AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate
docstxt/125580256856340.txt
Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor). Suspensioon- tahke aine on pihustatud vedelikku (lubimrt, livrvid, lubjapiim).
esinevad ioonid või molekulid, kuid väiksemad kui osakesed suspensioonis , emulsioonis või aerosoolis. 10 7 kuni 10 5 cm suurusega osakesi nimetatakse kolloidosakesteks. Kolloidlahused Kolloidlahusteks on vedelseebid, sampoonid, liimid jne. Võrreldes suspensioonide, emulsioonide ning aerosoolidega on kolloidlahused püsivamad. Kolloidlahused Soojendamisel või elektrolüütide lisamisel kolloidlahustesse toimub koagulatsioon, s.o. Osakeste liitumine suuremateks osakesteks. Koagulatsioon esineb munade keetmisel või praadimisel. Kolloidlahused Kui pilvedes liituvad üliväikesed veepiisad, siis tekivad suuremad vihmapiisad, mis langevad sademetena maale. Kokkuvõte Järgmisel tunnil test vihiku abil. Edukat testi sooritamist !
adapteerub keha seavõrd, et inimene on võimalik töötama selliste temperatuuride juures, mida tema keha algul ei tolereerinud või mis võisid olla eluohtlikud Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse süsteemi täiustumist, RAAS süsteemi aktivatsiooni ja suurenenud glomerulaarfiltratsiooni Koagulatsioonihäired ja endoteelirakkude kahjustus Kuumus aktiveerib otseselt trombotsüütide agregatsiooni Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon ja muutused endoteelis on olulised patoloogilised mehhanismid kuumarabanduse korral Plasmas on ebanormaalselt madalad proteiin C, proteiin S ja antitrombiin III tasemed ja tõusnud vWF, endoteliini ja adhesioonimolekulide hulk Kuumarabanduse varases faasis stimuleerib laialdane koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist arterioolides ja kapillaarides koos trombotsüütide agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini
>109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Vaht(gas+ved) (gas+tah) Mis on Tyndali efekt? On kolloidlahusele valguse näitamine, näeme osakesi, kuna valgus põrkab nende pealt Mis on stabilisaatorid, milleks neid kasutatakse? Too näiteid! Kaitsekiht aine osakestel, et need kokku ei kleepuks. Mis on koagulatsioon? Kolloidosakeste liitumine suurtemateks osadeks.
Hobune 9, 0,03 0,04 0,05 0,001 0,02 89 64 54 4 Inimen 0,01 0,03 0,15 0,0008 0,04 35 60 15 15 e 6 6 · Lehmapiima keskmine keemiline koostis · Lehmapiima ja inimesepiima võrdlus, tabeli alusel. Piima INQ Albumiinpiim ja kaseiinpiim. · Piima valgud: kaseiin ja vadakuvalgud, bioaktiivsed peptiidid. Kaseiini koagulatsioon · Piimasuhkur ja laktoositalumatus. Hapupiimatooted. · Erinevate piimatoodete võrdlus · Piim ja tervis piimarasv, kolesterool. Piim on parim Ca allikas · Mis juhtub piimaga kuumutamisel? Pastöriseerimine ja keetmine. Keedumaitse, ülekeemine, Maillardi reaktsioon .
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskko...
Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
Niisiis: kõrge SÜK-> domineerib tuumakeste moodustumine->suur arv väikesi osakesi; Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle *Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused:lahustuvus Kolloidsete sademete koagulatsioon: Koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed:Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel.
kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest (1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. (2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid: 1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine; 2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine; 3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. (3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees Suspensioon see kui tahke aine on pihustatud vedelikku õlivärvid, lubimört
Kui osakeste suurenemine- sade koosneb väikesest arvust suurtest osakestest Niisiis: kõrge SÜK-> domineerib tuumakeste moodustumine->suur arv väikesi osakesi; Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Kolloidsete sademete koagulatsioon- koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed: Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu
tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e
olema palju suurem kui kasvukiirus (v1>>v2). Sel juhul on osakeste kasvamise momendiks tekkinud palju keskmeid ning suurem osa ainest eraldunud. Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma mõõtmetelt oluliselt suureneda 4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste võtetega saab esile kutsuda lüofoobse kolloidsüsteemi koagulatsiooni? Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi: Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Lüofoobse kolloidi koagulatsiooni saab esile kutsuda hävitades osakese ioonümbrise, selle tagajärjel toimub koagulatsioon
Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal. Geel, sültne või amorfne- -//- koondunud ümbritsevas keskkonnas. Koaguleerimine- kui sool ühel või teisel põhjusel kaotab või väheneb laengu, et osakeste külgetõmbejõu suurus ületab eemaletõukava jõu suuruse, hakkavad üksikud kolloidosakesed omavahel liituma suuremaks agregadiks ja sadestuvad. Sooli Koagulatsioon- põhjused: elektrolüütide toime, sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine, veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli
eristatakse kask põhilist osa: (1)subakvaalne delta - veealune deltatasandik (2)subaeraalne delta - veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks elektriline kaksik-kiht, mis ei lase neil osakestel üksteise külge kleepuda, kuid juba vähegi soolasemas vees surutakse see kaksik-kiht kokku ja saviosakesed/kolloidid kleepuvad üksteise külge moodustades suuremaid ja seega ka kiiremini settivaid osakesi nn koagulaate/flookuleid. Elektrolüütiline koagulatsioon teeb võimalikuks muidu praktiliselt mittesettivate saviliblede
Vesiniksidemete abil formeerunud ruumiline struktuur Jaotub: -heeliks ja -struktuur o Tertsiaarstruktuur gloobulid (kerajas) ja fibrillid (niitjas-kiudjas). Sekundaarstruktuuridest moodustunud o Kvaternaarstruktuur. Koosneb subühikutest Valkude denaturatsioon (põhjuseid nimetada 3) ja koagulatsioon. o Denaturatsioon- Kõrgemate struktuuritasemete lõhkumine madalamateks Temperatuur (50-60 ºC) Vibratsioon Ultraheli ja ioniseeriv kiirgus o Koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitumine Valkude funktsioonid ja tähtsus. o Ensümaatiline/katalüütiline, regulatoorne, transpordifunktsioon, struktuurne
Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 4. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid 5. pH-reguleerimine, neutraliseerimine 4) Mis on keskkonnaseire ja milleks seda kasutatakse? Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
hägususmaksimumi järgi. Selleks kasutatakse erineva pH-ga lahuseid, mis sisaldavad sama koguse mingeid aineid. Seda uuritakse kolorimeetriga, mõõdetakse hägussu ja siis isoelektriline punkt. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidlahuste püsivus kineetiline ja agregatiivne Kolloidlahuste püsivus on kolloidlahuste võime säilitada oma olekut s.t. dispergeerimisastet (ei lähe lahuseks ega sademeks). Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt.
mõjutavad kontsentratsioon, rõhk ja temperatuur. Tasakaalukonstant sõltub ainult temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust. 2. Lahused on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustunud ainest ja lahustist. Solvent e. lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Polaarne solvent Mittepolaarne solvent Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. 3. Tasakaal elektrolüüdilahustes Tugevad happed on HCl, HNO3, H2SO4. Nõrgad happed on H2CO3, H2S Tugevad alused on IA-st kõik: LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CrOH, IIA-st Ca(OH)2,
Kolloidide rikkad on
savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis-
mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol
agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest.
Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse
satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk
koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla
pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini
aru:D : Soolid
Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul Anaeroobne biopuhastus · Toimub mikroorganismidega, kes ei vaja hapnikku · Toimub suurt hulka orgaanilisi aineid sisaldava vee kääritamisel kinnistes seadmetes · Kasutatakse kas eelpuhastusena või biopuhastite jääkide kääritmisel · Toimub NH3 teke · Jagatakse kahte rühma:
Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne tg + vg - tv Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud valgusallika suunas. Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on
Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast želatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal
tuuma kristallvõresse. Kuna vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid: sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab langema. 23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine 24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt.
Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
· Liigiline mitmekesisus · Koprad on muutnud oluliselt vee liikumise suunda · reostus Pinnavesi Pinnavesi joogiveeallikana nõuab reeglina alati töötlust. Määruse järgi jagatakse ka pinnavesi kolme kvaliteediklassi. I kvaliteediklassi pinnavesi vajab desinfitseerimist ja filtreerimist, kuna ei ole tugevalt reostunud ja vastab kvaliteedilt joogiveele. II kvaliteediklassi pinnavesi vajab pikemat töötlust, milleks on eeldesinfitseerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järeldesinfitseerimine. III kvaliteediklassi pinnavesi vajab tugevamaid oksüdeerijaid ning vajadusel ka aktiivsöe kasutamist adsorbendina, kuid töötlemise etapid on analoogsed II kvaliteediklassi pinnavee töötlemisega. Maailmas kasutusel oleva veepuhastustehnoloogiaga on võimalik puhastada ka väga halva kvaliteediga vett, takistuseks on aga saadava vee väga kõrge hind.
Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale.
lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui
Trauma puhul seina terviklikkus häiritud - verevoolu haired tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul veri koguneb tsentraalsele, perifeerias isheemia, (DIK- dissemineeritud intravasaalne koagulatsioon), trombi puhul keerisvoolud jms - hüperkoagulatsioon kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad veresoonte seintel asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul koe laguproduktide verehüübimist soodustava prokoagulantse toime tõttu,
Need on ained, millel on poolkolloid omadused. 51. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne. Püsivus seisneb kineetilistel iseärasustel e kineetiliselt stabiilne. Stabiilsuse põhjustab kolloidosakese elektriliselt laetud pind. => elektriline kaksikkiht. Kolloidlahused on stabiilsed kui on eemaldatud elektrolüüdid, mis vähendavad lahuse püsivust ja segavad uurimist. 52. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus – aine võime mitte muuta enda agregaatolekut. Koagulatsioon – kalgendumine, on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks, pöördumatu. Schultze-Hardy reegel - The sensitivity of lyophobic colloids to coagulating electrolytes is governed by the charge of the ion opposite that of the colloid, and the sensitivity increases more rapidly than the charge of the ion.
tasemele. 11. Hinna analüüs 1.Maribrini farm Heitveesüsteem Mehaaniline filtreerimine Projekti jaoks otsutati töödelda vaid osa farmi heitveest. Farmi heitvee vool on 300 l/s. Paigaldati filter koos hoiustamistangiga ilma farmi tööd segamata. See filter on ehitatud töötlema 80 l/s. Edasine tegevus · Kala jäätmed hoiustatakse tangis,enne järgmist töötlust, mis hõlmab koagulatsiooni ja flokuleerimist. · Koagulatsioon on metallsool nagu nt raudkloriid. Seda pumbatakse otse hoiustamistanki. Ja selle protsessi käigus tõmmatakse osakesed üksteise vastu positiivsete ja negatiivsete laengutega. · Flokulendid süsitakse otse torru mis kannab koguleeritud kalajäätmeid järgmisesse töötlusmasinasse.Flokulent kogub osakesed kokku.Need on tihedamad ja settivad kiiremini. · Maribrinis saadi kõige paremad tulemused kasutades 1 ml 13 %
suurenemine). Kui aga lisame palju mitteindiferentset elektrolüüti, siis tuuma pinnal adsorbse kihi moodustumine potentsiaali määravatest ioonidest lõpeb ja valitsevaks saab teine põhjus vastasioonide poolt difusioonikihi kokkusurumine. Seetõttu järgneval joonisel esitatud -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab hoopiski langema. 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt.
Nõukast, haigla teadusosakonna sekretäri Birgit Veermäed ning teadusosakonna spetsialisti Mari- Liis Rehepappi. 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Hemostaas Hemostaas on protsess, mis tagab verejooksu peatumise s.t vere hüübimise veresoone vigastuse korral ning samaaegselt hoiab vere veresoontes vedelana. Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase
Selleks, et tagada värvi üleminek paberile silindrile enne järjekordse värvi pealekandmist kantakse silindrile õhuke spetsiaalse õli kiht. Ekorgraafilise trüki tehnoloogiline protsess: · 1. Õhukese õlikihi kandmine silindrile · 2. Värvi kandmine silindrile · 3. Kujutise tekkimine impulspinge mõjul anoodil · 4. Polümeeri koagulatsioon ja erineva värvipaksusega osade tekkimine silindril · 5. Silindril kinnitumata jäänud värvi eemaldamine · 6. Trükikontakt · 7. Silindri pinna puhastamine 17.Millised on digitrüki eelised võrreldes teiste tehnoloogiatega ? 1. Võrreldes traditsiooniliste trükiviisidega on digitaaltrükk operatiivsem. Puudub vajadus filmide, või trükivormide valmistamiseks 2
tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea. (Tallina Vesi) Joogivee puhastus Joogivesi Eestis pärineb kas põhja- või pinnaveest. Põhjavesi puhastust ei vaja, seda võib kohe juua, kuid pinnavee puhastusskeem on lühidalt: 1. Võrepüünis 2. Mikrofiltreerimine 3. Osoneerimine 4. Koagulatsioon 5. Selitamine 6. Filtreerimine 7. kloreerimine 4 Reovesi Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi. Reovesi on aga niisugune osa heitveest, mille füüsikalised omadused või keemiline koostis on esialgsetega võrreldes muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998) Eristatakse: 1. Olmereovesi, mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes. 2
kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on. 87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 88. Kolloidsüsteemide jaotus. 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses.
dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus 84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna
avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all.
avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik. *Elektrodialüüsi teostamisel tuleb jälgida, et see lõpetataks õigel ajal, kuna elektrolüüdi täielikul kõrvaldamisel osakese ioonümbris hävib ja seetõttu võib toimuda koagulatsioon. Ultrafiltreerimine ...filtreerimine läbi väikesepooriliste membraanide. Ultrafiltrid lasevad läbi keskkonna molekule ning madalmolekulaarseid ühendeid, ei lase aga läbi kolloidosakesi ega makromolekule. Filtritena kasutatakse samu membraane, mis dialüüsil. Ultrafiltreerimist ei kasutata mitte üksnes kolloidlahuste puhastamiseks, vaid ka kontsentreerimiseks. Ultrafiltrite väikeste pooride tõttu on protsess väga aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all.
2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N
2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N
vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja
· Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III)
suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis.
· Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III)
annaabi.ee 
