maksud vähenevad. Eesti on pool proportsionaalse ning pool progressiivse maksusüsteemiga. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed - näiteks tulumaks (21%), maamaks, üksikisiku tulumaksust 80% läheb 
riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele. Kaudsed maksud - käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter, alkohol ,bensiin,
tollimaksud ja hasartmängumaks) Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted.  TULUD - Ming osa riigi ettevõtete tuludest. Riigi varade müügist. EL tulud. Peamised
maksudest.


KULUD - Sotsiaalvaldkond (pensionid ja toetused), riigi valitsemis kulud, riigikaitse, 
haridus. Makromajanduse põhinäitajad.  SKT/SKP - sisemajanduse kogutoodang. RT/RKP - rahva tulu. Eksport - import.  Eksport - välis kauba sissetoomine oma riiki Import - oma kauba väljaviimine riigis IMF. Rahvusvaheline valuutafond. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted. Euro.  On kasutusel 19 riigis. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise 
valuutana pankades ja firmades.1 EUR = 15,64664 EEK. Eestis võeti euro 
kasutusele 1.01.2011 ● Austria ● Belgia ● Küpros ● Eesti ● Soome ● Prantsusmaa ● Saksamaa ● Kreeka ● Iirimaa ● Itaalia ● Läti


● Leedu ● Luksemburg ● Malta ● Madalmaad ● Portugal ● Slovakkia ● Sloveenia ● Hispaania INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus.  Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas, mis tuleneb tema 
haridustasemest, majanduslikust olukorrast, kultuuri huvides jne. Sotsiaalne 
mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis, 
maalt linna või ühest majandusrahust teise. Lihttöölisest spetsialistiks. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine.  Teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus teatud sotsiaalse 
tunnusega inimrühmad on järjestatud hierarhiliselt kihtidesse vastavalt neile 
kuuluvate majanduslike, kultuuriliste või poliitiliste ressurssidele. Majanduslik aktiivsus ja heaolu.  Majanduslik aktiivsus - inimeste hõivatus tööga. Heaolu - on see kui kõik saavad töötada, mida rohkem töötavad seda parem heaolu.
Üksikisik turumajanduskeskkonnas. 


Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse eesmärk - tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelisi tarbija 
põhiõigusi ning teadvustada tarbija kohustusi. Tarbijakaitse kujundab tarka tarbijat 
kes oskab säästlikult käituda nii meie elukeskkonnas kui ka isikliku eelarve piires 
ning kes enne kauba või teenuse ostmist oskab nõuda infot. Tarbijakaitse seaduse 
järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest mida ta müüb, mitte tootja kes 
on need valmistanud.  Ühishüved - kaup/teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Sotsiaalne turvalisus. sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi - vähekindlustatud või majanduslikult raskesse 
olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtiva seaduste järgi saada riigilt abi. Üks 
riigi ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse 
riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse 
ülesanne on tagada alaline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, 
kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku. sotsiaalkindlustus jaguneb  ● riiklik pension ● kohustuslik kogumispension  ● vabatahtlik pensionikindlustus Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, kohalik 
omavalitsus, Nemad määravad sotsiaaltoetusi.  Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal.  ● töötaja diskrimineerimise vältimine ● sundtöö kindlustamine


● ametiühingute õiguste tagamine ● õigus sõlmida ühiskokkuvõtteid ● õigus saada häid töötingimus ja tasu ● puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda ● õigus saada kutsenõustamisest ● emaduse kaitse Sotsiaalsed rollid - igale inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne roll. Samal ajal 
võib inimene olla mitme rolli kandja. Tööandja - inimene kes pakub tööd töötaja-tööline - isik kes teeb tööd ja saab selle eest palka Indiviid ja riik.  Totalitaarsed riigid allutavad indiviidi endale. Tehes üksikisikust piiratud vabaduste ja 
rohkete kohustustega kontrollitava mutrikese. Eesti Vabariigi põhiseadus. Eestis 
vastuvõetavad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega Inimõigused.  ÜRO peaassamblee võttis 10.dets. 1948 vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, selle 
põhimõtete kohaselt on igal inimesel hulk väga olulisi õigusi nagu õigus elada. Õigus
vabadusele, õigus väärikusele ja perele Kodakondsus. Nimetatakse inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet. Millega määratakse 
mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodakondsuse seadus.  Igal inimesel on õigus eesti kodakondsusele, neil kelle vanematest vähemalt üks on 
eesti kodanik. Või siis sünnilt igal lapsel. Inimesel võib olla mitme riigi kodakondsus. 


Eestis aga ei ole lubatud. Kodanikuõigused ja –kohustused. Kodaniku kohustused:  ● Olla riigile lojaalne.  ● Kohustus järgida seadusi.  ● Austada teiste inimeste õigusi  Kodaniku õigused:  ● õigus valida riigikogu ( 18 )       ● õigus kandideerida riigikogusse ( 21 ) ● õigus kandideerida presidendiks ( 40 ) ● õigus kuuluda erakonda ( 18 ) ● õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides  ● õigus töötada riigiametites Riigi- ja kodanikukaitse. Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil. 
Kodanikukaitseks nimetatakse abinõusid, mida rakendatakse inimestele abi 
andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused.  Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust.
(vaesemad - Aasia ja Aafrika riigid) Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda 
armetum on selle riigi sotsiaalvaldkond.


RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid.  Üldtunnustatud põhimõtete hulka, mille alusel saavad areneda maade edasi viivad 
suhted, kuuluvad vastastikune lugupidamine, üksteise siseasjadesse 
mittesekkumine. Võrdsus ja võrdõiguslikkus. Tähtsamad maailma- ja regionaal organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa 
Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon.  Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem, kui 50 
välisriigis, teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen. Schengeni lepingu eesmärk - isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. 
Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu 
piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi 
vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil.  Schengeni õigusruumi kuuluvad (2015. aasta märtsi seisuga)  ● Belgia,  ● Tšehhi Vabariik,  ● Taani, ● Saksamaa, 


● Eesti,  ● Kreeka, ● Hispaania,  ● Prantsusmaa, ● Itaalia,  ● Läti, ● Leedu, ● Luksemburg,  ● Ungari,  ● Malta ● Madalmaad,  ● Austria,  ● Poola, ● Portugal,  ● Sloveenia, ● Slovakkia, ● Soome,  ● Rootsi   neli riiki, mis ei ole ELi liikmesriigid: Island, Norra, Šveits ja Lichtenstein. Schengeni 
alasse ei kuulu Iirimaa, Suurbritannia, Horvaatia ja Küpros, kuid nad kohaldavad 
mõningaid Schengeni eeskirju. Edaspidi ühinevad Rumeenia ja Bulgaaria. Schengeni lepingu rakendamise eeldus - kontrolli ja tõkete kaotamine sisepiiridel, 
piisavate kompensatsioonimehhanismide ja politseikoostöö olemasolu, välispiiride 
piisav tase, Schengeni- ja mitte-Schengeni reisijate eraldamine lennuväljadel ning 
valmidus Schengeni infosüsteemi kasutusele võtmiseks.


Lissaboni leping Euroopa Ülemkogu 2007. aasta juunis esitatud taotluse tulemusena koostas 2007. 
aasta valitsustevaheline konverents uue reformilepingu, mis võimaldab Euroopa 
Liidul lahendada 21. sajandi küsimusi ning realiseerida oma tõelised võimalused. 
Uues lepingus pööratakse tähelepanu vajadusele ajakohastada ning reformida 
Euroopa Liitu. Lepingu eesmärgid on järgmised: ● muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi  vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ning osaluse rangete standardite suhtes;  ● muuta EL tõhusamaks ning suutlikkus tegelema praeguste ülemaailmsete  probleemidega (kliimamuutus, julgeolek ja jätkusuutlik areng).  Lissaboni leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril 
Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa 
Ühenduse asutamislepingut"eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku 
legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid 
ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal
tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada 
rahvahääletuselt. 2008. aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest 
leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2. oktoobril 2009 ja siis kiideti lepe 67% häältega 
heaks. 10. oktoobril 2009 kirjutas lepingule alla Poola president Lech Kaczyński. Viimasena ratifitseeris 
lepingu Tšehhi Vabariik, mille president Václav Klaus soovis lepingut enne allakirjutamist 
täiendada lisaklausliga sudeedisakslaste varaliste nõuete osas. 3. novembril kirjutas ta lepingule 
alla. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa 
Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on 
nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad.


Euroopa Liidu riigimehed jõudsid leppe osas üksmeelele oktoobris Lissabonis. Leping allkirjastati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt 13. detsembril 2007 Lissabonis. 
Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Iirimaal 
korraldatakse selleks referendum. Leppe on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: Ungari, Sloveenia, Malta, Rumeenia,
Prantsusmaa, Bulgaaria, Poola, Slovakkia, Portugal, Taani, Austria, Läti, Leedu Eestis läbis Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu 9. aprillil esimese lugemise. 
Leping loodetakse ratifitseerida juunis.  Oodatav lepingu jõustumise aeg on 1. jaanuar 2009. Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse 
asutamislepingut, on esitatud pdf-formaadis ja selle pikkus on 287 lehekülge. Tekst 
koosneb reformilepingu tekstist ja protokollidest. Euroopa Liidu “vanad” liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia 
Ühendatud Kuningriik, Itaalia, Portugal, Hispaania, Iirimaa, Luksemburg, Austria, 
Belgia, Kreeka, Soome, Rootsi, Taani, Holland.  1. mail 2004.a liitunud riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi, 
Ungari, Malta, Küpros. 1. jaanuaril 2007 liitunud riigid: Bulgaaria ja Rumeenia. Hetkel juhtival positsioonil olevad inimesed, keda peaksid teadma. Eesti president   Kersti Kaljulaid Riigikogu esimees   Henn Põlluaas Riigikogu I aseesimees   Helir-Valdor Seeder Haridus- ja teadusminister   Mailis Reps Linnavolikogu esimees   Aadu Must Tartu linnapea   Urmas Klaas