Vastused Leekpunkti määramine 1. Aine leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine kuumutamisel teatud katseseadmes on gaaside tekkimine nii intensiivne, et gaasid väikese leegi lähendamisel süttivad. Põlemine toimub siiski ainult leegi tekkimisena. Kuumutamine toimub kas avatud või suletud keskkonnas. Avatud keskkonnas määratud leekpunkt on kõrgem kui kinnises keskkonnas määratud leekpunkt. 2. Leekpunkt sõltub väliskeskkonnast ja määramismeetodist 3. Kõikidel vedelatel ainetel on spetsiifiline auruõhk. Temperatuuri suurenemisel suureneb ka aururõhk. Kui aururõhk suureneb, suureneb ka auru kontsentratsioon õhus. Seega määrab temperatuur tuleohtohtliku aine auru kontsentratsiooni õhus. Leekpunkt ongi madalaim temperatuur, mille korral süüte tekitamseks on piisavalt aure 4. Igal keemilisel ainel on olemas leekpunkt. Seda on vaja teada näiteks keemiatööstuses
..200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle. Tööstuses otsustatakse leekpunkti põhjal vedelkütuse tuleohtlikkuse üle selle säilitamisel ning samuti määratakse kõrgeim lubatud eelsoojendustemp väliskeskkonnast isoleerimata mahutis. See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid
Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 7 VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE Üliõpilased Matrikli nr.-d: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti
Regina Feldman 14xxxx TT Volkswagen (VW) Polo V 6R Polo V 1.4 16 V (2009 - ) Õlid ja vedelikud valisin aadressil www.kroon-oil.com , kus programm valis just minu auto jaoks välja kõige sobivamad õlid ja vedelikud. Kroon oil õlisid ja vedelikke saab ka Eestis osta. Mootor CGGB, CDDA Mootoriõli - HELAR SP 5W-30 LL-03 Helar SP 5W-30 LL-03 on sünteetiline, kütust säästev Low SAPS mootoriõli. Õli sobib ka nendele autodele, millel on tahkete osakeste filter. Helar SP 5W-30 LL-03 sobib mõlemale mootorile, nii bensiini- kui ka diiselmootorile. Mootorõli omadused: - kütust säästev - laiendatud õlivahetusintervall (tavaliselt tuleb vahetada iga läbitud 15000km järel või siis 12 kuu pärast; kuid võib ka iga 30000km/24 kuud) - sujuv külm start - pi...
teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88
teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88
leegitsemine, hõõgumine, plahvatus. detonatsioonile põlemine ehk plahvatus- Plahvatused on väga kiired kõrge-rõhuga süsivesinike või gaaskütuste põlemisprotsessid keemiliste reaktsioonide tulemusel. 43. Mida kirjeldavad bensiini kvaliteedinäitajad- faktiliste vaikude sisaldus ja induktsioonperiood? keemilist sisaldust. 44. Nimetage diislikütust iseloomustavaid kvaliteedinäitajaid. tihedus, tsetaaniarv, kinemaatiline viskoossus, määrimisvõime, leekpunkt, hägustumispunkt, külmafiltri ummistuspunkt, väävlisisaldus, vee ja tahkete osiste sisaldus, oksütatsioonistabiilsus. 45. Kuidas jaotatakse päritolult ja kasutusotstarbelt diiselmootoreid? päritolult: fossiilset päritolu, taimsetest või loomsetest õlidest toodetud; kasutusotstarbelt: kiirekäigulised, keskmisekäigulised, aeglane diisel 46. Mis eesmärgil erimärgistatakse diislikütust ja kerget kütteõli? Erimärgistatud
1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel. Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel.
Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks.Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud aine laguproduktid gaasid, aurud võivad samuti nagu vedelike aurud süttida leegiga
Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks. Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel
Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse 37.8oC vette. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8oC. Mida suurem see on, seda intensiivsemalt vedelik aurub ja seda kõrgem on naftasaaduste loomulik kadu veol. 41. Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga? 42. Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga? Leekpunkt (flashpoint)üks tähtsamaid naftasaaduste tuleohtlikkuse näitajaid. Kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub vedeliku pinnalt nii palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis süttib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse erinevaid standardeid (STTM. DIN, IP, ISO). Leekpunkt sõltub õhurõhust ja keskkonna hapnikusisaldusest. 43. Mis on COW (crude oil washing)?
võivad mõned diislikütused ka -15..-20 C juures hanguda ja võtta sültja kuju. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 3. Määrdeõlid. Määrdeõlideks nimetatakse kõiki toatemperatuuril vedelaid määrdeaineid. Nad valmistatakse kõrgemalt keevatest naftafraktsioonidest, millele on lisatud mitmesuguseid manuseid, et omadusi parandada. On ka taimse või loomse päritoluga määrdeõlisid või nende segusid naftasaadustega. Määrdeõlide puhul määratakse alati leekpunkt. Selleks kuumutatakse õli ja uuritakse, millisest temperatuurist alates õlist eralduvate aurude ja õhu sega süttib, süütamiseks kasutatakse seejuures väikese põleti leeki. Leekpunkt on väga oluline määrdeõlide tuleohtlikkuse selgitamisel, kuna määrdeõlid kuumenevad töötades sageli küllalt kõrge temperatuurini. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) Mootoriõlid Mootoriõlid on määrdeõlidest kõige tähtsamad. Nende põhieesmärk on vähendada
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus
temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine optimaalselt ja seal on temperatuur kõige kõrgem, leeki ümbritseb vaevu nähtav kollakas osa.
Sissejuhatus Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vee...
süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril Väga tuleohtlik: ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, ilma et lisanduks energiat, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on väga madal (Alla 21 C), või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase. Mürgised: ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse. Väga mürgised: ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes
seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni. Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures. Pärast kuivatamist uuritasin mõlema saadud nitrotselluloosvati lahustuvust ja põlemist ning määratasin leekpunkt. Lahustuvuse uurimiseks pannasin osa nitrotselluloosvatti kuiva katseklaasi ning lisasin 2ml etanooli ja dietüüleetri segu 1:3 . Nitrotselluloos esialgu pundub ning seejärel moodustub kolloidne lahus. Lahus valasin kuivale klaasplaadile, kus pärast lahusti aurustumist moodustub kile. Põlemise uurimiseks viiasin tiigeltangidega gaasipõleti leegile võimalikult lähedale kordamööda kolloidiumist tekkinud kilet nitrotselluloosvati kujul ja tavalist vatti ( tselluloosi ). Proovid
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavu...
Tootmine Metanooli saab kõige lihtsamini orgaanilist materjali kääritades, triviaalnimetus ,,puupiiritus" tulebki nimelt sellest, et üks esimesi viise metanooli toota oli seda puidust destilleerida. Tänapäeval sünteesitakse metanooli katalüütiliselt vesinikust ja süsinikmonooksiidist. Metanooli kasutatakse tööstuses formaldehüüdi, äädikhappe ja muude kemikaalide edasise tootmise algainena. Metanooli põletamine Metanooli on võimalik ka põletada, leekpunkt on 9-11 kraadi ja isesüttimistemperatuur umbes 440 kraadi juures. Metanooli leek on läbipaistev ja peaaegu nähtamatu. Järelikult on metanooli võimalik kasutada ka kütusena (kütteväärtus 22.7 MJ/kg). Kütusena kasutamise poolt räägivad suhteliselt vähesed ja ohutud heitegaasid (süsihappegaas, formaldehüüd...) võrreldes muude laialdaselt kasutatavate kütustega. Metanool on ka kergesti biolagunev, olles
sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41. Miks on väävel kütuses kahjulik lisand, aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada? 42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46
Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul. Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus reageerib tormiliselt tugevate oksüdeerijatega.
Pakkida 20 L 3-aminopropeeni sobivasse pakendisse Aineregistri kasutamine (INDEX) 3-Aminopropene, see - 6.1 2334 Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Ei ole Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm) Võrrelge ohutuskaardil 14. lõikes olevat viidet IMDG koodeksile ja käesoleva ülesande punktis 1.1 saadud tulemust (UN number, õige veonimetus (PSN), ohuklasse ja pakendusrühma). IMDG koodeks: UN2334, ALLYLAMINE cl 3(6.1) PGI Ohutuskaart: UN2334, ALLYLAMINE, cl 3+6.1, PGII Ohutuskaarti kasutamine FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits...
määrusega nr. 2658/87 EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta seisuga 01.01.2002. aastal kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele kaubakoodidele 27 10 11 41, 27 10 11 45, 27 10 11 49. Mootoribensiinide üldiseloomustus: 1. Kergesti aurustuvad (kõige kergemini lenduvad fraktsioonid) 2. Tihedusega 15 kraadi juures 700...780 kg/m3 3. Kergvoolavad 4. Kergsüttivad leekpunkt alla 0 kraadi 5. Eripõlemissoojusega 43,1...45,2 MJ/kg 6. Vees lahustumatud 7. Enamasti värvuseta, läbipaistvad ja selged 8. Tugeva, ainult neile omase lõhnaga vedelikud 8. Mootoribensiinide koostis: Destillatsioonikarakteristikud: mootoribensiinid keevad temperatuurivahemikus 40... 200 kraadi. Keemiline koostis: 1. Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500 · Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid
Mis on kaubapall? Milliseid kaupu veetakse pallides? Mis on kiudlast? Nimeta levinumaid kiudlaste? Mida teha, kui tükklast lossimisel on kauba saatja ja laeva poolne lossitavate ühikute lugemine andnud erinevad tulemused? Nimetage enamveetavaid vedellaste (vähemalt 5)? Mida peetakse silmas termini "kerged naftasaadused" all? Mida peetakse silmas termini "rasked naftasaadused" all? Mis on Reidi aururõhk, milleks seda mõõdetakse? Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga? Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga? Mis on COW (crude oil washing)? Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi saadakse? Mis on tankide tühik (ullage)? Mis on vedelikpesur (scrubber)? Mis on LNG, kuidas seda saadakse? Mis on LPG, kuidas seda saadakse? Nimetage enamveetavaid gaasilaste (vähemalt 3)? Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi? Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb?
kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud). Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides jne
märgistage see vaat nõuetekohaselt. 2.1 Pange konteinerile vajalikud märgid, ka siis, kui teie ainet A sinna ei saa pakkida, põhjendage miks ei ole võimalik? 2.2 Kirjeldage konteineris olevaid ohtlikke kaupu (aineid): - ÜRO tunnusnumber, - õige veonimetus (PSN) koos vajaliku täpsustusega, - ohuklass, - lisaoht või -ohud (kui on määratud), - pakendusrühm, - leekpunkt (kui on toodud veerust 17), - kirje MARINE POLLUTANT, kui veerus 4 on täht ,,P", - kogus kg või L ja - pakendi tüüp või viide pakkimisviisile. Aineregistri kasutamine (INDEX) 200kg Ammonium bichromate/ammonium dichromate - 5.1 1439 IMDG koodeksis 5.osas UN No. on 1439. Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17)
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ PCB-d Keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Katrin Koppel Kuressaare 2011 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................................3 PCB-de omadused........................................................................................................3 Oht looduskeskonnale ja inimesele...............................................................................4 Kuidas mitte olla ohver..................................................................................................5 Kasutatud allikad...........................................................................................................6 Sissejuhatus PCB-d ehk polüklooritud bifenüülid on väga püsivad ja mürgised keemilised ühendid. PCB-sid sünteesiti esimest korda juba 1881 aastal ja tööstuslikult alustati nende ka...
d kus d on vedeliku erikaal kas 60 °F/60 °F või 15 °C/15 °C juures. Toornafta jaotatakse API suuruse järgi kolme klassi: - kerged, API>37 - keskmised, API 32...37 - rasked, API <32 Toodud piirid ei ole kindlad. Näiteks Arabian Light tüüpi toornafta API on 34, kuid see loetakse kergeks toornaftaks. Erikaal saadakse vedeliku kaalu võrdlemisel vee kaaluga. Üheks tähtsamaks naftasaaduste tuleohtlikkuse karakteristikuks on leekpunkt (flash point). See on kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub produkti pinnalt nii palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis sütib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse mitmesuguseid standardeid: ASTM, DIN, IP, ISO. Üldiselt kasutatakse nn. suletud nõu meetodit (closed cup, lühendatult c.c.). Põlevvedelikud jaotatakse leekpunkti järgi rühmadesse.
Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. · Lakibensiin- on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid süsivesinike sisaldav nafta destillaat ja bensiini fraktsioon.Lakibensiin orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on suhteliselt madal leekpunkt. · Ligroiin- ehk toorbensiin on fraktsioon, mis saadakse nafta esmasel destilleerimisel. Kasutatakse näiteks traktorite kütusena, lahustina ning mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna. · Naftaõli- on üldnimetus naftast toodetud mineraalõlidele. Naftaõli saadakse nafta destilleerimisel ja rafineerimisel. See on suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu.Naftaõli
Destilleerub 340 °C juures, talvine mahu% 95 Viskoossus 40 °C juures EN ISO 3104 suvine mm2/s 2,00...4,50 talvine mm2/s 1,50...4,00 Määrimisvõime m 460 EN ISO 12156-1 Oksüdatsioonikindlus g/m3 max 25 EN ISO 12205 Leekpunkt °C üle 55 EN ISO 2719 Hägustumispunkt EN 23015 suvine °C ei normita talvine °C max -16 Filtreeritavuspunkt EN 116 suvine °C max -5
Põlemiskoormus alla 300MJ/m2, nt metallilaod 2. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega · Tuleohtlikud toimingud: Tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse süttivaid ja kiiresti soojust eraldavaid materjale, põlemiskoormus 300- 1200MJ/m2, nt trükikoda, puidu- ja mööblitööstus Käsitletakse põlevvedelikke, mille leekpunkt on üle 55C või gaasid/tolmud vähese tuleohuga, nt saetööstused, põlevvedelike laod Käsitletakse tehnoloogilises protsessis tuleohtlikke aineid, nt autoremondi hooldusjamad, elektroonikatööstus Käsitletakse ja ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal, nt trükikojad, tahkete materjalide laod 3. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu on veel plahvatusoht
Võivad jõuliselt reageerida üksteise, vee ja teiste ainetega, lekkinud ained võivad tekitada sööbivaid aurusid, oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Klass 9. Siia klassi kuuluvad ained, mis võivad transportimisel põhjustada ohtu, kuid oht ei sobi eelnevatesse klassidesse. Näiteks kuuluvad siia elupäästeseadmed, mis eraldi transportides võivad löögist aktiveeruda ja olla seetõttu ohtlikud (turvapadja täispuhumisseaded). Samuti kuuluvad siia ained, mille leekpunkt on nii kõrge, et tegemist ei ole tuleohtliku vedelikuga samas aga keskkonnale ohtu põhjustab aine ikka. Samuti kuuluvad siia klassi ained, mida veetakse kõrgel temperatuuril näiteks sulas olekus tahke aine, sulatatud metallid, sulatatud soolad või tee töödel kasutatav tõrv. Nende ainete puhul on ohuks siis kõrge temperatuur, mis võib põhjustada põletusi. Põletuste oht, tuleoht, plahvatusoht, oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile.
aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked osised) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID Kütusesüsteem on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem.
fraktsioon, seda rohkem on molekulis süsiniku aatomeid) Diiselkütuse fraksioonid on kerged, nad aurustuvad 250°C. Selliste kütuste põlemisel tõuseb kiiresti Pz ja põlemis kvaliteet on hea. Fraktsioonid, mis aurustuvad üle 250°C nimetatakse rasketeks fraktsioonideks, neid on pihustites raskem pihustada ja põlemisel tekib tagi ja nende aurustamiseks on vaja kõrgemat temperatuuri. Bensiinide kerged fraktsioonid 50 – 150 kindlustavad mootori käivituse ka külmasolekus. LEEKPUNKT See on temperatuur, mille juures kütuseaurud segunenult õhuga plahvatavad põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt.
Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Linaõli pressitakse lina seemnetest ja kasutatakse värvide valmistamiseks, puitpindade
keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa
Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus · E plahvatusohtlik (explosive) kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tuöega · F väga tuleohtlik (higlyflammable) kemikaal võib süttida kokkupuutes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka pärast süüteallika eemaldamist. Ohtlike kemikaalide sümbolid · F+ eriti tuleohtlik vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad · O oksüdeeriv (oxidizing) kemikaali reaktsioon teiste ainetega, eriti tuleohtlik. · N keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment) kahjustab väliskeskkonda (floora, fauna) Kemikaalide käitlemise riskilaused · R1 kuivalt plahvatusohtlik · R2 plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise või lahtise tule korral · R9 plahvatusohtlik segunemisel süttiva ainega · R20 kahjulik sissehingamisel · R22 kahjulik allaneelamisel
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
Ei ole soovitav lisada sünteetilist õli mootorisse, mis töötab täismineraalõli või AD-õliga. NB! Igasugune eri tüüpi õlide omavaheline segamine on äärmiselt kahtlane! Õli vahetusel jälgi kindlasti tootjatehase poolseid ettekirjutisi! Mootori õlide hindamine toimub järgmiste parameetrite abil: a) viskoossus (viscosity), b) viskoossuse indeks (viscosity index), c) voolavus (gravity API), d) värvus (color), e) hangumistemperatuur (pour point), f) leekpunkt (flash point), g) koksiarv (carbon residue rating); h) pindmärgumine (surface wettings), i) värvus. Vähendab hõõrdumist Liikuvate pindade vahelise hõõrdejõu vähendamiseks suunatakse nende vahele õli kile, mis märgab tööpindu ja täidab nendel asetsevaid lohke ning auke. Edasine tööpindade vaheline hõõrdetakistuse suurus sõltub õli viskoossusest ja pindade vahelisest lõtkust. Jahutab tööpindasid Õli on tihedas kokkupuutes liikuvate detailidega ja imeb endasse osa
E plahvatusohtlik (explosive). Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega. F väga tuleohtlik (highly flammable). Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga. Tahke aine, mis võib kergesti süttida pärast otsest kontakti süüteallikaga ja mis jätkab põlemist ka pärast süüteallika eemaldumist. Gaasis võivad süttida toatemperatuuril. F+ Eriti tuleohtlik (extremely flammable). Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad. O oksüdeeriv (oxidizing). Kemikaali reaktsioon teiste ainetega, eriti tuleohtlikega, toimub eksotermiliselt. N keskkonnale ohtlik (dangerous for the environment). Kahjustab väliskeskkonda (floora, fauna). 47. Mis on REACH? 18. Detsembril 2006 võttis Euroopa Ühendus vastu uue kemikaale reguleeriva määruse kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine
Põlemise juures tuleb mõista veel kolmandat olekut – pooltahket. Põlemine võib olla homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür
· Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. · C sööbiv. Kahjustab eluskudet, millele satub. · Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus · E plahvatusohtlik · Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega. · F väga tuleohtlik · Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga. · Gaasid võivad süttida toatemperatuuril. · F+ eriti tuleohtlik · Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad. · O oksüdeeruv · Kemikaali reaktsioon teiste ainetega , eriti tuleohtlikega toimub eksotermiliselt. · N keskkonnale ohtlik · Kahjustab väliskeskkonda. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus · Kui kasutatakse rohkem kui üht ohusümbolit, siis · Sümbolid T ja T+ teevad sümbolid C1 Xn ja X1 kohustuslikuks
Ohutunnused ohtlike kemikaalide pakenditel Plahvatusohtlik E _ ained, mis võivad reageerida eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad plahvatada leegi, löögi, hõõrdumise, kuumutamise või mõne muu põhjuse tõttu Oksüdeeriv O _ ained, mis võivad kokkupuutel teiste kemikaalidega põhjustada suurel hulgal soojust eraldava reaktsiooni Tuleohtlik F Eriti tuleohtlik F+ _ F - vedelad ained, mille leekpunkt on vahemikus 21 °C 55 °C _ F+ - vedelad ained, mille leekpunkt on alla 0 °C ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 °C, ning gaasilised ained, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril Mürgine T Väga mürgine T+ _ mürgised kemikaalid ained, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse
Dünaamiline viskoossus iseloomustab õli kihtidevahelist liikumistakistust, st. sisehõõrdumist. Kinemaatilise viskoossuse määrab aeg, mis kulub etteantud õlikoguse väljavoolamiseks anumast kapillaartoru kaudu. Viskoossus oleneb õli temperatuurist ning temperatuuri tõustes viskoossus väheneb, st. õli muutub vedelamaks. Lisaks viskoossusele iseloomustavad õlisid veel sellised näitajad nagu leekpunkt, hangumistemperatuur, oksüdatsioonikindlus, happearv, lisandisisaldus. Lihtsaim veerelaagrite määrimise moodus on nende paigutamine õlivanni. Seejuures ei tohiks õlitase ulatuda üle alumise veerekeha keskme, sest kõrgema nivoo puhul suurenevad energiakaod; selle tagajärjel kuumeneb kogu õlitase laagrisõlm ja väheneb õli viskoossus. Määrde püsimise ja tolmu, vee jms. eemalhoidmise jaoks tuleb laagrisõlmed tihendada
Tasub ... --40 °C. Talveks sobivad õlid, mille hangumistempera- aga meeles pidada, et organismi sattunud plii sealt ei tuur ei ületa--25 °C. lahku ja ajapikku kogunedes põhjustab aastaid hiljem L e e k p u n k t on temperatuur, mille juures õhuga segu- raske haigestumise. nenud õliaurud kokkupuutel lahtise leegiga süttivad. Tankimisel tuleb alati seista tuulepealsel küljel, et väl- Mida kõrgem leekpunkt on, seda parem. Madala leekpunk- tida bensiiniaurude sissehingamist. Suuga ei tohi hoopiski tiga õli põleb silindriseintelt hõlpsasti ara ja suurendab bensiini voolikust välja imeda. Kui etüülitud bensiin satub seega kulumist. Mootoriõlide leekpunkt on 16 0 . . . 200 °C kätele või muudele katmata kehaosadele, tuleb neid kõhe (transmissiooniõlidel 95 ... 180 °C). pesta vee ja seebiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
