LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures TOKSILISUS Orgaaniline elavhõbe Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg ) Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv (LD50 3050mg/kg metüülelavhõbekloriid) Tekitavad aju, maksa ja närvisüsteemi kahjustusi 1956.a Minamata haigus 1997.a Karen Wetterhahn Orgaaniline plii Tetraetüülplii (LD50 2 mg/kg) Imenduvad väga lihtsalt läbi naha ja hingamiselundite ning põhjustavad jäädavaid kesknärvisüsteemi kahjustusi TOKSILISUS Orgaaniline raud Karboksüülhemoglobiin vingumürgitus Orgaaniline tina
tasakaalutuse, muutustega aju struktuuris ning südamehaiguste ja diabeediga. Ka juhul kui kogused on väga väikesed, jäävad need siiski kõrgemaks östrogeeni loomulikust konsentratsioonist organismis. Kanada oli maailma esimene riik, kes kuulutas bisfenool A toksiliseks aineks, mis kujutab endast riski inimese tervisele ja keskkonnale (Lock & Lock). Tabel 1 Toksilisuse andmed TD50 > 1000 mg/kg/päevas närilised LD50 (nahaalune süst) 841 mg/kg keha mass rott LD50(intravaskulaarne süst) 35.26 mg/kg keha mass rott MÕJU KESKKONNALE Tegemist on looduses mitteleiduva ning kehas östrogeenina käituva kemikaaliga (Loodustohter, 2014). Bisfenool A mõjub negatiivselt vees elavate organismide paljunemisele, kasvule ja arengule. Kalade kokkupuude bisfenool A pikendab sugurakkude küpsemise perioodi ning isastel kaladel halvendab spermi kvaliteeti
Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Toon siinkohal vaid mõne näite pestitsiididena kasutatavate ainete mõjust. Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega.
Hüperaktiivsus) Plii inimese kehas: päritolu Soovitatav Cd nädaladoos on max 2,5 g kehamassi kilogrammi kohta. Pb lubatud kontsentratsioon joogivees on 10 g / L Näide: Org. ühendid: tetraetüülplii oral rat: 1,2 mg/kg LC50 inhalation rat: 850 mg/m3 LD50 intraperitoneal rat: 850 mg/kg LD50 (,,kehaõõnsusesse") intravenous rat: 14,4 mg/kg (süstimine) Surmaga lõppenud mürgistuste korral on inimeste verest leitud rohkem kui 1 mg Pb /l Näide: Cd mõju inimesele Kaadmiumi tase vastavalt veres ja uriinis: Krooniline mürgitus: 2550 g/L ja 2575 g/g creatinine, Akuutne mürgitus: 10003000 g/L ja 100400 g/L Muu mõju keskkonnale Akumuleerub veeorganismide kehades ning pinnases. Koorikloomadel tekib nõrkadel toosidel mürgistus
Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tarvitatakse, võivad mõnekümnegrammistes kogustes olla mürgised, nagu keedusool ja enamik maitseaineid. Samuti on suuremates annustes mürgised peaaegu kõik ravimid. Seega teravat piiri mürgiste ja mittemürgiste ainete vahel pole. Üks tähtsamaid suurusi, millega igasuguse aine mürgisust saab kvantitatiivselt iseloomustada, on surma põhjustav annus. Seda tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta. Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi
Krooniline toksilisus, kestev mürgisus toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. Litosfäär e. maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. LD50 ehk surmav doos (lethal dose), on standardne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv kõrvetava maitsega tuleohtlik vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool
bakterid Clostridium botulinum, (aga ka C. baratii ja C. butyricum). Mürgil on seitse alatüüpi, mida tähistatakse tähtedega A kuni G. Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides. (Ühe grammiga saab tappa miljon 100-kilost inimest). Glüfosaat on üks maailma enimkasutatud herbitsiide. Glüfosaadi avastas ning patenteeris Monsanto 1970. aastatel. 1973. aastal tõi Monsanto glüfosaadi Roundupi nime all müügile. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud
. , (, ) . 20-30 () . " " 80 . 130 - , 150 - . 180 , 190 . , , , , . 1-2 , , 5-10 . . , . 20 , 85- . , . , , . , . - , , . - ( ), , . , , , ¾ - . ? ? ? 10 . : /, , . : , , , , . : , : , -, LC50 (LD50) () 50% , ( ) . (), . - , , , . (cancer ) , , - , ( ), , , . , . . , « » : , , , . , , , , . , , , . 8,5 . , 190 1 2 . - , ( ) ( , , , ) . «» . . 2003 , 81 , , , 60. - ( ), 2
terviseprobleeme kui püsivaid ja arenevaid. Seda enam, et ksüleeni kogus hakkab inimese tervist kahjustama alles küllaltki suurtes kogustes, milliseid isegi tööstustingimustes eriti ei esine. Töökeskkonna ksüleeni okntsentratsiooni piirväärtused on: TLV-TWA 100 ppm (435 mg/m3) TLV-STEL 150 ppm (655 mg/m3) ADI ei ole paika pandud. 8 Suulisel manustamisel on LD50 (rott) 4.3 g/kg (Wolf et al., 1956); LD50 (rott) 2.5 ml/kg (Gerarde, 1959) Ksüleen ei ole väga ohtlik keskkonnale, kuna ta on väga lenduv aine ning atmosfääris laguneb ksüleen üsna kiiresti. Ksüleeni võib nimetada vähepüsivaks aineks. 9 Kasutatud kirjandus http://www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC2996004/ http://www. epa. gov/ogwdw/pdfs/factsheets/voc/tech/xylenes. pdf http://www
terviseprobleeme kui püsivaid ja arenevaid. Seda enam, et ksüleeni kogus hakkab inimese tervist kahjustama alles küllaltki suurtes kogustes, milliseid isegi tööstustingimustes eriti ei esine. Töökeskkonna ksüleeni okntsentratsiooni piirväärtused on: TLV-TWA 100 ppm (435 mg/m3) TLV-STEL 150 ppm (655 mg/m3) ADI ei ole paika pandud. 8 Suulisel manustamisel on LD50 (rott) 4.3 g/kg (Wolf et al., 1956); LD50 (rott) 2.5 ml/kg (Gerarde, 1959) Ksüleen ei ole väga ohtlik keskkonnale, kuna ta on väga lenduv aine ning atmosfääris laguneb ksüleen üsna kiiresti. Ksüleeni võib nimetada vähepüsivaks aineks. 9 Kasutatud kirjandus http://www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC2996004/ http://www. epa. gov/ogwdw/pdfs/factsheets/voc/tech/xylenes. pdf http://www
Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos (LD50). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad, eloomade peal katsetamine on ebaõiglane ja brutaalne, kuid see on vajalik inmestele. Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel. · Kemikaale ei tohi mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata( va. Lõhnaõlid ja lõhnaveed, mille lõhnad on absoluutselt kahjutud)!
Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994) Toksilisuse andmed kemikaali kohta Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50: 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja mõjutab kesknärvisüsteemi. Pärast korduvat manustamist põhjustab kerget hüperkeratoosi mao ülaosas. NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Puuduvad mõjud rasestumisele, rasedusele või loote arengule NOAEL: > 400 mg/kg
orgaanilisest ainest. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26. Litosfäär Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest (mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest) ja vahevööülalosast, mis on 50-200 km paksune. 27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standardne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29
manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud;
selle võrra keskkonnasõbralikum, metanooli on võimalik toota ka taastuvatest ressurssidest. (oksüdeerub veeks ja süsihappegaasiks) Kuigi metanooli leeki on raske märgata, on veega kustutamine lihtne, sest segunedes veega lahustub metanool vees ning kaotab oma põlemisvõime. Sama omadus on nõrkuseks kütusena kasutamisel, sest metanool seob ka õhuniiskust ning selle tulemusel langeb ta kütteväärtus. Mürgisus Elusorganismidele on metanool väga ohtlik (LD50=5,6 g/kg). Metanool võib organismi sattuda sissejoomise, sissehingamise või naha kaudu. Metanooli mürgituse tulemusel saab kahjustada inimese kesknärvisüsteem, sest maksas olev ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli formaldehüüdiks ja sipelghappeks. (Sipelghape viib vere PH nii madalaks, et hapnikutransport muutub võimatuks.) Esmalt saab pöördumatult kahjustada nägemine, surma põhjuseks on enamasti hingamise seiskumine. Vastumürgina tuleks kiiresti
kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 25. Litosfäär- maakoore ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, mis on liigendatud laamadeks. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. LD50 ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50-ga märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 27. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29
Süttimisallikad, niiskus, kokkusobimatud ained Kokkusobimatud ained: Tugevad oksüdeerijad, lämmastikhape, kaaliumnitraat, fluoriidid. 11.Terviserisk: Akuutsed efektid : Mürgisus loomadel: Suu kaudu: LD 50 =3530 mg/kg rott Sissehingamisel: LC50> 30 g/m³ rott Naha kaudu: LD50> 10 mg/kg küülik Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio
lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24. KROONILINE TOKSILISUS, KESTEV MÜRGISUS 25. LITOSFÄÄR on maakoor paksusega kuni 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 26. LD50 on surmav doos toksilist ainet. 27. MAGNETOSFÄÄR on maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 28. MAKROKONSUMENT ehk fagotroof on heterotroofne organism (peamiselt, loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilis aine osakesi) 29. MESOSFÄÄR on atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon
ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. o Kliimaks- ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. o Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid).
R40 „vähe tõendeid kantserogeensest toimest“. Saadaval olevad epidemioloogilised andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi kantserogeensuse kohta. Sümptomid kokkupuutel aniliiniga: • silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine. Aniliini log Koc on 0,96 ehk neeldub vähesel määral tahkesse ainesse. 7 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga. See imendub hästi suukaudsel sissehingamisel
t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 23. Kommensialism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel 24. Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus 26. Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 27. LD50 surmav doos toksilist ainet 28. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 29. Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi 30. Mesosfäär atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu
kommensaalile, kuid kasutu ning kahjutu teisele. 24. Saprofaag- heterotroofi alaliik, mis sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus- selle puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline (või kesta kuid või aastaid), kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26. Litosfäär- maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 27. LD50- surmav doos. 28. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omaduse on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument- ehk fagotroof on heterotroofne organism. (Peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. ) 30. Mesosfäär- atmosfääri kiht, kus kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon on madal (seetõttu temp madal), 40-50 80-90 km kõrgusel. 31
kaladele. Kuid andmed ei tuvastanud kahjulikkusest mistahes muule elustikule, sealhulgas settekivimitele ja mullas elavatele organismidele, maismaaselgrootutele, lindudele ja imetajatele. Muud toksilised effektid 15-päevases uuringus hiirtega, kus manustati 3300 või 10 000 ppm pentaklorobenseeni, surid kõik katseloomad enne uuringute lõppu. Kõigil hiirtel esinesid päev enne surma värinad, halvatus, küürus asend ja/või unisus. LD50 rottide puhul on 1080 mg/kg ja hiirtel 1175 mg/kg (need andmed erinevad artiklites). 7 Kokkupuude Inimene puutub pentaklorobenseeniga kokku põhiliselt läbi söögi, joogi ja õhu. Kuna pentaklorobenseen on inimese enda toodetud kemikaal ja lihtsalt ta looduses ei teki, siis satub ta sööki, jooki ja õhku tööstusest. Keskmine päevane kokkupuude pentaklorobenseeniga USAs aastatel 1984-1986 oli 0,003
vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist ei pruugi enam toimuda. · Kommensalism organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu. · Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest. · Litosfäär on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet · Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele.
· NOAEL (no-observed adverse effect level) mittetäheldatava ebasoovitava mõju tase, · LOEL- madalaim täheldatava efekti tase madalaim doos, mille korral on efekt juba märgatav (kasvõi osal loomadest). Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma. 4. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. Organismi surm pole toksilise toime ainukeseks märgiks. Selleks võib olla iga täpselt kvantiteeritav füsioloogiline muutus e. sümptom nagu kasvu aeglustumine või biokeemiline muutus. Sellisel juhul
Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; Tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3
· Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Krooniline toksilisus, kestev mürgisus · Bioloogiine liik · Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 surmav doos toksilist ainet · Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega · Makrokonsument ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi) · Mesosfäär on atmosfääri kith, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur
metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool" Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu. Üldvalem: R´OR´´ (R´ ja R´´ on ühe- või erisugused süsivesiniku radikaalid).
Digoksiini kõrvaltoimed · Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral), digibind antidigitalis antikehad Kardiostimulaatorid: adrenomimeetikumid Adrenaliin, dopamiin, dobutamiin -retseptorite stimulatsioon Positiivne krono-, ino ja batmotroopne toime Hapnikutarbimise suurenemine
koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism – organismide suhe, milles on suhe ühele kasulik ja teisele kahjutu. 24. Saprofaag – heterotroof, kes sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, doosid on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega. 26. Litosfäär – maakoor, hõlmab ka ülemist osa vahevööst (kuni astenosfäärini.) 27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust . minimaalne aine kogus, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist . 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument – e fagotroof, heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30
7 · neelates kõhukrambid, põletav tunne, kõhulahtisus, shokk või minestus, kurgu valu ja oksendamine. · silmadega kokkupuutel valu, punetus, tuhm nägemine, äge sügav põletus · pikemaajalisel joodi sissehingamisel võib ta põhjustada: sensibilisatsiooni, kahjustada kopse ning kilpnääret. · surmav doos(LD50): o rottidel suukaudsel manustamisel 14 mg/kg (1979) o hiirtel suukaudsel manustamisel 22 mg/kg (1979) o jänestel suukaudsel manustamisel 10 mg/kg (1979) o koertel on kõige madalam mürgidoos suukaudsel manustamisel 800 mg/kg (1935) · on täheldatud et inimestele on töötamine raske, kuid võimalik 0,15 kuni 0,2 juures, kuid võimatu 0,3 ppm juures
20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29. Makrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32
kõrvaltoimed intensiivistuvad ja eliminatsioonimehhanismid koormatakse üle. 3 66. Mis on annus? Annuse liigid? Toimiv annus (dosis effectiva, DE) on annus, mille tekitatud kontsentratsioon ületab minimaalse ja mille puhul ilmneb toime. toimiv annus - dosis effectiva terapeutiline e. raviannus - dosis therapeutica s. dosis curativa toksiline annus - dosis toxica surmav annus - dosis letalis (DL) Ühekordnee maximaalne annus ja ööpäevane maximaalne annus 67. LD50 on ... a) keskmine surmav annus inimesel b) keskmine surmav annus katseloomal c) annus, mille manustamine kutsub 50%-l katseloomadest esile surma 68. Mis on terapeutiline laius? Seos ravimi ohutusega? Terapeutiline laius vahe keskmise terapeutilise ja minimaalse toksilise annuse vahel. Väike TP tähendab, et äratuntav doos ja tappev doos on pea samad. Väike TP = ohtlik ravim. Näitab, kui kerge on üledoseerida. 69. Mis on ravimi poolväärtusaeg? 70. Mis on ravimi kumulatsioon
C (CO2) HCO3- CO32- H H2O O H2O,atm. N P N kuni mikroelemendid on mineraalid,org. lagunemine K Mg on klorofülli kompleksis S Mg, Ca +mikroelemendid Fosfori sisaldus veekoguseutrofeerumine Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained) Pestitsiidid: · herbitsiidid · insektitsiidid · femgutsiidid- seene vastased mürgid Diooksiidid pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid. LD50- Letaalne doos 50% juures (see näitab kui palju katseloomadest hukkus) 0,6g/kg PCB- Polükloreeritud biofenüülid. Väga toksiline BHT- Bioloogiline hapniku tarve. Näitab bioloogiliselt lagundava aine hulka päevade jooksul KHT- keemiline hapniku tarve. Näitab kogu orgaanilise aine hulka Kui KHT on BHTst väiksem, pole seda vett mõtet reovee puhastusjaama viia, sest pole bioloogiliselt lagundatav Küllastunud lahus- lahus on lahustunud max. gaasi hulk. Seda väljendatakse küllastus
эффекты появляются с большим опозданием, и даже тогда, когда организм больше не контактирует с токсичным веществом. 25. Что такое литосфера? это твердая оболочка Земли толщиной на континентах 35-55 км и в океане – до 6 км 26. Что такое ЛД50 (LD50)? летальная доза, которая может убить человека 27. Что такое макроконсумент? гетеротрофные организмы – главным образом животные, которые поедают другие организмы или частицы органического вещества; 28. Что такое мутаген? Мутагены (от мутация и др.-греч. γεννάω —
Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LD50 - Keskmine surmav annus Levila - on mingi liigi isendite esinemisala. Liigierisus - hk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus Liik - on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav.
100. Bioakumulatsioon- aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbritsevas keskkonnas. 101. Toksilisust mõjutavad tegurid: keemiline aktiivsus, kogus, kokkupuuteviis, vanus, tervis, imendumisvõime, kontsentratsioon. 102. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: Populatsiooni arvukuse vähenemine, taimede kasvu pidurdumine, mis omakorda mõjutab loomade arvukust, haiguste levik. 103. LD50- Keskmine surmav annus 104. LC50- Keskmine surmav kontsentratsioon 105. Akuutne -aine kahjulik mõju, mis tuleneb kas ühekordsest kokkupuutest või korduvast kokkupuutest lühikese aja jooksul; ja krooniline mürgisus- aine kahjulik mõju, mis tuleneb pikaajalisest kokkupuutest. 106. Millega tegeleb ökotoksikoloogia? Uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, 107.Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud(PAH)-kahest või enamast kondenseeritud
Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%. Sellega märgitakse minimaalset mürgisust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist. 109. Akuutne ja krooniline mürgisus. Akuutne lühem muutus ökosüsteemis hõlpsamalt mõõdetav, nt toornafta sattumine keskkonda. Krooniline pikemaaegsem pidev, kuid vähese hulga mürkainete juurdetulek keskkonda. Võib omada suuremaid ja salakavalamaid toimed, kui akuutne mürgisus.
nõrk - Pöörduv toime- kui uuenemisvõimelistes kudedes on kemikaalide tekitatud kahjustused kergemini ravitavad · Mõjupiirkonna järgi - Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas - Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma ning levima organismis otsesest kokkupuutekohast eemale. 110. LD50- kasutatakse rohkem imetajate- kaasa arvatud- toksikoloogiliste uuringute käigus. 111. Akuutne ja krooniline mürgisus: · Lühema- või pikemaaegsed muutused ökosüsteemis · Ainete akuutsed toksilised omadused on tavaliselt hõlpsamini mõõdetavad kui kroonilised taimed · Akuutne mürgisus esineb nt toornafta sattumisel keskkonda · Krooniline mürgisus, mille eelduseks on pidev, kuid vähese hulga mürkainete
Paul Erlich postuleeris võimaluse defineerida ühendite toime selektiivsust mingi parameetriga, võimaldamaks võrrelda ravimeid toime-ohutus kategoorias: Kemoterapeutiline indeks = Min.efektiivne doos/ Max.talutav doos; väikseim parim. 1 Sel teel leiti skriiningu tulemusena ülitoksiline Salvarsan, mis osutus ohutumaks kui atoksüül. Enne penitsilliini. Tänapäeval alles terapeutiline indeks. Ravimi suhteline efektiivsus Terapeutiline indeks : LD50 / ED50 Iseloomustab ravimi ohutust, arvestades erinevusi indiviidide vahel, suurim ohutuim, arvestades doosierinevusest tingitud ohutusvaru raviva ja toksilise doosi vahel. Ravimidoosi ohutus Kus ja kuidas ravim toimib? Ravimi toime põhineb organismi ülesehitusel ja molekulaartasandi funktsioonidel. Manustatud ravim kui keemiline ühend siseneb keemiliste reaktsioonide maailm. Signaaliülekande ahelas signaal võimendub. Ravimi toime avaldub rakus, raku osadele-organellidele
Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed
ensüüme, et toituda. 6) metaboliidid-seentele krobeline, c) narmaline ja d) labürintjas. 4) ökoloogiliselt olulised kaitseained Viljakeha torikulaadsel seenel koosneb: a) (antibiootikumid). Taimekasvu koor, mis katab viljakeha ülapinda, b) stimulaatorid. 7) biomuundamine- leib, seeneliha- koore all ja c) säsi. Viljakeha on alkohol, steroidid. LD50-letaalne doos. 50% kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal katsealustest sureb. Naatriumtsüaniid (korrustena). Seentel võib esineda ka 10000mg/keha kg. Aflotoksiin- on tugev steriilseid vorme- need ei ole viljakehad seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, geneetilises mõttes (ei teki eoseid) 370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik-
Esimeseks märgatavaks sündmuseks apoptoosi protsessis on kaspaaside aktiveerumine, mis leiab aset umbes samal ajal kui aktiveeritakse viiruse DNA replikatsioon. Selle kaitsemehhanismi mahasurumiseks kodeerib AcMNPV P35 antiapoptootilist valku (kaspaaside substraatne inhibiitor), mille süntees leiab aset enne kaspaaside aktiveerimist. On näidatud, et P35 puudumisel tekib nakatatud kultuuris ligi 10 000 korda vähem BVsid ja viirus ei suuda röövikut süsteemselt nakatada (LD50 tõuseb üle 1000 korra), sest nakatatud rakud surevad enneaegselt ja uued viirused ei jõua valmida. Muudel baculoviirustel esineb ka teistsuguseid apoptoosi blokeerivaid valke. Edasise nakkuse käigus blokeerib viiruse ensüüm EGT, mis sekreteeritakse putukavastse hemolümfi baculoviirusega nakatatud rakkudest, rööviku arengu (modifitseerides hormoone - ecdysteroidide). See väldib rööviku üleminekut moondesse ja hoiab teda kasvamisjärgus. Sellisel
enantiomeerselt puhas eriti, kui neil on erinev aktiivsus. - N: UH-301, mis rac-na on inaktiivne, kuid puhtad enantiomeerid on vastupidise aktiivsusega; üks on agonist, teine aga antagonist, mis serotoniini retseptorile mõjumist puudutab. - Puhastamine - Asümmeetriline süntees o Tihti mõistlikum vähendada kiraalsete tsentrite arvu o C asendamine N-ga, misjuhul muutub akiraalseks. - - Prekliinilised katsetused – transgeensed hiired, kantserogeensus. LD50 doos, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Siiski ei kirjelda see mitteletaalset mürgitust ega kroonilist mürgitust. - I faas – terved vabatahtlikud - II faas – vähestel patsientidel, terapeutilise efekti kontrolliks, samuti annustamisrežiim doosi suuruse leidmiseks - III faas – platsebo kontrolliga topelt pime metoodika. Nii arstid kui patsiendid on teadmutuses, kas võetakse ravimit või platsebot. Antakse müügiluba.
for 5560%. Sediment and Soil The fate of formaldehyde in soil has not been determined HEALTH EFFECTS Acute toxicity The major acute effects are a result of the irritating properties of formaldehyde. After acute inhalation, irritation of the eyes, nose, throat, and lungs, as well as cellular changes, such as ciliar lesions and cellular swelling in the upper respiratory tract have been observed. A 4-hour LC50 value of 480 ppm has been determined for rats. The oral LD50 was 600-800 mg/kg b.w. in rats. In humans, no reports of deaths following acute inhalation exposure to formaldehyde were located. In humans, serious ulceration and damage of the gastrointestinal tract have been found after ingestion of formaldehyde (45 ml of a 37 % v/v solution ) or a gulp of a 40 % v/v solution. No reports on deaths following acute inhalation exposure were located. Irritation Skin irritation Studies in Animals Formaldehyde was irritating to the eyes of rabbits. 0
Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Ehkki loo nimitegelane hõlmab kõik kolm ühendirühma, tekitavad kõige rohkem probleeme jugapuu alkaloidid. Okaste maksimaalne taksiinisisaldus on kuni 2%, seemnetel vahemikus 0,21%. Katsetega on tõestatud, et laboriloomadest pisiimetajatel (hiired-rotid) jääb taksiini LD50 vahemikku 4,520 mg kehakaalu kilo kohta, kusjuures alkaloidide toime oleneb ka manustamisviisist. LD50 on keskmine surmav annus, mis põhjustab poolte katseloomade surma. Imetajate tundlikkus jugapuu mürkide suhtes erineb liigiti suuresti, näiteks hobused, kodusead ja lehmad on taksiini suhtes väga tundlikud, kuid põdrad, metskitsed ning jänesed võivad jugapuu koort, võrseid, okkaid süüa, ilma et neil avalduksid kahjustavad mõjud. Ka
Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja
Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas *enamus mutantidest on kahjulikud liigile ega ole ka praktiliselt kasutatavad 47.Päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seadus- geneetiliselt lähedastele liikidele ja perekondadele on omased sarnased
annaabi.ee 
