Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
määratletus ebamäärasus romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim
Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega. Diktatuur kadus Euroopas pärast 2. Maailmasõda (1939-1945). Venemaale jäi totalitaarsus püsima kuni Nõukogude liidu lõpuni. Diktatuur vahetus demokraatia vastu. Elu muutus turvalisemaks, kuna ei olnud enam hirmuvalitsust ja vastast, kes inimeste elu ohustaks.
-riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim
majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine - Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS: - võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte - poliitiliste erakondade tegevus on keelatud või piiratud - rahval puudub võimalus otsuseid mõjutada - konservatiivsed väärtused - tavaliselt diktatuuriks ei nimetata 2) TOTALITAARSUS: - kindlasti diktatuur - võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine Esimene diktatuur Lääne- Euroopas kehtestatigi Itaalias. Sõja tõttu olid riigile lasunud rasked kaotused, kaasa aitas Pariisi rahukonverentsi tulemused, mis ei tunnistanud Itaalia panust sõjas. Olukorda raskendasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus ning rahva rahulolematus riigi
printsiipi ei kohaldata. Euroopa kohus asub Luxembourgis. Eestit esindab Uno Lõhmus. Euroopa Inimõiguste kohus Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa inimõiguste konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning kroonis humanistliku Euroopa ammuseid püüdlusi demokraatia arendamisele ja kontrolli kehtestamisele avaliku võimu üle. Konventsioon oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Need taotlused vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte
Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid, skulptuurid kõik need suudeti keerata tegelikkuse suhtes pahupidi, milles esines vaid NSV juhi ja reziimi ülistamine. Seepärast puuduvad sellises kunstis klassikalised teosed, sest Trotski meelest puudub kunstil truudus iseenda vastu; ta ütleb: ,,Rääkides kunstist üldisemalt, väljendub inimese vajadus harmoonias ja olemasolu täiuslikkuses, - s.o just nimelt nendes kõrgemates hüvedes, millest jääb inimene ilma tänu ühiskondlikule klassile
· Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste · Kollektivism parandamine) · Totalitaarsus · Vastuolu majandusliku ja poliitilise liberaalsuse suhtes Nimed ja Loojad · Tuntuim valitsusjuht Adolf Hitler · Ideoloogia juurteks on Rahvuslik Liikumine · Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule pärast Suurt Depressioon 1933. aastal ning on parim näide natsismist ajaloos Hitleri ideed · Etniline mitmekesisus nõrgestab Saksa impeeriumi
jooksul parandatakse. Oletused viivad meid edasi, aga mitte faktide kogumine. Popper pettus marksismis, sest temas tekitas vastikust kommunistide tegevus. Nt see, et räägiti, et võitlevad vaesuse vastu ja siis tapeti rikkaid? Teadus ei anna kindlaid teadmisi. Kindel saab olla vaid selles, et see pole lõplik. Iga teooria puhul on võimalik tõestada seda, et see ei kehti aga mitte seda, et see kehtib. Talle ei meeldinud ühiskond, kus oli totalitaarsus ja ei kehtinud sõnavabadus. Parim ühiskonna edendamise vahend on kriitika. Kriitika on see, mis aitab ühiskonda muuta paremaks. Täiuslikkus ei ole Popperi arvates inimühiskonnas kättesaadav. Josemaria Escriva (smth) Ei tule eksamisse, seega f**k this s**t! Inimene peab endast jätma jälje. ,,Ära ütle: Selline on minu loomuses, see on minu iseloom. ,, Pigem on see iseloomu puudumisega. Inimene peab harjuma ütlema EI!
vaid hävitada võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju isiklikke ja klassivaenlasi. See oli persoon, kes lõi käitumisstandardi talle järgnevatele rõhujatele ja diktaatoritele, nii punastele kui pruunidele. Kommunism on kahtlemata inimajaloo võikaim ideoloogia, kui arvestada ainult kahjusid inimohvrites või rahanumbrites. Rääkimata traditsiooniliste ühiskondade ja kultuuride purustamisest, mida see totalitaarsus kaasa tõi. Ainuüksi Nõukogude Liidus suudeti ajaloo prügikasti pühkida pea sada rahvust. See on paradigma, mida "ületada" on üliraske. Kuid ärgem unustagem professor Pipes'i osutust selle kohta, et ei ole võimalik teha selget vahet sotsialismi ja kommunismi vahel. Kes olid Lenini taga? Alles viimasel ajal on hakanud ajaloolased sõlmima sügavamalt lahti kommunismi mõistatust ja seda, kes võisid olla kommunismi ja selle revolutsionääride taga
Dominantse partei süsteem 1.Demok. süsteem,kuid üks partei võtab reeglina 40% häältest ja reeglina moodustab kõik valitsused. 2. Teised parteid nõrgemad. 3.Reeglina kas ühepartei vähemusvalitsusega või Minimal Winning Coalitions. Näited: Jaapan(Liberaal- Demokraatlik Partei),Rootsi(Sotsiaal Demokraatlik Partei kuni1994a.);Venemaa (Ühtne Venemaa) Dominantse ja Ühepartei süsteemi vahe Üheparteisüst. puhul riik püüab kontrollida riigi majanduslikku,isklikku ja poliitilist elu-totalitaarsus. Valitsejal absoluutsed õigused-autoritaarne reziim. Dominantse partei süsteemi puhul üks partei võtab üle 40% häältest. Kaheparteisüsteem 1.Kaks domineerivat erakonda,kellest üks võtab tihti üle poole kohtadest.Kokku võtavad mõlemad u.80-90% kohtadest. 2. Ideoloogiline distants ei ole parteide vahel väga suur. 3.Reeglina moodustuvad ühepartei enamusvalitsused. Näited:USA(Vabariiklased vs Demokraadid);UK(Labour Party vs Conservative Party)
Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele.
ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. 4
on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 46, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele.
üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim
annaabi.ee 
