Second level Third level Fourth level Fifth level Kraavid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaevud Tuhala nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäärid Piusa karjäär Click to edit Master text styles Second level Third level
(2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks; 2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist; 3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. (3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta võrkaia kuni poole jõeni mõlemale poole tammi. 1. Milliseid veeseaduse punkte härra Vesipapp rikub? § 8. Vee erikasutus § 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba § 13. Vee kasutamine olmes § 16. Vee-energia saamine § 17. Vooluvee tõkestamine §1. Vooluveekogu tõkestamine
Töö eesmärk: Kirjutada hüdrogeoloogilisest probleemist ja leida selle põhjused ja milline on lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud
Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. Pont du Gard Prantsusmaal
The practice was so common, that soon it was given a name "Cat's Well". Although the wells in town never ran try the water quality due to sacrifices got so bad that the well couldn't be used anymore from mid 19th century and the cats of the Old Town no longer lived in fear. Rataskaev See rataskaevu on esmakordselt mainitud 1375, mis oli kunagi üks peamisi veeallikaid Tallinnas. Legend ütleb, et: Linna kodanikud uskusid , et kuri vaim elab kaevus ja ähvardab kõik linna kaevud kuivaks voolata, kui ta ei saa regulaarselt loomade ohverdusi. Et vaim õnnelik oleks ,hakkasid inimesed viskama surnuid loomi kaevu. Peamisteks ohvriteks näis olevat kassid, kes elavad linnas, keda visati kaevu isegi elusana .See oli nii levinud, et varsti anti sellele nimi : Kasside kaev . Kuigi kaevud linnas kunagi tühjaks ei voolanud ,oli vee kvaliteet nii halb ,et seda kaevu ei saadud enam kasutada alates 19 sajandist . Ja Vanalinna kassid ei pidanud enam elama hirmus.
pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid
Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul
2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase, kaevud jäävad kuivaks Kaevu ümber kujuneb alanduslehter, kui see tekib mere lähedal, voolab sisse merevesi(soolane põhja-vesi) Kaevandustes madaldatakse intensiivselt põhjavee taset, tekivad alanduslehtrid ja kaevud jäävad tühjaks Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1
asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine); 9) torude materjal; 10) torude läbimõõt; 27. Kuidas määratakse kaldu olevate kaevude kõrgused? Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Millisel juhul koostatakse maa-aluste torude skeem? Eraldi maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kas kaevud nummerdatakse? Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. Numbrid kantakse plaanile ja kaevuandmete tabelisse ning need peavad omavahel ühtima. Numeratsioon luuakse tehnovõrkude liikide kaupa ja liigisiseselt magistraaltorustikest alustades. Isevoolsete torustike kaevud nummerdatakse süsteemide kaupa voolamise suunas, esmalt magistraal, seejärel sinna suubuvad harud. 30. Joonista skemaatiliselt kaevude numbrite kujutamise maa-ala plaanil ja torude skeemil. Kanna peale ka torude numbrid, kui väljuv toru suubub lõunasse. 31
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast ning rahvas mõtleb vaid iseendale. Naine uskus Jehoova
KUIDAS TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV. Keili Helekivi II klass Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane. Tal tekkis suur janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud. Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule. Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma kausile järele. Kauss oli aga nii vett täis sadanud ja maa sisse vajunud, et hiiglane ei saanud oma kaussi enam kätte. Sellest ajast peale hakati...
lillede rikkust. Loomade võimalused ellu jäämiseks sõltuvad oskustest vihmaperioodi ära kasutada, sest siis on toit kätte saadav suurtes kogustes. Enamik rohusööjaid loomi toob oma järglasi ilmale just sellel ajal. Temperatuur võib Kalahari kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad-busmanid. 2 Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja
kohutav. Arutlus: See on traagiline, et inimesed võivad tänapäeval surra millessegi nii tühisesse. See on probleem, mis võib ohustada igat inimest, eriti veel talvel, kui lumi maha tuleb ja maapind on kaetud nii et ei oska arvata, mis selle alla võib jääda. Ettearvamatu on kaevu kukkuda ja kui selline asi juhtub, siis on juba liiga hilja. Autor toob välja probleemi mida ma ei uskunud, et olemas olekski. Katmata kaevud on rohkem eestlasi hukka viinud, kui haid. Autor on välja toonud, et isegi lasteaedade juures on sellised ohtlikud kohad ja see on hirmutav lastevanematele. 6 inimest kuus on liiga suur number, et seda jätta tähelepanuta. Probleemil ei ole mingit rasket lahendust. Katmata kaevud tuleb ära katta, kas maa omanik teeb seda ise või kui juhtud nägema midagi sellist, siis võiks ise raporteerida maa omanikule nende ohtlikust olukorrast
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti
Vaadake järgnevaid pilte ja mõelge, millega on tegemist? Mis võib selles piirkonnas juhtunud olla? Tehke oma oletused Kuidas on Araali ümbruse maastik muutunud? Kasahhi külake Karateren, mis asus kunagi Araali mere kaldal on tänaseks liiva mattunud. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kasahhi külamees toob vett külast kaugele rajatud kaevust, mis asub kunagise mere põhjas. Põhjavee tase ümbruskonnas on väga palju alanenud ja endised kaevud on kõik tühjaks jäänud. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Araali idaosas on merepõhi muutunud ulatuslikuks soolakõrbeks Kõrbelaevad lähevad uudistama merelaevu Väikelinna Aralski tänavad on liivaga kaetud ja kunagine kaiäärne hotell on ammu lagunenud ja liivaga mattunud Kümnekuune kasahhi poiss Arman põeb aneemiat (kehvveresus) ja peab olema sageli haiglas. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kokkuvõtlik aruanne. • Kirjelda lühidalt, mis on toimunud Araali
väiketalunike sissetulekud Malis 70% · Õiglase kaubanduse lisatasude abil saab katta kas 10 lapse koolitasud, 2 lapse toiduvarud, 4-10 inimese tervishoiukulud AASTAKS. Julgustavad tulemused · Õiglase kaubanduse toodete pääs turule · Hästi toimivad tootjaühistud · Tegevuse läbipaistvus Kohvioad Fairtrade märgiga Kakao Fairtrade märgiga Mida tehakse lisatasuga? lisatasuga · Rajatakse arengumaadesse koolid, haiglaid, elekter, kaevud, viljaveskid, viljahoiuruumid, transpordivahendid Miks toetada õiglast kaubandust? · Väärtustab tööd ja töötegijat · Aitab väiketalunikel ehitada tulevikku · Annab lastele hariduse · Keelab lapstööjõu kasutuse · Hoolib keskkonnast ja inimeste tervisest · Toetab demokraatlikku iseotsustamist · Vähendab vaesust · Eetilise ettevõtluse lipulaev Küsimusi? AITÄH!
juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv. Määrata tuleb kaablite ja maapinna kõrguslikud asendid käänakutel, ühendusmuhvide, reljeefi murdepunktide, jaotusseadmete sisendite ja kaitsehülsside otste juures. Lisaks tuleb määrata ka ristuvad kommunikatsioonid. Gaasitorustike puhul määratakse põhiliselt kaevud, kapede all paiknevad seadmed (siiber, kontrolltoru, hüdrolukk, elektrikontakt, kondensaadikoguja), kappekaante kõrgused, maapinna kõrgused, torustike põõrdenurgad, ühendused majadega, kaitsehülsside keevisühenduste ja gaasitorude ühenduste asukohad. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on kotrollida ehitustööde projektile vastavust. Lisaks annab teostusmõõdistus olulise andmestiku tulevasteks ehitustöödeks. Tänu
loomade jäänuseid. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse . Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta.Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad ja vesiravihotellid.Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele.
hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
?1.3 Maarvarad 1. Mida nimetatakse maavaradeks? Maavaraks loetakse maapues leiduvat ainet,mida on vimalik tasuvalt kasutada. 2.Milline on Eesti olukord maavaradega? Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses...
Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega, mis seondub geograafiline reljeef: kogunemine kivid, visandas Kalevipoeg; Harilik- koht, kus Kalevipoeg pilunema metsa mäeahelik - jälgi oma kündmine, järved - oma kaevud, põlisasustusele - karbid Kalevipoeg jne .. nõude. Kalevipoeg võitleja vastu kurja jõud, mis rõhujate inimesed ja vastu välisvaenlaste. Eepos koosneb 20 laulu.Originaal salm "Kalevipoeg" - nn regi salm, mis on omane iidsete eesti rahvalaulude; eepiline keel on arhailine. Tuginedes "Kalevipoeg" loonud palju kunsti-ja muusikateoste. “Kilplased” Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste
Vesi ja vee tähtsus koristamisel · Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH)
mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla
· määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama,
○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed ● Tehaste ja elektrijaamade korstnad Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused
kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS Haritavast maast 18% on niisutatav ja selleks kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse. PUHTA VEE PUUDUS PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate, fosfaate,ammoniaaki ja muidu ühendeid. Veisekasvatusest võib atmosfääri sattuda ka suures koguses metaani. Biogaas. Elektri või soojusenergia tootmiseks. TAIMEKAITSEVAHENDID OHUSTAVAD ÖKOSÜSTEEME Põldudele pritsitud taimekaistevahendid ei tapa
Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....
keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente. Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid. (Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.)
arvatud vee tarbimine piiramatutes kogustes.Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola, kes on üks suurimaid karastusjookide tootjaid maailmas ning vastavalt firma asutustest, kasutati aastal 2004 ära 283 miljardit vett. Sellelaadne asi juhtus ka Indias, kus Coca-cola firma ostis Indiasse maalapi ning hakkas seal kohalikest põhjavetest tootma karastusjooke. Asutuse ülejäänud piirkond jääb veepuudusesse,kuna kohalike kaevud pole nii sügavad,kui ettevõtte puurid. Vee taastumine kaevudesse pole võimalik kuna vesi ei taastu nii kiiresti, kui Coca-cola seda tarvitab,mis on 200 000 liitrit päevas. Selle tagajärjel peavad naabruskonna elanikud tooma vett kuni 3 km kauguselt. Positiivne on see, et Coca-cola abistab neid puhta vee varustamisega. Seoses India veepuudusega on ka suureks probleemiks veereostumine. Mitmed veetorud ning terassid mürgitavad külaelanike vett kaevudes
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põ...
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas
0 5 0 5.Klaaskiu d 441,6 13,15 51,0 Sette- 10,0 3,0 30 50 13,249 438,6 2 2,9 1,6 276,02 komposiit. 3 8 0 kaevud II 6.Klaaskiu d 51,0 10,0 3,0 30 50 1,633 54,43 1,144 38,13 2 10 1,6 34,02 komposiit 0 Tõmbetugevus: Tinglik voolepiir: Rm= Fm/S0 Rp Fm max jõud S0 teimiku algristlõikepindala
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka...
Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks.
Hilisemal ajal taganes budism islami ja hinduismi ees. 3. Arhitektuuri omapära Linnad olid reeglipärase Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale Templite eeskujudeks olid talumajad. planeeringuga, olemas olid palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on Iseloomulikuks oli palkidele toetuv kanalisatsioon ja kaevud. reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud massiivne katus. Kindluste juures oli Arhitektuur ja skulptuur olid palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja traditsiooniline ohtrate viiludega sulanud ühtseks tervikuks. Templid piitadeks ning eriline katusevorm ja peatorn, müürid ning väravate juurest meenutavad pigem monumente
Selle kasvuga aga jääb magevee kättesaadavus samaks ning mõne aasta pärast võib sellest kujuneda suur probleem. Vett raisatakse enesele teadmata kogustes. Juba see vesi, mida üks inimene laseb kraanist joosta, kui ta hambaid peseb, on rohkem kui päevakogus mõnele Aafrika elanikule. Selle raiskamise tõttu on ka põhjavett vähemaks jäänud. Teadlased avastasid hiljuti, et Hiinas ja Indias on tuhanded kaevud tühjaks kuivanud, kuna põhjavee puudus on neis piirkondades väga suur. Muidugi ei saa rahvaarvu reguleerimiseks kõikides riikides kehtestada lastepiiranguid, nagu seda on tehtud Hiinas ja Jaapanis, kuid inimesi peaks rohkem teadvustama ka veepuuduse probleemist. Kui see olukord ei muutu, siis ei saa öelda, et meie tulevik helgena paistab. Muidugi ei ohusta raiskamine ja ületarbimine ainult inimesi, vaid ka muid elusorganisme
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikeseki...
Nad on hakanud mõtlema, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui tekitada mitu väikest kuid kontrollitud maavärinat piki lõhet. Seismoloogid on vahel ka püüdnud maavärinat ära hoida, pumbates selleks laamade üksteisse takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Maavärinat aitaks ennetada veel nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes pingeid alandab. Avastused Tehtud on ka mitu veidrat avastust. Enne maavärinat muutuvad kaevud ja veekogud sogaseks ja muudavad värvi. On tähele pandud ka muutusi loomade käitumises. Enne maavärina toimumist võib juhtuda, et rotid lahkuvad majadest ja maod tulevad massiliselt oma urgudest välja. Koerad võivad samuti käituda kummaliselt. Kasutatud kirjandus: http://wikipedia.ee/w/index.php?title=Eri%3AOtsimine&search=maav%C3%A4rinad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:TC4_IXBfnCsJ:www.saksa.tln.edu
Kuidas inimene keskkonnale, nõnda keskkond inimesele Elamiseks on igal organismil vaja keskkonda, kust saada eluks vajalikke toitaineid ja enamuste organismide puhul ka hapnikku. Keskkond, mida inimesed teavad ja hindavad ei saa eksiteerida ilma elusorganismideta. Keskkond, nagu inimesed seda tunnevad, koosneb elusloodusest - taimedest ja loomadest. Inimene ja keskkond on paratamatult seotud. Inimene ei saa elada ilma teda ümbritseva keskkonnata ning keskkond oleks ilma inimesteta praegusest drastiliselt erinev. Ajaloos on keskkond mõjutanud inimesi tugevalt. Sadu ja tuhandeid aastaid tagasi sõltus inimeste elupaik suuresti kliimast ja teistestki keskkonnateguritest, näiteks maa viljakusest ja maatüübist ning kas tegu on kõrbega või veeäärse alaga. Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse ja...
järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib? Tööleht · Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vabavesi. · Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. 18. Millised probleemid kaasnevad põhjavee kasutamisega Eestis? Kus on reostusoht suurem, kes reostavad, kus taastub kiiremini ...) tööleht 1) Põhjaveetase langeb, kaevud kuivad, ( POLE KINDEL ) 19. Miks on alumine põhjavee kiht survelise ja soolaka veega? Mis on mineraalvesi? tööleht Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraale või teisi lahustumatuid aineid, mis annavad veele maitse. 20. Milline peab olema pinnas ja kliima, et tekiks sood? Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus 2) Eesti madal, üleujutused, liigniiske 21. Nimeta soo arenguetapid
juhtida joogi- ja tarbevesi mägijõgedest linnadesse. Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada rõhutorustikke ja sellepärast juhiti vett linnadesse isevooluga veejuhtmete kaudu, kus vesi voolas oma raskuse mõjul. Vee saastumise ja aurumise vältimiseks oli akvedukti harjal paiknev renn kiviplaatidega kaetud. See ehitati ühtlase langusega allika poolt sihtkoha poole. Vesi voolas jaotusbasseini, kust vee said eelkõige avalikud kaevud, basseini kõrgema veetaseme korral ka termid ja kõige viimasena eratorustikud. Akropol on olnud läbi aegade üks võimsamaid ehitisi. Seal torkavad esmalt silma uhked sambad, mida on näha ka tänapäeva ehitistel. Nagu näiteks USA presidendi Abraham Lincoln'i mälestusmonument Washington D.C.'s. See on disainitud Antiik-Kreeka templite järgi. Sambaid kasutati ja Panteon'i, ühe täiuslikuma kuppelehitise maailmas, ehitamisel. Kuplit , mis meenutab
Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 ° C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3- 5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500- 700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt
· Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik? Vana kuivendussüsteemi lõhkumisel. 48.Kas katuste vihmaveesüsteemi vesi on kasulik juhtida drenaazi? Millal? Ei ole. 49.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi suhtes? Ümber terve maja. 50.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi taldmiku suhtes? Enam-vähem samale kõrgusele, ca ühe meetri kaugusele. 51.Mis on langetus(puhastus)kaev dreenisüsteemis?
tegema pattu. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks, kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa, nii ei jäänud Juuditil muud üle, kui ise Olovernes unepealt mõrvata. Jõudes oma ümmardajatega tagasi Petuulia näeb linnarahvas kuulsa Olovernese maharaiutud pead, seejärel asuvad sõjamehed Assuri vägesid ründama. Oloverneseta ei oska Assuri sõjamehed midagi teha ja pagevad hirmus ning varsti ongi kaevud vabad ning linnarahvas saab taas juua Juudit on päästnud Iisraeli rahva janusse suremast. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit ise on kaotanud tahte edasi elada. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit õnne ei tundnud, kuna mees oli viljatu. Nüüd tunnistab naine üles, et on süüdi ka oma mehe tapmises. Ta tahab, et linnarahvas teda vihkaks ja kividega surnuks loobiks., kuid Juuditi kahjuks ta siiski surmanuhtlust ei saa, rahvas
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile. Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII...
rahvusvahelise toetuse väljakuulutamine 1981 - 1990, deklaratsioon Mar de Plata). WHO (World Health Organisation) ja UNICEF (United Nations Children's Fund) aruanne järgi on aru saadav, et organisatsioonid edukalt lõppevad oma ülesanne inimeste vähendamiseks, kellel ei ole piisavalt liigipääsu puhtale joogiveele. Aastatel 1990-2010 enam kui kaks miljardit inimest sai juurdepääsu täiustatude joogivee allikatele, nagu veevärk ja kaitstud kaevud (UNICEF/WHO 2012, 26-27). UNICEF tegevdirektori Anthony Lake sõnade järgi 2010 aastade lõppes juba 89% maailma rahvastikust ehk 6,1 milliardi inimest kasutasid parandatud puhtavee allikaid. Aruande hinnangul on aastaks 2015, 92% maailma elanikkonnast peab ilmuma juurdepääs paranenudele joogiveele. See on eriti hea uudis lastele. Iga päev rohkem kui 3000 last sureb soolenakkustesse tõttu. See WHO ja UNICEF ülesanne on oluline, et päästa laste elusid. Kuid aruandes
langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul erinevad reoained. Reostusallikateks on: Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht
sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA´s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid. Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.
väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta.
valdavalt andmebaasides olemas, samas iga konkreetse objekti puhul on vajalik teha ka täpsustavaid uuringuid. Põhjaveega ei tohi mängida. Kui ta mingis piirkonnas on juba reostatud, võib puhastumine kesta sadu ja tuhandeid aastaid. Samuti on reostuse aeglane liikumine põhjavees sisuliselt ajapommiks, mis võib mõju avaldada konkreetsele kaevule alles kümnete aastate pärast. Samas on uuringutega saavutatav kindlus, et kaevud ei ole üldse ohus, kuna põhjavesi liigub teises suunas, või et oht ei saabu näiteks enne 300-500 aastat. Samuti on võimalik erinevate tehnoloogiatega reostuse levikut piirata ja takistada, kui probleem on olemas. PÕHJAVEE KAITSE Põhjavee kaitse tööd hõlmavad põhjavee seisundi jälgimist, põhjaveeressursi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist, põhjavee kaitstuse hindamist tootmisobjektide rajamisel ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
