Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk) (3)

KESKKONNAÖKOLOOGIA
Keskkond – EL mõiste – Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed
Keskkonnakaitse – tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
Keskkonnakaitse – meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
Keskkonnakaitsele tugiteaduseks – ökoloogia.
ÖKOLOOGIA – õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 – Gilbert White “Selbourni loodusõpetus
Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin
1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga.
Tänapäeval – ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid
reguleerivaid suhteid.
Ökoloogia seosed teiste teadusharudega:

• bioloogia
  
  • füsioloogia – õpetus organismi talitustest
    
  • käitumisökoloogia – õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest
    
  • geneetika
    
  • evolutsiooniõpetus
    
• keemia
  
• füüsika
  

Keskkonnaökoloogia – (environmental ecology)

• uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele
  
• uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele
  
• uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele.
  

• Keskkonnaökoloogia ja keemia – ökotoksikoloogia – mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni
  
• Maastikuökoloogia – maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes
  
• Looduskaitse
  

Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel
ökosfäär
ökosüsteem
Elukooslus
populatsioon
organism ( isend )
elundkond
organ
kude
rakk
rakuorganell
molekul
aatom
algaine
Ökoloogia uurib esimest viit
Populatsioon ( asurkond ) – rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas.
Kooslus – mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
Ökosfäär – globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku.
Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal:

• autökoloogia – organismide tasand
  
• demökoloogia – populatsiooni tasand
  
• sünökoloogia – koosluse tasand
  

Asjaolud , mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal:

Liigi levimisvõime

Liigi käitumine

Biootilised (eluskeskkonna) tingimused

Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused

Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda.
ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond.
Füüsikalised tingimused

• valgus
  
• temperatuur
  
• gravitatsioon
  
• rõhk
  
• muld
  
• tuli
  
• hoovused (tuul ja vee hoovused)
  

Keemilised tingimused

• niiskus
  
• atmosfääri gaasid
  
• soolsus
  
• toitained
  
• happelisus
  

Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt.
Seadusi ökoloogias

• Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem;
  
• Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist;
  

Taluvus – ja optimaalala

• Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all.
  
• Optimaalala – antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega
  
• Piiravad keskkonna tingimused – kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil.
  

Ökoamplituud

• Generalistid e. ubikvistid – mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid
  
• Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine
  
• Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor
  

Füüsikalised keskkonnatingimused
Valgus
Päikesekiirgus – kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja , eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.
Päikeselt saadav energia
1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse,
2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil
3) toimub aurumine,
4) tekivad sademed.
Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub
hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2
Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast
Temperatuur
Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime.
Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased ( selgrootud , kalad , kahepaiksed ja roomajad ) Püsisoojased loomad – linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel . Termiline kasvuperiood – iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet.
Rõhk
Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk
Tuli
Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli)
Vesi
Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Materiaalne lähteaine fotosünteesile. Kõigi organismide eluks on oluline, et niiskust nende elukeskkonnas jaguks piisavalt nii erinevatel aastaaegadel kui ka ööpäeva vältel. Veekättesaadavus on taimedele kasvu piiravaks teguriks .
Muld
Maakoore pindmine osa, orgaanilise aine jäänused, kasvavate taimede ja loomade eritised , lagundajate elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale.
Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad.
Hapnikusisaldus
Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks.
Toitained
Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40.
Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik , hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites.
Tähtsamate toitainete ülesanded organismis
Element Leidub organismis
Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas
Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa
Kaalium Rakuvedelikus
Väävel Paljude valkude struktuuriosa
Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist
Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd
Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa
Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes

• Mikroelemendid mangaan , tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt .
  
• Vee liigne toitelisus.
  

toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne.
Soolasisaldus

• Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli
  
• Soolajärvedes – kuni 300 pr.
  
• Läänemeres – 5-6 promilli
  

Happelisus

• Sademete pH 5,6
  
• Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt .
  
• Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured.
  
• Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus .
  
• Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist). Mõned
  

toitained (Ca, Mn, K) juurtele kättesaamatud.

• Kõrge pH tingimustes on raud, mangaan, fosfaadid jt. mineraalained vähelahustuval kujul ja taimedele
  

halvasti kättesaadavad.
Autökoloogia
Suhteid organismide ja keskkonna vahel
Organismist lähtudes:

• Toitumissuhted – toitumisökoloogia
  
• Sigimis -, paljunemissuhted – sigimisökoloogia
  
• Levimissuhted – leviku ökoloogia
  

Keskkonnast lähtudes:

• Hüdrobioloogia – veeorganismide ökoloogia
  
• Maismaaökoloogia
  
• Aerobioloogia
  

* monobiontsed
* Kahebiontsed
bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt:
1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine
2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised
Faktori ökoloogia
Mõju tähtsus:

• elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid
  
• olemasolu pole elu eelduseks
  
• Osa tegureid on varud, mis kasutatakse organismide poolt ära ja mille hulk ning kättesaadavus oleneb kasutajate hulgast ja nõudlusest (toitained ja vesi).
  
• Teised tegurid ei olene organismide rohkusest – soojus , maismaataimedele õhk, veetaimedele vesi
  

Tegurid võivad mõjuda
o otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi
o kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet
Biootilised tegurid
Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele.

• liigisisesed
  
• liikidevahelised
  

Biootilised tegurid jaotuvad

• toopilised – organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu
  
• troofilised – vastastikkused suhted toitumise pinnal
  
• generatiivsed – paljunemise pinnal
  

Liigisisesed tegurid

• kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus, hävituslik)
  
• võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne)
  

Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures.
Liikide vahelised

• võitlus toitumise pinnal – toiteahel “hävitaja – ohver”, kisklus ( karnivoorid , omnivoorid, herbivoorid )
  
• parasitism –“ parasiit – peremees”, ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel – seened taimedel, kirbud koertel
  
• konkurents – tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene
  
• sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad
  

ÖKONIŠŠ

• Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes.
  
• Põhinišš,
  
• tegelik e. realiseeritud nišš
  

Antropogeensed tegurid

• Inimtegevuse mõju organismidele
  
• otsene mõju
  
• kaudne mõju keskkonna muutuse läbi
  

Otsene – vahetu toime elusale

• kasutamine ja hävitamine ( jahindus , kalandus)
  
• viljelemine ja kodustamine – organismi viimine kultuuri
  
• introduktsioon ja aklimatsioon – organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale , kus seda varem pole olnud
  
• selektsioon – valikaretus
  

Kaudne

• abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi – maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine
  

Demökoloogia

• Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid
  
• Populatsion (populus – rahvas, asustus) – kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND)
  

Populatsiooni mõõdetavad omadused
1) arvukus
2) asustustihedus
3) ohtrus (suhteline - vähe, palju)
4) sündivus

• maksimaalne sündivus – teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus
  
• ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist
  
• absoluutne sündivus – arv
  
• relatiivne sündivus - %
  

2) surevus – isendi hukk

• ökoloogiline ehk reaalne
  
• minimaalne – isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad. See vanus on ökoloogiline elukestvus
  
• elujõulisus – olulisim, kuna suremus varieerub vanusega
  

elujõulisuse kõver – 5 üldist tüüpi

• I peamine surevus elu lõpul
  
• II äärmuslik variant. Surevus kõrge varasemates arengustaadiumides.
  
• III Teoreetiline kõver – surevus erinevates vanustes on püsiv
  
• Astmeline kõver IV ellujäämine muutub järsult elutsükli ühest staadiumist teise üleminekul .
  
• Kõver V Surevus suurem noortel isenditel, täiskasvanutel aga püsiv
  

Ränne ehk migratsioon

• Immigratsioon e. sisseränne
  
• Emigratsioon e. väljaränne
  

Levikutüüp

• Isendite asetumine ruumis üksteise suhtes
  
  • Juhuslik
    
  • Rühmaline – isendid paiknevad kogumitena, karjadena
    
  • ühtlane
    
• Sooline jaotumine
  
  • Laienemine
    
• Sooline koosseis isas - ja emasisendite arvuline suhe
  
• Vanuseline koosseis. Erinevate vanusegruppide esinemine populatsioonis määrab tema võime paljunemiseks antud momendil ja näitab ka seda, mida võib oodata tulevikus.
  

Vanuselise koosseisu järgi võib eristada järgmisi populatsiooni tüüpe

• Normaalne, väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke.
  
• Regressiivne – olemas vaid vanemad isendid, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist.
  
• Invasiooniline populatsioon – on olemas vaid noored isendid (seemnevaru taimedel), seega populatsioon on alles kujunemas.
  

Inimpopulatsioonide puhul antakse rahvastiku püramiid, mis on sooline ja vanuseline püramiid

• geneetiline koosseis – missuguste pärilike omadustega on populatsiooni isendid
  
• seisundiline e. füsioloogiline struktuur – nõudluste ja keskkonna tingimuste koosmõju
  
• etoloogiline struktuur – erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis. Karjaloomade keeruline hierarhia
  

Populatsiooni kasv

• muutuste kiirus
  
• Populatsiooni kasvu kõver
  

Eksponentsiaalne kasvu kõver (J-kõver), kasvab eksponentsiaalselt, kuid hakkab hakkab mõjuma keskkonna vastupanu või mõni limiteeriv tegur – enamasti üsna teravalt ja kasv aeglustub järsult.
Logistiline e. sigmoidiline kasvukõver (Skõver), algul on kasv aeglane (kujunemise ja kohastumise faas), siis kasv kiireneb , kuid keskkonna tegurite mõjul kasv aeglustub, kuni saavutab tasakaaalu, mille säilitab.
Keskkonnamahutavus (kandevõime)– populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad.
Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist. Pärast väikest hävingut populatsiooni arvukus tasakaalustub vähehaaval või hävineb järsult.
J-kõvera populatsioon S-kõvera populatsioon
Lühike reproduktsiooni aeg Pikk reproduktsiooni aeg
Keha väiksed mõõtmed Keha suured mõõtmed
Kõrge viljakus Madal viljakus
Halb kaitsevõime Hea kaitsevõime
Liigisisese konkurentsi hävituslik iseloom Liigisisese konkurentsi võistluslik iseloom
Populatsiooni eksisteerimise peamine tegur on aeg Peamine tegur toiduküllus ja eluea pikkus
Populatsioon vahetab tihti elupaika Harva
Suur arvukuse muutus Stabiilne arvukus põlvkonnast põlvkonda
Elukooslus (biotsünoos)

• teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik
  

Koosluse struktuur

• Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline , populatsiooniline struktuur)
  
• Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur)
  
• Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur)
  
• Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur)
  

Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur)
* Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus .
* Koosluse valitsev liik ( dominant ) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi
* ökoton – mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd
Kahe erineva koosluse üleminekuala

• Servaefekt
  
• Veekogu kaldad
  
• Põld – mets
  
• Põld – heinamaa
  
• Liikide leviku tõke
  
• Geokeemiline barjäär
  

Liigiline mitmekesisus

• Liikide kontsentreerumise alad
  
• Liikide rändealad
  

Kompensatsioonialad
Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur)

• Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus
  

Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur)
Ajalised muutused

• kooslusesisesed muutused – enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires – koosluse dünaamika
  
  • ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt
    
  • aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm
    
  • Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid – tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest
    
  • Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel.
    

vahetus e. suktsessioon

• Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni
  
• arengurida , kus kooslused järgnevad üksteisele
  
• Kliimaks – suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna
  

Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur)

• Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga – biotoop või ökotoop
  
• juhtiv tegur on see keskkonnategur , millest suurel määral sõltub koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus.
  

Struktuuri omadused
Troofilised tasemed

• Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat
  

Tootjad (produtsendid) – saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja
energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad

• primaarproduktsioon e. esmane toodang.
  

Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid, kasutavad kas otse või kaudselt – heterotroofid

• tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi
  
• lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid , seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad
  

Toiduahel

• energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundateni, seos teiste organismide ja taimede vahel
  

Troofilised tasemed

• tootjad
  
• taimtoidulised e. fütofaagid – esimese astme tarbijad
  
• röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad
  

Lagundajad Laguahel
Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.
Destruendid ehk lagundajad

• Bakterid ja seened
  
• Lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks
  

ühenditeks

• Need on taas kättesaadavad produtsentidele
  
• Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine
  
  • sood – hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda
    
  • okaspuumets – poollagunenud orgaanilised aine kõdu
    
  • eutrofeerumine – veekogude mudastumine, kinnikasvamine
    

Ökoloogiline püramiid – (Eltoni püramiid) – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni.

• Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks.
  
• Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes.
  
• Mida kaugemale toitumisahelas jõutakse, seda enam eelmise taseme biomassi sisendit vajatakse järgmise taseme biomassi ühiku tootmiseks.
  
• Arvestatakse, et keskmiselt kümnendik söödud biomassist muutub uueks.
  
• NÄIDE! Lihtustava näite kohaselt tähendab see, et inimese kehakaalu 1 kilo võrra suurendamiseks on meil vaja süüa 10 kilo kala, näiteks ahvenat, kes omakorda on söönud 100 kilo väiksemat kala ning viimane on omakorda söönud 1000 kilo (1 tonni) planktonit.
  

Ökosüsteemid

• Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
  
• Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
  

Erinevad aineringete joonised slaididel
Suur ehk geoloogiline aineringe

• Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud.
  
• Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär).
  
• Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad.
  
• Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid. Need võivad jälle sattuda biosfääri kiiremini ringlevatesse osadesse või siis maasiseste protsesside tulemusel üle minna moondekivimiteks.
  
• Edasi võib moondekivim kas jõuda biosfääri või sulada ning sattuda magama koostisesse.
  
• Purskumise tagajärjel väljub magama tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid.
  

Ringete kokkuvõte:

• Biosfääris kulgevaid ainete ringetest näeme, et need tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud.
  
• Tänu sellele säilib biosfääri koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal.
  
• Ringesse kaasa haaratud komponentide hulgad ja kontsentratsioonid säilivad.
  
• Aineringete väljakujunenud tasakaalu võivad rikkuda looduslikud (geoloogilised, klimaatilised jt. protsessid) tegurid ja inimmõju. Viimane on kaasajal eriti märgatav ning omab kasvutendentsi.
  
• Inimtegevusest pärinevad jäägid avaldavad mõju tasakaalulistele protsessidele biosfääris.
  

ökoloogiline tasakaal

• Liikide konkurents on minimaalne
  
• Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud
  
• Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga
  

Tasakaal

• Koosluse võime muutustele vastu seista
  
• Püsivus – populatsioonide võime püsida teatud suuruses
  
• Taastumine – koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust
  

Eesti ökosüsteemid

• Mets – 48%
  
• Sood – turvast ladestavad ökosüsteemid 23%
  
• Järved magevee ökosüsteemid – koos jõgedega 6%.
  
• Läänemeri
  

Keskkonnamuutuste tagajärjed

• Kohastumine ja kohanemine
  
• Pärilik kohastumine –genotüüp
  
• kohanemine ehk aklimatisatsioon – fenotüüp
  

Mürgiresistentsus

• Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta
  

BIOINDIKATSIOON

• Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
  
• Bioindikatsioon — keskkonnaseisundi jälgimine taime ja loomaliikide abil
  
• Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist
  

Bioindikaatorid

• Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel
  
• Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides.
  
• Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused
  
  • Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil.
    
  • Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail.
    
  • Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud.
    

Indikaatorliik peab olema

• hästi ökoloogiliselt uuritud
  
• Laialt tuntud, levinud, paikne
  
• Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest
  
• Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes
  
• Reageerib kiiresti tingimuste muutusele
  

Looduse mitmekesisus
Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet – erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus . Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust.
Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping.
Biodiversiteet seotud

• ökoloogia
  
• geneetika
  
• evolutsioonibioloogiaga
  

Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara , mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel.
Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil:
pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus.
Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus

• Pärilikkuse tegurite muutlikkus – liikide, alamliikide sees ja vahel.
  
• Isendi tasemel – mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub keskkonna tingimustest lähtuva valikusurve tõttu (looduslik valik).
  

Liigirikkus

• Uurimiseks kõige sobivam tase – erinevate liikide arvu teatud alal või kuidas antud ala isendite koguarv
  

jaotub erinevate liikide vahel.

• Liik – isendirühm, mil looduslikus tingimustes paljunemisel saavad järglasi vaid samasse liiki kuuluvad isendid.
  

endeemsed või kosmopoliidid liigid

• Praegu tuntakse maakeral 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et on olemas 5-50 miljonit liiki.
  
• Liikide arv väheneb troopilistest vöötmetest parasvöötme suunas ja mägedes kõrguste suunas. Rikkaimad troopilised vihmametsad .
  

*Mitmekesisus on kaduv loodusvara inimtegevuse tulemusena loodusliku elukeskkonna muutumine ja kahjustamine viib liikide otsesele või kaudsele hävimisele.
*Peale 1950.a. on inimtegevusega hävitatud 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimese tegevus kahjustab liikide tekkeks vajalikke erinevaid keskkondi.
Väljasuremine
*Hävinud
*Ohustatud – populatsioon võib hävineda, kui ohutegureid ei kaotata
*Kontrolli all olevad – populatsioon kontrolli all

• Kohalik väljasuremine
  
• Globaalne väljasuremine
  

Väljasuremislained
Liikide kadumise põhjused

• Mis tingib liigi hävingu?
  
• Kuidas mõjutab antud liigi kadumine ülejäänud liike ja nende elukeskkondi?
  
• Kuidas mõjutab selline muutus inimeste praegust ja tulevast olukorda?
  
• Millised abinõud aitaksid pidurdada sellist arengut?
  
• Bioloogiliste nähtuste seosed ühiskondlikmajanduslike ja kultuuriliste teguritega.
  

Liikide kadumine:

• liikide elukeskkonna rikkumine, muutumine või häving
  
• eluslooduse varade piiramatu tarbimine
  
• keskkonnareostumine
  
• võõrliikide sissetoomine
  
• kliimamuutused
  

Otsene – näiteks ulukite küttimine Kaudne – elukeskkonna muutmine või rikkumine
Hävimisohus olevate liikide omadused

• Suur
  
• Aeglane
  
• Spetsialiseerunud
  
• Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila
  
• inimesele ohtlik
  

Bioloogilise mitmekesisuse väärtus

• Biodiversiteet on taastumatu loodusvara ja tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt seisukohalt.
  
• Vajadus bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele – bioloogiline väärtus:
  
  • bioloogiline mitmekesisus on puhver elu ootamatute arengutakistuste ja keskkonnamuutuste puhuks;
    
  • bioloogiline mitmekesisus on eluslooduse arenguajaloo tulem ja edasise evolutsiooni alus.
    

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

• kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi
  
• hoida geneetilist mitmekesisust
  
• tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus
  
• ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil 1992.a. Rio de Janeiros kirjutati alla leping looduse mitmekesisuse kaitseks. Ühine vastutus biodiversiteedi kriisi ees ja kohustus välja töötada abinõud kaitseks - “Agenda 21”
  

Kesksed punktid:

• eluslooduse varude säästlik tarbimine
  
• uued rahastamisviisid ja nende sõltumatus varasematest
  
• vahendite ümberpaigutamine tööstusmaadest arengumaadesse
  
• majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused mitmekesisusele rajanevate tehnoloogiate tagastamine arengumaadele
  
• loodusliku mitmekesisuse kaitse rahvuslike tööprogrammide koostamine
  
• uurimis-, selgitus - ja seiretööde laiendamine
  

GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
Rahvastiku kasv: ( Põhjuseks on surevuse langemus ( arstiteadus , parem toit). Linnastumine .Taimed ja loomad toodavad looduses palju rohkem järglasi, kui ellu jääb. Ka inimene on võimeline ületoodanguks, kui see jätta kontrolli alt välja. Kui perekonna suurus on reguleerimata, inimkonna näljahäda ja õnnetus muutub globaalseks epideemiaks ja lõpuks hävitab inimkonna. Vaesus ja nälg on rahvastiku kasvu loomulikud tulemused.
Warren Thompson – 1929.a. rahvastiku arengu õpetus:
Rahvastiku teisenemine seoses tööstusliku arenguga riigis
Rahvastiku teisenemine seoses tööstusliku arenguga riigis, IV etappi :
I – tööstuseelsel ajal on nii sündimus kui ka suremus kõrged. Rahvaarv püsib enam-vähem muutumatuna
II – Tööstusliku arengu algul kahaneb suremus kiiremini kui sündimus ja rahvaarv suureneb kiiresti (2,5-3% aastas)
III – Tööstuse kiire arengu aegadel vaheneb sündimus lõpuks suremuse tasemele ja rahvastiku juurdekasv aeglustub
IV Industrialiseerimise järeletapil raugeb nii sündimus kui ka suremus, rahvaarv ei suurene enam ja võib hakata alanema.
Thomas Malthus ( 1766 -1834)
“Essee rahvastiku printsiipidest” (Essay on the Principle of Population) ( 1798 )

• looduses toodavad taimed ja loomad palju rohkem järglasi kui ellu jääb, ja ka inimene on võimeline ületoodanguks, kui see jätta kontrolli alt välja.
  
• kui perekonna suurus on reguleerimata, inimkonna näjahäda ja õnnetus muutub globaalseks epideemiaks ja lõpuks hävitab
  

inimkonna.

• vaesus ja nälg on rahvastiku kasvu loomulikud tulemused.
  

elutingimuste halvenemine 19. sajandi Inglismaal, kolm elementi:

• noorsoo ületoodang;
  
• ressursside vähesus nende üleskasvatamiseks rahvastiku arvu jätkuvas suurenedes;
  
• alamklasside vastutustundetust.
  

• Maltusianism – rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastus ja pidev elatusvahendite vajak .
  

Rahvastiku kasvu piiramise abinõud: pereplaneerimine , sündivust vähendavad vahendid ( spiraal ,kondoom, steriliseerimine ), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.)
Loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine
Rooma Klubi

• asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume
  
• 1972.a. “Kasvu piirid“ kogu maad hõlmav arengumudel
  
• 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi.
  
• 1977.a. “Inimkvaliteedid” – nn. Uue humanismi kontseptsioon – globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele. Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis.
  
• 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest.
  

Kasvupiirid

• Ökoloogiliste protsesside mudelid – eeskätt oluline hoiatav-ennetav osa.
  
• 1972 Dennis Meadows “World-3”. Maailm kui keeruline tagasisidestatud süsteem, uurida industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute loodusressursside ammendumise ja looduskeskkonna saastumise tagajärgi selles süsteemis
  

Mudeli põhimuutujad:

• elanikkond,
  
• toiduainete tarbimine,
  
• tööstustootmine,
  
• keskkonna saastamine
  
• taastumatute loodusressursside tarbimine
  
• Need suurused kasvavad ajas eksponentsiaalselt.
  
• globaalse tasakaalu kontseptsioon, looduse ja ühiskonna süsteemi seisund, kus on tagatud süsteemi “inimene-loodus” stabiilsus ja samal ajal rahuldatud ühiskonna liikmete vajadused
  

maakera taluvusvõime on juba ületatud.

• Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%.
  
• Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene.
  

loodusvarade kasutamises on üha
kasvava osatähtsusega

• Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine)
  
• _Piirkondade vahelised erinevused
  

Maailma majanduses ja loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega

• Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine)
  
• Piirkondade vahelised erinevused
  

vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt.

• Otse loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused, kaevandatavad maavarad )
  
• põllukultuurid
  

Loodusvarade liigitus, olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust.

• Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia
  
• Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia
  
• Taastumatud – maagid , kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia
  

Loodusvarasid võib ka liigitada:

• esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad
  
• kasutusviis (toiduained, jõuvarad)
  
• tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus
  
• tootmisaste : põhi- ehk primaarselt
  
• toodetud hüved ja töödeldud
  

Maavarad

• energeetilised
  
• mitteenergeetilised
  

o metallid
o mittemetallid
XX sajandi 90 aastaga on

• tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda
  
• energiatarbimine 11 korda
  
• nafta tarbimine üle 100 korra
  
• terase tarbimine 25 korda
  
• alumiiniumi tarbimine ligi 2000 korda.
  

Ökoloogiline jalajälg

• iseloomustab inimese survet keskkonnale
  
• arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja jäätmevoogudele
  
• arvutatakse võrdne bioloogiliselt tootlik ala, mis suudab neid ressursse taastada ja jäätmeid ohutuks teha
  
• inimeste poolt nende vajaduste rahuldamiseks kasutatavat territooriumi, st summaarset survet keskkonnale
  
• mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil võrdleb seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste adsorbeerimiseksvajaliku maa pindalaga
  

Olukord maailmas

• paljudes (eriti arenenud) riikides ja ka maailmas tervikuna ületab ö.j. ühe inimese kohta ökoloogilise potentsiaali
  
• 1997. a-l maailmas tervikuna ca 35%linnade ö.j. ületab linnade enda pindala umbkaudu 200-kordselt
  
• Hollandi elanikkonna ö.j. on 14 korda suurem kui Hollandi territoorium
  

Loodusvarade säästva kasutamise juhis

• Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
  
• Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega
  
• Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale
  
• Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal
  
• Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi
  
• Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke
  
• Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades
  

Ökoloogiline seljakott

• Nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks.
  
• Ökoloogiline seljakott on täielik materjali kulu toote elutsüklil. Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel
  

Loodusvarad – toit

• toiduainete tootmine - umbes 30 kultuurtaime,
  
• söödavaid kuni 80 tuhat , neist umbes 7 tuhandet kasutatakse toiduks.
  
• Koduloomi on 100 liiki- tähtsamad veise, sea, lamba ja kodulinnu tõud. Vaid 8% loomsest valgust pärineb kalast .
  
• Toidu valkaine sisaldus olulisem kui toidukogus.
  
• Piirkondlikud erinevused on suured loomse valgu tarbimises.
  
• Toiduainete tootmise areng
  

Energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine:
Aafrika

• 1960-1990 vähenes Aafrikas toiduainete toodang inimese kohta 28%.
  
• Nälja ja alatoitluse all 100 miljonit aafriklast ja alates 1985. aastast toitub iga neljas aafriklane sissetoodud, toiduabi viljast. Ühiskonna korraldus: toiduainete jaotussüsteem, hinnapoliitika , sisesõjad ja riikidevahelised tülid.
  

Põhjuseks

• rahvastiku kiirem juurdekasv,
  
• asustustiheduse ebaühtlus(koondunud viljakaimasse piirkonda). Selle tulemuseks on nende maade vaesumin
  

Koondumine viljakatele aladele – nende maade vaesumine

• ülekarjatamine,
  
• metsade hävimine,
  
• mulla erosioon(sademed, vooluvesi, tuul, temp kõikumine. Looduslik nähtus. Lahendus-metsade istutamine, segaviljelusmeetmed, orgaanilised väetised),
  
• kõrbestumine(looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niiskus langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks).
  
• Maade sooldumine - 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust). hinnanguliselt 2050 .a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest .
  

Ühiskonna korraldus

• toiduainete jaotussüsteem
  
• hinnapoliitika
  
• sisesõjad ja riikide vahelised tülid.
  

Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi.
Kuidas probleemi lahendada?

• Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast.
  
• Maaharimiseks uued maad
  
• Tootlikkuse suurendamine .
  
• Uued toitumisharjumused .
  

Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma?

• 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides – rahvastiku surve haritavale maale on suurem.
  
• Lahendus – vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad ) – ühitam.
  

Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine

• Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas
  
• Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud.
  
• kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad – kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm)
  
• Põua all kannatab 35% maakerast.
  
• Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj. hektarit, kus elab ligi 1/5 maakera rahvastikust.
  
• Peamine põhjus – inimene, seotud rahvastiku kasvuga arengumaades.
  
• looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse.
  
• maade sooldumine.
  
• 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust) hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest.
  

Põllumajanduse tulenev viljaka mulla vaesumine

• väetised,
  
• mürkained,
  
• rasked masinad,
  
• karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu.
  

Looduslik mulla vaesumine – erosioon.

• sademed,
  
• vooluvesi,
  
• tuul
  
• temperatuuri kõikumine
  
• Erosioon on looduslik nähtus
  

Kõrbestumine – looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks.
Maakera metsavarud

• troopiliste metsade hävitamine.
  
• Parasvöötme metsade muutmine liigivaeseks majandusmetsadeks
  
• Metsade osa – maakera kliima puhverdaja.
  
• Mets – kooslus, mitmerindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Arengus – mets enamasti kliimaksi etapis .
  

• Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast alles 5 miljardit.
  
• Üle poole maailmas arvelevõetud puiduressursist kasutatakse küttepuuna.
  
• Metsade hävitamine 20 miljonit hektarit aastas.
  

Arengumaades metsade hävitamine:

• 60% põllu- ja karja maadeks
  
• 14% küttepuu
  
• 26% tarbepuit
  

• Umbes 40% maakera vihmametsadest juba hävitatud, kui raied jätkuvad praeguse kiirusega, 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud.
  
• Troopilised metsad moodustavad poole maailma metsavarudest, kuid bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest.
  
• Metsade biomass seob kasvuhoonegaase ja vähendavad kliima muutusi
  
• Umbes 10-15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävitamise tõttu.
  

Säästev areng
Säästva arengu kontseptsioon

• tähistab säästlikkust kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna
  
• kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga.
  
• säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21)
  
• Säästev areng on tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt.
  
• Säästev areng ei ole eesmärk omaette , vaid vahend inimkonna tegevuse tasakaalustamiseks keskkonnaga pikas perspektiivis.
  
• Säästev areng kui üleminekuperiood kestab mõõdetud aja (50-100 aastat), musta stsenaariumi korral saavutab inimkond läbi suurte segaduste ja rahvaarvu mitmekordse vähenemise tasakaalu keskkonnaga kiiremini, kuid seda tõenäoselt elukvaliteedi olulise languse ning enamuse ühiskondlike süsteemide kokkulangemise hinnaga
  

Säästev areng

• ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele
  
• taastumatuid ressursse
  
• ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega.
  
• taastuvaid ressursse, et nende varud ei lõpe.
  
• kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist.
  
• Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
  
• Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust.
  
• Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil.
  
• See on kohalike säästva arengu kavade (Agenda 21) koostamise protsessi eesmärgiks.
  

Mis on Agenda 21?

• Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal.
  
• 1983. a.- ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon )
  
• Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni ja sõnastati põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt
  
• 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (179) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel.
  

Konverentsil kirjutati alla:

• Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust
  
• Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest
  
• Agenda 21 (Rio lepete ellurakendamise plaan)
  
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
  
• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  

Agenda 21

• See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse.
  
• Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena.
  
• Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades.
  
• Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka.
  
• Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
  

Jätkusuutlik majandamine

• Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega
  
• Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet
  

Keskkonnaruum

• Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega
  
• Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet
  

Ökoloogiline defitsiit

• ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis.
  
• Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik.
  

SÄÄSTVA ARENGU
INSTRUMENDID

• Seadusandlikud. Keskkonnastandardid
  
• Teadus, innovatsioon
  
• Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid)
  
• Keskkonnakorralduslikud vahendid ( keskkonnapoliitika , keskkonnajuhtimissüsteemid)
  
• Survegrupid. Valitsusvälised
  
• keskkonnaorganisatsioonid
  

SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED

• Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel
  
• Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus
  
• Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid
  
• Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia
  
• Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem
  
• Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
  
• Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes
  

TINGIMUSED SÄÄSTVA ARENGU
KUJUNEMISEKS EESTIS
Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus - Säästva Arengu seaduse ettevalmistamine
Komisjoni eesmärgid

• koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust aastani 2010, 2030;
  
• leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel;
  
• kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse;
  
• püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks;
  

Säästva arengu seadus võeti vastu 1995. a. tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil. Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati. Eestis on valitsuse korraldusel moodustatud komisjon säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks.
Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus

• Komisjoni tööd juhib peaminister.
  
• Koosolekud toimuvad üks kord kvartalis , arutusel on olnud regionaalpoliitika probleemid, Kyoto konverentsist osavõtt jt. küllalt olulised küsimused.
  
• 1997. - Säästva arengu seaduse täienduse ja muutmise seadus, mis nõuab arengukavade koostamist õige mitmes sektoris ja elualal.
  

Säästva arengu põhiprobleemiks jääb, kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
Kuigi tasakaalustatud areng seostub tihti piiramisega, siis tegelikult on küsimus hetkel valitseva ületootmise ja ületarbimise tendentsilt naasta mõistlikule, vajadustele vastavale, tootmis – tarbimis – korduvkasutus -utiliseermispraktikatele
SÄÄSTVAT ARENGUT TOETAVAID SEADUSI
JA DOKUMENTE EESTIS
_ Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma loodus- ja elukeskkonda ning hüvitama tekitatud kahju.
_ Säästva arengu seadus. Võeti Riigikogus vastu 22.veebruaril 1995.aastal.Seadus sätestab SA rahvusliku strateegiaalused ning tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi (Rio de Janeiro , 1992) otsustes toodud põhimõtetele. Seadus on avaldatud Riigi Teatajas I 1995, 31, 384
Säästva arengu seadus - 1995.a
_ sätestatud põhimõtted, millele peab rajanema Eesti säästva arengu riiklik strateegia.
_ puudutab peamiselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästlikku kasutamist; juhtpõhimõtted:
_ põhiseadusekohane austav suhtumine inim- ja looduskeskkonda;
_ omandiõiguste kitsendamine ja rakendamine looduskaitsealases põhinõudmised majandustegevusele, vähendamaks reostust ja säilitamaks loodusvarade tasakaalustatud kasutamist
_ olulist piireületavat keskkonnamõju põhjustava tegevuse planeerimine rahvusvahelises koostöös
_ kontroll loodusvarade kasutamise üle, loodusvarade kasutus lubade ja saastekahju hüvitiste kaudu
_ informatsiooni avalikustamine keskkonda ja loodusvarade
kasutamist mõjutavate projektide ja programmide kohta
Nende eesmärkide ja juhtpõhimõtete ellurakendamiseks
_ kehtestatakse iga loodusvara kohta selle minimaalse varu tase ja aastased kasutusmäärad;
_ rahvusvaheliste keskkonnakaitse alastest lepetest tulenevate nõudmiste täitmiseks rakendatakse riiklikke programme ;
_ planeerimisel ning programmide ja projektide koostamisel rakendatakse keskkonnaekspertiisi;
_ seadusega ettenähtud juhtudel rakendatakse majandustegevuse puhul keskkonnaauditit;
_ bioloogilise mitmekesisuse säilitamist toetatakse vastava riikliku programmi ja tegevuskava abil;
_ määruste või tegevuslubade abil kehtestatakse keskkonnakaitse normatiivid;
_ arendatakse keskkonnaseiret mitte ainult keskkonnaseisundi, vaid ka suundumuste hindamiseks ja planeerimise vajadusteks;
_ koostatakse loodusvarade ja keskkonna kasutuse riiklikud programmid ning regionaalse arengu plaanid keskkonnakaitse seisukohalt ohustatud piirkondade kohta tasakaalustamaks majanduslikku arengut ja keskkonnakaitselisi vajadusi erinevates majandusvaldkondades;
_ luuakse fonde riikliku säästva arengu strateegia ellurakendamiseks
_ Säästva arengu seaduse täiendamise ja muutmise seadus. Vastu võetud 5.juunil 1997. aastal. Seadus näeb ette riigi poolt algatatavaid arengukavade loomist:energeetikas, transpordis , põllunduses, metsanduses, turismis ning keemia-ehitusmaterjali- ja toiduainetetööstuse arengu suunamiseks
_ Keskkonnastrateegia. 12. märtsil 1997. a. kiitis
Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005 ja 2010.
Riigikogu poolt seatud keskkonnapoliitika lõppeesmärgid on
_ keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnahoidliku tehnoloogia rajamine,
_ energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine,
_ jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine,
_ põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse,
_ pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine,
_ tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.
SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIPE
_ Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena;
_ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
_ Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.
_ Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust
_ tasakaalustatud arengu printsiipe arvestatakse a' priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate, arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamisse;
Säästva arengu ja keskkonnastrateegia
põhimõtted
_ keskkonnahoidlikkuse põhimõte
_ ennetuspõhimõte
_ ettevaatuspõhimõte
_ strateegilise integreerituse põhimõte
_ õigusliku läbivuse põhimõte
_ terviklikkuse põhimõte
_ ühisrikkuse ja –hoole põhimõte
_ “ saastaja maksab” põhimõte
_ olelustsükli (elutsükli) põhimõte
_ rahvusvahelise koostöö põhimõte
_ jaotatud vastutuse põhimõte
_ “tootja vastutuse” põhimõte
_ läheduse põhimõte
_ looduse kaitse ja hoiu põhimõte
PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA
ÄRITEGEVUSE EELDUS
Säästev areng ei tähenda mitte ainult piiranguid, sest aruka majandamise, kokkuhoiu, täpsema raamatupidamise juures
võib saada ka märkimisväärset tulu, seega on puhtam tootmine eduka äritegevuse eelduseks.
_ Maailma Keskkonnakaitse Keskus (World Environment Center - WEC) on teinud
koostööd Eesti tööstusettevõtetega, eesmärgiks keskkonnasõbralikum tootmine ja raha säästmine.
Suur osa kokkuhoiust saavutati
_ puhtamate tehnoloogiate kasutamine
_ täpsem arvepidamine, parem hooldus ,
_ lekete vähendamine jms.
_ tootmisprotsessi kaasajastamine,
_ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle.
_ tootmisjäätmete vähendamise meetmed
_ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda.
POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST
TOOTMISEST :
Keskkonnakaitsealased tulud:
_ väheneb saasteainete hulk
_ paraneb töötajate töötervishoid
_ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega
Majanduslikud tulud:
_ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud
_ hoitakse kokku energiat, vett, auru
_ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest
_ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
Täiendavad tulud:
_ paraneb konkurentsivõime
_ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
_ paraneb avalikkuse suhtumine
KESKKONNATEHNIKA

• Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruva süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoidma. Kuid inimese tegevuse intensiivistumisega on looduse taluvusvõime ületatud ja toonud kaasa keskkonna elementide – õhk, vesi, pinnas -- reostumine ja saastumine .
  
• Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse , millega loodus ise toime ei tule. See on kaasa toonud ka elukeskkonna halvenemise.
  

Reostuse ennetamise printsiip

• põhineb säästliku tootmise põhimõtetel
  
• nõuab selliste tehnoloogiliste printsiipide kasutamist, mille tulemusena minimeeritakse võimalikult keskkonda suunatavaid tootmise jääkprodukte nagu reovesi , saastunud õhk, jäätmed.
  

säästliku tootmise printsiip

• toote valmistamisel on säästlikkus arvesse võetud kõigis toote staadiumides: tooraine ja tehnoloogia valikul , energia kasutusel, tootmise jääkproduktide taaskasutusel
  
• Säästlik tootmine võtab arvesse looduse lubatavat kandevõimet (nii tooraine kasutamise kui ka saaste keskkonda juhtimise osas) ja kasutab tänapäevaseid tehnoloogiaid ja vahendeid.
  
• Tootmisheidete mõju keskkonnale, kus horisontaalteljel on heidete puhastusaste ning vertikaalteljel heitmetes sisalduvate kahjulike ainete määr. Kõver A iseloomustab heitekoguse olenevust puhastusastmest ning kõver B puhastusprotsessist tingitud keskkonna sekundaarset reostust.
  
• Puhastusprotsessides tuleb veest, gaasist või tahkest ainest eraldada keskkonnale kahjulikud komponendid enne nende sattumist (juhtimist) keskkonda. Selleks tuleb reeglina kasutada lisaenergiat, kemikaale ja muid seejuures vajalikke materjale. Lisaenergia ja kemikaalide tootmisel aga reostatakse looduskeskkonda kuskil mujal.
  

Keskkonnatehnika

• ala, mis käsitleb jääkreostuse likvideerimist või vähendamist, mida ei ole võimalik vältida tehnoloogilises protsessis ning seega kaitsta paremini looduslikku keskkonda
  
• reostuse likvideerimine ja vähendamine toetub looduslikele protsessidele
  

Keskkonnatehnika ülesanded

• vähendada võimalikult palju (arvestades majanduslikke võimalusi) loodusesse juhitavat koormust heitvetes, jääkpõlemisgaasides või jäätmetes
  
• Keskkonnasõbralike masinate ja seadmete konstrueerimine
  
• Ohtlike jäätmete töötlemine
  

Keskkonnaseisundi korrastamise tehnika

• Müratõrje tehnika
  
• Keskkonna seiretehnika
  

VESI
Globaalsed veeprobleemid -Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik: tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit ööpäevas, arengumaades 3 liitrit ööpäevas.
Maakera veeressursside jaotumine- Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikes. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlemist
Aasta jooksul tarvitav vee hulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumisi ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv, kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara.
Suurimad veekasutajad põllumajandus- 70%, tööstus – 20%, kodune majapidamine –10%
Peale 1950.a. on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30% pidevalt uuenevast
veevarust. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta: puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelanikel
Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 m³, veepuuduse all kannatav on alla 1000 m³, s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on veeuputused:
Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärineb 70% teraviljasaagist
niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada tuhat tonni vett, et toota üks tonn nisu väärtuses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14 000 dollari võrra
Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul . Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
Tarbevee uued tehnoloogiad : merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga)
EUTROFEERUMINE

• eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega
  
• Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel
  
• Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
  

Protsessi kiirendab

• reovee juhtimine veekogudesse
  
• liigne põldude väetamine
  
• maaparandus valgalal jm. inimtegevus
  

Tüüpilised eutrofeerumise tunnused:

• elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus
  
• liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid
  
• vee läbipaistvuse vähenemine
  
• hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides
  
• põhjasetete mudastumine
  

Veemajandus, veetehnika
• Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse.
• Reostus pärineb

• _ punktreostusallikatest
  
• _ hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus .
  

• Veetehnika peamine ülesanne veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine.
• Veepuhastusjaam on rajatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järjestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid ning kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained .
Veekasutus olmes ja vee hind
• Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest.
• Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28%madalatest kaevudest
Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga
Probleemid

• _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi )
  
• _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis.
  
• _ kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa)
  

Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades
• Tallinna joogivesi läbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit.
• Vee puhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem
• Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit.
• Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest.
• Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suurimas ja tähtsaimas pinnaveeallikas – Ülemiste järves, mille maht on 17 miljonit m3.
Olmeveepuhastusprotsess Tallinnas
• Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama
• Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi
• Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid
• Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse
• Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi
• Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et vesi oleks tervisele ohutu
Põhjaveest Tallinnas
• 10% Tallinna joogiveest saadakse põhjavee puurkaevudest, 56 pumpla abil 85 põhjavee puurkaevust.
• Põhjavett ammutatakse kolmest põhjaveekihist kuni 200 meetri sügavuselt.
• Peamiselt eramajade piirkonnad - Nõmme, Kose , Merivälja ja Tiskre, ka Saue linna.
• Tallinna põhjaveevarud kogu linna vajaduse katmiseks ei ole piisavad . Kui kasutada Tallinnas joogiks vaid põhjavett, oleks kogu meie varu praeguse tarbimise juures juba järgmise 30 aastaga ammendatud .
• Mida oleks meil siis pakkuda järeltulevatele põlvedele? (SA)
• Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata , küll aga klooritakse seda mõnedes asulates (peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis), kus esineb mikroobest saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem
• Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus
• Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega.
• Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt:
• mürgised ained – arseen , elavhõbe, kaadmium , kroom , plii ja tsüaniidid
• laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium , baarium , boor, fluoriidid , molübdeen, nikkel, nitraadid , seleen
• vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid , sulfaadid , üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH
• vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid , permanganaatne hapnikutarve , pindaktiivsed ained.
Orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus
• Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus, mida iseloomustab nende oksüdeerimiseks kuuluva KMnO4 hulk, väljendatakse PHT või CODMn.
Bakteriaalne lagunemine = Orgaanilise aineoksüdatsioon.
• BHT - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt mõne päeva jooksul, näiteks suhkrud , alkohol , tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid
• PHT - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid (sama, mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid, mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniin, kloororgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. PHT on hea üldine parameeter , mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidel .
PHT vähenemine näitab ka:
• teravate toksiliste mõjude vähenemist, põhjustatud näiteks vaikudest;
• pika-ajaliste toksiliste mõjude vähenemist,
põhjustatud kloor-orgaanilistest
ühenditest;
• püsivate ühendite vähenemist, mis põhjustab kahjulikke mõjusid suublas pika aja jooksul ja on ruumiliselt laialt levinud.
• pinnavee töötlemine – setitamine –
filtreerimine – desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest.
• Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l).
Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid :
• toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine
• loobumine eelkloorimisest
• desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile
• osoneerimise kasutamine
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
• Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises.
• Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine .
VEEPUHASTUSMEETODID
Reovee teke ja omadused
• Heitvesi – inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi
• Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud.

• _ Olmereovesi,
  
• _ tootmisvesi
  
• _ sademevesi
  

Reoained on vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ( heljum )
Inimekvivalendi hulga arvutamiseks kasutatakse Läänemere maades ettenähtud suhteseoseid:
• BHT7 - 70 (60) g O2/el. päevas • Nüld - 12 g N/el. päevas • Püld - 2,7 g P/el. päevas
Reoainetest olulisemad

• _ orgaaniliste ainete sisaldus,
  
• _ toitainete sisaldus,
  
• _ heljumi sisaldus,
  
• _ vee bakteriaalne reostus.
  
• 
  

VEEPUHASTUSMEETODID
• Füüsikalis- mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine).
• Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
• Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
• Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on kombinatsioon loetletud meetodeist
• Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult
• Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet.
• Suurte linnade reovee puhastamisel - on üks
levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel.
FÜÜSIKALIS-MEHAANILINE
• kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused)
• Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet.
Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel
• Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed)
• Sõelad ( peenemad reoaine osakesed)
• Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks)
• Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja)
• Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse)
• Filtrid (liiv, aktiisüsi)
setitite põhitüübid
• Settepaakides
Settinud muda kääritamisel saadakse biogaase, mida saab edukalt kasutada kütteks
• Flotaatorid – väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale, sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega.
• Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistematerjalist, kus eralduvad vees olevad heljumiosakesed
KEEMILINE PUHASTUS

• Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel
  
  • Keemiline sadestamine -setitamine
    
  • Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks)
    
  • Hapendamis-taandamise ( redoks ) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi
    
  • Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid
    
  • pH-reguleerimine, neutraliseerimine ( filtrimine läbi lubjakihi läbi)
    

Keemiline sadenemine
kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete
Protsessi osad

• _ Kemikaali lisamine ja segamine
  
• _ PH reguleerimine
  
• _ Flokulatsioon
  
• _ Sette eraldamine
  
• _ settekäitlus
  

BILOOGILINE PUHASTUS
• Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitad või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine.
• Mikroorganismideks – bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast
• Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest
• Organismid on jaotatud nende hapnikutarbe järgi:
_ _ aeroobsed – vajavad molekulaarset hapnikku (O2) ainevahetuses
_ _ anaeroobsed – kasutavad mingit muud ühendit.
• Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid
_ _ aeroobsed
_ _ anaeroobsed
• Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt
_ _ aktiivmuda protsessid – mikroobid vees vabalt ujuvas olekus
_ _ biokile protsess – mikroobid kinnituvad tahke kandja või täiteaine pinnale.
Biofilter ja biorotaator
• Biotiigid – looduses avatud tiigid,
• Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega
_ _ imbväljakud
_ _ niisutusväljakud
_ _ pinnasfiltrid
Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega
Anaeroobsed protsessid
• Reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil,
kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan
Anaeroobse lagunemise protsess
FOSFORI JA LÄMMASTIKU ÄRASTUS
• Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke, kuna eutrofeerumine on globaalne probleem
• Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest - kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist
• Lämmastik eraldatakse nitrifikatsioonidenitrifikatsiooni protsessis.
• kõrge NH4
+ sisaldus _ hapendumisel tarbitakse vees lahustunud hapnik _ hapenduvad nitritiooniks (NO2
-) _ nitraatiooniks –
nitrifikatsioon.
• nitraadid taandatakse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri – denitrifikatsioon
Puhastusjaamad – kombinatsioon erinevatest puhastusmeetodites
KESKKONNA REOSTUSKOORMUS JA SELLE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
• Orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid olulisim on reovete mõju veekogudele
Veekogude reostuskoormus
• Orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema biokeemiliste protsesside käigus. Selleks on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa, muutub keskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak , mis on kõrgematele organismidele toksiline
Toksilised ained
• Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses
• Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu . Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub
• Toksilised ained on ka kantserogeense toimega.
• Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus.
Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes . Ohtlikumad hajureostusest mürgised keemilised ained taimekahjurite, seente ja umbrohtude
tõrjeks – pestitsiidid
• Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan , aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes – hülged, kotkad .
• Mürkide rkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet – letaalne kontsentratsioon LC50 – mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb .
• ökotoksikoloogia
VEEKOGUDE SEISUNDIPARANDAMINE
• Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine
• esmalt selgitada põhjused
Eutrofeerunud veekogu päästmiseks
• Vee keemiline töötlemine
• Veekogu aereerimine
• Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine
• Põhjamuda eemaldamine
Tavalisemad aereerimis-meetodid
• Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja
• Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette
• Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist
• Keemiline sidumine
• Põhjamuda kõrvaldamine
• Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada
Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele
• Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos .
• Suplusvee puhul – sinivetikad ehk tsüanobakterid.
1
1
Energiakasutus
2
Kogu maapinnale langev kiirgusenergia -
178 000 TW,
(15000 korda suurem, kui kogu maailma praegune
energiatarve kokku)
Peegeldub tagasi kosmosesse - 30%
neeldub soojusena keskkonnas - 50%
peab ülal veeringet - 20%
seotakse fotosünteesil elusorganismidesse - 0,006%
Energia on igasuguse tootmise aluseks, tootmise suurendamine nõudluse (=tarbimise) kasvu tõttu nõuab aga ka energiatootmise kasvu.
3
Energia pärineb:
_ Taastumatud energiaallikad
– fossiilsed kütused,
– tuumaenergia
_ Taastuvad
– biomass
– hüdroenergia,
– tuuleenergia ,
– päikesekiirgus;
– maagaas
– tõusu-mõõnaenergia,
– geotermiline soojusenergia
4
5
_ Rahvuslik kogutoodangu kasv seotud energiatoodanguga
_ Energia tõhusama kasutamise areng.
_ Eneriatarbimise tõhusus – rahvusliku kogutoodangu ühiku tootmiseks kasutatud energiakogus
6
7
Energia tootmisega kaks mõistet:
_ toorenergia - energia toorme tarbimine
_ Iõpptarbimise energia – töö sooritamiseks kuluv kasulik energia
_ Globaalses primaarenergiatarbimises kuulub
1970-1990 suurenes maailma
energiatoodang 58%, 1980-1990 kasv
vaid 19%
toodeti
_ 31% energiast tahketest ainetest,
_ 42% vedelatest ainetest ,
_ 23% gaasikontsentraadist,
_ 5% hüdro-, tuurna ja geotermilisest
energiast.
energiatarbest
_ Maailma Energiakomitee (WEC) –
aastaks 2020 kahekordistub energia
kogutarve
Kas energiat jätkub?
_ Kivisütt – 1500 aastaks
_ Nafta – 120 aastaks
_ Maagaasi – 60 aastaks
„Energia (R) evolutsioon “. Euroopa taastuvenergia nõukogu (EREC) ja keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace ühisraportis
_ Taastuvenergeetika võiks aastal 2090 tagada kogu maailma energiavajaduse
_ energiatootmises vaja suurt pööret, et vältida dramaatilisi kliimamuutusi. Alates tööstusrevolutsiooni algusest 19. Sajandi teisel poolel on maailmas keskmine temperatuur tõusnud 2 kraadi Celsiuse järgi.
_ Aastal 2007 kasvas taastuvenergeetika sektor maailmas 2006. aastaga võrreldes pea kahekordseks, kogumahuga 70 miljardit dollarit.
_ taastuvatest ressurssidest toodetud energia võiks katta 2030. aastaks 30 protsenti maailma energianõudlusest ning 2050. aastaks võiks taastuvate ressursside osakaal olla juba pool.
_ Rahvusvaheline Energiaagentuur– 2030. Aastaks on taastuvate energiaressursside osaks 13% ning endiselt on domineerivaks energiaallikaks fossiilsed kütused.
_ 2090. aastal on energiatootmises juhtkohal päikeseenergia, biomass, millest toodetakse biokütuseid, puit, geotermaalne energia ja tuul.
Energia tootmisega kaasnevad keskkonnamured
_ kasvuhooneilmingute tugevnemine
_ mulla ja vee hapestumine
_ tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused
_ linnade ja tööstuspiirkondade saastumine _ teravnev põletuspuidu vajak arengumaades
30
Uued energiaallikad
_ Biokütteenergia (kiirekasvulised puud, sõnnik, jäätmed)
– Biomassi energia laialdasem rakendamine - biomassi põletamisel vabanev energia seotakse uuesti kasvava biomassiga
Päikeseenergia
_ Päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal.
_ passiivne — projekteeritakse maja nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust.
_ Aktiivne – soojusena - erilistes kogujates, mille pind on tume ja annab kuumenedes päikesesoojuse anumas olevale vedelikule .
_ Elektrienergiat saadakse päikesepaneelides, kus toimeaineks on räni.
32
_ Tuuleenergia
– kogumine rannikul ja mäestikualadel. Liikumisenergia muudetakse elektriks.
_ Geotermiline energia
– Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores.
33
_ Vesinikuenergia
– Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks
_ Termotuumaenergia
– Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees , samuti triitium , mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga muudavad reaktsioonis tekkivad neutronid radioaktiivseks
Hüdroenergia
vee potentsiaalne või kineetiline energia;
_ taastuv energiaallikas , mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur.
_ Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti hüdroenergia ebaühtlane geograafiline jaotumine.
_ Soodsad tingimused hüdroenergia kasutamiseks on näiteks Norras (90% toodetavast elektrist).
_ Eesti oludes jääb hüdroenergia osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJga 90 MW).
38
Tänapäeva energiapoliitika vead
_ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja
geopoliitilisi aspekte
– parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi
– oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus , sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel oleks otstarbekas arvesse võtta ka inimese käitumise ebaotstarbekus ja ekslikkus, millest johtubki tänapäeva paisuv energiamajandus. Sellise koorma all ei pruugi maakera vastu pidada
_ energia, tehnoloogia ja majanduslik tegevus ei ole eesmärgid, vaid vahendid; tegelikke sotsiaalseid ja ökoloogilisi kulutusi ei saa mõõta rahaga , seepärast annavad majanduslikud hinnangud tegelikkusest sageli väära ja eksitava pildi
_ sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse arengu
võimalused on piiritud, kuid loodusvarasid kugistav majanduskasv teeb need arengud piiratud maakeral võimatuks
_ majandustegevus peaks olema rajatud mõõdukusele ja vähenõudlikkusele, ei peaks õhutarna küllustarbimist: ühel sugupõlvel ei ole õigust raisata miljonite aastate jooksul maakerale kogunenud loodusvarasid
_ eesmärk on pürgida teistsuguseid väärtusi ja elustiile salliva, nii vähe kui võimalik energiat kulutava sotsiaalse süsteemi suunas, ehkki see pole kooskõlas tehnokraatide suurushullustuses tehtud ennustustega
_ tuumaenergia tehnilised, majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on nii suured ja tehnilised meetmed nende leevendamiseks poliitiliselt nii ohtlikud, et selle arendamisest peaks loobuma
_ tuumajaamade kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka muudele energiamajanduse võimalikele varjukülgedele, näiteks termotuuma-jaamad, suured söejõujaamad, naftapuurimised arktilistel aladel, biomassi monokultuuride viljelemine, mammutsolaartehnoloogiad jne.
_ energiapoliitika otsuste tegemine tuleks demokratiseerida; küünilistel ja kalkuleerivatel poliitikutel, valitseval ja tehnilistel eliidil on olnud liiga palju mõjuvõimu energiastrateegiate kujundamisel
_ majanduskasvust palju tähtsam on selle jaotumine nii riigisiseselt kui ka eri maade vahel; üliarenenud riikide pürgimus kiirele majanduskasvule on vastuolus vaeste maade arenguraskustega
_ isemajandav ökoareng - uue majandusliku süsteemi vaim - on soovitatav nii arengumaadele kui ka arenenud riikidele
_ iga maa rahvuslik eesmärk peaks olema praegusest õiglasem, tasakaalukam ja rahumeelsem maailmasüsteem, hoolimata sellest, et see teostub vaid rahvuste isekuse või ajutiste majanduslike kahjude hinnaga
ATMOSFÄÄRI KAITSE
Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid , eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud
ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid - Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid
takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad
infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur.
Atmosfääri kaitse:
SAASTEAINED ÕHUS lisandid, mis on nii loodusliku kui ka antropogeense iseloomuga , ja neid võib liigitada nende päritolu, keemilise koostise ja agregaatoleku järgi.
Lisandid päritolu järgi: Looduslikud, Antropogeensed
Looduslikud Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm
o Tolm pinnase erosiooni tagajärjel
o Merevee soolade osakesed
o Metsa- ja stepi tulekahjudest põhjustatud sudu
o Vulkaanilise päritoluga gaasid
Antropogeensed
o Primaarsed – atmosfääris samal kujul, nagu neid emiteeriti (õhku paisati)
o Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena ( osoon , väävelhape, lämmastikhape jt.)
Toksilise toimega sudu.
NO2 → NO + O (päikese ultraviolettkiirguse
toimel)
O + O2 → O3
O3 + NO → NO2 + O2
Keemilise koostise järgi:
• Orgaanilised – süsivesinikud, aldehüüdid,
ketoonid , karboksüülhapped, alkoholid, estrid ,
amiinid, orgaanilised väävelühendid
• Anorgaanilised – SOx, NOx, CO, CO2, O3,
HF, HCl, H2S, NH3.
Agregaatoleku alusel:
• Vedelad (piisad, udu)
• Tahked (tolm, suits)
• Gaasilised
Vedelad ja tahked on heterogeensed süsteemid

• aerosoolid , gaasiline – homogeenne süsteem.
  
• Vedelate ja tahkete osakeste läbimõõt õhus 0,01-1000 μm. Tööstusheitmete osakeste suurus on 0,01-100 μm Sobivates tingimustes toimub üle 20 μm läbimõõduga osakeste sadenemine. Õhus dispergeeritud osakestesse või nende pinnale võib koguneda nii orgaanilisi ( fenoolid , bensapüreen, aldehüüdid, orgaanilised happed jne) kui ka anorgaanilisi (nitraadid, sulfaadid, raskmetallid ) kahjulikke aineid.
  

Raskmetallid
Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen , tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu.
GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID
Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid • sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) • sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel • filtrimine • märgpuhastus • sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus)
GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka
kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt.
Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi:
absorptsioon ( kemosorptsioon )
adsorbsioon
põletus ja katalüütiline töötlus
sorptsioon – ülekandenähtus, kus aine siirdub
gaasifaasist vedelfaasi ( lahustumine ) – absorptsioon
gaasifaasist tahkesse faasi – adsorbsioon
Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon – kemosorptsioon.
Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks
NH3, HCl, HF, (lahustiks on vesi), SO2 ( lubjapiim ), HF (ammoniaakvesi), aromaatsed süsivesinikud (viskoossed õlid), Absorptsiooniks kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesureid, mehhaanilisi segureid jne.
Adsorbendid võivad olla: aktiivsüsi, võib valmistada puusöest, kivisöest, koksist, naftatöötlemisjääkidest, adsorbeerib hästi suuremolekulisi gaase silikageel, hüdrateerunud amorfne ränihape, sobib hästi gaaside kuivatamiseks alumogeel, aktiivne alumiiniumoksiid , veelgi parem niiskust siduv toim. tseoliit , alumosilikaat, mis sisaldab leelis- ja
leelismuldmetalle – molekulsõelad. kaltsiumiühendid – kasutatakse happeliste gaaside adsorptsioonil.
Kahjulikke orgaanilisi lisandeid võib ka põletada. Toksiliste ühendite asemel tekivad keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi.
Lahtise leegiga – näiteks heitgaasid nafta töötlemisel. Gaasid koosnevad puhtaist süsivesinikes.
Termiline põletus – lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse heitgaasid.
Katalüütiline põletamine.
Kondenseerimine (gaasisegu jahutamine kuni vastava komponendi veeldumistemperatuurini)
Biofiltratsioon – bakterite võime lagundada gaaside orgaanilisi lisandeis süsihappegaasiks ja veeks.
VÄÄVLI KÕRVALDAMINE Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab
vähendada:
Väävli eraldamine kütusest enne selle põletamist;
Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine:
Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine
Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest
Vääveldioksiidi püüdmise tehnoloogiad:
Märgmeetod, väävlit sisaldavad suitsugaasid juhitakse pesurisse, kus viiakse kokku leeliselise lahusega, SO2 läheb vedelfaasi ja reageerib leeliseliste ainetega, moodustades kaltsiumsulfaate( CaSO4 ). Poolkuivad meetodid, gaas juhitakse absorbsioonitorni ja pihustatakse lubjapiima. SO2 reageerib lubjapiima tilkadega ja moodustub CaSO3.
Kuivad meetodid – lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid.
LÄMMASTIKU ERALDAMINE Siia kuuluvad nii lämmastikoksiidid (NOx) kui ka
ammoniaak (NH3) ja väga toksiline tsüaanvesinik HCN metalli- ja tekstiilitööstustest
Põlemisprotsessides tekib lämmastikoksiide:
Termiline NOx : põlemisõhu lämmastik ja hapnik reageerivad omavahel kolde kõrge temperatuuri juures;
Spontaanne (kiire) NOx: tekib leegis kulgevates põlemisõhu ja kütuse gaasilise osa vahelistes
reaktsioonides.
Kütuse NOx: kütuses olev keemiliselt seotud lämmastik oksüdeerub.
Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikgaasid on lämmastikmonooksiid, lämmastikdioksiid ja dilämmastikoksiid. Kivisüsi sisaldab 2% lämmastikku.
Eesti põlevkivi sisaldab vähe lämmastikku, seda põletakse soojuselektrijaamades
Lämmastikoksiidide emissiooni keskkonda võib vähendada kahel viisil: takistades nende moodustumist – primaarmenetlused töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide. Põlemisel tekkinud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks kasutatakse katalüütilisi meetodeid.
SÜSINIKDIOKSIIDI KÕRVALDAMINE Süsinikdioksiidi eraldamine suitsugaasidest - kasutatakse vähe, püütakse vähendada fossiilsete kütuste põletamist. Tehniliselt on võimalik CO2 eraldada keemiliselt – orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutormis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon – lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel jne.
Maasse tagasi Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2. 60% CO2-heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc) CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida “panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht
Õhu koostis ja saasteallikad : on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust;
Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena.
KESKKONNA HAPPESTUMINE JA ÕHUSAASTED HAPPESTUMINE - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saastainetele (NOX, SO2, osoon) Vedelike happelisust kirjeldab positiivselt laetud vesinikioonide hulk (H+). Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne : pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega veidi happeline.
Pinnas ( kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H- ioonid kahjutustada – puhverdusvõime. Vesinikioonid tõrjuvad teised katioonid (positiivselt laetud ioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+) kivimist välja ja need kanduvad mujale. Lubjakivi suudab nii siduda rohkesti H+ ioone. Aeglaselt murenev graniit aga mitte. Ka atmosfääris sisalduvad katioonid ( nt. Ca2+ neutraliseerivad happeid.)
Osooniprobleemid Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris – 90% osoonist.Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis
(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti.
Osoon- Hapniku allotroopne modifikatsioon.Eluslooduse seisukohalt vastuoluline ja tähtis gaas. Väheneb kümne aastajooksul talvel ca 5% ja suvel 1-3%. Leidub kõikides atmosfäärikihtides kuni 100 km kõrguseni. Suurim sisaldus (O3 molekuli/mahuühiku kohta)
25 km kõrgusel. Kui rõhk oleks kogu atmosfääri ulatuses 1 atm ja t° = 15°C, oleks atmosfääri paksus 8,4 km. Osoonikihi paksus siis 2-4 mm (200-400 DU). Põhjapoolkeral O3 sisaldus suurim kevadel ja väikseim sügisel ( oktoobris ). Kasvab pooluste suunas. Meie laiuskraadil keskmine paksus 420 DU (4.2mm), oktoobris ca 300 DU.Ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultraviolettkiirgust absorbeerib. Täielikult absorbeerib kõige ohtlikuma UV-C kiirguse, lainepikkusega tõuseb.
Jõudes umbes 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC-ühendi molekuli ning vabaneb kloori aatom CCl-F7 + 1w-> CI + Ccl2F7 Klooriaatomid reageerivad osooniga ning
sünnib kloori monooksiid ning hapnik Cl+O3->CIO+O2 Vabanenud hapniku aatom reageerib
omakorda kloori monooksiidiga C1O+O->CI+O2 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000
osoonimolekuli.
BROOM- Ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. metüülbromiidi allikat: kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid , sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid.
Maapinnalähedane osoon
Osoon – kõrge keemilise aktiivsusega oksüdant. Troposfääris olev osoon – kliima soojenemine. Organismile kahjulik juba madalal kontsentratsioonil – hingamisteede haigused, astma, immuunsüsteemi nõrgenemine,Taimedel lehekahjustusi. Osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil, polümeer.
Kasvuhoonegaasid
Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust- lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid
takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad
infrapunast kiirgust. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus.
Kasvuhooneefekt : Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse vöimsus: 1368 W/m2. Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2. Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust, Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur — 19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). Ca 90% kasvuhooneefektist annavad veeaur ja
CO2. Energia tootmine tõstab Maa keskmist temperatuuri vaid 0,007oC
Peamised kasvuhoonegaasidpäritolult
energeetika CO2, CH4, NOx
põllumajandus CH4, NOx
tööstus CFC ühendid, O3, CO2,
metsade raie CO2,
- Loomade, eriti mäletsejate soolestikust
- Orgaaniliste jäätmete hoidlas, prügilas
- ca 19% tuleb biomassi põletamisest
- 8% maagaasi tootmisest

• 8% kivisöekaevandustest
  

Mõju tervisele:
Happesademed - panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas. Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele. Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.
Osoonikihi hõrenemine - Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb. Halli kae sagenemine herpesinfektsioon ja põhjustab immuunsuse nõrgenernist.
Kasvuhooneefekt - Kui maakera keskmine temperatuur tõuseb 50 aasta jooksul 2-5oC, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning ka imikute surevus. Kuumalained tekitavad soojastressi ja suurendavad suremust . Seni vaid troopilistel ja subtroopilistel aladel esinevad haigused, eriti nn. Ülekantavad haigused võivad levida ka teistesse piirkondadesse.
Õhu lokaalne saastumine
Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist.
Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine , õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle,
Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust
Mõju keskkonnale:soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra
kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine , sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv – soostumine.
Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele ( taimestik , muld jne.): soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra
kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali
murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika
ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja
intensiivsusega ( tugevusega ) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud ALLIKAD: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis - ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra. Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse
keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest.
Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohasel loetakse füüsilisteks ohuteguriteks: müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Heli - füüsikalises mõistes gaasilises või elastses keskkonnas (vedelik, tahke aine) piki-, rist - või põikilainena leviv võnkeliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Heli - kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja, mida kantakse edasi õhus, kuulmekiles, kuulmeluukestas ja sisekõrvas ja mis tekitab kuulmisaistingu. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Terve inimese kõrv tajub helisid, mille sagedus on 16-20 000 Hertzi.
perioodilised rõhumuutused Väikseim tajutav helirõhu tase, mida inimkõrv on võimeline eristama on 2 x 10-5 Pa – kuuldelävi suurim helirõhu tase , mis ei tekita veel valu 100 Pa – valulävi. Helirõhkude suure vahe tõttu kasutataks logaritmilist mõõteskaalat ja helirõhku
mõõdetakse detsibellides (dB). Heli intensiivsus on energiahulk, mis ajaühikus langeb heli suunaga risti olevale pinnaühikule (W/m2).
Müra - Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana. Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt. Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud.
Müra võnkesageduse alusel kolme klassi:
Madalasageduslik – suurema intensiivsusega helide võnkesagedus alla 350 Hz
Kesksageduslik – 350-800 Hz
Kõrgsageduslik – üle 800 Hz
Mürataseme muutus on aluseks müra klassifitseerimisel:
Püsiva tasemega müra – müratase ei muutu ajas üle5 dB
Muutuva tasemega – müratase muutub ajas üle 5 dB
Katkendlik müra – muutub hüppeliselt 5 dB või rohkem, erinevate müratasemete kestvus peab olema suurem kui 1 sekund
Impulssmüra – koosneb ühest või paljudest heliimpulssidest, milliste igaühe kestvus on alla 1 sekundi
Tonaalne – kui selle sagedusspektris esineb selgelt eristatav diskreetne heli
Müraallikad
Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine
Transpordivahendid
Elamis- ja puhkealal tekkiv müra
Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra
Tekkeviisilt jaotatakse
Mehaaniline – tahke keha hõõrdumise või löögitoimel
Aerodünaamiline – gaasi või õhu liikumisel, kui rõhk või liikumise suund järsult muutub (sisepõlemismootorid, ventilatsiooniseadmed, sireenid jms)
Müra kahjulik mõju
Müra kahjulikkus oleneb müratasemest, sagedusest, iseloomust (püsiv, katkendlik või
impulssmüra), toimeajast,
inimese individuaalsetest omadustest. Kauakestev müra tekitab kuulmislangust ja rohkem kui 80 dB-ne müra põhjustab pikkamööda püsiva kuulmishäire. Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest. Müra mõju on kumulatiivne. Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust müra põhjustab organismis nn. “põgene või võitle” reaktsiooni, mis on tugev stressireaktsioon müratõbi
Müravastased meetmed Mürataseme vähendamine – komplekselt õiguslike,
linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste,
organisatsiooniliste,
halduslike
kasvatuslike meetmetega
Müravastased meetmed:
Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt
lubatud piirväärtuseni;
Tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda;
Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva
müra eest.
Müra vähendamiseks põhilised meetodid
tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine
mitmesugused tehnilised vahendid müraallikate nõrgendamiseks ja isoleerimiseks
müra neeldumine ja summutamine
Liiklusmüra
Liikluse mürataseme rahvusvaheline piirnorm on 55 dB, seda ületav müra mõjub nii heale enesetundele kui tervisele. Raudteelt lähtuva müra vähendamiseks on raudtee ääres kaitsevöönd – linnades, asulates 30 m, väljaspool 50m. Lihtsaim võimalus müra vähendamiseks on vahemaa suurendamine müraallika ja vastava objekti vahel. Transpordi müra väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordistamisel.
Müratõkete – müravallid ja müra aiad, rajamine. Maastiku vormid ja ehitised, mis katkestavad silmsideme müraallika ja elamute vahel. Müravari, mille taga müratase langeb. Normeerida tehnika mürapiire. Teekatte seisund ja liik. Müra vähendamise seisukohast on elastsele teekattele (asfalt) vaja eelistada jäika katet (betooni).
Elektromagnetvalja terviserikked:
elektromagnetväli – väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab
elektrilaenguid. E. Koosneb *elektriväljast ja*magnetväljast, mis moodustavad terviku. Muutuva e-a tekitavad kiirendusega liikuvad, näit. võnkuvad elektrilaengud.
Elektrisaastus – kõrgepingeliinide mõjupiirkonnas ja mõjub eelkõige lastele. Laste leukeemiasse haigestumise risk. Täiskasvanute seas suurem risk - akuutne või krooniline lümfaatiline leukeemia , ajukasvajate oht.
Kuvarid – eritavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, võib põhjustada psüühilisi ja somaatilisi häireid
VIBRATSIOON
vibratsioon (lad, ‘värin’, masinais, mehhanismides, konstruktsioonides jm. Toimuv mehaaniline värisemine vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine. üldvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale. kohtvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni iseloomustab võngete arv sekundis ja võnke amplituud ehk ulatus. Vibaratsiooni intensiivsust hinnatakse võnke nivoo järgi. Kui vibratsioon ei vasta lubatud normile, võivad tekkida tervisehäired, mida nimetatakse vibratsioontõveks. See ilmneb isikutel, kes võnkumisega vahetult kokku puutuvad
Millised on piirnormid? Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 1,15 m/s2. Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 5,0 m/s2. Kui kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud
Vibratsiooni mõju tervisele

• Vibreerivate töövahendite kasutamine võib tekitada
  
• vibratsioontõve, mille puhul täheldatakse kätes väikeste
  
• veresoonte häireid, näit spasme. Esinevad valud ja
  
• “suremistunne” kätes, peamiselt öösiti. Labakäed kardavad külma. Vahel esineb sõrme või sõrmede valgenemist külma käes.
  
• Diagnoositakse polüneuriiti ehk mitmenärvipõletikku, artroosi jm.
  
• Üldvibratsioon põhjustab kesknärvisüsteemi
  
• funktsionaalseid häireid ja valusid jalgades ning nimmepiirkonnas. Sageli esineb nimme- ristluu radikuliiti.
  

Mobiiltelefonid – ei tohiks kasutada üle 2 tunni päevas – vähikahtlus
Mikrolaineahjud - Elektromagnetiline kiirgus, mille praktiline kasutus põhineb lainete väga suurest võnkesagedusest põhjustatud soojus. Terviseriskiks kahjulik kiirguse leke.
Kuidas vibratsiooniga võidelda vibratsiooniallika vibratsiooni vähendamine, vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale, protsessi muutmine, mille käigus vähendadakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid.
Radoon 1998-2001 uuringud elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Eestis on ca 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsus-kontsentratsioon > 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks.
# Leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki.
# Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal . Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti.
OHTLIKUD AINED
Kemikaalid , mõju inimtervisele ja elusorganismidele

• _ Akumuleerumine
  
• _ Hajumine
  
• _ teisenemine
  
• _ biotransformatsiooni protsessid
  

TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID
Toksikoloogia – kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest
ja nende toimest
Toksilisust mõjutavad tegurid

• _ aine keemiline koostis,
  
• _ organismi sattunud aine hulk,
  
• _ aine liikumine kudedes,
  
• _ ekspositsiooni kestvus
  
• _ organismi individuaalsed omadused
  

Kudede toksilised mõjutused - püsivad või mööduvad
Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest
_ äge e. akuutne
_ alaäge e. sub-krooniline
_ pikaajaline e. krooniline toksilisus
Toksilisuse testimine
_ Akuutne ja subkrooniline toksilisus
_ Kantserogeensus
_ Toime sigivusele
_ Toime lootearengule – teratogeensus
_ Toime hingamiselunditele Toime nahale ja silmadele
Keskkonnasaaste on osa aineringist – saastekogused on võrdsed tarbitavate loodusvarade hulgaga.
Kemikaal on ohtlik, kui ta oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara
_ Füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu ohtlikud kemikaalid
_ terviseohtlikud kemikaalid
_ keskkonnaohtlikud kemikaalid eriti ohtlikud kantserogeensed , mutageensed, reproduktiivset funtsiooni kahjustavad ained
Ohutunnused ohtlike kemikaalide pakenditel
Plahvatusohtlik E
_ ained, mis võivad reageerida eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad plahvatada leegi , löögi, hõõrdumise, kuumutamise või mõne muu põhjuse tõttu
Oksüdeeriv O
_ ained, mis võivad kokkupuutel teiste kemikaalidega põhjustada suurel hulgal soojust eraldava reaktsiooni
Tuleohtlik F
Eriti tuleohtlik F+
_ F - vedelad ained, mille leekpunkt on vahemikus 21 °C – 55 °C
_ F+ - vedelad ained, mille leekpunkt on alla 0 °C ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 °C, ning gaasilised ained, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril
Mürgine T
Väga mürgine T+
_ mürgised kemikaalid – ained, mis väikestes kogustes sissehingamisel , allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse
_ väga mürgised kemikaalid – ained, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse
Kahjulik Xn
Ärritav Xi
_ kahjulikud kemikaalid – ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse
_ ärritavad kemikaalid – ained, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- või limaskestapõletikku
Sööbiv C
_ ained, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada
Keskkonnaohtlik N
_ ained, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust
_ kahjulikud kemikaalid – ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse
_ ärritavad kemikaalid – ained, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- või limaskestapõletikku
_ ülitundlikkust põhjustavad (sensibiliseerivad) kemikaalid – ained, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse;
_ riskianalüüs – valge raamat “Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia” – nii vanade kui uute ohtlike ainete riskihindamise protseduur – kemikaalide registreerimine, hindamine ja kinnitamine
Ohtlike ainete õhuseire bioloogiliste indikaatormeetoditega
Püsivad ,bioakumulatiivsed ja toksilised
_ Aldriin/dieldriin
_ Benzo(a)püreen
_ Klordaan
_ DDT;DDP,DDE
_ Dioksiin
_ Heksaklorbenzeen
_ Hg ühendid
_ PCB
_ Toksafeen
Ohtlikud jäätmed
_ Toksilisus
_ Süttivus
_ Söövitavus
_ Ökotoksilisus
Ohtlike jäätmete käitlus
igakülgne ratsionaalne kontroll kõigi jäätme elutsükli aspektide üle.
_ Jäätme käitluse ja korralduse rajatiste loomine
_ Seadusandlus jäätmekätluse standarditeks, seireks ja aruandluseks
_ Vastava haldussüsteemi loomine kontrolliks
_ Vastav infrastrultuur ja abiteenindus
Baseli konventsioon
_ ohtlike ainete piiriülese transpordi ja ladustamise lepe
_ 1989
_ 125 riiki
_ Eesmärk – viia ohtlike ainete piiriülene transport miinimumi ja jälgida keskkonnasõbralikku käitlust
Jäätmete import - eksport
Erinevate ohtlike ainete käitlusmeetodid
_ Õlijäätmed (õline vesi, sete, emulsioon ) – põletamine või õli taastamine
_ Lahustijäätmed – põletus või destilleerimine
_ Värvi- ja lakijäätmed – põletus
_ Liimijäätmed – põletus
_ Kontsentreeritud happe või aluse jäätmed – märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks
_ Kaadmium – keemiline töötlemine, vastav prügila, pikaajaline ladustamine
_ Elavhõbe – destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila
_ Raskmetallid - – märgkeemiline töötlus, – märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine
_ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine
_ PCB – põletus
_ Pestitsiidid – põletus või pikaajaline ladustamine
Ohtlikud jäätmed
Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta
_ Põlevkivienergeetika ( lendtuhk , koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid)
_ ehitusmaterjalide tööstus
Ohtlike jäätmete hulka liigituvad
_ patareid,
_ vanad ravimid ,
_ päevavalguslambid,
_ elavhõbelambid,
_ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid ,
_ lakid,
_ lahustid ,
_ masinaõli,
_ taimekaitsevahendid ,
_ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed
Ohtlike jäätmete teke
Teised ohtlikud jäätmed – 2,5%.
_ Klinkritolm 60 000 t
_ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi – 57 000 t
_ Ohtlike ainetega saastunud pinnas – 19 000 t
_ Asbesti jäätmed, sh. eterniit (ehitusprahis) - 3600 t
_ Ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid – 5400 t
_ Happejäägid – 3700 t
_ Pliiakude ringlussevõtul tekkinud räbu – 1200 t
_ Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed – 2700 t
Ohtlike jäätmete käitlemiseks
_ käitluslitsentsid
_ Eesti ohtlike jäätmete eksportijana
_ Ohtlike jäätmete lõppladestusplats –spetsiaalselt rajatud prügila.
Lõppkäitlus
_ Mineraalsed ohtlikud jäätmed – erimatmispaik
Vaivaras
_ Vedelad ohtlikud jäätmed – põletatakse Kundas
_ Osa õlide tahketest jäätmetest, ravimid, meditsiini plastik – põletatakse Tartus
_ Pliiakud – tehas Sillamäel
_ Elavhõbeda lambid AS MASP
_ Vanaõli – Tootsi Turbatööstus, mõned katlamajad
_ Naftaproduktidega reostunud pinnas – puhastatakse kompostimisväljakutel
PINNASE PARANDAMINE
_ Eestis reostunud pinnas – nõukogude sõjavae aladel (Tartu, Tapa , Pärnu lennuväljad), põlevkivikeemia tööstuspiirkond.
_ Maapind on reostunud kütustega, kantserogeensete toksiliste ainetega – fenoolid. Tuhamägedest leostuvad välja sadevetega.
_ Nende maade kasutamine on piiratud, väärtus madal.
_ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad , tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine).
Meetodid
_ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine
_ Saasteaine hävitamine kohapeal – põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil)
_ Biotehnika – pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained
_ Isepuhastusprotsesside kiirendamine – kobestamine hapnikureziimi parandamiseks
_ Õigusnormide täitmine peab olema riiklikult tagatud. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitusnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 18 000 krooni, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Rahatrahvi saab määrata ka ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest.
KESKKOND JA TERVIS
Meditsiiniökoloogia
• uurib haigusnähtude ja haiguste ning keskkonna vahelisi seoseid.
• Uurib haigusnähte rahvastikunähtusena, s.t. nende domineerimist või levimust erinevates regioonides ja eri aegadel
• Lõppeesmärgiks on mõista haigusnähtude ja haiguste teket ning nende seost keskkonnateguritega
• Suremuse languse põhjuseks on nakkushaiguste ja vaeghaiguste osatähtsuse vähenemine.
• Areng majanduses ja ühiskonnas on parandanud toitumist ja keskkonda
Keskkonnategurite osa haiguste tekkes
• Arenenud maades on kasvanud kaasasündinud arenguhäirete osatähtsus, mida mõjutavad ebasoodsad pärilikud tegurid, aga üha enam ka keskkonnategurite koosmõjul.
• Kesk- ja vanemaealistel on kasvanud südame- ja veresoonkonnahaiguste ja vähktõve osakaal- materiaalse elatustaseme tõusu haigused, põhjustatud toitumisest ja mugavast elustiilist.
• Ruumi- ja välisõhu kvaliteet mõjutab hingamishaiguste teket – hingamist ärritavad ained õhus – SO2, NOx, allergeenid
• Toidus sisalduvad metallid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi, närvisüsteemi degeneratsiooni, Parkinsoni tõbe, dementsuse ohtu. Toidu vähene kiudainete sisaldus soodustab seedetrakti haiguste teket. Keskkonnakemikaalid võivad põhjustada viljatust ja sperma kvaliteedi langust.
• Keskkonnategurid võivad olla põhjuseks ka tugi- ja liikumiselundite haigustele
Keemiline eksponeeritus
• tervisele kahjulike saasteainete sattumine keskkonda ja organismi.
• keskkonnameditsiinilised õnnetused
Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas
Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada
• Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse.
• Kuidas inimese organism end kahjulike ainete eest kaitseb
• Kuidas võõraine kahjustab tervist ning millised on ekspositsioonist tingitud ohud
• bioindikaatorid – organismid, mis reageerivad keskkonnamuutustele ja samas hoiatavad ohtude eest tervisele.
• Looduslikud kahjulikud ained – tihedalt seotud taimede keemilise enesekaitsega – nn. taimekemikaalid.
Näiteid keskkonnamürkidest
• DDT –putukate tõrje vahend,mõjutab kahjulikult kaltsiumi ainevahetust organismis, kantserogeenne ja keelustatud
• PCB-ained – polüklooritud bifenüülid, inimesele supermürk, raskete tagajärgedena võivad ilmneda kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite püsivad kahjustused ning pöördumatud luukoemuutused.
• Metüülelavhõbe – kasutusel puhtimisainena, võib tekkida ka anorgaanilise elavhõbeda muundumisel veekogude põhjamudas mikroobide too tulemusena. Tekitab tasakaaluhäireid ja lihaskrampe.
• Orgaanilised lahustid – lenduvad kergesti, tekitavad hingamisteede kahjustusi. Kaasnevad peavalu, iiveldus , unisus , tasakaaluhäire.
TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID
• Kemikaalid on paljude praegu sagenevate haiguste põhjuseks, organismile kahjulike ainete kantserogeensus, võivad põhjustada kaasasündinud väärarenguid, allergiat, häirida sigimisfunktsiooni.
• Toksikoloogia – kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest.
Toksilisust mõjutavad tegurid
• aine keemiline koostis,
• organismi sattunud aine hulk,
• aine liikumine kudedes,
• ekspositsiooni kestvus
• organismi individuaalsed omadused
(toitumus, kehakaal , vanus, rasvkoe hulk, vastuvõtlikkus vastavale ainele).
Kudede toksilised mõjutused
• püsivad
• mööduvad
Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest
• äge e. akuutne (maksimaalselt 1 ööpäev),
• alaäge e. sub-krooniline (10% elueast)
• pikaajaline e. krooniline toksilisus.
LC50 ( LD50 )
• on ainehulk, mis põhjustab 50% organismide surma, see näitab akuutset, mitte aga kroonilist toksilisust.
LC50 põhinev mürgilisusliigitus
Alla 5 mg/kg Supermürk
5-500 mg/kg Väga mürgine
0,5-5 g/kg Mürgine
5-15 g/kg Vähe mürgine
Üle 15 g/kg Mürgitu
Mõnede kemikaalide LC50
Botuliinitoksiin 0,00001 mg/kg (10 ng/kg)
Dioksiin (TCDD) 0,001 mg/kg
Nikotiin 1 mg/kg
Strühniin 2 mg/kg
Fenobarbitaal 0,15 g/kg
Morfiin 0,9 g/kg
Raudsulfaat 1,5 g/kg
Keedusool 4 g/kg
Etanool 10 g/kg • Vesilahustuvad võõrained
• Rasvlahustuvad kemikaalid
• biotransformatsiooni protsessid, mille käigus suureneb organismis võõraineid töötlevate spetsialiseerunud valkainete (ensüümide) hulk, et organism suudaks kohaneda suurenenud kemikaalikoormusega. Paljud rakud , eriti maks, neerud ja osa sooletikust, sisaldavad ensüüme, mis on võimelised muutma rasvlahustuvad ained vesilahutuvateks
Aine omastamine ja
ladestumine organismis:
• Teatud ainete keemiline potentsiaal võib suureneda teatud tegurite mõjul.
• Vee lahustuvus võrreldes rasvade ja õlide lahustuvusega
•Lipiidides ( rasvad , õlid) enamlahustuv aine soodustab vee väljasurumist rakkudes-kudedes.
Sünergiline toime: kokteil
•Nähtus, kui kaks koostoimivat tegurit on suurema mõjuga kui need tegurid eraldi toimivana.
Näiteks: Toksiini A ja toksiini B madal doos annavad koos suurema toime kui nende toksiinide individuaalsed toimed summana võetuna.
Antagonism ja sünergia Biomagnifikatsioon toitahelas
(PCB)
Allikas: EPA Suurjärvistu
Vesi 0,000002 ppm
Toksilisuse testimine
Enne kui uus kemikaal tunnistatakse kasutamiskõlblikuks, peab see läbi tegema toksilisuse testid
• Akuutne ja subkrooniline toksilisus
• Kantserogeensus
• Toime sigivusele
• Toime lootearengule
• Toime hingamiselunditele
• Toime nahale ja silmadele
ATMOSFÄÄRI KEEMILISTE
MUUTUSTE MÕJUD INIMESELE
Kasvuhooneefekt
• Kui maakera keskmine temperatuur tõuseb 50 aasta jooksul 2-5oC, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning ka imikute surevus. Kuumalained tekitavad soojastressi ja suurendavad suremust.
• Seni vaid troopilistel ja subtroopilistel aladel esinevad haigused, eriti nn. ülekantavad haigused võivad levida ka teistesse piirkondadesse.
• Levivad lõunapoolsed kahjurid põhjapoolsetesse põllumajanduse piirkondadesse, mis toob kaasa uute tõrjevahendite-kemikaalide kasutamist ja sellega keskkonna kasvavat saastamist.
• Kasvav temperatuur toob kaasa kõrbestumise ja madalamate maaalade üleujutuse, mis toob kaasa rahvaste rände ja selle läbi arengumaades levivate nakkushaiguste levimise ka tööstusriikidesse
• Haritava pinna vähenemine toob kaasa ka toidupuuduse ja näljahäda.
Osoonikihi hõrenemine
•Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb.
•Halli kae sagenemine
• herpesinfektsioon ja põhjustab
immuunsuse nõrgenemist
Happesademed
• Happesademed panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.
• Alumiinium– inimene ei vaja alumiiniumi isegi mikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele
• Kaadmium– koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat. Õhu lokaalne saastumine
• Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist.
• teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus. Põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle.
• Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust
Ruumiõhk
• ebatervislike ehitusmaterjalide kasutamine, puudulik õhustamine ja ehitiste tihendamine
• SBS - sick building syndrome – ruumiõhu sündroom – naha- ja limaskestade ärritused, väsimus, peavalu ja kontsentratsioonihäired.
• Ruumiõhu bioloogiline saaste – hallitusseente eosed, õietolm, majatolmu lestad – allergilised reaktsioonid.
VESI
• Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele
• Veevõrgu kaudu levivatest haigustest soolenakkushaigused
• Suplusvee puhul – sinivetikad ehk tsüanobakterid. Peale vee maitse- ja lõhnamuutuste toodavad toksiine, mis on maksa- ja närvimürgid. Sinivetikate akuutne mürgitus LC50 on 0,01-0.5 mg/kg.
Veest pärit haigused
ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas
• Veega levivad haigused
• Koolera , kõhulahtisustõbi , paratüüfus, poliomüeliit, askarioos, leptospiroos ja trihhotsefaloos
• Vee kasutamisega seotud haigused
• Trahoomehk silmamarjad, leismanioos
• Vees elavad haigustekitajad
• Skistosomoos, drakunkuloos
• Veega seotud putukad
• Aafrika tsupanomoos ehk unitõbi, malaaria, filarioos ehk niitustõbi, onkotseriasis, kollapalavik , Denge- palavik
JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST
• Alumiinium
Esineb looduslikult maapõues. Inimene
omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas.
Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, värinad, lihastõmblemised, epilepsiahood) Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust .
• Arseen Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmutusainetest. Akuutse, surmava mürgituse põhjustab 70-180 mg annus . Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid: lihasenõrkust, iiveldust jne. kesknärvisüsteemi mürk
Elavhõbe
Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid , eriti värinad. Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort – vaatevälja ahenemine , liikumisraskused, jäsemete halvatus jne.
• Fluoriidid
Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l)
• Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksaja neerukahjustused, kantserogeenne
• Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne , kantserogeenne, vererõhku tõstev toime
• Kloorfenoolid
Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne
Kroom
• Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement , kuuevalentne mürgine.
• Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma.
Vask
• Vajalik mikroelement
• Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda
Plii
• Bensiin , veevärk, akutööstus
• Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused – unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada kaAlzheimeri tõbe.
Nitraadid
• Joogivees alla 5 mg/l, madalates kaevudes 30-100 mg/l. suurem osa pärineb toidust
•Nitritid võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki
Seleen
•Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi.
• Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja närvisüsteemikahjustused
Mangaan
•Mangaanihullus mangaanikaevandustes– kesknärvisüsteemihäired, Parkinsoni tõvega sarnased sümptoomid.
Tervise mõju hinnang
eesmärk
• hinnata potentsiaalseid tervise mõjusid - positiivsed ja negatiivsed – tegevuskavades, programmides, projektides, planeeringutes;
• parandada rahva tervist, elukvaliteeti läbi soovituste tegevuskavadele ja otsustajatele
• lisada terviseriskide analüüs tegevuskavade igale tasandile
Reoaine liikumisteed
• Risk organismidele ja keskkonnale sõltub mil moel saasteaine liigub keskkonnas
• Aineosakesed ja ühendid, millised levivad õhus, tuulega , hingatakse sisse, neelatakse alla
• Rasvaslahustuvad ühendid kuhjuvad - biomagnifikatsioon, läbivad toiteahela ja kontsentreeruvad tipptarbijasse
• Vees lahustunud ained hingatakse veeorganismide poolt sisse ja absorbeeruvad keha pinnale
Reoaine leviku mehaanika
• Levik õhu, tuulevoolude kaudu, sissehingamine, imendumine naha kaudu, neelamine
• Lahustumine ja levik vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu
•Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla