Keskkonnakaitse ja säästev areng (0)

Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse:
Looduskaitse – tegevus, millega üritatakse
soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
Keskkonnakaitse – meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
Keskkond – EL mõiste – Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed.
Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine , välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus , abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine : taastuvad , taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus : mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara , liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine , tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine , teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline , vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu- elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine ). Näljahädad, mässamine jne.
Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 – Gilbert White “Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks – ökoloogia.
ÖKOLOOGIA – õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus – eluruum , maja Logos – õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus , meditsiin .
Keskkonnategurid . – rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained , soolasisaldus, happelisus , muldkeskkond
Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja
keemilise keskkonna.
Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa.
Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala .
Sünebism – erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks).
Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on:
1.tootjad
2. taimtoidulised e. fütofaagid – esimese astme tarbijad
3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad
(3) heterotroofid -tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi
(2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid , seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad.
Pikemalt produtsentidest ja destruentidest:
Tootjad (produtsendid) – saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest
toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e.isevarustajad
Destruendid ehk lagundajad
Bakterid ja seened
_ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks
_ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib
orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine
_ sood – hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda
_ okaspuumets – poollagunenud orgaanilised aine kõdu
_ eutrofeerumine – veekogude mudastumine, kinnikasvamine
Energia ja aineringe ökosüsteemis. –energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena.
Taluvus ja optimum . –taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused.
Ökosüsteemi toodang. – aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.)
Ökonišš. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhinišš,_ tegelik e.realiseeritud nišš
Ökoloogiline püramiid. – graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele.
Ökosüsteemide muutumine. – tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine , kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid)
Inimmõju ökosüsteemile. – ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu
Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis
_ “ökoloogiline jalajälg masendavalt suur “
_ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt
_ 14. jätkusuutmatum riik maailmas
_ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine
1.)Mets – 48%, 2.)Sood – turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid – koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri
Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud . Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad.
Energiatootmine ja keskkonnakaitse. – võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid , kriteeriumid.
Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele.
Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine
1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete
looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi
ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet
Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus , varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne.
Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid).
BIOINDIKATSIOON : 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded
elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
Bioindikatsioon — keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil
Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist
Bioindikaatorid
1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel
2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides.
3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused
• Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil.
• Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail.
• Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti
head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud.
Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne
3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele
Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele.
Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne.

ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE

Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust.
Õhusaaste komponentide iseloomustamine
Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime-loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite ( kuivus , külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele.
Kriitilised koormused
Õhusaaste on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale. Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaatilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele. Seega on saastaine toime organismidele sõltuv saastaine kontsentratsioonist, toime kestusest ja organismide geneetilisest ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele.
Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures). Pikemas perspektiivis - sest looduslikud muutumisprotsessid ise aeglased.
Kriitiline kontsentratsioon - kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke.
Õhu koostis ja saasteallikad . Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris –90% osoonist.
!Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti
Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid , energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie.
Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe- asbest ), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid . Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis.
Õhureostuse kahjustav toime loodusele ( taimestik , muld jne.). hapestumine( mullad ), osoonikihid , kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte)
Õhureostus ja tervis.
1.) Happesademed - panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid,
mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.( Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) ( Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.)
2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel:
Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid
põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist . Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine , õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust.
Saastekahjud. – soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine , sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv – soostumine
Saasteainete emissiooni piiramine. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. + koostöö lepingud, piirangud, trahvid, õigeaegne reageerimine probleemile ja selle teadvustamine.
Müra.­- inimese tervist kahjustav- käitumishäired+ unetus , mürafoonid kaitseks (summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides.
Veereostus ja veekaitse . Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse.
Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu
reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba , vee erikasutusluba .
Tarbevee uued tehnoloogiad:
1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga)
Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud ). Vee säästmine:
1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul . 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett.
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50%
maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga.
Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi )
2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa
ja Läänemaa) Reostusallikad . toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb:
1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus
Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus.
Veekogude eutrofeerumine. – veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda.
EUTROFEERUMINE: – veekogude rikastumine toitainetega
1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel
2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon , mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus
2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega
liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4. hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais
veekihtides 5.põhjasetete mudastumine
Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained – arseen , elavhõbe, kaadmium, kroom , plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor , fluoriidid , molübdeen, nikkel, nitraadid , seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus,
hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid , sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan , väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust
iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid ,
permanganaatne hapnikutarve , pindaktiivsed ained.
Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4.vee bakteriaalne reostus
Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja
Metsamajanduses 1. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu . Samuti mõjutavad nad mikroorganismide
elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub
2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes .
Heitvee puhastamise viisid. – VEEPUHASTUSMEETODID : 1.Füüsikalis- mehaaniline
2.Keemiline, 3. Bioloogiline
!desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest.
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme . Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajuasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine ,
kloorimine .
Ökotehnoloogia. – teaduses looduslähedaste ja –sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine.
(ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia , põllumajandus, kaevandused jne.)
BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad.
Biotiigid – looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt. eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte , lepinguid jne.
Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta - lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest.
Läänemere kaitse ( HELCOM ).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on:

• vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre
  
• vähenenud 20–25% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide
  
• vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris
  
• orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud
  
• väljaantud riiklikud regulatsioonid , mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT
  
• tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas
  
• paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires
  
• hülge ja merikotka populatsioonid taastunud
  
• loodud parem seadusandlus , takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse (koostöös Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO))
  
• võetud meetmeid, et takistada kõik ebaseaduslik heide Läänemerre laevade poolt
  
• loodud rahvusvaheline tegevuskava võitlemaks meresaastamise vastu, mis ühendab kõiki üheksat HELCOMi riiki
  

Jäätmemajandus. Jäätmemajanduse lähtealused. – erisaateload, trahvid, sorteerimine (biojäätmed jne). Võimalikult palju jäätmeid üritada ümber töödelda ja sorteerida.
Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid. – ohtlike jäätmete käitlemiskeskused, ümbertöötlemine, sorteerimine, purustamine jne.
Jäätmekäitluse põhiteed. – seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.-> taaskasutamist võimalikult palju!
Ohtlikud- ja tavajäätmed.- Aegunud ravimid ; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid ; Happed , leelised ; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid;
Pestitsiidid ; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon ; Asbest;
Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid ; Meditsiinijäätmed.
Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. – hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga.
Saastemaksud ja trahvid.: erisaasteluba, jäätmeluba jne.
Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll ( seire ). - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on:
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine ;
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine;
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.-, riiklik keskkonnaseire, omavalitsus , ettevõtja. Välisõhu mõõtmine, seirejaamade paigaldamine jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992, Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.,Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki.
EESTIS mis tehtud: Koostatud mitmekesisuse riiklik ülevaade, Strateegia,Tegevuskava Kuigi pole valitsusest läbi käinud siiski toimivad paljud tegevused Koostatakse kaitsekorralduskavu, millega määratakse liigile vajalikud tingimused ja selleks kavandatavad tegevused.
ÜRO kliimamuutuste konventsioon- eesti ratifitseeris leppe 1994.a. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerimine sellisel tasemel, et hoida ära kliima soojenemine.
Keskkonnakaitse üldeesmärgid:
• vähendada saastaheidet tasemeni, mis ei
ohusta keskkonda ega elanikkonda;
• vähendada veetarbimist;
• luua planeerimisel head tingimused reo- ja
sademevee puhastamiseks.
Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne.
Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika . Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek.
Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus

• Planeerimisseadus
  
• Ranna- ja kaldakaitseseadus
  
• Mahepõllumajanduse seadus
  
• Metsaseadus
  
• Veeseadus
  
• Keskkonnaseire seadus
  
• Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus
  
• Jäätmeseadus
  
• Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
  

Loodusvarade säästva kasutamise juhis
_1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3. Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale
4.Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal
5.Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi
6.Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke
7.Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud
Jäätmete minimiseerimine. –erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!,
Puhastustehnoloogia.
Jäätmete eeltöötlemine
Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul. Olmejäätmetest sorteeritakse floori,kartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed.
Toimuvad järgmised etapid:

• käsitsisorteerimine
  
• meh.-ne sorteerimine
  
• sõelumine (kuiva materjali korral)
  
• setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod)
  
• ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku)
  
• magnetiline eraldamine
  
• optiline eraldumine
  

Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine
Jäätmete taaskasutamine
Eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmed teises protsessis ära kasutada. Jäätmeid käsitletakse potentsiaalse tooraine- ja energiaallikana.
Taaskasutus:

• toote uuesti kasutamine (tagastatav ja uuesti täidetav taara )
  
• esmane taaskasutamine(värviline klaas uuesti töötlusesse)
  
• teisane taastootmine(vanadest ajalehtedest WC paber)
  
• materjalile uue kasutuse leidmine(paberi kompostimine)
  

Jäätmete kasutamine energiaallikana

• Jäätmetest tahkkütuse valmistamine
  
• Otsene põlemine
  
• Biogaas
  

Ehitustegevus ja keskkonnakaitse.
Ökoehitus. – keskkonna kaitseks on loodud mitmeid akte ja seaduseid, mille abil piiratakse ja üritatakse säästa loodust. Näiteks ei tohi sa igat puud aias maha võtta ega ilma ehitusloata ehitada. Samuti üritatakse üle minna ökoehitustoodete kasutamisele. Võimalik elada täielikus ökomajas.
1992 – ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti:

• Agenda 21 – ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng.
  
• Kliimamuutuste konventsioon
  
• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  
• Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks
  
• Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon .
  

Agenda 21

See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse.

Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena.

Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades.

Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka.
Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
Looduskaitse peamiseks eesmärgiks – on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine.
Keskkonnakaitse – on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
Autoökoloogia e. Isendökoloogia – uurib isendite – üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga.
Demökoloogia – uurib populatsioone , muutusi ja seoseid nendes.
Sünökoloogia – uurib kooslusi.
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga.
Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks.
Üldökoloogia – eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted.
Autökoloogia
Suhteid organismide ja keskkonna vahel
Organismist lähtudes:

Toitumissuhted – toitumisökoloogia

Sigimis -, paljunemissuhted – sigimisökoloogia

Levimissuhted – leviku ökoloogia
Keskkonnast lähtudes:

Hüdrobioloogia – veeorganismide ökoloogia

Maismaaökoloogia

Aerobioloogia
* monobiontsed
* Kahebiontsed
bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt:
1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine
2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine
Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised
Demökoloogia

Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid
Populatsion (populus – rahvas, asustus) – kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND)
MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED
Maksustamine

Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus)

Emissioonimaks – makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest.

Teenusemaks – tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud.
Saastemaks

• Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine
  
• Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust
  

Saastetasu eesmärk:

• Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda
  
• Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks
  
• Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist
  
• Toodangumaks ( kaudsed maksud ) – rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus.
  
• Administratiivmaksud – riigilõiv
  
• 
  

Subsiidiumid (finantstoetused)
EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega.
Sisse- ja tagasimaksete süsteemid
Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist.
Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
Saastamisõigustega kauplemine , näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele.
Taotlus : nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
Firmat võib kindlustada keskkonna vastutuse puhuks, sel juhul keskkonnale tekitatud kahju ja likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma .
6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2
Termiline kasvuperiood – iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet.
Faktori ökoloogia - OTSI MÕISTE VASTE
Biootilised tegurid
Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele.

liigisisesed

liikidevahelised
Biootilised tegurid jaotuvad

toopilised – organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu

troofilised – vastastikkused suhted toitumise pinnal
generatiivsed – paljunemise pinnal
Keskkonnamahutavus (kandevõime)– populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad.
Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist. Pärast väikest hävingut populatsiooni arvukus tasakaalustub vähehaaval või hävineb järsult.
Ökoloogiline jalajälg

iseloomustab inimese survet keskkonnale

arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja jäätmevoogudele

arvutatakse võrdne bioloogiliselt tootlik ala, mis suudab neid ressursse taastada ja jäätmeid ohutuks teha

inimeste poolt nende vajaduste rahuldamiseks kasutatavat territooriumi, st summaarset survet keskkonnale

mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil võrdleb seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste adsorbeerimiseksvajaliku maa pindalaga
Ökoloogiline seljakott

Nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks.
Ökoloogiline seljakott on täielik materjali kulu toote elutsüklil. Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel
Tänapäeva energiapoliitika vead
_ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja
geopoliitilisi aspekte
– parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi
– oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus , sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel oleks otstarbekas arvesse võtta ka inimese käitumise ebaotstarbekus ja ekslikkus, millest johtubki tänapäeva paisuv energiamajandus. Sellise koorma all ei pruugi maakera vastu pidada
_ energia, tehnoloogia ja majanduslik tegevus ei ole eesmärgid, vaid vahendid; tegelikke sotsiaalseid ja ökoloogilisi kulutusi ei saa mõõta rahaga , seepärast annavad majanduslikud hinnangud tegelikkusest sageli väära ja eksitava pildi
_ sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse arengu
võimalused on piiritud, kuid loodusvarasid kugistav majanduskasv teeb need arengud piiratud maakeral võimatuks
_ majandustegevus peaks olema rajatud mõõdukusele ja vähenõudlikkusele, ei peaks õhutarna küllustarbimist: ühel sugupõlvel ei ole õigust raisata miljonite aastate jooksul maakerale kogunenud loodusvarasid
_ eesmärk on pürgida teistsuguseid väärtusi ja elustiile salliva, nii vähe kui võimalik energiat kulutava sotsiaalse süsteemi suunas, ehkki see pole kooskõlas tehnokraatide suurushullustuses tehtud ennustustega
_ tuumaenergia tehnilised, majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on nii suured ja tehnilised meetmed nende leevendamiseks poliitiliselt nii ohtlikud, et selle arendamisest peaks loobuma
_ tuumajaamade kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka muudele energiamajanduse võimalikele varjukülgedele, näiteks termotuuma-jaamad, suured söejõujaamad, naftapuurimised arktilistel aladel, biomassi monokultuuride viljelemine, mammutsolaartehnoloogiad jne.
_ energiapoliitika otsuste tegemine tuleks demokratiseerida; küünilistel ja kalkuleerivatel poliitikutel, valitseval ja tehnilistel eliidil on olnud liiga palju mõjuvõimu energiastrateegiate kujundamisel
_ majanduskasvust palju tähtsam on selle jaotumine nii riigisiseselt kui ka eri maade vahel; üliarenenud riikide pürgimus kiirele majanduskasvule on vastuolus vaeste maade arenguraskustega
_ isemajandav ökoareng - uue majandusliku süsteemi vaim - on soovitatav nii arengumaadele kui ka arenenud riikidele
_ iga maa rahvuslik eesmärk peaks olema praegusest õiglasem, tasakaalukam ja rahumeelsem maailmasüsteem, hoolimata sellest, et see teostub vaid rahvuste isekuse või ajutiste majanduslike kahjude hinnaga