Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3)
FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni)
murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida ja muld hapestub. Tugevalt happelises mullas ilmuvad ka taime juurtele toksilised alumiinium ja mangaan. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremii kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutavad mineraalväetisi, mis muudavad mulla happelisemaks. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. Raskmetallid mullas Toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid on elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Tinglikult toksilised on sellise raskmetallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ning suuremates kogustes muutuvad mürgisteks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad ehk ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas. Turvasmullad- üheltpoolt koosneb turvas orgaanilisest ainest, mis
juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni. Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda: § metallurgiatööstusest § autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest
kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud
fenoole looduskekskkonda. Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised fenoolid, kloororgaanilised pestitsiidid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d). Ohtlikud ained võivad keskkonnas esineda looduslikult või sattuda sinna inimtegevuse tulemusena.
sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape.
valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust. Raskemetallid Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi). Lahustumisprotsess Mis juhtub lahustumisel aineosakestega? Vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini
vihmaussid) 4. mulla makrofauna ( mullasse kaevuvad imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE on põhjustatud mullast pärit toitainetest, mis on saagiga ära viidud · FÜÜSIKALINE
kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega,ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*
kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine) Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat, millest ossa suundub maapinnale ning atmosfääri alumistesse kihtidesse, andes soojust tagasi. Kasvuhoonegaasid on CO2, CO, CH4, H2O, NO, O3 Väetiste liigtarvitamine- väetiste liigtarvitamisel satub väetis veega(põhjavesi, ojad, sademed) veekogudesse. Selle tagajärjel suureneb toitainete kogus vees, mis põhjustab taimede kiiremat ning tugevamat kasvamist, mis omakorda viib veekogu kinnikasvamiseni. Raskmetallid-raskmetallid on äärmiselt mürgised. Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad
Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine. Kivisöe, ka kütteõli põletamisel eraldub õhku niklit, vanaadiumi ja tsinki. 3.2. Tööstus Tööstuses kasutatavad värvid võivad samuti sisaldada kaadiumi, kroomi, pliid ja tsinki. Raskmetallid võivad levida värvi pihustamisel ja vana värvi eemaldamisel. Kroomiühendeid sisaldavad paljud pigmendid, mida kasutatakse pürotehnikas, neid lisatakse puidu säilitusvahenditele ja korrosioonivastastele vahenditele. Keevitamisel ja galvaanikatöödel, samuti kasutatud patareide töötlemisel võib õhku sattuda kaadiumi, pliid, tsinki, vaske jt raskmetalle. 3.3. Liiklus Ka liiklus on oluline raskmetallide saasteallikas. Raskmetallid kuuluvad
Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
PVC stabilisaatorid kütuses Kiirguskaitse Sigaretid Klaasi ja emailitööstus Liha (maks, neerud) Haavlid, kuulid NiCd batareid Kaablikatted 20% Väetised Akud 45% Elektroonikas Keemiatööstus Tuumareaktorite reguleervardad Vanad torustikud Organismi jõudmine Raskmetallid ladestuvad veekogudes Atmosfääri kütuste ning jäätmete põlemisel, tööstusest, tarbeesemetelt. Organism omastab mõlemaid aineid hõlpsasti sigaretisuitsust Pinnasesse kütustest (püsib seal kaua), puhtimisvahendid, väetised jmt. Cd Leidub palju nt seentes ning igasuguses taimtoidus P.S. Pliid tekib koguaeg juurde! Mõju kõik sõltub doosist Raskmetallid kumuleeruvad organismis Kantserrogeenid, mutageenid Akuutne ja krooniline mõju
happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Enamik põlukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremini, kuna saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente. Happeliste muldade muutmine aluselisemaks toimub lubiväetistega. Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda mullatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Mulla pindala väheneb pöördumatult inimtegevuse tagajärjel. Väärtuslikku viljakat mullamaterjali üritatakse küll teisaldada ja paigutada teise kohta, kuid sellest hoolimata
Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv Enamik metallide tüüpilisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest
Turneri X sündroom: sekundaarseid sugutunnuseid pole, steriilsed Mutatsioonide tekkepõhjused organismisisesed väliskeskkond vead replikatsioonil, mutageenid mitoosil, meioosil keemilised füüsikalised radioaktiivne benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel
Seega, ained võivad oma omadusest lähtuvalt jaotuda erinevalt: ·DDT kui väga rasvlahustuv aine ladestub rasvkudedesja sellest tulenevalt kiire kaalukaotus võib vabastadaerinevaid rasvlahustuvaidvõimalikke toksikanteningseega tervisele suhteliselt kahjulik olla ·Plii (Pb) on raskmetall, mis ladestub luudes ning võib seal aastakümneid püsida enne võimalikku vabanemist ·Hõbe (Ag) on raskmetall, mille akumuleerumist nahakoes on näidatud mitmetes uuringutes ·Mitmed raskmetallid nagu kaadmium, plii, elavhõbe on näidatud akumuleeruvat inimese juustes (samuti üks tee toksilise aine kehast väljaviimiseks) BIOAKUMULATSIOONprotsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon BIOKONTSENTRATSIOONerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõiveesabsorp tsioon ekskretsioon
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku
· Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad. · Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. · Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks
peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed leelismetallid Na, Li, K
peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed – enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed – leelismetallid Na, Li, K
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokee...
Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire
4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad diamagneetilised: vask (Cu), tina (Sn)- ei magneetu, tõukuvad magnetist Metallide keemilised omadused.
Au KOLLANE · TAHKED AINED ERAND: · KÕVADUS Hg VEDELIK PEHMED KÕVAD · MAGNETISEERITAVUS (Fe, Co ja Ni) SULAMISTEMPERATUUR KERG- JA RASKSULAVAD W Cr Fe Cu Al Mg Zn Pb Sn Hg C0 3400 1890 1540 1083 660 650 420 327 232 -39 rasksulavad kergsulavad TIHEDUS (KERG- JA RASKMETALLID) Ir/Os Au Hg Pb Ag Cu Fe Sn Al Mg Ca Na K Li q 22,5 19,3 13,6 11,3 10,5 8,9 7,9 7,3 2,7 1,7 1,6 0,97 0,86 0,53 g/cm3 raskmetallid kergmetallid KAS OSKAD VASTATA? MILLEST ON TINGITUD METALLIDE ISELOOMULIKUD OMADUSED? MIKS EI OLE ÜKSKÕIK, MILLIST METALLI KASUTADA? MIKS KASUTATAKSE PUHASTE METALLIDE ASEMEL ENAMASTI METALLIDE SEGUSID (SULAMEID)? III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI
higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on
Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel. Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur
toores tomat põhjustada pea- ja poest ostetud kartuleid. kõhuvalu Seenemürgitus Mürgised seened Mao, soolestiku ja Korja ainult seeni, mida närvisüsteemi sa tunned. häired Muud Toitu sattunud Erinevad Eelista puhast toitu, mürgitused raskmetallid, mürgitusnähud pese korralikult taimekaitsevahendi aedvilju, ära hoia toitu d vask- ja tsinkanumates USSTÕVED Solgetõbi Solkmemunad Isutus, iiveldus, Täita hügieenireegleid. süüakse sisse kõhuvalu pesemata käte, aedviljade jms kaudu
koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on lülisammast. erituselundid, mis tagavad uriini
Maailmas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape.
(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises. Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning
Muldade hapestumine Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskemetallid mullas Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud
Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Põhjasetted Reostusained Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Keemilised mürgid Raskmetallid Bakterid Happelised ühendid Toidukäitlemise Keemiline saaste jääkproduktid Väetised Puudelt ja põõsastelt Muda äravool eraldunud osad nende ehitusplatsidel, puude vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus
Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid(ei ületa 327 C)Li,Sn,Pb -kesksulavad metallid ja sulamid(üle 327,alla 1539C)Mn,Cu,Ni,Ag -rasksulavad metallid ja sulamid(üle 1539C)Ti,Cr,W Alumiiniumsulamid Jaotatakse lähtudes töödeldavusest ja termotöötlusest järgmiselt: a)Al.deformeeritavad sulamid-liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: 1)sulamid,mida termotöötlusega ei tugevdata(mt
Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600 Nikkel 8880 Vask 8930 Raskmetallid Molübdeen 10 200 Hõbe 10 500 Plii 11 340 Elavhõbe 13 550 Kuld 19 320 Volfram 19 400 Plaatina 21 400 Tabel 1.3. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad
füsioloogiline toime, keemilised omadused, tähtsamate ühendite tootmine. 10. IIA rühma keemilised elemendid. Aatomi ehitus. Keemilised omadused, füsioloogiline toime tähtsamatel ühenditel. Lubjakivi, dolomiit, marmor, paas, kips jt. tähtsamad IIA rühma elementide ühendid. Vee karedus ja selle kõrvaldamine. Ioniitmeetod. 11. Alumiinium, tina, plii, elavhõbe jt raskmetallid ning keskkonnaohtlikud elemendid (Cd, Bi, As, U, Zn,Cu) Eesti keskkonnas. Elementide levik, füsioloogiline toime. Sattumine loodusesse (tehnoloogilised protsessid). 12. Mittemetallide keemia: Vesinik ja hapnik. Vee molekuli polaarsus, vesi kui lahusti, lahustuvus ja seda mõjutavad tegurid. Vee füüsikalised ja keemilised omadused. Korrosioon ja oksüdatsioon. 13. Lämmastik, fosfor
kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Levinumad raskmetallid on Kuld, Arseen, Kaadmium, Koobalt, Kroom,Vask , Elavhõbe, mangaan, Nikkel,Plii , Hõbe, Tina ja Tallium. Kergmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on väiksem kui 5000kg//m³. Levinuimad kergmetallid on Naatrium, Kaalium, Magneesium, Skandium, Titaan. Metallid on üldiselt kõvad. Kõige kõvem on Kroom ja Molübdeen (neid kasutatakse kivipuuride otsas sulami valmistamisel) ja pehmed on näiteks Liitium ja Naatrium (saab noaga lõigata). VIIIB
2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Metallid 4. Mis on legeerteras? Kirjeldage ühe legeerelemendi mõju terase omadustele. Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks. Legeerivateks elementideks on ntks Cr, Ni, Mn, Mb, V, W, Co, Si. Volframi lisamisel terasele reageerib W süsinikuga ning selle tulemusena suurenevad terase kõvadus ja tugevus
rasvas lahustuvad, raskesti lagundatavad. Kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Laanemere kaladest on dioksiini tottu murgised ule 7 aastased suured raimed ja heeringad. Raskemetallid Metallilised elemendid, mille tihedus on 5 g/cm3 Ag, As, Au, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskkonna suhtes on ohtlikumad: As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu. Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid organismide suhted (lad. co koos, actio tegevus). Liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. Liikidevahelised suhted eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm.
8. Millised on materjali plastsusnäitajad? Katkevenivus ja katkeahenemine 9. Mis on löökpaindeteim? Mis on selle katse eesmärk? Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises pendellöömikuga ja purustustöö või löögisitkuse määramises 10. Missuguseid materjale katsetatakse tavaliselt survele ja miks? 11. Metallide ja sulamite liigitus: - Koostise järgi - Tiheduse järgi Kergmetallid, keskmetallid, raskmetallid - Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad,rasksulavad ja kesksulavad 12. Loetlege kristallvõre tüübid Primitiivsed Tahkkesendatud Heksagonaal Kuupvõred Tetragonaalvõred 13. Mis on polümorfism? Kui ühel ainel võib olla rohkem kui 1 kristallvõre 14. Mis on isomorfism? iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel 15. Mis on kristalliseerumine
TAHKE ... Vee tihedus on 1,0 kg/dm3 ehk 1,0 g/cm3. 5)Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetreid. 6)nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Neid seostatakse eelkõige keskkonna saastumise ja toksilisusega. Levinumad raskmetallid on arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), mangaan (Mn), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn) ja tallium (Tl), nende lubatud sisaldused nt. merevees ja emissioonid loodusesse on seadusega reguleeritud. Mõned neist elementidest (Cu, Co, Mn, Cr) on inimestele väikestes kogustes vajalikud, näiteks ainevahetuses. Veelgi väiksem osa keha massist on ultramikroelemendid ehk jälgelemendid. Nendeks on metallid, mis osalevad metaboolsetes reaktsioonides vaid
maailmas, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nafta ja teiste fossiilkütuste põletamine energiamajanduses, tööstuse ja transpordi areng, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine jm. tõid kaasa happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemise, mürkkemikaalide kuhjumise meie toidulaual jpm. Keskkonnamürgid kanduvad kaugele ja püsivad kaua. Genfi konventsioonis käsitletud keskkonnamürgid püsivad orgaanilised ained (POSid) ja raskmetallid (Pb, Hg, Cd) on väga püsivad ning kuhjuvad seetõttu ökosüsteemides ja elusorganismides, kahjustades elutähtsaid organeid, ainevahetust, immuun- ja närvisüsteemi, paljunemist jm. Paljud POSid on inimese leiutatud ja leidnud kasutust nii taimekaitsevahenditena kui ka tööstuses. Saastatus Saastatuse all peetaske silmas erinevate keskkondade, sealhulgas elusorganismide saastumist
Tertsiaarstruktuur moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. See kannab gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist e. Kvaternaarstruktuurist. Sellist nähtust, kus valk kaotab esmat kolmandat järku struktuuti ja seejärel teist järku struktuuri, nimetatakse denaturatsiooniks. Seda võivad põhjustada kõrge temperatuur, mehhaanilised tegurid (vahsutamine), happed, raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus. Peptiidsidemed ei katke ning säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon, kus valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur võivad taastuda. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist). Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon.
pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire, taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid. Erosiooni põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport, ehitus- ja kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja
Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kasutatud kirjandus: www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine www.google./images
Muldade erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine-protsess,mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid. Mulla kaitsmise võimalused: Terrassid, tuulekaitse ribad. Niisutamine, väiksemad põllud. Õige maakasutus. MÕISTED Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Mullatekketegur-teguri,mille toimel on kujunenud muld. Mulla mineraalne osa-mulla on kus on mineraalid.
vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört
annaabi.ee 
