Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne Registrid: · Eesti statistikaamet rahvaloendused, aruanded
USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton on säilitanud oma edumaa vabariiklasest rivaali Donald Trumpi ees Demokraatia – poliitiline süsteem, kus võim kuulub rahvale. Teisel poolajal suutis aga profikarjääri Madridi Realis alustanud Rodrigo manada 56. minutil tabloole viiginumbrid ning sellisel seisul kohtumine ka lõppes. Tabloo – suur ekraan, mis on mõeldud reklaami või propaganda jaoks. Supot teeb murelikuks Vene ja Soome topeltkodakondsusega isikute juriidiline staatus Vene seadusandluses. Juriidiline – seadusega lubatav Nimelt mängis naine seriaalis “Suits”, kus tal kohati ka päris intiimseid stseene filmida tuli. Intiimne – Sügavalt isiklik, siiras. Kostüümikunstniku töö pole lihtne: silmas peab pidama korraga mitut erinevat projekti, mis leiavad tihtipeale aset erinevates ajastutes ja nii leiavadki kummalised vead oma tee
Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik
ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad( rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära. Illegaalid- isikud, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Naturalisatsioon- õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses. Topeltkodakondsusega isik- inimene, kellel on kahe riigi kodakondsus. Erakond e. partei- kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem-kõrgema sissetuleku saajad maksavad rohkem makse
kõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid. 17. Mõisted: Naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine läbi vastava õigusliku protseduuri läbimise. Kodanik- Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Topeltkodakondsusega isik- tähendab, et isikul on kaks kodakondsust. Seda luba- vad näiteks USA ja Venemaa. Eesti sellist topeltkodakondsust ei tunnista. Teabenõue- inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsus asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul. Ärisaladus- on ärisisene teave, mille avalikustamine võib ohustada tema konkurent- sivõimet. Riigisaladus- riigi andmed, mille avalikustamine on keelatud. Näiteks kuuluvad rii-
riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse Kodanik-ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi Mittekodanik-riigis alaliselt elav isik, kes omab välisriigi kodakontsust või on kodakontsuseta Välismaalane. Kindlalt teise riigi kodanik, kes läheb kodumaale tagasi Topeltkodakondsusega isik- kahe riigi kodakondsusega isik Kaitsejõud-riigi sõjaväeliselt korrastatud struktuurid Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Kaistsevägi- relvajõud KAPO- kaisepolitsei- iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan Erakond- partei, kindla liikmeskonnaga , poliitiline, majanduslik organisatsioon, püüab valimiste kaudu saada võimule , et oma seisukohti ellu viia Pluralism-mitmekesisus Liberaarne-muutusi pooldav ideoloogia
- Palun kirjeldage, miks Luxembourgi keel mängib nii olulist rolli. Kuidas tunnetate eesti keele rolli, on oluline või hoopis ei ole identiteedi kujunemisel? Kas eesti keel võiks teie arvates kunagi hääbuda? Luksemburgi keel sai tugevaks identiteedimärgiks pärast Teist maailmasõda, mille käigus koguti teavet emakeele ja etnilise rühma kohta. Keel määratleb tõelise luksemburgi päritolu ning isegi põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et see oleks kurb, kui keel kaoks. Eesti keel on ka identiteedi märk, kuna seda ei räägita mujal maailmas. Kuna see on aga ainus riigikeel, õpivad inimesed seda, kuid ei liigita end erinevatel põhjustel tõelisteks eestlasteks. Seetõttu ei ole alati võimalik ainult ühe keele järgi otsustada, kas inimene peab ennast sellesse Majandussotsioloogia Seminar 2 Tekst 1
Luksemburg on suhteliselt uus suveräänne riik, kus põlised luksemburglasi on vähemuses. Täna mängib keel luksemburgi identiteediga seoses erilist rolli, sest teise maailmasõja ajal oli Luksemburgi keel sümboliks vastupanule. Luksemburg on küll kolmekeelne riik, kuid selle keele oskamine on kõike tähtsam osa sellest. Tõeline luksemburglane on määratletud kui keegi, kes räägib seda keelt ka teiste luksemburglastega. Põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et nad oleksid kurvad, kui see keel tulevikus kaoks ning, kui see peaks juhtuma, siis kaotaks ka Luksemburg oma identiteedi. See keel on oluline just nende päritolule. Kindlasti nii-öelda põliseestlased arvavad täpselt sama, mis luksemburglasedki. Eest keel on eestlastele väga oluline, sest see on ka seotud meie minevikuga. Oleme võidelnud palju, et me oleksime iseseisvad ning meie keel oleks just meie oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt.
h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba b. Vajalik on tööluba 54) Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? 55) Selgita välja, kuidas peetakse sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis?
2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Isikud jagunevad: 1. kodanikud 2. välismaalased 3. topeltkodakondsusega isikud 4. kodakondsuseta isikud Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides
Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust
laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises õhuruumis, kosmose sõidukid. Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m). Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga (02.02.1918). 1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon. Selle korras võib riik oma kodakondsuse anda välismaalasele kui ta: 1. Abiellub selle riigi kodanikuga. 2. Lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 3. Taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon - Välismaalasele või kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine tema avalduse põhjal või perekonnaseisu alusel. Selleks on vajalik
riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest. Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest. Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis: Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus. Riigi iga pretensioon üksikisiku suhtes peab olema seadusega põhjendatud. Kõik, mis jääb neist piiridest
2. Ruumiline ehk territoriaalne – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad kogu riigi territooriumil, v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse eritingimustel. 3. Personaalne ehk teatavate isikute ringi suhtes – reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid, topeltkodakondsusega isikud ehk bipatriidid ja välismaalased. Aga ka eraldi näiteks sõjaväekohuslaste suhtes. Õigusaktide süstematiseerimine. Normatiivaktid süstematiseeritud kujul on kättesaadavad ja ülevaatlikud. Süstematiseerimisega tegeleb peamiselt justiitsministeerium. Süstematiseerimisel on kaks vormi: 1. Inkorporeerimine – normatiivsed aktid seotakse mingisse kronoloogilisse, alfabeetilisse või muusse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik
Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Riik - sisemiselt korrastatud organistatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel Riigi tunnused Maa-ala (maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, riigi lipi all sõitvad alused rahvusvahelises ruumis) Elanikkond (kodanikud, mittekodanikud, kodakondsuseta isikud, topeltkodakondsusega isikud) Suveräänne riigivõim Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust
Poliitiline (sotsiaalpoliitiline) käsitlus: 1. Kodanikud või rahvuskaaslased - Jus sanguinis – kodakondsus on garanteeritud isa rahvuse kaudu (vallaslastel ema rahvuse kaudu). Põhimõte kehtib mandri Euroopas ja Põhjamaades. Neist riikidest on toimunud ulatuslik väljaränne (Norra, Soome, Rootsi) ja nii hoitakse rahvuskaaslasi riigiga seotuna - Jus soli – kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada, Austraalia) 2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele 3. Pagulased (põgenikud). Kategooria on väga täpselt määratletud ÜRO Genfi põgenikekonventsiooniga. Räägitakse majandus ja poliitilistest põgenikest. Esimene kategooria ei ole põgenikud. Sotsiaalpoliitika aspektist on neil täielikud sotsiaalsed õigused ? Pagulastele antavad eelised 4. Immigrandid-kodanikud – kodanikud naturalisatsiooni kohaselt või sünnijärgsed kodanikud.
Nüüd tuleb vaadelda, kes peaksid kuuluma ja kes kuuluvad rahva hulka riigivõimu kandja tähenduses. Lihtsaim viis rahva piiritlemiseks on defineerida seda kodakondsust omavate isikutega – kõik ülejäänud isikud ei kuulu selle järgi rahva hulka. See on kõige levinum ning juriidiliselt korrektne. Lisaks neile võib olla välismaalasi ehk välisriigi kodanikke, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et kodakondsusega kaasnevad mitmed kohustused, mis mittekodanikel puuduvad, on rahva mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt üldtunnustatud. Huvigruppide taktikad. 1. Lobitöö - lobitöö all peetakse silmas igasugust otsest suhet huvigrupi ja riigivõimu esindajate vahel
kaheti: rahvas kui riigivõimu kandja; rahvas kui riigivõimu teostaja. Nüüd tuleb vaadelda, kes peaksid kuuluma ja kes kuuluvad rahva hulka riigivõimu kandja tähenduses. Lihtsaim viis rahva piiritlemiseks on defineerida seda kodakondsust omavate isikutega – kõik ülejäänud isikud ei kuulu selle järgi rahva hulka. See on kõige levinum ning juriidiliselt korrektne. Lisaks neile võib olla välismaalasi ehk välisriigi kodanikke, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et kodakondsusega kaasnevad mitmed kohustused, mis mittekodanikel puuduvad, on rahva mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob inimese kodakondsuse andnud riigiga. Kodakondsuse saamiseks on kaks põhilist viisi: seaduse (sünnijärgne) või haldusakti alusel (nt naturalisatsiooni korras)
alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest. Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest. Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis. Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus. Riigi iga pretensioon üksikisiku suhtes peab olema seadusega põhjendatud. Kõik, mis jääb
ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda
annaabi.ee 
