saab) o Näitab liigi rolli koosluses o KUJUNEB suhetes teiste liikidega, o KUJUNEB suhetes eluta keskkonnaga BERGMANNI reegel: Jahedas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojematel aladel. ALLENI juhis: Suurtel laiustel levinud liigid on tumedamad KOHANEMINE (käitumine) & KOHASTUMINE (adaptatsioon) Adaptatsioon-pärilik kohastumine, loodusliku valiku tulemus Aklimatsioon- fenotüüpne kohastumine, toimub reakstsiooninormi piires Õppimine- sotsiaalne kohastumine, kaasneb sotsiaalse keskkonnaga Resistentsus- vastupanuvõime teatavatele keemilistele ainetele, mürkidele. Lühike elutsükkel: nt malaariasääsk DDT Kõrge sigivus: nt ränd,-ja kodurott FARIIN Vead kasutustehnoloogias: Kochi kepike- PENETSILIIN Tööstusmelanism-Tööstuse ja linnade saastatuse kasvuga kaasnev tumeda värvusega isendite arvu kasv populatsioonis
· Kisklus, · Herbivooria, · Parasitism, · Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud, · Selektsioon valikarendus. 2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes
kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. 3.3. Kohastumused keskkonnaga adaptatsiooniks ehk kohatumiseks - evolutsiooni tulemusel, loodusliku valiku kaudu toimuv mehhanism, mis on viinud organismide või nende osade ehituse või nende talitlemise kujunemise selliseks, et on tagatud parimal viisil liigi säilimine. Seda protsessi nimetatakse, mille tulemusel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla. Aklimatsioon on isendi füsioloogilised, biokeemilised või anatoomilised muutused, mis on tingitud looma eksponeerimisest uutele, looduses normaalselt leiduvatele keskkonnatingimustele. Aklimatsioon on põhimõtteliselt pööratav protsess. 3.4. Homöostaas - organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema
inimpõlvede töö tulemusel. Inimese ja looduse suhted on pidevas muutumises ja arengus. Mida kaugemale areneb ühiskond, seda suuremaks muutub tema mõjuvõim keskkonna üle. Inimtegevuse areng on toimunud loodusressursside ulatuslikuma kasutuselevõtuga Pärilik kohanemine e. adaptsioon põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib muutumatuna kogu elu jooksul. Pärilike omadusi antakse edasi põlvest põlve. Aklimatsioon e. kohanemine arenevad isendi eluajal uutele tingimustele vastuvõtlikuse tõttu. Ei saa edasi pärandada Naturalisatsioon aklimatsiooni kõrgem aste. Taimed on võimelised kohastuma saastatud õhuga. (pappel suurtes tööstuspiirkondades). Taimed maavarade otsimisel. Looduslik valik eelistab alati isendeid, mis on keskkonnamürkidele vastupanuvõimelised. Inimene ei saa looduslikku valikut juhtida. Sellest tulenevalt ongi paljud "kahjurliigid" pärilikult kohanenud
Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures Liikide vahelised tegurid: Võitlus toitumise pinnal - toiduahel Parasitism, konkurents, sümbioos, mutualism (tolmeldamine) Antropogeensed tegurid: otsene mõju - vahetu toime elusale o Kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalastamine) o Viljelemine ja kodustamine o Introduktsioon ja aklimatsioon - organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud o Selektsioon ehk valikarendus Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi - maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid. Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus Ohtrus
vabanemise osas võrdsed. Nii palju kui toodetakse nii palju ka lõhutakse ära. Netoproduktsioon on nullis. Valguse kiirgus Ec on liigispetsiifiline(ühe liigi piires).Valgusküllastumine - produktsioon enam ei tõuse hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon) Maismaa ja kõik veetaimed omavad võimet valgusega kohaneda. Neil on võime raku sees olevate klorofüllide ja lisapigmentide hulka muuta. Protsessi tuntakse kui fotokohanemine. Fosfor ja raskemetallid on limiteerivad faktorid. Kloroplastid on rakus nii, et saaks toimuda võimalikult efektiivne valguse absorbeerumine. Intensiivse valguse korral kogunevad nad tuuma ümber,arvatakse, et toimub selleks, et kaitsta rakuorganelle valguskiirte eest. Vees täheldatud vähem.
ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale · kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalandus) · viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri · introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud · selektsioon valikaretus Kaudne · abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia · Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid · Populatsion (populus rahvas, asustus) kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja
annaabi.ee 
