Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid.
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi
President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?
Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e. Vapsid nõudsid riigis karmikäe poliitikat
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus:
01.1919 7) Esimene Eesti põhiseadus- 1920 8) Pätsi riigipööre- 12.03.1934 9) Päts presidendiks- 1938 10) Emakeelne Tartu Ülikooli avamine- 01.12.1919 4. Iseloomusta Eesti sisepoliitilist elu, majandust 1920.-ndatel aastatel. 1) Sisepoliitika. a) Koalitsioonivalitsused erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. b) Valitsused vahetusid kiiresti. c) Valitsuskriisid. d) Kriisi tõttu arvati, et on vaja luua riigipea ametikoht, mis eeldanuks põhiseaduse muutmist. e) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. f) Oktoober 1933 kiideti heaks vapside põhiseadus. g) 1934 Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu riigipööre. Autoritaarne riigikord. 2) Majandus. a) Maareform põllumajandus arenes jõudsalt. b) Loomakasvatuse tähtsuse tõus.
Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane: mõlemad olid demokraatlikud, kuulusid, suurriikide hulka, tööstusriigid. Erinev: riigikord, riigi valitsemise võim. Inglismaal 2 parteid, Prantsusmaal rohkem. Majanduslikult läks Prantsusmaal paremini. 3. Anna hinnang rahvarinde valitsuse tegevusele Prantsusmaal. Reformid. Võeti puhkuse seadus vastu, lühendati töönädalaid. 1938. a Rahvavõim lagunes
Vaikiv ajastu, Eesti pöördepunkt Vaikiv ajastu tekkis sisepoliitilisest kriisist, mille põhjused olid: ülemaailme majanduskriis, sagedad valitsuskriisid, korruptsiooniskandaalid, vabadussõdalaste liikumise teke. ,,Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui riigikogu enam kokku ei kutsuta. (Päts saatis selle 1943.a. Sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu nüüd oli hakkanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud
Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister. Peaminister peab juhtima valitsuse tegevust ning esindama seda. Valitsuse liikmed on ministrid. Nemad töötavad ministeeriumites, need luuakse selleks,
Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Enne 1934. aastat puudus Eestis president. Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid. Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel, koostada enamik seaduseelnõusid, suunata ja koordineerida valitsusasustuse tegevust, koguda makse, tagada kodanike turvalisus ja
esindusülesandeid, ei piisanud sellest, kuna vaja oli riigipead. Ülemaailmsest majanduskriisist tulenenud elatustaseme langus ja tööpuuduse kasv suurendasid rahulolematust seniste valitsuste poliitika vastu, ning see süvendas sisepoliitilist kriisi. Tekkis arvamus, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Arvati, et laialdast võimu omav riigipea päästaks inimesed raskustest. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Sagedased olid valitsuskriisid, mille puhul nt lahkus mõni partei erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest. Tänu nendele ei olnud võimalik ellu viia järjekindlat poliitikat. Vabadussõjalaste liikumise teke ning nende kiire populaarsuse kasv süvendasid sisepoliitilist kriisi veelgi. Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra
vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda nõudsid eriti jõuliselt vapsid. Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde.
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline ja põhiseaduse kriis? 1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Põhiseaduskriisi olemust näitasid ilmekalt valitsuskriisid, ,,vapside" ja Riigikogu vastandumine ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS
Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle kroonile 2. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? - Sest see oli ülemaailmne – seega vältimatu. Algas USA-s. 1930. aastate alguses haaras
1932. aastal valmis Eestis vapside algatusel uus põhiseaduse eelnõu, mis nägi ette parlamendi koosseisu kärpimist poole võrra (50 liikmeliseks) ja riigivanema volituste olulist suurendamist. Viimase kätte koondunuks vapside kava kohaselt nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim. Majanduskriisi raskematel aastatel ootas suur osa rahvast radikaalseid ja kiireid samme, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Vapsid näisidki lahendusi pakkuvat, 1932. aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida. Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud
, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
aasta põhiseaduse järgi? 1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. Eesti oli iseseisev demokraatlik vabariik. Seadusandlik võim kuulus parlamendile e. Riigikogule. Täidesaatvaks võimuks oli valitsus, mida juhtis riigivanem. Riigipea e. Presidendi koht puudus, esindusülesandeid täitis riigivanem. Erakondade paljususe tõttu moodustati koalitsioonivalitsusi (mitmetest erakonna esindajatest koosnev valitsus) sagedased olid valitsuskriisid. 7. Milles seisnes kriis Eesti Vabariigis 1930.-ndate aastate algul? 1930. aastate algul tabas Eesti ühiskonda kriis: 1. ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus 2. Sisepoliitiline kriis rahvas oli rahulolematu riigi võimuga, nõuti uue põhiseaduse ja riigipea ametikoha kehtestamist. 8. Nimeta Vaikivale Ajastule iseloomulikke jooni Eestis?
Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933. aastal. 4 Huvitavat Põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei
Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936
- rahvas valib presidendi. - president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga. - Venemaa, Prantsusmaa Parlamentarismi tunnused: - peaminister on keskne poliitiline figuur. - parlamendi ülemuslikkus. - valitsus vahetub koos parlamendi valimistega. - omavahel seotud täidesaatev ja seadusandlik võim (rahvas valib parlamendi ja parlament presidendi) - president on esindusfiguur. - Saksamaa, Suurbritannia, Soome Plussid: hea koostöö parlamendi ja valitsuse vahel. Miinused: tihedad valitsuskriisid, sest parlamendil on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda
parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb üsna harva, euroopas on see tavaline vaid Sbr- is. Mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus- selline valitsus arvestab poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemine vastuolud ja see on ebastabiilsem. Selline valitsus moodustatakse teistes euroopa riikides ning ka eestis. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini, kui parlamendi koosseis, selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriisi lahendamiseks on kaks võimalust:kas parlamendi umbusaldus valitsusele, selljuhul tuleb valitsusel tagasi astuda, teine võimalus on välja vahetada üksikud ministrid. Valitsuse koosseis- valitsust juhub peaminister(Andrus Ansip-alates 13. aprill 2005)praegu on 46.valitsus. Valisuse liikmeteks on ministrid. Minister saab õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Ministrid: 1. Haridu- ja teadusminister-Jaak Aaviksoo 2. Justiitsminister-Kristen Michel 3
loodud). - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid; seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust. Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e. valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist). Sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised (N: juhul, kui mõni valitsusse kuuluvatest parteidest lahkus erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest). Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud 3. Võitlus riigivastastega: Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern.
ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle põhiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud, see on ka nimetatud põhiseaduse peamiseks veaks, kuna puudus president, kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933.aastal. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vähemusrahvuste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel.
1905 revolutsioon venemaal ja eestis, kolmikliit 1879 liiduleping saksamaa ja austria-ungari vahel ja 1882 liitus itaalia, antant 1904 kokkulepe prantsusmaa jainglismaa vahel ja 1907 liitus venemaa, 1908 bosnia ja hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele,
Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim
organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt. - Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine - 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a
riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna
Perón, ca kümmekond aastat keerulist aega (jäljetult kadunuid ca 30 000), majanduses kaos > 1982 sõda Inglismaaga Falklandi saarte pärast - hukkunuid ca 1000 - Falklandi saared = Inglismaa meretagune ala - Argentiina taotleb siiani alasid endale (Malviini saarte nime all) 4. Prantsusmaa · riik taastati tänu vastupanu- liikumisele Charles de Gaulle · sisepoliitilised probleemid: - kommunistide populaarsus - tihedad valitsuskriisid · 1968. a. rahutused 1968 · 1968. a. rahutused (M. Kurlansky "1968") - Pole kunagi olnud aastat, nagu seda oli 1968, ning on ebatõenäoline, et ealeski veel sellist tuleb. - Mässati erinevate asjade vastu (nt L-Berliinis USA vastu!) - Tegurid: 1) kodanikujulgus; 2) täiesti uus põlvkond; 3) vihati sõda; 4) televisioon. - See oli põlvkond, kes väiksena kuulis lugusid Auschwitzist, ...; vanem põlvkond õigustas Hiroshimat - 1968. a
struktuur- kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses Rahvasteliidust kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas Rahvasteliitu tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt Rahvasteliitu. EV sisepoliitika: põhjused: ülemaailmne majanduskriis 1929- 1934. liialt sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised Eestis, mis ei võimaldanud valitsustel ellu viia järjekindlat poliitikat, rahva rahulolematus seniste poliitikute ja nende tegudega, Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv.kultuur 20.saj-raadiomuusika kujunad miljonite inimeste eotsionaalset elu, massikultuuri tekkimine, filmitööstuse arengVersailles nõrgad asjaolud- nsv liit kuulutas oma eesmärgiks ülemaailmse revolutsiooni, saksamaa unistas
Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit)
Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit)
loa saanud pangad. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et aidata kaasa majanduse elavnemisele · Suurbritannia 1928 said naised valimisöiguse. Leiboristlik partei (1924; 1929-1931)- sots.demokraatlik partei, mis esindas tööliste huve. Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki · Prantsusmaa koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev
Eesti Vabariik 1919-1939 Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus-...
nov 1918. venemaa teatas et brest litovski vaherahu ei kehti, ja tahab tagasi kõiki alasid mis enne sõda talle kuulusid. Tartu rahu-2.veb 1920 venemaa tunnustas eesti iseseisvust. Landeswehri sõda- vabadussõja raames sõjaline konflikt, lätis paikneva saksa väekoondisega. 05.06.1919-3.07.1919 1 detsembri riigipöördekatse- 1924. ebaõnnestunud võimuhaardekatse. Suure majanduskriisi mõjud eestis- tööpuudus suurenes, ühiskondlik heaolu halvenes, inimeste pahameel, sagedased valitsuskriisid kahjustasid riigivõimu autoriteedi rahva silmis. Vaikiv ajastu- riigikogu saadeti laiali, algas autoritaarse valitsemise periood. Piirati sõnavabadust, keelustati eragondade tegevus, suurendati kontrolli majanduse üle. Riigipööre- päts ja Laidoner tõid põhjuseks vabadussõdalaste väidetav riigipöördeplaan. Keelati poliitilised meeleavaldused ning asuti vabadussõdalaste juhte vangistama. Nõukogude liidu toetatud, kommunistlik partei keelustati, taaselustati kaitseliit.
aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad. Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda). Vastuolud, koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud. Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad. Saksa oht jäi pigem teoreetiliseks, sest Saksamaa oli lääneriikide pideva kontrolli all.
See saab võimalik olla vaid erakonnal, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. + See valitsus püsib kauem. - Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve. 18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse? Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele. See juhtub kui ei suudeta milleski kokku leppida. Need avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka
vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures valitsuse tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis lahkhelid ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 – 1931 tegutses 11 valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes.
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused:
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
· kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid, seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust ning Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist) ning sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised. Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud. Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern (e maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast). EKP
rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis
· Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid. · Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim Riigikogu , täidesaatev võim valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid? Mis on koalitsioon? Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju. Seega oli raske kokkuleppele jõuda ning valitsuses valitses praktiliselt kaos. Koalitsioon on võimuliit. See luuakse, kui ei suudeta moodustada üheparteivalitsust. 14. Kes olid vabadussõjalased? Nende tegevus? Milles avaldus ja millest tulenes nende populaarsus? Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid, ning nad kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu.
piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid, seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust ning Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist) ning sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised. Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud. Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern (e
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
investeerima. Kui veeti kapitali välja, siis ainult oma asumaadesse, kust saadi toorainet. Majanduskriis jõuab prantsusmaale suhteliselt hilja, 1933. aastal. Põhiliselt tabab põllumajandust, väiketootjaid ja töölisi. Samas ei ole kriis kaugeltki nii sügav kui mujal töötuse määr umbes 7,8%. Sisepoliitika Jätkuvalt iseloomustab sisepoliitikat parteide paljusus. Kõik valitsused on koalitsiooni valitsused. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga, pidevad valitsuskriisid ja skandaalid, Poliitika on küllaltki sarnane sellele, mis enne sõdagi. Poliitiline maastik on tugevalt polariseerunud. Vasakul on tugevad kommunistid ja sotsialistid, kellega teevad koostööd radikaalsed vabariiklased. Paremal on terve hulk fasistlike liikumisis. Prantsusmaa õnneks on neil mitu erinevat fasistlikku parteid, kellel ühelgi pole karismaatilist liidrit. 1933. aasta majanduskriisiga langeb kokku ka valitsuskriis. Fasismimeelsed jõud korraldavad 1934. a
erakondlik süsteem: agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, seetõttu ei suutnud valimistel võitnud parteid moodustada üksinda valitsust, vaid pidid tingimata leidma koalitsioonipartnerid. Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt 4-5 erakonda- lahkhelid- koalitsiooni lagunemine valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Aastatel 1921-31 tegutses Eestis 11 valitsust- Paljud valitsuskriisid tulenesid üksnes parteilistest kaalutustest: mõni erakond lootis saavutada uues koalitsioonis senisest soodsamat positsiooni. EKP riigipöördekatse iseseisvuse tunnustus (1918) taotlemine, 26 jaan 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ül oli riigi julgeoleku kindlustamine. Oht- Saksamaa ja Venemaa. Eriti suur oht Idast 1920 a. algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1
Kommunistliku ideoologia maine langes. Kaitseliit muutus kiirelt popiks. Erakondade vahelised tülid lõppesid, moodustati seinast-seina valitsus. Võeti vastu vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus. 1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased, rootslased, lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega. Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
