Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
EUROOPA LIIT AJALOOST ● Majanduslik ja poliitiline liit ● Loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased sõjad ● 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine ● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976. aastal moodustati kolme eelneva ühenduse ühiseks juhtimiseks liit Euroopa ühendused ● 1992. aastal kujundati senine ühendus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta
komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt. Liitusid
NATO e Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Telon Aalbok 9.a klass NATO e Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutatud 1949.a Asutajaliikmed: Ameerika ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia Portugal, Taani, Norra ja Island NATO ülesanded Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. Kuni Korea sõjani oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles USA juhtimisel. NATO peasekretär Jens Stoltenberg alates 1
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009
osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. El-du eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsioonikosmose hõivamisel . Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. See on Euroopa lipp
Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi · EL-ist oli ka küsimusi.. · EL-i haridussüsteemi kohta Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi) Teaduslik seadus sõna tugevas mõttes (loogiline mudel, mis on testitud)
organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevand, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson. Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel; arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi
NATO ja Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26, sealhulgas ka Eesti. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. Nato tegevuse peaeesmärk on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik NATO riigid. Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29
VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel abi vastu võtta sidus NSVL I-Euroopa majanduse enda külge. • Asutati jaanuaris 1949 6 idabloki riigi esindajate majandusnõupidamisel Moskva eestvedamisel. • Asutajaliikmed: NSVL, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria. Liitusid hiljem: SDV (1950), Mongoolis (1962), Kuuba (1972), Vietnam (1978). • Kaubandus käis läbi 2-poolsete lepingute: NL andis naftat, gaasi, kivisütt; vastu sai tarbekaupa, tööpinke, toiduaineid, ravimeid jm. • Põrnikas, kes ei suutnud lennata, aga tegi koledat häält! VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON (VLO) • Asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954.
Euroopa liidu ajalugu koostaja; Virgo Ernesaks 1945 1959 Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1957. aastal sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 Svingikuuekümnendad majanduskasvu periood 1960. aastatel tekkis nn noortekultuur The Beatles´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades
Ameerika innustajaks ja ikooniks. GEORGE CLINTON ● Sündis 1941.a 22. juulil Kannapolis Põhja Carolinas kuid kasvas üles Plainfieldis, New Jersey`s ● On USA laulja, laulukirjutaja, ansamblijuht ja muusikaprodutsent ● Ta on üks tähtsamaid funk muusika muutjaid koos James Browni ja Sly Stone`iga EARTH WIND AND FIRE ● Earth Wind and Fire on Ameerika seitsmes enim müüdud ansambel läbi kõigi aegade, mis sündis Chicagos 1969 ja on ikka veel tegev. Asutajaliikmed Philip Bailey, Verdine White ja Ralph Johnson tuuritavad tänaseni koos. ● Wind & Fire on teeninud kaheksa Grammy auhinda, neli American Music Awards auhinda ning arvukalt muid auhindu. Sealhulgas maineka Soul Train Legend Award. Earth Wind and Fire on müünud üle 90 miljoni albumi üle maailma ning on üks maailma enim ringi reisiv ansambel. ● 2009. aasta veebruaris kutsus president Barack Obama Earth, Wind & Fire Valgesse Majja õhtusöögile. ANSAMBEL TOWER OF POWER
Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay. SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus Asutati 1991. aastal 12 liiget Eesmärk majanduslik ja sõjaline koostöö EU/EL Euroopa Liit Majandusliit Eesmärk konvergents (ühtlustumine) Lühike ajalugu: Asutati 1951. aastal (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1957. aastal loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969. aastal Euroopa Ühendus. 1973. aastal toimus esimene laienemine, liitusid Taani ( + Gröönimaa, mis astus 1985. aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992
Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. Lisaks ühinemisele NATO-ga oli 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eestile samavõrd oluline liitumine ka 1993. aastal Euroopa Ühendusest moodustatud Euroopa Liiduga. Kui esimesega liitumise puhul loodeti saavutada sõjaline julgeolek, siis teise puhul olid edsmatähtsad majanduslik ja välispoliitiline koostöö teiste Euroopa riikidega
võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi
kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1. maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. Rahvasteliit Tähtsamad asutajaliikmed: Prantsusmaa, Suurbritannia Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad Rahvasteliidu eesmärk: Hoida ära sõdu, tõsta maailma majanduslikku seisu Kas suudeti täita?: Ei suudetud kuna ilma USA toetuseta ei suudetud eesmärke täita Tekkisid pärast I maailmasõda Euroopas Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) Nõukogude Venemaa Oktoobripööre: Monarhia asendus 1917 vabariigiga ja võimule tuli enamlaste diktatuur
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all
millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu ajalugu(1945-1959) Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit – saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 – juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg.
kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO lähtub põhimõttest, et iga liikmesriigi julgeolek sõltub kõigi liikmete julgeolekust. Seega on NATO asutajaliikmed kohustatud üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1949. aasta 4. aprillil moodustasid 12 lääneriiki Ameerika Ühendriigid, Belgia, Kanada, Holland, Itaalia, Island, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO North Atlantic Treaty Organization). NATO loodi vastukaaluks Nõukogude Liidust tulenevale ohule ning
Oleme loonud Euroopa viisi asju ajada, mis ei ole ei Ameerika, Venemaa ega Hiina viis. Meil on sotsiaalse mõõtmega turumajandus ja jätkusuutlik areng. Kuid Euroopa ei tähenda vaid turgu ja kauplemist. Euroopa viis on meile andnud ka soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase poliitika ning inim- ja kodanikuõiguste enneolematu kaitstuse. Lühidalt paljude eurooplaste jaoks on liit tähendanud lootust ja võimalusi. Kõik see on väga hea, tegelikult palju parem, kui asutajaliikmed oleksid iial osanud loota. Samas ei piisa sellest, hajutamaks kahtlusi, et EL-il on võhm väljas. Kindlasti on osaliselt põhjuseks ummik, kuhu on jõudnud läbirääkimised põhiseaduslepingu eelnõu üle. Tegelikult võiks EL toimida palju paremini. Kui analoogiat kasutada, siis EL-i praegune toimimine meenutab äärmiselt koguka inimese jõupingutusi end kitsastesse riietesse mahutada. Eesti regionaalpoliitika muutused peale Euroopa Liiduga liitumist.
(aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäärid) 4) EU/EL - Euroopa Liit (27 riiki) Majandusliit - laiahaardelisem kui ühisturg. Eemärk: konvergents (ühtlustumine). Lühike ajalugu: Asutati 1951.a (sõlmiti leping), 1952. aastal alustas tegevust, Euroopa Söe- ja Teraseühendus / et võtta kontrolli alla Saksamaa terase ja söe tootmine/ 1957.a loodi Roomas Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aastomienergia Ühendus. Asutajaliikmed: Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Itaalia. 1969.a Euroopa Ühendus. 1973. a toimus esimene laienemine, liitusid Taani (+Gröönimaa, mis astus 1985. a välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. a toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus -- Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur.
Nad said kohe sõbraks Hermionega. Sõõlamiskübar pani Harry Gryffindori majja. Ron ja Hermione said ka Gryffindori. NATUKENE SIGATÜÜKA AJALOOST Kool asutati umbes tuhat aastat tagasi. Asutajateks oli neli sõpra :Cordic Gryffindor, Helga Hufflepuff, Rowena Ravenclaw ja Salazar Slytherin. Alguses õppisid kõik kooli õpilased üheskoos, kuid siis leidis Salazar Slytherin, et koolis õppimist väärivad vaid puhtaverelised õpilased. Teised asutajaliikmed polnud temaga nõus, neile tekkisid oma isiklikud eelistuse õpilaste suhtes. Nii otsustati Sigatüüka õpilasi majadesse jagama hakata. Gryffindori majja hakati võtma julgeid ja vapraid, Hufflepuffi lojaalseid ja õiglasi, Raweclaw'sse tarku ja erilise intellektiga hiilgavaid ning Slytherini ambitsioonikaid. Salazar Slytherin ei jätnud jonni ja uskus siiralt, et segaverelised ehk sopaverelised ei vääri kohta Sigatüükasse. Lõpuks oli ta oma ideede tõttu
docstxt/.txt
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania,
Põhikiri on ühistu liiget ja ühistut kaitsev alusdokument. Tulundusühistu põhikirjas märgitakse: ühistu ärinimi ja asukoht; ühistu tegevusala ja eesmärk; osamakse suurus ja tasumise kord; üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja aeg; ühistu majandusaasta algus ja lõpp; kasumi jaotamise ja kahjumi katmise kord jne.. Kirjeldage asutamiskoosoleku korraldustööd ja põhitoiminguid. Asutamiskoosolekust võtavad osa ainult need asutajaliikmed, kes on enne koosoleku toimumist alla kirjutanud asutamislepingule.Koosoleku läbiviimiseks valitakse asutamiskomisjoni ettepanekul mandaatkomisjon, kes kontrollib enne koosoleku algust saalis olijate õigust osaleda asutamiskoosolekul. Asutamiskoosolek formuleeri lõplikult ühistu põhikirja ja võtab selle konsensuslikult vastu; vormistab asutamislepingu, millele on eelnevalt alla kirjutanud kõik asutajaliikmed; valib vastavalt ühistu põhikirjas
Aastakümne keskel said ka Moskva juhid aru et NSV majandus ei jõua ameeriklaste omadega võistelda. 1980 aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused ei suutnud enam seda ülimriiki päästa. Idaplokk lagunes 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul. Külma sõja võitjateks osutusid lääneriigid. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja- Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia.
ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola ühinemist on NATO liidrid rõhutanud, et uks jääb tulevikus avatuks ka teistele riikidele. Alates 2009 aasta 1. jaanuarist on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga
15. mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? 16. mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus 17. millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? 18. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida 19. see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= 20. milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 21. Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem 22. Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg 23. Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania 24. Ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi) 25. Teaduslik seadus sõna tugevas mõttes (loogiline mudel, mis on testitud) 26. Liikide tasandil on seos aju suuruse ja grupi suuruse vahel Robin Dunbar. Samuti näitab peaaju maht tarkust. 27. Geograafiline determinism geograafiline asukoht mõjutab olulisel määral ühiskonda ja
Kirjaoskus Laste arv peredes Imikusuremus Spetsiifilised tervishoiu taseme näitajad (nt arste 100 elaniku kohta) Riikide liigitamine: · Arenenud maad (Esimene maailm, Teine maailm) · Arengumaad (Kolmas maailm) 12. Rahvusvahelised organisatsioonid OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Organization of Petraleum Exporting Countries). Moodustati 1960. aastal. Asutajaliikmed olid Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela. Hiljem ühinesid Alzeeria, Indoneesia, Liibüa, Nigeeria, Katar ja Araabia Ühendemiraadid. Organisatsiooni on kuulunud ka Ecuador ja Gabon. Loomise eesmärgiks oli kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel. Reguleerib toornafta hinda maailmaturul- NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Loodu 1994. aastal. . Siia
Peakorter asub Brüsselis ja peasekretär on endine Taani peaminister Rasmussen. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodi 1945. Eesmärgid: Rahu tagamine Inimõiguste tagamine Humaanse iseloomuga probleemide lahendamine maailmas Peakorter asub New Yorkis. Liikmesriike 185. Peasekretär lõunakorealane Ban kiMoon. Eesti ühines 1991. Oluline juhtorgan on julgeolekunõukogu, mis koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on asutajaliikmed (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina omavad veto õigust). Ülejäänud 10 valitakse kahe aasta tagant uuesti. Allorganisatsioonid on näiteks UNESCO ja UNICEF. UNICEF tegeleb maailmas lastekaitsega UNESCO tegeleb maailmas hariduse ja kultuuri edendamisega. Koostab maailma kultuuripärandi nimekirja (nt: Tallinna vanalinn). Omab õiguskaitseorganit Haagi rahvusvaheline kohus. Inimõiguste kaitse maailmas toimub 1948.a. ÜROs vastu võetud
1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland
tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu. Iga ÜRO liikmesriik vöib pöörduda palvega lahendada teda puudutav konflikt. Igal liikmesriigil on kohustatud anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõuklogu käsutusse, kui nõuab rahvusvaheline olukord. Julgeolekunõukogu juhib ÜRO sõjalisi ragutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant. Alalist esindust omavad tuumariigid ja ka ÜRO asutajaliikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Neil on õigus panna mittevastuvõetavale otsusele veto. Julgeolekunõukogu saab võta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. 2)Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorterisse New Yorki ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Iga liikmesriik saadab 5 delegaati, foorumil võivad sõna võtta ka riigipead
komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht, näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale, maha jäämine SLV, idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker. 13. Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland; 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, ka üks EL eelkäijatest, kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital.
asutajaõiguste teostamine. Sihtasutuse asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed, tasuda riigilõiv, esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale. Mittetulundusühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed. Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid. 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena.
teostamine. Sihtasutuse asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed, tasuda riigilõiv, esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale. Mittetulundusühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed. Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid. 2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena.
a. alguses Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis. (Välisministeerium 2013) 4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon 2.1 NATO – liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009
Tema nõue oli 1968.a suruda maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida- Saksamaa jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Berliini müür tegi 1961 lõpu idasakslaste põgenemisele läände LS kaudu. EUROOPA ÜHINEMISLIIKUMINE 1950.a alanud ühinemisprotsess sai tõuke 1957.a, mil Roomas sõlmiti 2 olulist lepet, millega loodi: Euroopa Aatomienergia koondis ja Euroopa Maj.ühendus ehk ühisturg. Asutajaliikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt liikusid inimesed, kaup, kapital. Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj.tootjaile makstavaid dotatsioone ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Koostöö ostutus edukaks. 3. ÜLIRIIGID AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1956
haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945 · Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel · Asutajaliikmed 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne · Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused on soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU Ülesanded: 1) Võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2)Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes 3)Veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes 5 alalist liiget USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina 10 vahetuvat liiget
piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960
● Poliitika: - … kindlakujuline püsivalt jätkuv struktuur, mis on loodud vähemalt kahe liikmesriigi omavahelise lepingu alusel eesmärgiga aidata kaasa liikmete ühiste huvide teostamisele. Tunnused ● leping ● riikide hulk -> osad teadlased ütlevad, kolm või enam, sest annab n-ö lahkumispuhvri ehk kui mingi riik ära läheb, siis on teised ikka alles ja organisatsioon jääb alles. [ÜRO ühed asutajaliikmed olid Ukraina NSV ja Valgevene NSV. Alati ei pea olema riigid nendes organisatsioonides, nt Taiwan on WTO liige.] ● vabatahtlikkus ● struktuur -> klassikalises struktuuris: mingisugune assamblee, kus kõik riigid on esindatud; nõukogu; - täidesaatev organ; sekretariaat. ● esindusorgan -> käib mingi aja tagant koos, võiks olla vähemalt kord kümne aasta jooksul ● administratsioon -> peaks olema püsiv, mis ei domineeri ühe riigi poolt;
eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu ajalugu Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960
Miinused: valitsused lühiajalised, 2) Euroopa Liit. Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel on mõned föderatsiooni tunnused. Euroopa Liit loodi kui rahu- ja majandusliit. EL-il on 28 liiget. EL-il on 24 ametlikku keelt. Euroopa Liidu eelkäija oli 1951.aastal loodus Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Euroopa Liit rajati 1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 2009). Eesti liitus 2004. a. Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Suurbritannia, Taani Kreeka, Hispaania, Portugal Soome, Rootsi, Austria Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros, Poola Bulgaaria, Rumeenia Horvaatia Euro: Nõuded: · hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis, · eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st, · valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st,
Ulatus Universaalne Spetsiifiline Globaalne ÜRO Unicef, Opec jne Regionaalne EL Läänemeremaade Nõukogu, Tolliliidud Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: - Tugineb mingisugusele riikidevahelisele lepingule - Vabatahtlikud - Peab kujunema süsteemiks, omab kindlat struktuuri - Autonoomia - tuleneb vabatahtlikkuse põhimõttest Liikmeskond: - Asutajaliikmed - Ühinenud liikmed - Vaatlejad (jälgivad, aga ei võta osa otsustamisest) Liikmeks vastu võtmine: - Riik esitab avalduse - Selekteeriv vastuvõtt (riigile tehakse ettepanek liituda) Piirangud: - Regionaalne piirang - Tegevusvaldkond (OPECisse saavad kuuluda ainult need riigid, kes toodavad naftat) - Ideoloogilis-kultuurilised piirangud (Euroopa Nõukogusse kuuluvad ainult demokraatlikud riigid) - Arengutase (OECD on "rikaste riikide klubi")
1949. aastal moodustasid 12 riiki mõlemalt poolt Atlandi ookeani Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO, vastukaaluks ohule, et NL üritab laiendada oma mõjusfääri Ida- Euroopast kaugemale.NATO, kui sõjalise- ja poliitilise organisatsiooni roll on kollektiivse kaitse tagamine igasuguse relvastatud kallaletungi puhul ning demokraatia arenguks ja majanduse kasvuks vajaliku turvalise keskkonna kindlustamine. NATO asutajaliikmed olid Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luxembourg, Holland, Norra, Portugal, Suur Britannia ja Ameerika Ühendriigid.Riigid olid kohustatud kaitsma üksteist sõjalise kallaletungi korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1950. aastate alguses ilmnes, et lääneriigid kardavad NL- du otseseid ja kaudseid mõjusfääri suurendamise katseid. Sellest tulenevalt suurendasid NATO liikmesriigid oma jõupingutusi, et arendada edasi
● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO ● Jalta konverentsi otsus ● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents ● Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel ÜRO Asutajaliikmed – 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE – moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU ÜRO Julgeolekunõukogu Ülesanded: 1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes ● Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude
Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 2004 juuni 28.29. juunil toimub Istanbulis järjekordne NATO tippkohtumine. Eesti osaleb esmakordselt organisatsiooni täieõigusliku liikmena. Mis on NATO? 30. märts 2004 http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=152 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid
a. alguses Kagu Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga
annaabi.ee 
