Milline on Eesti energiapoliitika jätkusuutlikkuse valem? Energiat vajatakse kõigeks- sooja ja valguse saamiseks, liikumiseks, toidu valmistamiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad maailma taasumatud energiaallikad (nafta, süsi, gaas, uraan) otsa saama. Tulevikule mõeldes, on vaja hakata säästma ning muuta praeguseid tarbimisharjumusi. Pikaajalisel planeerimisel on oluline meeles pidada, et päikese- ja tuuleenergia on ainsad taastuvad ,,kütused", mis on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele. On vajalik õppida ning investeerida selliste viiside ära kasutamine. 2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protse...
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind......................................................................................................... 7 2.2.Eelised ja tootmisvõimsus.........................................................................8 3. PROBLEEMID.........................................................................9 3.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
Nuclear Power: A Burden or a Blessing? Today, when the pollution of Earth is an important matter, people are trying to find economic solutions to produce power. This is where the necessity of nuclear power plants comes in question. Nuclear power plants are a cheap way to generate electricity but it also brings a lot of pollution that is much more radioactive and toxic than, for example, coal waste. But if we are looking at the facts, burning coal pollutes the Earth much more than nuclear power plants because more waste is generated. CO2, which is released from burning coal, is the main cause of global warming. Nuclear waste is collected and hidden in rocks or under ground, where it won't face the environment. However we shouldn't depend on nuclear energy as Uranium reserves are ending, especially when the world population is increasing and so is the demand for energy. There is Uranium in seawater, but gettin...
tagasi astuma. Ilves on oma ametiaja jooksul teinud 74 välisvisiiti. Ta lubas esimestes avaldustes, et püüab suurendada väikese, 1,3 miljonilise elanikkonnaga Balti riigi mõju ELis ja NATOs. ,,Jõulisemalt Euroopa südame suunas," on Ilves öelnud. Toomas Hendrik Ilves on lubanud Robert Pikmets tõsta Eesti positsiooni maailmas. Ilves peab tähtsaks riigi energiapoliitika suuremat integratsiooni Euroopaga ning sõltuvuse vähendamist Venemaast. Ilves on avaldanud ka otsest Venemaa vastast kriitikat. Eesti uus president kutsus oma avakõnes rahvast üles mõtlema rohkem tulevikule kui minevikule. Ilves rõhutas kodanike arvamuse ja tegutsemise tähtsust ning seda, et riik ei ole poliitikute klubi. Ilves loodab, et järgmise viie aasta jooksul saab Eestist riik, kus tegevussuuna näitavad kodanikud. Sellest saab presidendi sõnul tema ametiaja eesmärk.
Tõepoolest on hetkeolukord Eestis selline, et vahe linnaelanike ja maaelanike vahel on suur. See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest energiapoliitika vallas ja säästaksime keskkonda, mis olulisel määral suurendaks Eesti jätkusuutlikkust. Eesti jätkusuutlikkuse suudaksime tagada, kui teeksime muudatusi nimetatud valdkondades.
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest ks tistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirj...
................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8 Regionaalareng.......................................................................... 8 Keskerakonna koosseis............................................................ 8 Keskeerakonda sümboliseerivaid pilte..................................... 9 Kasutatud kirjandus......
Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalid, Põhja-Korea filmid, Igavene Linn, purjekas Kolm Õde, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee, reformierakondlased, rahvasteliitlased ja mõõdukad; aasta õpetaja, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, kingaäri Sussid ja Saapad, Tema Pühadus 14. dalai-laama, Kolme Koka kook, Venemaa Energiapoliitika Instituut, saksa kirjandus, rahvusvaheline üliõpilaste päev, Isamaa ja Res Publica Liit, Hiina linnugripp, Makedoonia skulptuurinäitus Otepääl. 4.viga, lipsata, kindel, kiidavad, vigu, eitea, seda, teha, seda, tahate, see, raiunud, väita, saab, sõnum, oodatud, ühiskond, tuleb, sõbralik, inimene, pole, inimene, giid, eesotsas, loodusest, pidurdada, tehnikast. 5.Pärnu X visuaalse antropoloogia filmifestival, lõunaeesti murdeline piibel, suur reede,
- Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine EKO liikmed • Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Ornitoloogiaühing • Eesti Roheline Liikumine • Läänerannik • Nõmme Tee Selts • Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eramute soojustusprogramm Joonis 3: Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. Allikas: Probleemid? Üleminek avatud elektriturule Kõrged taastuvenergia tasud Tuuleenergeetika areng LNG terminal (Soome, Läti, Leedu või Paldiski-Muuga-Sillamäe?) Estlink2 merekaabel Soomega Kasutatud materjalid "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020", Riigikogu http:// www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (26.11.2012) "Eesti energiapoliitika arenes koos ELi energiapakettidega". Einari Kisel, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler. http://web-static.vm.ee/static/failid/000/AR2009_Einari_Kisel.pdf (26.11.2012) Statistikaameti energeetika põhinäitajad http://www.stat.ee/energeetika (26.11.2012) "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 http:// www.mkm.ee/public/E_Energeetika_1991-2000.pdf (26.11.2012)0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg -> Ettevõtjale ->
* elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
hakkab segama tiiviku pöörlemise müra ja loodusvaated saavad rikutud. 7 Taanis on elektrivõrk kohustatud tuuleenergia ostma üldvõrku kindlaksmääratud hinnaga. Kõigepealt makstakse 85 % võrguettevõtte müügihinnast, millele lisatakse umbes pool Eesti krooni. Selle lisaraha maksavad kinni soojuselektrijaamade elektritarbijad, kelle tariifi sees on CO2 maks. Kindel energiapoliitika on andnud inimestele tegutsemistahte ja tuuleveskeid on maal juba nii palju, et nende omanikud on loonud oma assotsiatsiooni. Euroopa on tuuleenergia alal maailmas juhtpositsioonil. Meil on rohkem tuuleturbiine kui kusagil mujal maailmas. 1999 aasta lõpuks oli paigaldatud piisavalt turbiine, et toota üle 8500MW elektri, s.o üle poole rohkem kui 1996 aastal. Tuuleelektrijaamadega seotud tehnilised probleemid Autonoomsed ja võrku ühendatud tuuleelektrijaamad
veekogusid soojendama. Minu pakutav retsept on selline: 50% põlevkivist, 20% gaasist, 20% tuulest ja 10% biomassist. Tuumaenergial Eestis selle elektritootmisviisi liigse kalliduse ja kõrge riski tõttu ruumi pole. Ning kuna mikroenergeetikaseadmete hind langeb ja küpsevad vesinikuenergeetikalahendused, siis võib edaspidi põlevkivi põletamisest loobuda, hakates gaasistama biomassi ja rajades vesinikuküttel hajutatud elektritootmise. Kuna kõigi seniste valitsuste energiapoliitika on läbi kukkunud, on põlevkivi osakaal elektritootmisel kasvanud 95 protsendini. Sellelt tasemelt alternatiivide rakendamist alustada on raske, kuid ometi oluline.Tuumaelektri vastu räägib praeguste turul olevate tootmisseadmete liiga kõrge hind. Tuumareaktorite turuhind on 60 miljoni krooni kanti megavati võimsuse kohta. Tasub meenutada sedagi, et sellele hinnale lisanduvad kulud, mida tuumaenergiatootjad siiamaani on
ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi Energiapoliitika ja keskkonnakaitse Põhiprobleemid: Kasvab sõltuvus impordist Nafta ja gaasi hind tõuseb Energiatoodete siseturu puudulikkus Kliima soojenemine Energiaalane tegevuskava: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020 Biokütuste osakaalu tõstmine 10%ni aastaks 2020 Energiasääst 20% aastaks 2020 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30% Justiits- ja siseküsimused Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Eksporditakse tuuleveskeid. Tuuleenergia Taani on näidanud, et läbi püsiva ja aktiivse energiapoliitika säästev areng on võimalik. Energiatõhususe edendamine ja taastuvenergia toidab jätkusuutlikku majanduskasvu. Mitte üksnes Taani ei ole väga tõhus ja puhas energia sektor, kuid tehnoloogiaarenduse algatanud aktiivne poliitika on kaasa aidanud pidevalt kasvava Taani majanduse investeeringute kaudu ja eksporti. Eksport energiatehnoloogiate on kolmekordistunud just viimase10 aasta jooksul. Täna on Taani maailma tuuleenergia, eluasemeja arendustegevuse osakondade mitte ainult
Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avamine ja seal on üks võtmeküsimus, et on tarvis lahutada tootmine ja jaotus. Ja kui loen Financial Timesi kodulehelt, kes on jõuliselt selle vastu, siis need on Prantsusmaa ja Eesti. Nii et kui inimesed kirjutavad, mida kõike peab tegema, siis kõigepealt vaadaku peeglisse,» märkis Kallas Kriisiaeg paneb inimesi eneseabi-raamatuid ostma
restruktureerida, et pakkuda üldsusele kaitset. Eakatele tuleb tagada hääl ühiskonnas, mis võimaldaks neil osaleda aktiivselt majanduselus, kodanikuühiskonna ja vabatahtlikes tegemistes. Hariduspoliitika: Noortel peab roheliste arvates olema juurdepääs stabiilsematele töökohtadele ja parem võimalus saada haridust, koolitust ja leida eluase. Välispoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa tähtsustaks energiasäästu senisest hoopis enam. Taastuvad energiaallikad peavad olema Euroopa energiapoliitika keskmes 21. sajandil ning Rohelised kutsuvad selleks üles looma Euroopa Taastuvenergia Ühendust (ERENE, European Renewables Community), mis toetaks pikaajalist eesmärki saada 100% energiast taastuvallikatest. Euroopa põllumajandus-, kalandus- ja toidupoliitikad peaks aitama luua mõlemapoolset vastutust põllumeeste, kalurite, tarbijate ja ametivõimude vahel.
liitlased, aga ka teised selles piirkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisus osalevad partnerid." · Hiljuti teatati ka lisajõudude saatmist Afganistani seoses sealsete kohalike presidendivalmistega ning vajadusega suurendada turvalisust ning teostada vaatlusmissiooni. Koostöö NATO ja Euroopa Liiduga · toetavad tihedamat ning paremini koordineeritud Euroopa Liidu - NATO koostööd. · toetavad Euroopa Liidu ühtse energiaturu loomist ja ühtse energiapoliitika kujundamist, mis suurendab Euroopa energiajulgeolekut; · algatavad arutelu Euroopa Liidu valitsemiskulude vähendamiseks, juhtimisstruktuuride muutmiseks avatumaks ja tõhusamaks, kõrgemate ametnike privileegide vähendamiseks ning paberivaba asjaajamise sisseseadmiseks; · töötavad selle nimel, et Euroopa Liidu liikmesmaade tarbijatel oleksid võrdsed võimalused teenuste ja kaupade kättesaamisel IRL Euroopas
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.
(Ülar Praakel, 2006) Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samtui ka selle pärast,et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. (L. Trunin 2005) 9 4. Energia Pärast 1973. aasta naftakriisi on Rootsi energiapoliitika vähem sõltuv naftast. Pühendutakse rohkem hüdro- ja tuumaenergiale. ( Vikipeedia, 2007) Rootsi valitsus on seadnud uueks poliitiliseks eesmärgiks luua vajalikud tingimused, et Rootsi saavutaks aastaks 2020 naftasõltumatuse. (2006 , Dagmar Lomp) ,,Kui me hakkame valmistuma praegu, on üleminek sujuv ja vähekulukas." (Mona Sahlin, 09.05.06) Rootsi arenguministri Mona Sahlini sõnul tuleb suurendada taastuvallikatest saadava energia kasutamist, nt tuuleenergia, mille hind ei kalline
summaarset survet keskkonnale ·mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil võrdleb seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste adsorbeerimiseksvajaliku maa pindalaga Ökoloogiline seljakott ·Nähtamatu" materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott on täielik materjali kulu toote elutsüklil. Kogu materjal toote valmistamisel, kasutamisel ja hävitamisel Tänapäeva energiapoliitika vead _ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja geopoliitilisi aspekte parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus, sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel oleks otstarbekas
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i t...
Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu 3 üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid
40. Nimeta hüdroenergia poolt ja vastuargumendid 41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid 42. Tegevused energia kokkuhoiuks Hea planeerimine (vältida suure energiatarbega ehitiste rajamist, retsikulatsioon) Mõistlik tarbimine Taastuvate energiaressursside kasutamine (kui on korraldatud säästlik energiavarustamine) Energiatõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL energiapoliitika suunad Säästmine ja vähendamine Üle-euroopaline energiavõrk Turvalisus ja varustuskindlus Tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon Kontaktid välisvõrkudega 44. Nimeta peamised õhusaasteprobleemid Kasvuhoonegaasid Osoonikihi lagunemine Hapestumine (happesademed) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist? Katalüsaatorid CFC tsükkel Broom Haloonid 46
Ülbusele, mis ei luba kuulata asjatundjate arvamusi. Parteide tagatubades sündivad ja hämara raha toetatud otsused tuleb tuua avalikkuse ette ning anda otsustusõigus neile, keda otsused otseselt puudutavad. Õigus kaasa rääkida olgu iga päev, mitte üksnes kord nelja aasta tagant. Igale lapsele täisväärtuslik lapsepõlv, toetame tarka tööd, toidukorv soodsamaks, tasuta kõrgharidus, võrdse töö eest võrdne palk, õiglane tulumaks, paindlik pensioniiga, arukas energiapoliitika, Eesti asukoht arengut teenima, elavdame maaelu. 4. Riigieelarve ja roll Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel. Riigieelarve täidab finantspoliitilist ülesannet ehk riigieelarve kaudu rahastatakse valitsuse programme ja ülesandeid. Riigieelarve koosnebki
reguleeriti kodus elektri kasutamist, et mitte liigselt keskkonda kahjustada. USA valitsus kehtestas isegi kiirusepiirangu, et säästa kütust. Lisaks kütusesäästmisele vähendas antud abinõu ka tuntavalt raskete liiklusõnnetuste arvu. Pakuti maksusoodustusi tuule- ja päikeseenergia kasutamisele, mis andis alternatiivenergia arengule tugeva tõuke. Veelgi enam, USA hakkas nafta šoki tõttu esmakordselt tegelema iseseisva energiapoliitika väljatöötamisega.14 Ühiskonnad ja riigid kohanevad vastavalt oludele ning praegune olukord, kus nafta hind stabiilselt tõusujoones on, peaks olema seetõttu just positiivne – inimesed sõltuvad ja saavad endale naftat lubada, kuid samal ajal on aina enam targem toota juba alternatiivset energiat. Määrav on just see, et alternatiivse energia tootmiseks kulub samuti palju fossiilkütuseid. Näiteks nii tuuleturbiinid kui päikesepaneelid vajavad valmistamiseks
41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46
Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980) 10 Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus
Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980) Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus
Palju on räägitud ka piimatoodete tarbimise suurendamisest Eesti tarbijate seas, kuid kahjuks pole see jätkusuutlik lahendus. Siseturul hinnaralli tekitamisel kaotab tõenäoliselt enim piimatootja ja võidab jaekaubandus. Piimasektorile tervikuna tähendab see aga võrreldes tänasega märkimisväärset müügitulu vähenemist. Piimatootmise arendamise puhul tuleb ka tasakaal leida kliima- ja keskkonnapoliitika ning põllumajandustootmise vahel. „Kindlasti peavad kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega käsikäes käima tõhusad meetmed põllumajandus- ja toidusektori efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust suurendavate investeeringute soodustamiseks ja bioenergeetika arendamiseks,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus konverentsil Aasta Põllumees. (Aasta Põllumees 2014) Lisaks majanduspoliitilistele teguritele on põllumajandus väga tihedalt seotud kliimaoludega- temperatuur, vegetatsiooni-periood, sademed ja nende režiim –
Muidugi on ka teistsugused alternatiiv võimalused energia saamiseks kuid Eesti tingimustes on tuuleenergia kõige sobivam. Energiakriis hetkel Põlevikivist toodetakse hetkel peamine osa meie energiast kuid põlevkivi ei ole taastuv energia ning see kahjustab meie elukeskonda. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. Sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energiatootmise intensiivsusest jätkub Eestis olevaid varusid vaid 20...50 aastaks. See aeg on piisavalt lühike, et juba täna mõelda Eesti energeetikale ka pärast põlevkivivarude lõppemist.
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid
Tihe- damini on asustatud suu- remate linnade ümbrus, eriti veel ,aga pealinnas ja selle ümbruses.Tihe- dalt on asustatud jõgede kaldad ja tasasemad alad. See tähendab,et mägised alad on vähe austatud. VI Energiamajandus 8 Tuletades meelde ,et Serbias ja montenegros leidub naftat,maagaasi kui ka kivisütt.Küllaltki tähtsal kohal on ka vee ehk hüdroenergia. 80.aastate lõpuks oli Serbia ja Montenegro energiapoliitika suunatud sisseveetavate energiaallikate piiramisele ja järjest rohkem kohaliku energia kasutamisele palju täiuslikumal viisil.Töötlemata toornaftat hakati asendama kivisöega ning järjest suuremat rõhku pandi hydrojaamade ehitamisele.Tuumaenergia arendamine ja seoses sellega ka tuumajaamade ehitamine oli tagaplaanile jäänud kuna seoses Tsernooboli õnnetusega oli nii kohalik rahvas kui ka valitsus selle vastu see on liiga eluohtlik
usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kõige põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998). Nimetatud strateegia on praeguseks osaliselt aegunud, mitut seal viidatud määrust on muudetud. EL-i metsasektori arengut puudutavad direktiivid ja määrused pole niivõrd metsapoliitikat kujundavad, kuivõrd selle elluviimist reguleerivad dokumendid. Euroopa Liidu juures tegutseb alaline
arendamise poliitika: eesmärk 3 · Infoühiskonna edendamise poliitika: eesmärk 1 Struktuurivahendite strateegia Elluviimine RES 2008-2011 raames: prioriteet 2007-2013 valdkonnad 4) Säästev keskkonnakasutus · Energiapoliitika · Keskkond · Siseturvalisus: eesmärk 3 5) Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud · Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri areng arendamise poliitika: eesmärgid 1 ja 2 6) Suurem haldusvõimekus · Kodanikuühiskond ja riiklus (Rahandusministeerium)
Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit: 12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu; 13) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes; 14) karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle; 15) 25 tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Energiapoliitika Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti energeetilise i i sõltumatuse ja j selle kaudu riikliku ii i julgeoleku j tagamine
hüdroenergia ebaühtlane geograafiline jaotumine. _ Soodsad tingimused hüdroenergia kasutamiseks on näiteks Norras (90% toodetavast elektrist). _ Eesti oludes jääb hüdroenergia osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJga 90 MW). 38 Tänapäeva energiapoliitika vead _ Tehniliste ja majanduslike lahenduste kõrval tuleb vaadata ka sotsiaalseid, eetilisi ja geopoliitilisi aspekte parem on toota liiga vähe energiat liiga hilja kui liiga palju energiat liiga vara, sest energiaprobleemide ulatust ei tunta veel piisavalt hästi oluline on säilitada energiasüsteemide paindlikkus, sest inimene ei tunneta veel kaugelt oma sõltuvust loodussüsteemidest; turvalisusriskide hindamisel
Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks
tootmise alaseid uusi äriprojekte, jne. - 14 - Riigi arengut planeerides tuleb arvestada mitmesuguseid keskkonnakaitsealaseid piiranguid ja rahvusvahelisi norme. Paljudes riikides juba kehtestatud kütuste süsinikumaks muudab peagi ka Eesti kütusteturgu.Teise programmi raames pööratigi tähelepanu inimtegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamise tehnilis- tehnoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele. Eesti energiapoliitika sõltub praegu suurel määral Läänemere-äärsete riikide energiatootmise ja -kasutuse strateegiast. Eesti peab väikeriigina arvestama, kust ja kui palju osta energiakandjaid, kui palju toota ise elektrit, kui palju müüa seda naabritele Lätile ja Venemaale, millises suunas arendada energia tootmise tehnoloogiaid. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alternatiivlahendused Eesti energiasektoris on vaja tuua laiema lugejaskonna ette. See on Eesti jaoks üks
• Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes? • Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus • Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud? • Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti • Nt. Rohelise liikumise teke ja areng Eestis ja Lätis • Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused: • Nt. Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte? Kvalitatiiv – millal valida? II • Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi
otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut. 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks. 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitse-kulude arvestamine energia hinna sisse. 4. Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja
korteriühistu juhtimisel ning ühistu poolt majandatava kinnisvara korrashoiu korraldamisel. Sertifikaat on garantiiks, et tegemist on hästi toimiva korteriühistuga. 2.6. Energiamärgis Euroopa Liidu energiapoliitikaga peavad kõik liikmesriigid rakendama abinõusid, et alandada energia tarbimist (direktiiv 2002/91/EÜ). Energiateenuseid käsitlev direktiivi (2006/32/EÜ) kohaselt peavad liikmesriigid energiapoliitika elluviimisel vähendama energia lõpptarbimist üheksa aasta jooksul 9%. Energia tarbimise olukord sarnaste klimaatiliste tingimustega riikides (elamute kütmiseks): Leedus 39%; Eestis 37%; Lätis 36% Taanis 29%; Rootsis 23%; Soomes 20% Eestis kulutatakse hoones ühe ruutmeetri elamispinna kohta aastas keskmiselt 250 – 270 kilovatt-tundi energiat ja/või kütust, Põhjamaades on see näitaja alla 150.
- EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: - Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset - Tasakaalustatud ja säästev areng - Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine - Lõimumisprintsiibile (integreerimisprintsiip) suurema õigusliku mõju andmine VI periood – algas Lissaboni lepinguga -Euroopa Ühendus kadus ja asendus Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu toimimise lepinguga -Lõimisprintsiibi laienemine, EL energiapoliitika, keskkonnakaitse, loomade heaolu EL keskkonnapoliitika eesmärgid • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parendamine • Inimese tervise kaitsmine • Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine • Meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega EL keskkonnapoliitika kujundamise kriteeriumid • Kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid
Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit: 12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu; 13) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes; 14) karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle; 15) tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Energiapoliitika Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti energeetilise i i sõltumatuse ja j selle kaudu riikliku ii i julgeoleku j tagamine
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
