valimistel on vaba konkurent(vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi); valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast. erakondade koalitsioonileping- valimisteprogramm massiparteid- parteid, kus parteiliikmete arv suurenes, mis oli 1950-1960 aastatel populistlikud parteid- uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. erakonna fraktsioon- erakonna või valmisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus propaganda-ideolooiga põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
Kodanikud saavad astuda erakondade liikmeks ja ka ise poliitikas kaasa lüüa. Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava- erakondade kaudu tõusevad esile võimekad poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema. Valitsemine- erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki. Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni.
· Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni. · 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on
2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
seda siiani, pole vahet, milline on riigi ideoloogia ja režiim. Partei ülesanded on eelkõige võimu teostamises ja valimistel osalemine, poliitilise eliidi ja kandidaatide värbamine ning selekteerimine valimisteks ja avaliku võimu esindajateks. Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas
Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised) - see tõi kaasa erakonnaprogrammi hägustumise - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine - rõhutatakse lihtinimeste soove Helle Pondre 2010 Vaatame õpik, lk 82 - Eesti erakondade asetust vasak-parempoolsuse skaalal Missugused parteid on poliitiliselt maastikult kadunud?
ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogramm. · Programm on erakonna põhidokument, milles esitatakse oma nägemus ühiskonnavaldkondade ja poliitika arendamisest. · Valimised tänapäeval väga tätsal kohal, kuna erakond pääseb võimule ainult läbi valimistulemuste. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid
ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid
· Õhusaastega on see probleem, et see ei kao kuhugile (erinevad haigused, nt. astma). · Üks puu hoiab endas nö kinni 250 000 liitrit vett. (2009-05-08 - 2009-05-18) I GRUPP - Konservatiivsed ja liberaalsed: 1) nad on detsentraliseeritud e. partei on jaotatud väiksematest üksusteks/gruppideks ning on hajutatult paiknevad; 2) oma tegevuses tugineb üksikutele komiteedele; 3) komiteed on üksteisest sõltumatud; 4) need ei ole massiparteid (liberaalsed, vähem konservatiivsed parteid, kaitsevad rikkamaid valijaid); 5) eelistavad liikmetena avaliku elu tegelasi; 6) administratiivne juhtimine on algelises staadiumis; 7) reaalne võim kuulub parlamendi saadikutele; 8) parteid on orienteerunud valimistele ja parlamendi kombinatsioonidele; 9) ideoloogilised probleemid on vähetähtsad; II GRUPP - Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid: 1) tegemist on massiparteiga;
A president valitakse iga 4 aasta tagant. PoolPresidentalism on selline valitsemis viis kus president peab parlmendiga arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on
ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. 2) Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse. Sellel perioodil sai partei endale võistleja kodanike organisatsioonide näol
riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt. Massiparteid, populistlikud parteid. Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse. b) Eesti poliitiline maastik tabel vihikus Kas on ruumi mingile erakonnale.
USA-s langetab umbes kolmandik valijaist oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. 3. Erakonnad. Parteid ehk erakonnad kujunesid ajalooliselt välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Eesmärk oma ideid ellu viia ehk osaleda valitsemises. Massiparteid- erakonnad 1960-70. aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, mille alusideoloogia pole enam selgesti määratletav, väidavad end esindavat kogu rahva huve, eesmärgiks võita valimised. Jahtides iga valija häält, jagatakse lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise
äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). · Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur.
- finantseerimine põhiliselt liikmemaksudest Mis iseloomustab laiahaardeparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid? · alates 1960. a. (Kircheimer 1966) · eesmärk võita valimised · haarata toetust · taktikaline edu on olulisem kui ideoloogia · finantseerimine eraisikute/äriühingute annetused või riigieelarve Võrrelge omavahel laiahaardeparteisid ja massiparteisid! Millised on põhierinevused? · Kui massiparteid tahvad muuta või modifitseerida ühiskondlikku korda, siis laiahaardeparteid soovivad võita valimisi · massiparteide puhul on klassi-põhine toetuste korjamine, laiahaardeparteide puhul tahetakse haarata toetust võimalikult paljudest elanikkonna segmentidest · Massiparteid soovivad mõjutada pol. protsesse vastavalt ideoloogiatele, laiahaardeparteide jaoks on taktikaline edu tähtsam kui ideoloogia
teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada tegevushaarde järgi: 1) massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal annavad kõik partei liikmed oma hääle oma partei kandidaadile; 2) laiahaardeparteide teke jääb jääb 1970. aastaisse. Tol perioodil said parteid endale võistlejaid kodanikuorganisatsioonide näol
Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal ,,Rahu, leiba, maad"; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus). - Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid. Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlaste riigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. 1.2
kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Liikumisel pole kindlat arvu. Survegrupid. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonde eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata Parteid ja surverühmad 1) massiparteid 2) laiahaardeparteid 3) survegrupid a) institusionaalsed grupid b) assotsiatsioonid ja ühingud moodustatud valitsusele surve avaldamiseks c) ajutised edendamis- ja vetogrupid Huvide esindamine ja elluviimine Poliitiline osalus Poliitilised ideoloogiad Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol
Huviparteis domineerib mingi sots grupp. Huviparteid on näiteks vähemusrahvaste parteid. Kodanliked parteid on need erakonnad mis tunnustavad eraomandust ja sellel põhinevat majanduskorda. Töölisparteid peavad eraomandust ebavõrdsuse põhjuseks. Kaadriparteid kujunevad aktiivselt poliitikas osalevatest inimestest, keda seob enam vähem sama ideoloogia ja huvid. Partei tegeleb vähe oma siseprogrammi edendamisega ja ei näe vaeva palju valijaskonna poolehoiu võitmiseks. Massiparteid on sotsialistliku suunitlusega tööliste liikumine ning on range organisatsiooniline ülesehitus. Üheparteisüsteem Parteil on riikliku võimu monopol. Esineb autokraatses ja totalitaarses riigis. Võib esineda kolmel erineval viisil: stalinistlik-kommunistlik viis, kus parteil täielik kontroll ja võim kõige üle, hitleri natsionaalsotsialistlik tüüp, kus ei kontrolli partei kõiki ühiskonna elu avaldusvorme, mussolini fasistlik süsteem, kus ei mängi erakond eriti suurt rolli.
Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus: Parteid on ühendused, mis programmiliste seisukohtade ja propaganda abil püüavad saavutada võimu riigis, seda teostada ja kontrollida. Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks. Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine · ideede vahendamine · indiviidi ja süsteemi kokkuviimine
Eesti Iseseisvuspartei - Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eestimaa Rahvaliit Karel Rüütli Erakond Eesti Sotsiaal Demokraadid Jüri Pihl Erakond Eestomaa Rohelised Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar Libertas EESTI Erakond Põllumeeste Kogu Sotsiaaldemokraatlik Erakond VENE ERAKOND EESTIS vabariiklik Partei Parteid: Väikeparteid nõrgalt struktureeritud, mõttekaaslaste ühing, võib olla ka range hierarhia Massiparteid väga suur osa liikmeist tegutseb väljaspool parlamenti, toetajate poolehoiu võitmine on esmatähtis, see kasvas välja kaadri partei tüübist(see oli 19saj) Laiahaardeline parte pärineb 70ndatest, eesmärk on saada võimalikult paljude hääletajate toetus taotlemata nende astumist parteiliikmeiks. Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist. Sidususe mehhanismid KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94 1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia
partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. o Laiahaardeparteid - nende teke jääb 1970-ndatesse aastatesse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol
süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear-vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur.
kinni suusõnalistest kokkulepetest. Bürokraatlik partei - liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on oma keskus ja allorganisatsioonid. Partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, lubatud on teisitimõtlemine. Diktatuuriline partei - rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, liikmemaksud ja põhikiri. Parteisid võib jagada ka tegevushaarade järgi: Massiparteid - 20.saj keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Eesmärgiks oli uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal parteid liikmed valivad antud kandidaati. Laiahaardeparteid - teke 1970. aasta. Kutsuti inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poole hääletajaid meelitada. See tähendab, et rahvale tuleb anda
Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism)
Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub 31 igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuripartei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse
partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse
teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol
Kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamus bürokraatlikud parteid. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärgiks endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal kõik partei liikmed valivad antud kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970. aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas seda, et
Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear- vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja
annaabi.ee 
