eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust. Kandidaadid seatakse üles erakondade valimisnimekirjades. Keelatud pole üksikkandidaatide osalus. Erakonnad koostavad 2 nimekirja: Ringkondade nimekirjad (avatud tüü)- need erakonna liikmed, kes just seal loodavad koguda rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I. Voorus arvutatakse välja ringkonna lihtvoot (kehtivate hääletussedelite arv jagatakse eraldatud mandaatide arvuga. Kõik sõltumata erakonnast, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu saavad juba siit Riigikogu mandaadi, (enamasti jagatakse nii üle vabariigi 15-17 mandaati). II. Voorus: a) Arvutatakse üle riigi välja need erakonnad, kes on ületanud valimiskünnise e kelle
Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele otsetoetusi ehk dotatsioone. Kapitalism = turumajandus Mida see sõna tähendab? . ladina keelest capitale , mis tuleb omakorda sõnast kaput
Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat. Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2. Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel. Erakond Isikumandaa Ringkonna Kompensatsi Mandaate did mandaadid ooni kokku mandaadid Punane Erakond Roheline Erakond Kollane 2 Erakond Sinine Erakond Valge Erakond Must Erakond
mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5. Milised on nende süsteemide erinevused ja sarnasused? Plussid ja miinused? Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanuduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma.
kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus. (Võrdelinevalimis süsteem, 2014)
Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused? Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid võrdselt häältele, nimekirjavalimine või üksiku ülekantava hääle oma, valimiskünnis-teatav protsent üldarvust. 33. Mida tähendab avatud valimisnimekiri, mida suletud valimisnimekiri? Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35
V: kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 3) Mida tähendab valimiskünnis? V: seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti 4) Riigikogu valitakse võrdelise ehk propotsionaalse valimissüsteemi järgi, seleta mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai. Ülejäänud mandaadid jagatakse sõltuvalt kasutatavst valimissüsteemist, 6) Selgita vaba mandaadi põhimõtet? V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetähtaegselt tagasi kutsuda; Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga;
Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse) * Modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9
Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat III voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaatide kogutus häälte põhjal ümber ei reastata. Mandaatide jaotuse kindlakstegemiseks jagatakse hääletustulemused läbi modifitseeritud d'Hondt'i jadaga Kompensatsioonimandaadi omandab see nimekiri, mille jagatis on parajasti suurim Menetlust korratakse nii kaua, kuni kõik vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Et tegu on suletud nimekirjadega, siis saavad parlamendikoha need isikud, kes paiknevad partei üleriigilises nimekirjas eesotsas. Head ja vead: Ükski hääl ei lähe kaduma Häältelugemis-protseduur on keeruline I voor soosib populaarseid ja Erakondadel on suur mõju üksikkandidaate valimistulemustele II ja III voorus on olulised suhted Häälte ülekandmise tõttu saadikute isiklik
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
• Toetada esmajärjekorras traditsioonilisi pereväärtusi; • Tõsta pere- ja lastetoetused inimväärsele tasemele. • Tagada üldhariduskoolide õpetajatele stabiilne ja arusaadav palgaskeem; • Tagada eesti keele oskus kõigile koolilõpetajaile ja tasuta eesti keele õpe kõigile soovijatele. • Toetada väikeettevõtlust ja arendada ühistulist tegevust; • Väärtustada kaitseväes teenimist VALIMISTULEMUSED Erakond HÄÄLI Protsendid Mandaadid Reformierakon 158885 27,7 30 (-3) d Keskerakond 142442 24,8 27(+1) SDE 87257 15,2 15(-4) IRL 78688 13,7 14(-9) Vabaerakond 49883 8,7 8 EKRE 46770 8,1 7 Kas reklaamikampaania mõjutas tulemusi? • Reklaamikampaania mõjutas kindlasti tulemusi. • Eesti Vabaerakond on üsna tundmatu, seega ilma reklaamita poleks hääli nii palju saanud. TÄNAME VAATAMAST!
c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks i) Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valimisnimekirja eesotsas, kuid võidu korral annab mandaadi asendusliikmele j) Poliitbroiler - noorpoliitik, kes teeb üksnes erakonna siseselt karjääri, partei
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus...
● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus, ● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia ● Proportsionaalne valimissüsteem- Mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid jagunevad võrdeliselt häältega, Valimiskünnis, Võrdne, keeruline ja erakondade suur mõju. Nt Läti, Rootsi, Eesti Ülevaade Eestis (sh. maakonnad ja halduskeskused). ● Proportsionaalne valimissüsteem ● Mitmemandaadilised ringkonnad Riigikogu-12 ringkonda Europarlament- 1 ringkond KOV ● 5% valimiskünnis ● Mandaatide jaotus vastavalt valijate arvule. Eesti riigi sümboolika, rahvussümbolid. Lipp,vapp,hümn
Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim? Põhjenda oma arvamust. Party-list system partei nimekirja süsteem??? Minu arvates kõige sobilikum süsteem on hetkel kasutuses olev süsteem ehk partei nimekirja süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja
nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded:
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. 5)millist tähtsust omab valimistel kandidaadi koht nimekirjas? a)palju hääli saadakse, et kas pääseb volikokku või mitte. b)Parteide edetabel 6)Avatud ja suletud nimekiri a) avatud nimekiri-suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, omades seega suuremaid võimalusi esinduskogusse pääsemiseks b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest.
Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3) *Erakorralised (§60/4) 4 puhul (kuulutab välja EV president) -kui RK ei suuda kinnitada ametisse peaministrit -valitsusele või peaministri umbusalduse avaldumise korral
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimekirjas Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan:
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed...
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid...
häälteenamust, piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse üht isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel. Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu president ja pool Seimi valitakse sel viisil). Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid. 2. VÕRDELISED ehk PROPORTSIONAALNE SÜSTEEM Proportsionaalse valimissüsteemi idee esitas esmakordselt üks Prantsuse revolutsiooni juhte Honore Mirabeau 1789. aastal, kuid Euroopas võeti see süsteem esmakordselt kasutusele rohkem kui sada aastat hiljem 1899 Belgias parlamendi esindajatekoja valimistel. Proportsionaalset ehk võrdelist valimisviisi on võimalik kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades
Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse. Toimuvad nii partei- kui isikuvalimised. Seda kasutab näiteks Vene föderatsioon. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP) 14 kohta Rohelistele (die Grünen). Riigi kõrgeimateks täidesaatvateks organiteks on liidupresidendi kõrval valitsuse liikmed, kellede eesistujaks on liidukantsler. Iga liidumaa kõrgeimaks täidesaatvaks organiks on liidumaa valitsus, mille eesotsas seisab maavanem. Maa ja rahvas
pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga) *ringkonnamandaadi kohaselt saavad kandideerida need erakonnad, kes ületavad üleriigilise valimiskünnise. * kompensatsioonimandaat- jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Riigikogu valimised kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Selle arv tuleneb sellest, kus ringkonnas on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel keskmiselt 8 mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101)
Versailles' lepinguga anti Saksamaa kolooniad üle Inglismaale ja Prantsusmaale, osa kolooniatest said endale ka Belgia ja Portugal. SM Vaikse ookeani valdused läksid Austraaliale ja Jaapanile. LähisIda territooriumid ja endised Saksa kolooniad mitte ainult ei vahetanud omanikku, vaid neist said mandaatmaad, mis pidid teatud perioodi möödudes saavutama iseseisvuse. Rahvasteliit, kes kõik need mandaadid välja andis, oli samuti loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Selle juhtorganid olid Täiskogu (kõik liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu, kuhu kuulus 5 alalist liiget (Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Jaapan) ning 4 tähtajaliselt valitud liiget. Rahvasteliitu ei kuulunud esialgu Saksamaa ega Nõukogude Venemaa, samuti loobus USA. Versailles' süsteem ja USA. Washingtoni leping
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
keeruline, M on lihtne ja eelistab suurparteisid. Hübriidne on selline, kus on enamus ja võrdelised ühendatud. 13. Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab rahvas, valides konkreetse kandidaadi poolt, nimekiri järjestatakse kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Suletud nimekiri: Hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas estitatud kandidaadile, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja eesotsa. 14. Mis on erakond? Kes võivad EV-s kuuluda erakonda? – Erakond või partei on poliitilise organisatsiooni nimetus/sünonüüm. Erakond on kui ühendussild ühiskonna ja avaliku võimu vahel, kellele kodanikud usaldavad valimistel ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna
Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne.
- Nõukogu võib teatud ulatuses volitada täidesaatvat komisjoni või muud komisjoni otsustama teatud küsimusi tema nimel, kuid põhimõttelisi otsuseid ei või sel moel delegeerida - Valimised: Parlamendi-, lääninõukogude ja kommuuninõukogude valimised toimuvad iga 3 aasta järel üheaegselt. - Mandaatide jaotamine: Erakondade vahel mandaatide jaotamise süsteem on proportsionaalne, s.o mandaadid jaotatakse häälte arvule. - Ainult need erakonnad, kes on saanud lääninõukogu vali-mistel vähemalt 3% hääli, võivad osaleda mandaatide jaotamisel. - Kommuuninõukogude valimistel sellist künnist ei eksisteeri. 9/10 lääninõukogu mandaate on "fikseeritud valimisring-konna" mandaadid ja 1/10 "kompensatsioonimandaadid" (või kohandatud mandaadid). - Nende reeglite eesmärk on luua künnise ületanud erakon-dade vahel nii õiglane mandaatide
Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks. Valmisringkond piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate. Majoritaarne valimissüsteem mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine 3-tasandiline haldussüsteem · Keskvõim
demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis. Süsteem on soodne suurtele parteidele 2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile. Kohaliku omavalitsus valimised toimuvad Eestis selle süsteemi järgi. 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile.
: · 1 .voorust osutavad valituks need kandidaadid kes saavutasid lihtkvoodiga võrde või kõrgema taseme ( ca 7590) . 3 · 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid. Mandaadid selgitatakse välja selle järgi kui mitu korda ületas nimekirja häältearv lihtkvoodi. · 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse
Valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) 7 mandaati Valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 7 mandaati Valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) 8 mandaati Valimisringkond nr 10 (Tartu linn) 8 mandaati Valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) 9 mandaati Valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) 8 mandaati Kuidas mandaadid jaotatakse? • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. • Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele
Eriti oluliste otsuste puhul avaldatakse nimelised hääletamistulemused ka meedias. Salajast hääletamist kasutatakse ainult ametiisikute (sh presidendi) valimisel. Ka Riigikogu istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Liikmed ja nende valimine Riigikogu koosseis muutub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, mis tähendab seda, et esinduskogu mandaadid (valimisringkonnale eraldatud saadikukohad) jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Seejuures kehtib 5% valimiskünnis, mis tähendab seda, et riigikokku pääsevad need kandidaadid, kes on saanud vähemalt 5% häältest, kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Koha riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas
koostöö tugevdamist ja võrdsetel alustel Omavalitsusliitude omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa Koostöökogu moodustamist. Maakondliku liidu võivad ühiselt maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. asutada üle poole maakonna kohaliku omavalitsuse Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Mandaadid volikogu üksustest.Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada üle poole valimisel valimisringkonnas-kandidaat, kes sai hääli rohkem või Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse võrdselt ringkonna lihtkvoodiga, osutub valituks. Vallas ja linnas üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri -pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse järgijäänud andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust
Ka noorte hulgas läbi viidud sotsioloogilised küsitlused kinnitavad, et valimised on nende jaoks olulised. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur- seal, ku valimas käimise traditsioon on sügavalt juurdunud, püsib osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks.
Lihtenamus +lihtne +seotus valijaga -kõik vaated ei ole esindatud Absouluutne enamus- üle poole häältest 2. Proportsionaalne süsteem -keeruline +erinevad vaated on rohkem esindatud - seos valijaga nõrk i) Mitmemandaadilised ringkonnad ii) Nimekirjavalimised iii) Mandaadid jagatakse võrdeliselt kogutud häälte arvule Valimiskünnis- kõige minimaalsem %, et osaleda mandaatide jagamisel, Eestis 5% NIMEKIRI a) Suletud Nimekirja järjestust muuta ei saa b) Avatud Nimekirja järjestus sõltub häälte arvust Kvoot- häälte arv, mis on tarvis mandaadi saamiseks 3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised Valimiste korraldus Etapid:
55. Selgita Riigikogu valimise süsteemi. 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles
Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid V: enamussüsteemid valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Plussid: väiksem häältekadu, valija eelistuse veidi suurem arvestamine, miinused: proportsionaalsusekadu siiski olemas, võitjaks võib saada kõige vähem vihatud kandidaat. Proportsionaalsed süsteemid esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Kasutusel on mitmemandaadilised ringkonnad. Segasüsteemid poolproportsionaalsed süsteemid (ei anna enam häältesaagiga enam-vähem proportsionaalset esindust, aga pole veel ka ,,võitja-võtab-kõik" süsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus
(üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel
Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv Mandaat – esinduskogu liikmele valijate poolt antud volitus esindada ja kaitsta enda huve Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant
o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
