Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud. Eutrofikatsioon Kui vihma sajab, ladestuvad maapinnale lämmastikuühendid (NOx ja NH3), mõjutades maapinnaga tihedalt seotud ökosüsteeme. Lämmastiku hulga kasvamisega maapinnas muutub ka piirkonna taimestik ning puude kasvamisviis. Niiviisi võib kahjustatud saada terve ökosüsteemi dünaamika. Teised saasteained (nt peened osakesed, osoon ja raskemetallid) lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. ( Tabel 2 ) Õhusaaste on kohalik, kuid samas ka piiriülene probleem
Eriti ohtlik-pikkades torudes, milles suured vedelikumassid voolavad suure kiirusega Mis on hüdrauliline raadius ja depressiooni lehter? Voolu suhe ristlõikepindala hõlmatud märg. Alanduslehter on töötava kaevu, veehaarde või muu põhjavee taset alandava objekti ümber kujunev põhjavee vaba-või survepinna lehterjas nõgu. Mis on Visual Modflow? USA Geoloogiateenistuse arvutiprogramm, mida kasutavad hüdrogeoloogid põhjavee voolude simuleerimiseks läbi põhjaveekihtid Mis on eutrofikatsioon? Veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimsete toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerimise tagajärjel. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega
Eutrofeerumine: põhjused ja tagajärjed Mis on eutrofeerumine? Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Põhjused Üldiselt põhjustab eutrofeerumist lämmastiku liigne sissekanne, osa siselahtede puhul on suureks probleemiks ka fosfori sissekanne. Atmosfäärist satub vette lämmastikku, seda põhjustab energeetika, tööstus, transport ja muidugi ka põllumajandus. Teiseks suurimaks lämmastiku allikaks, ühtlasi suurimaks fosfori allikaks on reostus. Tagajärjed
viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad - gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. 15. Heterotroofne organism ehk loomtoiduline organism. 16. Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 17. Kantserogeenne aine - keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes
tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofeerumise ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu,
klass Mikroelemendid Tervis, vee-elustik raskemetallid Tervis, vee-elustik Orgaanikaga seotud metallid Metallide transport Radionukliidid Toksilisus Anorgaanilised saastajad Toksilisus, vee-elustik Asbest Inimese tervis Vetikate toitelemendid Eutrofikatsioon Alkaliteedi, happelisuse ja kõrgendatud Veekvaliteet, vee-elustik soolsuse põhjustajad Orgaanilised mikrosaastajad Toksilisus Polüklooritud bifenüülid Võimalik bioloogiline efekt Pestitsiidid Toksilisus, vee-elustik, loodus Naftajäägid Negatiivne efekt loodusele, esteetilises mõttes
Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. 18. Atmosfäärihapniku reaktsioonid. Illustreerige valemitega.
7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda 2. Reguleerida veekogu sisse- ja väljavoolu 3. Eemaldada põhjamuda 3) Mis on keskkonnamahutavus?
aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. On keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid aineid. On vajalik atmosfääris, sest neelab UV kiirgust, mis on kahjulik elusorganismidele. 9. Kuidas sõltub alkoholide lahustuvus süsivesinikuahela pikkusest molekulis? Põhjenda. Mida lühem on süsinikahel, seda paremini alkohol lahustub. Sest hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahel on tugev vastastikmõju. 10. Eutrofikatsioon? Mis tekitab? Vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu, mille tekitab kõrge fosfori sisaldus vees 11. Mitu grammi hõbedat sisaldub 5 liitris 5% hõbenitraadi (AgNO3) lahuses? Ag - ? AgNO3 5 l 5000 g 5%-line st, et 100 g lahuses on 5 g AgNO3 M (AgNO3) = 170 g/mol M (Ag) = 108 g/mol Kuna 100 g lahuses on 5 g, siis 5000 g lahuses on: 5000 g 100 g xg5g x = 250 g 250g 170 g/mol x g 108 g/mol x = 158,8 g Ag 12
Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S. Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S-ühendid on nt insektitsiidid. 5. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? Termin "eutrofikatsioon" kirjeldab olukorda, kus veekogus on üleliigne vetikate kasv, mis tõsiselt halvendab ka veekogu seisundit. Eutrofikatsiooni esimeses staadiumis tekib veekogus taimede toitainete üleliig, mis põhjustab taimebiomassi suurt kasvu. Surnud biomass akumuleerub põhjasetetes, osaliselt laguneb ning seega vabanenud toitained süsihapegaas, N-, K- ja P-ühendid tagastuvad ringesse. Kui veekogu ei ole sügav, hakkavad kasvama
(inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel.
Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Ektoparasiit toitub või elab peremehe kehal. Endoparasiit elutsev peremehe keha sees. Stenotoopne – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism. Atsidofiil – happelembelised taimed. Kaltsifiil – lubjalembelised taimed. Oligotroofne – vähetoiteline või toitainevaene veekogu või soo. Eutrofikatsioon – eutrofeerumine, veekogu kiire rikastumine toitainetega. Mesotroofne – kesktoiteline, taimed omastavad toitaineid mõõdukal hulgal. Eutroofne – toitainerikas veekogu. Suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense suktsessiooni puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha hõivamist
(veerand) merre laskub 20% oodatust · Meriforell Eksikülalised Läänemeres: Tursalised: neljapoiseluts, pollak, süsikas Ahvenalised: makrell, mõõkkala, tuur Läänemere kalastiku vaenlased · Ülepüük - tursk, lõhi, angerjas kiskjad, põhjatraal · Mehhaanilised tõkked - jõgede tammid, väljakorjamata kalavõrgud · Haigused kalafarmidest põhiliselt furunkuloos, eutrofikatsioon on sage haiguste süvendaja · Saastained viimase 30 a jooksul mõnevõrra vähenenud · Kaadmium · Dioksiinid ja PCB (polükloriid bifenüülid) · Tinaühendid (C-Sn) suguproduktide hävimine polüvinüülkloriidiss termostabilisaator tributültiinoksiid puidukonservant · N-butültiinkloriid tinaoksiidkihina klaasanumatel - mõjuvad konsentratsioonis 1 ng l-1 keelatud kogu maailmas
tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia
nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. Reostusallikad: põllumajandus- 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%; punktreostusallikatest; hajureostusest, millest koguneb veekogureostuskoormus. Reostuse näitajad: (mg/l), Heljum, Lahustunud O2, BHT7, NH4-N, NO3-N, Üldlämmastik, PO4-P Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse
Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine
Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine
hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3
allpool oleva ökosüsteemi dünaamika, aga ka biogeokeemiliste ühendite transpordi vahel on keerulised seosed. Orgaaniline aine hakkab juba lagunema ülemistes kihtides. LAO-d kasutavad toiduks bakterid. Veesambas ülalt alla tulev kontroll Erinevused mere ja magevee keskkondade vahel. Magevees: ülemised kiskjad mõjutavad kogu ökosüsteemi. Näide: Võrtsjärves söövad lepiskalad (särg) zooplanktoni ära fütoplanktoni õitseng = eutrofikatsioon. Kui kiskjad sisse lasta, siis söövad nad lepiskalad ära zooplankton hakkab paljunema, fütoplanktoni arvukus langeb == kõik muutub – vesi muutub läbipaistvaks jne. Ülalt alla kontroll on praktilise tähtsusega. Mereveekogudes: sellist tendentsi pole. Aga mingi kontroll on. Pärast II MS-i oli Põhjameres intensiivne kalapüük, osad populatsioonid hävitati. Kalavarud olenevad põlvkondade tugevusest (haigustele vastupidavus jne)
Primaarproduktsioon kõrge. C aastane varu vees 300-500g C/m2 kohta aastas. hüpertroofsed ehk liigtoitelised veekogud fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon väga kõrge. Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. C aastane varu vees üle 500g C/m 2 aastas. mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine. Primaarproduktsioon keskmine. C aastane varu vees 100-300g C/m2 kohta aastas. Eutrofikatsioon - ökosüsteemi rikastumine taimsete toitainetega, peamiselt fosfori ja lämmastiku ühenditega. Kaasneb hapniku puudus. On protsess või muutus, mitte troofiline staatus. Jõe suudme ala võis olla kunagi mesotroofne aga nüüd eutroofne, kuid edasi ei tarvitse seal midagi halvemas suunas toimuda. Kui toitainete hulk taastub, siis veekogu olukord ka paraneb. Väiksed veekogud on vastuvõtlikumad reostusele, aga nad puhastuvad ka kiiremini
mõistusmaailmaks. Kahtlemata peavad selle käigus arenema ka inimene ja ühiskond. Tehnoökoloogia käsitluse keskmes on inimene ja tema elukeskkond. Sealjuures käsitletakse elukeskkonda koosnevana reast komponentidest, mida omakorda nimetatakse keskkondadeks. Tähtsaimad nendest on looduslik keskkond, tehiskeskkond, majanduslik keskkond ja sotsiaalne keskkond. 2.läänemere eutrofeerumisest. Pilet 17 Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka troph 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi
Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14 000 dollari võrra Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) EUTROFEERUMINE eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. inimtegevus Tüüpilised eutrofeerumise tunnused:
Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Esinevus liigi olemasolu mingil maa-alal (koosluses). Etoloogia bioloogia haru, mis käsitleb loomade ja inimeste käitumist. Põhitähelepanu pööratakse liigiomase käitumise, selle kohastumuslikkuse ja evolutsiooni uurimisele. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eurütopism elupaiga vähevalivus (nt. rändrott). Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel.
E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel.