Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele
levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) · Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene: · Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ehk heaolu tuleb tagada koostöö ja 3. sektoriga. Uusparempoolsus: · Seisukohal, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus ja seab riigile kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid: sotsiaaldemokraatia, konservatism ja liberalism. Nende peamised erinevused:
abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet. Klassikalise sotsiaaldemokraatia, uusparempoolsuse ja kolmanda tee võrdlus ideoloogia Klassikaline neoliberalism ehk kolmas tee sotsiaaldemokraatia uusparempoolsus (vasaktsenter) sihtrühm Orientatsioon Orientatsioon Selge klassiorientatsioon töölisklassile ettevõtjatele puudub, kodanikuideoloogia suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d, majandusse segamajandus riiki avalike teenuste ostmine erasektorilt
infoühiskonnaeelne ühiskond monetarism majandusteooria ja majanduspoliitika suund, mille arvates määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk multikultuurne mitmekultuurilisus, so. ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad neokolonialism suurriikide kaudne kontroll iseseisvate vähemarenenud maade majanduse ja poliitika üle neoliberalism - (uusparempoolsus) poliitiline ideoloogia, mis rõhutab vajadust vähendada riigi ülesanded ja sotsiaalseid kulutusi ning tähtsustab vaba konkurentsi ja inimeste vastutust kõigis eluvaldkondades nulltolerants täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ombudsman sõltumatu lepitaja, kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks õiguskantsler partokraatia ühe partei ainuvõim riigis
a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism. 27. Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) uusparempoolsus; b) anarhism; c)konservatism. 28. Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on a)mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b) diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c)sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 29. Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b) annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. 30
a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 25.Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas: a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 27.Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a)uusparempoolsus; b)anarhism; c) konservatism. 30.Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna a)katoliiklik mudel; b) konservaiiv-korporatiivne mudel; c)sotsiaaldemokraatlik mudel. 35.Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest a)vaja on võidelda polütikatõrgetega; b) vaja on võidelda haldustõrgetega;
Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks; Erinevad demokraatiakäsitlused: Pluralism Elitism Korporatism Uusparempoolsus Marksism Liberaaldemokraatia poliitiline alus: Kõik täisealised kodanikud peavad saama kasutada poliitilisi õigusi Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal Kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi Kehtib häälteenamuse põhimõte Vähemusõigusi ei tohi piirata Demokraatia tunnused:
ametiühingute eliiti. Radikaalne eliiditeooria 1920 aastatel jõudis eliiditeooria Põhja-Ameerikasse kus see teisenes ootamatus suunas. Muutus USA-s õpetuseks, mis kritiseeris pluralismi radikvasakpoolsetelt positsioonidelt. Üheks eestvedajaks James Burnham (endine trotskist). C.Wright Mills (1956): USA presidenti ümbritseb suurärimeeste, sõjaväelaste ja poliitikute kildkonna liidrite kolmevalitsus ning see valitsev eliit kontrollib tähtsate otsuste tegemist. Uusparempoolsus Vanad parempoolsed olid konservatiivid, mõned koguni reaktsionäärid. Uusparempoolsust eristab neist teaduslik käsitlus tuginemine filosoofiale ja teooriale. Võitlevad liberaalsete ja sotsialistlike ideede vastu. On kaasajastanud mitmeid klassikalise liberalismi ideid näitamaks, et demokraatlik poliitiline süsteem võib viia patoloogiliste tagajärgedeni. Mõnedes riikides (Thatcher, Reagan) muutusid need ideed peaaegu ortodoksseteks.
aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast) neokolonialism kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest neoliberalism ehk uusparempoolsus 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes liberalismil, rõhutas vajadust vähendada riigi ülesandeid ja heaolukulusid ning õhutas konkurentsi ja inimese vastutust kõigis eluvaldkondades 5 nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,
® Sageli ebamäärane sisu: kultuuri edendamisest genotsiidini ® Rahvusriikide jätkuv tekkimine, vabadusvõitlus ja sõjad ® Euroopa Liit jt ühinemisprotsessid ® Hinnata üksikjuhtudel, mitte lauaga lüüa Tänased poliitilised mõttevoolud n Liberalism: n sotsiaalne n turukeskne n Kommunitarism: n liberaalne n konservatiivne n vabariiklik n Roheline mõte ja süvaökoloogiline suund n Uusparempoolsus: rahvuslik ja usundiline Uuslibera Konservatii Sotsia Sotsiaal- Totalitaa alne vne al- demokra rne libera atlik alne Negatiivne + vabadus Tsiviilõigu + + + + sed
anda hüvesid ja osutada teenuseid põhimõtetel, mis erinevad turumehhanismidest (mille eest maksad, seda ka saad). - Anarhism – toetab vähest sekkumist mõlemad valdkonnas; - Kommunism - toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; - Sotsiaaldemokraatia – toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õiglusliku süsteemi loojana; - Uusparempoolsus – toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii
4. Võim. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord. Riik peab olema tugev. 5. Sotsiaalne pessimism. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused
eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Neoliberalism ehk uusparempoolsus - orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajaid turvavõrgustiku loomisega. c) Vasakpoolsed ideoloogiad Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Sotsialism kujunes 19
Konservatismi mitu tähendust/liigitust, mis on liiga meelevaldsed - autoritaarsus -- vale käsitlus, sest konservatism pluralistliku võimu ideoloogia, kus on olemas erinevad poliitilised huvigrupid - terminoloogiliselt vale, pigem valitsemisvorm, kus toimivad demokraatlikud tasakaalustavad institutsioonid puuduvad - paternalistlik konservatism - lähedal autoritaarsusele, poliitiline võim selgelt domineeriv, kuid tal pole selget absoluutset võimu - uusparempoolsus (neoliberalism + neokonservatism). *neokonservatism- väheneksid poliitilised vabadused; tänapäeva peale 40 aastat - Euroopas kõik lubatud ja see oleks probleemiks *neoliberalism- majanduslikku vabadust käsitlev; M. Thatcheri Suurbritannia - riik loobub majandusse sekkumast; firmatiseerumine, firmad riigi alt eravaldustesse 20. sajandi lõpul ideoloogia lõpu kontseptsioon. o USA on liberalismi võidukäigu maa, sest seal on olnud piisavalt ressursse liberalismi lubatud
majandussüsteemide toimimisse). Meie aja mõnede peamiste ideoloogiate erinev suhtumine riigi sekkumise nendesse kahte aspekti oleks järgmine (joonis 2): anarhism toetab vähest sekkumist mõlemas valdkonnas; kommunism toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; sotsiaaldemokraatia toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; uusparempoolsus toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; konservatism toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Riik peab olema tugev. Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust
klass) Riigi ulatus Võim jagatud “More market less Sekkuv riik sots.partneritega state” Võrdsus Klassiühiskond Ebavõrdsus motiveeriv. Ebavõrd kontraprodukt. loomulik, vastab igaühe Igaühest miljonär riik peab liiga suurte panusele erisustega tegelema Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication
Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Tänapäeval on lisandunud sotsiaaldemokraatia, neoliberalism ehk uusparempoolsus ja nn kolmas tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus - orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik
Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Tänapäeval on lisandunud sotsiaaldemokraatia, neoliberalism ehk uusparempoolsus ja nn kolmas tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vägem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib
Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Tänapäeval on lisandunud sotsiaaldemokraatia, neoliberalism ehk uusparempoolsus ja nn kolmas tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel
ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus
ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus
Joonis 2. Peamiste ideoloogiate erinev suhtumine ühiskonna õigusliku süsteemi loomisse ja majandussüsteemi toimimisse. anarhism – toetab vähest sekkumist mõlemas valdkonnas; kommunism – toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; sotsiaaldemokraatia – toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; uusparempoolsus – toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sek- kumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 32 ÜHISKONNA ÕIGUSLIKU SÜSTEEMI LOOJA Erinevad poliitilised jõud (parteid, huvigrupid) püüavad suunata riigi majandust (ja arengut üldse) erinevates suundades
annaabi.ee 
