nõuandeid vms välja pakkuda peaks olema ka riigi juhtimine mingil määral lihtsam kuna siis on suurem lootus otsuste vastuvõtmisel mitte eksida. Aga jällegi on vabariigi halb külg see ,et kui igaüks tahab oma ideed ellu viia siis ei pruugi see valitsemine ka kõige kergem olla, kuna tülisid tekib rohkem ja samas ka võibolla mässe. Vabariigil on kaks alaliiki veel, ja need on: Parlamentaalne vabariik, kus riigis otsustab eelkõige parlament ning riigipeal on seega riigi juhtimisel väiksem roll kui muidu (nt Eesti). Teine variant oleks presidentaalne vabariik, see on siis see kui presidet on korraga riigipea ja valitsusjuht, ehk on tal riigijuhtimisel täita oluliselt suurem roll kui parlamentaalse vabariigi riigipeal (selline riik on näiteks USA).Vabaiigis on tavaliselt riigijuhiks president, aga monarhilises riigis on neid valikuid rohkem (kuningas,keiser,sultan). Tanel Tsirp
Kontrolltöö 1. Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president
Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu. Valitsuse moodustamise põhimõtteid Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea). Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine on läbirääkimiste küsimus, mida juhib värske peaminister. Peaministri peamine taotlus oma meeskonna koostamisel on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Täidesaateva võimu roll
(nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused Presidentaalne Parlamentaarne Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Rahvas valib vaid parlamendi.
Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika) Presidentalismis on riigipea ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (ntks Ameerika Ühendriigid, Indoneesia) Monarhias on riigipea päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir ja see jaguneb:
välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Monarhia jaguneb 1. konstitutsiooniline- monarhi võim on piiratud
Riigivalitsemise kui riigiorganite ülesehituse vormid on monarhia ja vabarik. Monarhia on riigivalitsemis vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib
Presidendil on eriline staatus ainuisikulise täitevvõimu kandjana President on sõltumatu seadusandlikust võimust ja kohtust Presidendivalimised rituaalse iseloomuga Presidendi vahetus toimub põhiliselt sõjaväelise riigipöörde eel Valitsus kannab parlamendi ees vormilist vastutust, kuid president võib parlamendi laiali saata PARLAMENTAARNE VABARIIK Valitsus moodustatakse parlamendi alusel Vormiline vastutus on parlamendi ees Riigipeal tagasihoidlik roll Parlamendil on seadusandlike ja eelarve kinnitamise volitus, samas ka õigus valitsuse tegevust kontrollida Valitsus nimetatakse parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast PARLAMENTAARNE VABARIK Valitsusele parlamendi poolt umbusalduse avaldamine toob kaasa valitsuse või parlamendi errumineku ja erakorralised valimised Valitsus saab kontrolli parlamendi üle, kuna valitsus moodustatakse enamuse saanud
parlament) 2) kirjalikud õigusnormid (institutsioonide vahel, võimu ja rahva vahel) 3) riigibürokraatia - koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskondades võimu korraldamise viis väljendub riigivormis: riigivalitsemise vorm - väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet Peamised vormid vabariik (mittepärilik) ja monarhia (monarhist riigipea - kuningas, emiir, sultan, šahh). Parlamentaalne vabariik - parlamendi ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon, valitsus nimetatud ametisse parlamendi poolt, valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Presidenaalne vabariik - riigipea on ka valitsuskabineti juht, riigipea tavaliselt rahva poolt otse valitud, valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ega pole aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on monarhil esindusfunktsioon, igapäevast toimimist juhtib valitsus,
korraldati streike. Asutati ka ühiseid kindlustuskassasid. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti,
Kaitseminister – Hannes Hanso Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.
· Pariisi rahukonverents 1919-1920.a kuulutati välja rahvaste enesemääramise õigus(eksisteerimise vorm, poliitiline staatus jne.) Rahvusliku enesemääramise õigust kindlustades loodeti tagada üldine julgeolek. · Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks
II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e
Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne. Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (Põhja-Korea). Riigivalitsemise vormid: 1)VABARIIK: *Parlamentaarne(Eesti, Mongoolia, Lõuna- Aafrika)- riigipeal on vaid esindusfunktsioon. valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. *Presidentaalne(Ameerika Ühendriigid, Indoneesia)- riigipea on ka valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. 2)MONARHIA: *Kondtituts-iooniline(Suurbrit, Tai)- riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus?
inimese toimetulekut. Presidentalism · Presidentaalse riigivalitsemise vormi korral valivad kodanikud presidendi kui ka parlamenidsaadikud. · Valitsus mood parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. Parlamentalism · Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond o Populism · POOLT :
erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa rahvast, kes on sallimatud oma juhi Muammer Gaddafi vastu. Nad on alustanud sõda diktaatori vastu kuni õnnestub ta kukutada. Rahvas on võtnud enda alluvusse mitmed Liibüa tähtsamad strateegilised punktid. Muammer Gaddafi ei kavatse oma kohast loobuda ja tulistab rahvast. Demokraatlikus riigis tuleks riigipeal oma kohast loobuda rahva sallimatuse ja vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku. Olen kindel, et diktaatoril Muammer Gaddafil ei ole mitte mingisugust lootust kodusõda võita, sest kui rahvas on juba tema vastu sallimatu, siis ei muutu see ka kodusõja käigus. Mis saaks tänapäeva ühiskonnast kui siin puuduks igasugune sallivus ? Sel juhul kaoksid
Suur osa Vene oligarhidest teenisid oma varanduse tänu vastuolulistele erastamistele 1990-ndatel. Jõukate arv sai lisa, kui kallinenud nafta ja maagaas majanduse võimsalt õitsema panid. Täna aga maadeldakse parematel aegadel kuhjunud võlgade tasumisega, mistõttu tuleb harjutud sampuse ja kalamarja asemel leppida pelmeenide ja viinaga. Ehkki naftabarrel on roninud veebruari 36 dollarilt tagasi 50 dollarile ja Vene börsiindeks MICEX kauplemas 72% kõrgemal oktoobri põhjast, leidub riigipeal Dmitri Medvedevil oma sagedastes teleesinemistes vähe põhjust rahva tuju tõstmiseks. 1999. aastast alates ligikaudu 7% aastas suurenenud riiklik kogutoodang väheneb valitsuse prognooside järgi tänavu -2.2%, kuid pessimistlikumad analüütikud soovitavad juba valmistuda 5- 6%-liseks kukkumiseks. 11%-line hinnatõus ja 8.5%-line töötuse määr on eelmise aastaga võrreldes kahekordistanud 14%-ni nende elanike arvu, kes hindavad end vaeseks.
saadikud. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on päris ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemise ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles siis saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täismine muutub kohustuslikuks. Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Kuidas valitsust moodustatakse · Peaminister - peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning
Vabariik on juba antiikajal tekkinud mittepärilik võimukorraldus, vastandudes monarhiale. Monarhia on pärilik võimukorraldus, mille iseloomulikuks tunnuseks on monarhist riigipea (kuningas, emiir, sultan, sahh) Vabariik: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud vabariikliku riigivalitsemise vormi: · Parlamentaarne vabariik · Presidentaalne vabariik Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi ülimuslikkusel. · Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id). · Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik: · Riigipea on ka valitsuskabineti juht. · Riigipea on tavaliselt rahva poolt otse valitud. · Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Valitsus pole aruandekohustuslik. Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud monarhia vormi: · Konstitutsiooniline monarhia · Absoluutne monarhia
On kaks põhilist vabariikliku juhtimise vormi presidentaalne ja parlamentaarne. Presidentaalsele vabariigile on iseloomulik presidendi oluline roll riigiorganite süsteemis: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministri ametipost sellistes vabariikides puudub. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti. Parlamentaarsele vabariigile on iseloomulikud rida tunnuseid, millest peamiseks on valitsuse formeerimine parlamendi alusel ja selle formaalne vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles riigiorganite süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi formaalselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Riigi tekkimine sõltub just sellest , millise valitsemis vormi järgi hakatakse riiki kujundama. Seega on riigi tekkimine tihedalt seotud ka selle territoriaalsete võimaluste, territoriaalse ajaloo-ga ning kindlasti on üheks tähtsaimaks riigi tekkimise aluseks ka rahvas. Kui ühe riigi moodustamine oleks minu teha, siis oleks see riik sama struktuuriga kui meie
kaebused, kui riik on tööseaduste kohaselt vastutav. Lisaks nimetatud neljale kohtutüübile tegutsevad Hispaanias sõjaväekohtud. 6 Hispaanial on ka 12-liikmeline Konstitutsioonikohus, kelle ülesandeks on hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle. Riigipea Riigipeaks on kas kuningas või kuninganna, hetkel on aastast 1975 kuningas Juan Carlos I, kes määrab valitsuse peaministri kandidaadi. Riigipeal pole täidesaatvat rolli, ainult ametnike ametisse määramine, nendelt aruannete saamine ja Hispaania esindamine ametlikel ja pidulikel puhkudel nii kodus kui ka võõrsil. Riigipea ametikoht on päritav, seda saavad pärida nii tütred kui ka pojad, tütar aga ainult juhul kui monarhil pole poegi. 7 6 Kättesaadav internetist: https://e- justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-es- et.do?member=1 7 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.
• Presidentaalne riik – president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Valitsus moodustatakse väljaspool riigikogu ehk president nimetab valitsuse liikmed riigikogust sõltumata. Ministrid on vastutavad presidendi, mitte riigikogu ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust • Parlamentaarne riik - valitsus moodustatakse parlamendi alusel, vormiline vastutus on parlamendi ees, riigipeal on tagasihoidlik roll. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast. Neil on kontroll riigikogu üle. 7. Võimalused valitsuste moodustamiseks: • Üheparteiline – saavutatud on häälte ülekaal riigikogus ning kindlustatud erakonna programmi elluviimine ✔ Kiirem otsuste elluviimine, sest vähem diskussiooni ✗ Esindatud on vaid ühe erakonna huvid
Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik Riigi valitsemisviisid: Demokraatia - tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk
Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7. "Vaikiv ajastu". Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. kaitseseisukord
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
aktiivselt valitsus. Just valitsuse algatatud ongi enamik seaduseelnõusid, mida parlamendis arutatakse ja hääletatakse. Parlament võib aga teha eelnõusse muudatusi, parandusi ja täiendusi ning eelnõu ka hoopis tagasi lükata. Arutelu kulg sõltub suurel määral valitsusparteide ja opositsiooni jõudude vahekorrast. Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud. Riigipeal on samuti seadusloomes oma kindel roll: tema peab parlamendi heakskiidu leidnud seaduse või seadusemuudatuse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu. Kui riigipea leiab, et seadus ohustab ühiskonna stabiilsust või on vastuolus põhiseadusega, saadab ta seaduse parlamenti tagasi. Kui parlamendi ja riigipea erimeelsus jääb püsima, lahendab olukorra sõltumatu õigusinstants.
Taani, Soome ##VALITSEMISKORRALDUS## Vim jagunes kolmeks: 1. Kohtuvim 2. Seadusandlik vim 3. Tidesaatev vim Valitsemiskorraldus jaguneb parlamentaarseks, presidentaalseks ja poolpresidentaalseks valitsemis korralduseks. Parlamentaarne valitsemikorraldus - parlament vtab vastu seadusi, teiseks parlament valib presidendi ning hletab ametisse valitsuse. Valitsuse lesandeks on viia ellu riigi sise- ja vlispoliitikat ja annab aru parlamendile. Riigipeal on esindusfunktsioonid ning on riigikaitse krgeim juht. Presidentaalne valitsemiskorraldus - presidentalismi puhul on predisent keskne poliitiline figuur olles nii rigipea, kui valitsusjuht. Presidendi lesandeks on nimetab ametisse ja vib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress. Parlament vib vastu riigi eelarve (niteks Argentiina, Mehhiko, Gruusia). Poolpresidentaalen valitsemiskorraldus - niteks Venemaal. Rahvas valib nii parlamendi, kui presidendi
heakskiidul). Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat. Nad on vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte. Presidentaalse vabariigi tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm ka esmakordselt sisse viidi. Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende kooalisatsioonide esindajate hulgast. Eesti on parlamentaarne vabariik. Hinnang: minu arvates on parem parlamentaarne vabariik, kuna presidentaalse korral otsustab
PRESIDENTALISM sarnane PARLAMENTARISM President on keskne poliitiline Seadusandlik võim on Presidendil vaid esindusroll figuur, täidab riigipea ja parlamendil valitsusjuhi kohustusi Valijamehed valivad presidendi Parlamendi valimine rahva Rahvas valib otse vaid poolt parlamendi President on tugevalt seotud Riigipeal vetoõigus Riigipea on iseseisev täidesaatvavõimuga erapooletu võimuinstitutsioon Võimude lahusus suurim Presidendil esindusroll, Seadusandlik ja tseremoniaalsed kohustused täidesaatevvõim on väga tugevas seoses
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid
Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale
1937. aastal kokku tulnud Rahvuskogu töötas välja Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Uue põhiseaduse järgi asendas riigipead president, kes valiti kuueks aastaks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. Kahekojalise parlamendi poolt vastu võetud seadused jõustusid alles pärast presidendi poolset kinnitust. Presidendi kätte oli koondatud nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Riigipeal oli õigus anda Riigikogu istungjärkude vaheaegadel oma dekreetidena välja seadusi, kui see osutus "edasilükkamatutel riiklikel põhjustel" vajalikuks. Sealjuures oli aga Riigikogul õigus dekreete muuta või kehtetuks tunnistada. Uus põhiseadus deklareeris küll kõik kodanike põhiõigused, kuid lubas riigi julgeoleku, avaliku korra või kõlbluse huvides kodanike sõna- ja ühinemisvabadust kitsendada. Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt (eelmise põhiseadusega 20 aastaselt)
rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega.6.mis on vabariik a)presidentaalne b)parlamentaalnevabariik on riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeimad riigiorganid valib rahvas või moodustab parlamentparlamentaalne- rajaneb parlamendi võimu ülemusliikmetele
1918- Eesti iseseisvumine 11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp Jaanuar 1919- asutava kogu valimised 23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis Juuni 1920- eesti esimene põhiseadus võeti sai valmis 21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus 12.03.1934- toimus riigipööre RIIGIVÕIM Riigivalitsemise vormid: 1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale 1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti 1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia 2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir 2
- Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia) *MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser. 1)Konstitutsiooniline monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon
Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad territooriumid ehk enklaavid. Uued riigid Euroopas Kosovo (eraldus Serbiast 2008.a ), Abhaasia ja Osseetia. VABARIIK . Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Parlamendi võimu ülimuslikkus, Riigipeal Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse otse rahva poolt valitud. Parlament valitsust parlamendi poolt ning parlamendi ees ei moodusta ning parlamendi ees aru ei anna aruandekohustuslik Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa Venemaa, USA, Prantsusmaa MONARHIA .
Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste ühelauseline konkreetne seletus Olemus selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid. ERINEVUSED 1. Usund / kultuur 2. Keel / kultuur 3. Riigikord / valitsemine RIIGI TUNNUSED 1. Territoorium / piir 2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi. - Absoluutne monarhia monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva) - Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides. monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ
alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral
Siin tekib huvitav paradoks – ühest küljest mõistis Päts hiljem vabadussõjalaste põhiseaduse avalikult hukka, teisalt aga kasutas ise selle sätteid diktaatorlikuks valitsemiseks.18 Selline lähenemine eeldaks, et Eesti hülgas demokraatia juba 1933.aastal, kui uus põhiseadus vastu võeti, sest sellele toetus hiljem ka Pätsi režiim. 1933.aasta põhiseadus tegi vabariigi juhtivast mehest tugeva ja iseseisva täitevvõimuga valitseja. Eriti ohtlik tuleviku seisukohalt oli see, et uuel riigipeal oli õigus anda välja seadusi ja määrusi „riigile pealesunnitud eriolukordades“. Praktikas tähendas see seda, et riigipea võis riiki valitseda kas koos Riigikogu või ilma selleta. 19 Selle järgi võib väita, et ideoloogilises plaanis öeldi mõnes mõttes demokraatiast juba 1933.aastal lahti. Eelkõige tähendas see seda, et peamine roll režiimi kehtestamisel oleks olnud riigijuhi isiksusel. 1933. aasta põhiseaduse
Föderatsioon-liitriik, mille keskvõim vastutab ühise välis- kaitse- ja rahanduspoliitika eest; haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon-Riikide liit ühiste kaitse, välispoliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Nt Euroopa Liit Riigivalitsemise vormid Parlamentaarne: · Parlamendi võimu ülimuslikkus · Riigipeal esindusfunktsioon · Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ja on selle ees aruandekohustuslik · Nt Eesti, Läti, Soome jne. Presidentaalne: · Riigipea on valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud · Valitsust ei moodusta parlament ega ole selle ees aruandekohustuslik · Nt Prantsusmaa, USA, Venemaa Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh(kuningas, keiser, sultan, empiir) 1. Absoluutne
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia. Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur,
päritav (nt Põhja-Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana- Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer
Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja- Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning
Sellega algab valitsus- või ministeeriumikriis. Puhtakujulise parlamentarismi juures lahkub valitsus ametist kogu koosseisus, olles oma üksikliikmega solidaarne (määrav peaministri käitumine ja tema kontroll teiste ministrite üle). Uue valitsuse moodustamise ettepaneku teeb riigipea tavaliselt mõnele parlamendi liikmele. Kui see õnnestub, siis esitab ettepaneku saanu uue valitsuse koosseisu riigipeale ametisse kinnitamiseks, jäädes ise peaministriks. Formaalselt on riigipeal peaministri kandidaadi leidmiseks vabad käed, kuid ta arvestab parlamendi meeleolu ja erakondlikku jaotust. Tavaliselt pöördub ta suurima rühma juhtiva esindaja poole, kes moodustab valitsuse oma erakonnakaaslastest. Kui ühelgi erakonnal pole parlamendis enamust, siis valitsusele vajaliku toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
