Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks (0)

Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep . Maakera rahvaarv suureneb..
EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed.
 
Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks .
 
Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne..
 
Keskkonda tuleb kaitsta, sest:

• ökosüsteemide teenused
  
  • Provisioning services - Varustavad teenused
    
  • Supporting services - Elu toetavad teenused
    
  • Regulating services - Reguleerivad teenused
    
  • Cultural services - Kultuurilised teenused
    
• Esteetiline väärtus - looduskeskne
  

 
Ülesandeks on ennetada probleemide teket.

• kaitsta loodust
  
• säilitada ökosüsteemi - isereguleeriv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga - selleks, et säilitada, peame teadma, kuidas ös funktsioneerib.
  
• Ennetada, vältida
  
• Keskkonnapoliitika teostamine
  
• Vältida ökosüsteemide degradatsiooni
  
• Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine
  

 
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Selleks, et seda säilitada, peab inimene teadma, kuidas see funktsioneerib.
 
Ökotsiid - genotsiid eluslooduse suhtes

• Ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal ajal. Nt Amazonase vihmametsade laialdane raie.
  

 
Säästev areng - Sustainable development

• Areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele.
  
• Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt.
  
• Ühe planeedi kontseptsioon
  
• “"…a continuing process of economic and social
  

development, in both developing and industrialised
nations, that meets the needs of the present
without compromising the ability of future
generations to meet their own needs"
 
Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis , mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise.
 
Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine

• Taastumatud ressursid
  
• Taastuvad ressursid
  

Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele.
 
SA probleemid

• Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
  
• Ületootmine ja ületarbimine
  

 
 
Looduskaitse maailmas

• 1806 metsa kaitsealad Saksamaal
  
• 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature " George Perkins Marsh
  
• 1872 Yellowstone rahvuspark
  
• 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow " kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks.
  
• 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal
  
• 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon
  
• 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents
  

 
Eesti looduskaitse

• 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal
  
• 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu
  
• 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark
  
• 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts
  
• 1935 Looduskaitse seadus
  
• 1978 Esimene Eesti Punane Raamat
  
• 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus
  

 
Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus
 
Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus kasvab varude piiratus arvestamata. See on see, mida praegu säästlik areng üritab vältida.
KESKKONNAÖKOLOOGIA
 
Et kaitsta keskkonda, peame teadma, kuidas see üldse eksisteerib
 
Alates 1960ndatest sai ökoloogi Maailmaavteliseks aluseks Roheline Ideoloogia ning sõna koloogiline omandas tähenduseks "tasakaalukas"
 
Ökoloogia - looduskteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalselt jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.
 
Agroökoloogia- ökosüsteemide majandamise uurimisega
Maastikuökoloogia- maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes
Rohelise ideoloogia tahku arendab süvaökoloogia.
Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni
 
Keskkonnaökoloogia

• Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju
  
• Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju
  
• Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele
  

 
Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas
Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid
Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik
Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste
 
Organisatsioonitasemete põhjal:

• Autökoloogia - isendite tasand, organism
  
• Demökoloogia - populatsiooni tasand
  
• Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted
  

 
Tasemed on omavahel seotud
Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid.

• Elus ja elutu on omavahel seotud
  
• Moodustatake süsteem
  

 
Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal.
 
Asjaolud , mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal (Charles Krebs):

• Liigi levimisvõime
  
• Liigi käitumine
  
• Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised)
  
• Biootilised tingimused
  
• Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud)
  

 
Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon , rõhk, tuli, vesi jne
Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus , toitained, happelisus
 
Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM
 
Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi
Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist
Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt.
 
Füüsikalised keskkonnategurid :

• Päikesekiirgus - energiaga varustaja , loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi
  
• Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine)
  

 
 
Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor
Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel.
 
Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7
Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2.
Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus.
 
Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi. Või kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet.
 
Ökoamplituud - ökoloogiline tolerants - keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
Generalistid e ubikvistid - mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid.
Eluea vältel võib ökoamplituud muutuda.
Tolerantsus (taluvuse) piir - limiteeriv faktor.
 
Ökonišš - mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonnategurite suhtes.. Oma nišis leiab liik kõik endale vajalikud keskkonnavarud.
 
Biootilised tegurid - organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad nende elutegevust, nende mõju teistele ümbritsevatele organismidele.
Need jagunevad:

• Toopilised - vastastikused suhted kooselunemise töttu
  
• Troofilised - vastastikused suhted toitumise pinnal
  
• Generatiivsed - paljunemise pinnal
  

 
Liigisisesteks teguriteks on:

• Kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus)
  
• Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms)
  
• Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures
  

Liikide vahelised tegurid:

• Võitlus toitumise pinnal - toiduahel
  
• Parasitism , konkurents, sümbioos, mutualism ( tolmeldamine )
  

Antropogeensed tegurid:

• otsene mõju - vahetu toime elusale
  
  • Kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalastamine )
    
  • Viljelemine ja kodustamine
    
  • Introduktsioon ja aklimatsioon - organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale , kus seda varem pole olnud
    
  • Selektsioon ehk valikarendus
    
• Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi - maaharimine , kuivendamine, õhu-vee saastamine
  

 
Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid.
Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil.
Selle mõõdetavad omadused:

• Arvukus
  
• Asustustihedus
  
• Ohtrus
  
• Sündimus
  
• Suremus
  
• Ränne ehk migratsioon
  
• Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane
  
• Sooline jaotumine
  
• (Vanuseline koosseis)
  

 
Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad.
 
Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik
 
Koosluse struktuur:

• Koosseis - eluvormiline, liigiline , populatsiooniline struktuur
  
  • Liigiline mitmekesisus
    
  • Koosluse valitsev liik
    
• Koosseisu elementide paiknemine ruumis
  
  • Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma , rohu ja samblarinne )
    
• Ajaline kestvus ja järgnevus
  
  • Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised
    
  • Ööpäevased muutused
    
  • Aastaajalised ehk sessoonsed muutused
    
  • Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest
    
  • Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel.
    
• Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum
  

 
Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni

• Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele.
  
• Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub
  

 
Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne.
 
Struktuuri omadused

• Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat
  
  • Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad
    
  • Tarbijad e konsumendid , surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi
    
  • Lagundajad e destruendid , kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid , seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie.
    
    • Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond
      
    • Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu
      
    • Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine.
      

 
Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks.
 
Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus
 
Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel
 
Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpetab mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerimiseni
 
Bioloogiline püramiid - astmeline, troofidega…
 
Ökosüsteem - koosluste ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioone ja lisaks nende füüsilist ja keemilist keskkonda. Isereguleeruv arenev tervik.
 
Biosfäär - kõik ökosüsteemid koos
 
Noosfäär - biosfääri arengu kõrgeim aste, kus inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks . (V.Vernadski) Noosfäär (noos- mõistus, hing) – mõistuse sfäär, süsteem kuhu kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus (E. Le Roy)
 
Eesti ökosüsteemid: 48% mets, 23% sood.
Taimekoosluste osast on kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud .
 
Ökosüsteemi kolm komponenti :

• Kooslus
  
• Aineringe - suletud ringlus
  
  • Suur geoloogiline aineringe - maapinnal murenenud kivimid maakoorde jne..
    
  • Väike GA - keemiliste elementide liikumine
    
  • Aineringete tasakaalu võib rikkuda keskkonnatingimuste muutuste kaudu ja antropogeense mõjutuse tagajärjel.
    
  • Süsinikuringe, lämmastikuringe,
    
• Energiavoog
  

 
Ökoloogiline tasakaal - koosluse võime muutuse vastu seista. Püsivus, taastumisvõime. Tasakaal on võimalik tänu iseregulatsioonile.
 
Kohanemine (tihti pöörduv) ei ole kohastumine (pöördumatu)
Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.. Kõrvad, saba
Bergmanni reegel - püsisoojaste loomade perekondades külma kliima liikidel kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas… karud
Glogeri reegel - soojas kliimas elavad püsisoojased on tumedamad
 
Kohastumused :

• Ülemised reeglid
  
• Mürgiresistentsus
  
• Tööstusmelanism
  
• Taimede saastetolerantsus
  

 
Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist. (samblikud jms)
 
Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel.
 
Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid. Invasiivsed liigid.
Võõrliikidel on negatiivnemõju, nt karuputk

• Sisenevad kohalikku toiduahelasse
  
• Võivad olla toksilised
  
• Hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastust.
  

 
Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada.

• Keskkonnareostus
  
• Liikide hävitamine
  
• Võõrliikide sissetoomine
  
• Kliima muutumine
  
• Geneetiline saastumine GMO
  
• Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega
  

Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt.

• Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi
  
• Hoida geneetilist mitmekesisust
  
• Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus
  

 
Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents
Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele.

• Eluslooduse varude säästlik tarbimine
  
• Uued rahastamisviisid
  
• Vahendite ümberpaigutamine
  
• Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused
  
• Tehnoloogiate tagamine arengumaades
  
• Loodusliku mitmekesisuse kaitse
  
• Uurimis , selgitus ja seiretööde laiendamine.
  

 
GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba , mais, puuvill , raps.
 
Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom.
ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG
 
Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet.
 
Keskkonnaruum, on ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega.
 
Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik.
 
Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale.
 
inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R)
 
Ökoloogiline jalajälg koosneb:

• Süsiniku jalajälg
  
• Karjatamise jalajälg
  
• Metsa
  
• Kalastusalade
  
• Põllumaa
  
• Ehitistealuse maa jalajälg
  

 
Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid.
 
Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog . Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg
 
Elutsükli analüüs LCA - toote keskkonnamõju hindamine kogu selle elutsükli jooksul.

• Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimaluse ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale.
  

 
 
SÄÄSTEV ARENG JA EESTI
 
Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
 
Säästev, säästlik, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, mõistlik, kestev, tugiv ??
 
Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti ÜRO inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972.aastal
 
1987.aastal sõnastati põhimõte:
Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
 
SÄÄSTVA ARENGU KONTSEPTSIOON

• Säästlikkus kolmel alal - keskkond, majandus, kogukond
  
• Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga.
  
• Säästev areng pole seisund, vaid pidev muutumine
  
• See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21)
  

 
Säästev areng

• Ei kahanda eluks hädavajalikke ressursse, vaid säilitab seda
  
• tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
  
• Kogu tulevane areng peab olema säästev, et toetada kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust.
  
• Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. See on Agenda 21 koostamise protsessi eesmärgiks
  

 
AGENDA 21
1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (172) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel.

• Juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid aastani 2030
  
• Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendama jäätmete ja saasteainete hulka.
  
• Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
  
• Pakutakse välja tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades.
  
• Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
  

 
ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +10), Johannesburg, 2002
 
ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +20), 2012

• eesmärk - kinnitada riikide poliitilist tahet säästva arengu
  

Elluviimiseks

• Kinnitada uued väljakutsed ja hinnata agenda 21 tegevuskava eesmärkide täitmist
  
• keskkonnasõbralik majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis
  
• säästva arengu institutsionaalne raamistik
  

 
EL säästva arengu strateegia Säästva arengu deklaratsioon, Euroopa
Komisjon (kevad 2005)

• EL uuendatud säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010 (juuni 2006)
  
• Kliimamuutused ja puhas energia
  
• Säästev transport Säästev transport
  
• Säästev tarbimine ja tootmine
  
• Loodusressursside säilitamine ja haldamine
  
• Rahvatervis
  
• Sotsiaalne kaasatus , demograafia ja ränne
  
• Ülemaailmne vaesus ja SA alased väljakutsed
  

 
Säästev areng: Balti regioonis

• Läänemere regiooni Agenda 21 (algus 1996)
  
• Agenda 21 arendamine regionaaltasandil Poliitiline koostöödokument (1998):
  

Osalised: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Island , Norra, Saksamaa, Poola, Venemaa loodeosa Euroopa Komisjon loodeosa, Euroopa Komisjon

• Rõhk regionaalsel koostööl ja keskkonnakaitsel
  
• Läänemere Agenda 21E – Läänemere piirkonna ühtse säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava (2002) 2009 - EL Läänemere Strateegia
  

 
 
TINGIMUSED SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMISEKS EESTIS

• Säästva arengu seadus, 1995.aasta, peaministri Andres Tarandi initsiatiivil.
  
• Eestis on valitsuse korraldusel moodustatud komisjon säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks. Eesmärkideks on:
  
  • Koostada keskkonnastrateegia
    
  • Teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel
    
  • Kaasata rahvusvahelist üldsust
    
  • Prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ja leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks.
    
• 1997. Säästva arengu seaduse täienduse ja
  

muutmise seadus, mis nõuab arengukavade
koostamist õige mitmes sektoris ja elualal.

• Säästev Eesti 21 (2005)
  
  • Määrab riigi ja ühiskonna pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030
    
  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus
    
  • Inimese heaolu kasv
    
  • Sotsiaalselt sidus ühiskond
    
  • Ökoloogiline tasakaal
    

 
 
Säästva arengu põhiprobleem:
Kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel?
 
Toetavaid dokumente Eestis:

• EV Põhiseadus
  
• Säästva arengu seadus
  
• Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus
  
• Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030
  
• Jne… nt veeseadus , maapõueseadus, metsaseadus jne..
  
• Keskkonnavastutuse seadus 2007
  

 SA printsiipe

• Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena
  
• EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast
  
• Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest
  
• Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust
  
• Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas.
  
• Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas
  
• Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine
  
• Ettevaatlikkus otsuste tegemisel
  
• Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel
  
• Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja /tarbija maksab. (väljendub toote hinnas )
  
• Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel
  
• Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse.
  
• Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine
  
• Tootmistsüklite sulgemine
  
• Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
  
• Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea
  
• Läheduse põhimõte
  

 
Säästva arengu instrumendid

• Seadusandlikud?
  
• Keskkonnastandardid
  
• Teadus ja innovatsioon
  
• Majanduslikud vahendid, maksud , toetused jms
  
• Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika
  
• Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid
  

 
Säästva arengu eeldused

• Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise
  
• Säästlik ja jätkusuutlik majandus
  
• Sotsiaalne süsteem
  
• Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia
  
• Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem
  
• Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
  
• Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes
  

 
PUHTAM TOOTMINE - KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS

• puhtamate tehnoloogiate kasutamine
  
• täpsem arvepidamine, parem hooldus ,
  
• lekete vähendamine jms.
  
• tootmisprotsessi kaasajastamine,
  
• täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle.
  
• tootmisjäätmete vähendamise meetmed
  
• keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda.
  

 
POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST :
Keskkonnakaitsealased tulud:

• väheneb saasteainete hulk
  
• paraneb töötajate töötervishoid
  
• väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega
  

Majanduslikud tulud:

• alanevad juhtimis- ja tootmiskulud
  
• hoitakse kokku energiat, vett, auru
  
• vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest
  
• vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
  

Täiendavad tulud:

• paraneb konkurentsivõime
  
• suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
  
• paraneb avalikkuse suhtumine
  

 
Säästliku konverentsi korraldamine???? Keskkonnaaspektide arvestamine

• Asukoht
  
• Jäätmed
  
• Elektrienergia
  
• Toitumine
  
• veekasutus
  

 
GLOBAALPROBLEEMID
Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kiirenenud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Majanduses seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
 
Globaliseerumine ehk üleilmastumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelistest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale.
 
Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel.

• Rahvastiku kasv
  
• Loodusressursside kiire vähenemine
  
• Keskkonna reostus
  
• Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.)
  
• Kliimamuutused
  
• Hapestumine , osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid .
  

 
Globaalprobleemi omap äraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.
 
Ohud keskkonnas:

• Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine
  
• Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat
  
• Haiguste levimine on kontrollimatu , epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.
  

 
Säästva arengu põhivaldkonnad: populatsioon, toidutagamine, liigid ja ökosüsteemid, energia, tööstus, linnad ja vesi
 
Rahvastik kasvab eksponentsiaalselt (arv suureneb kaks korda mingi perioodi jooksul)
Viimaste hinnangute kohaselt tasakaalustub rahvaarv 2150 aastal 11,5 miljardi inimese juures.
 
Rahvastiku kiire kasvu on põhjustanud:

• Suremus on vähenenud
  
• Rahvastiku vananemine
  
• Linnastumine , suurimate linnade rahvastiku kasv. (Tokyo on suurim)
  

 
Maltusianism - rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak. ( Thomas Malthus)
 
Rahvastiku suurenemine toob kaasa:

• Rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemise on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale.
  
• Näljahädad
  
• Puhta joogivee puuduse
  
• Keskkonnareostuse
  
• Ökosüsteemide hävimise
  
• Sõjad loodusressursside pärast
  
• Massilised haiguspuhangud ülerahvastatud piirkondades
  
• Uute tarbekaupade vajaduse kiire kasv
  
• Energia tarbimise kiire kasv
  
• Eluks kõlblike paikade puuduse.
  

 
Kuidas piirata rahvaarvu suurenemist :

• Pereplaneerimine
  
• Sündivust vähendavad vahendid
  
• Naiste olukorra parandamine - hariduse võimaldamine, siis neil on midagi teha.
  
• Laste suremuse vähendamine?????
  
• Abiellumisea tõstmine
  
• Poliitiline sekkumine (hiina)
  
• Maksude kehtestamine
  
• Ümber asustamine
  

 
 MAAKERA METSAD , MAAVARAD , NENDE AMMENDUMINE
 
Mets - kooslus, mitemrindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
 
Metsade osatähtsus - maakera kliima puhverdaja. Kasvuhoonegaaside eemaldaja. Metsad ja vihmametsad on planeedi kopsud .
Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on alles 5 miljardit.
 
Miks metsi hävitatakse?

• Troopilised metsad - põletatud maa-alade kasutuselevõtt põllumaana, paberitööstuseks, ehitus ja mööblitööstus.
  

 
Troopilised metsad moodustavad poole maailma metsavarudest, kuid bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest
Kui vihmamatesade raie jätkub samal kiirusel, siis on 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud. Iga päev basically 4ruutkilomeetrit.
 
Metsade hävitamise tagajärjed:

• Globaalne soojenemine
  
• Maa geograafia kujuneb ümber
  
• Taime- ja loomaliikide hävimine
  
• Bioloogiline mitmekesisus langeb
  
• Maapinna kuivamine ja vaesumine
  
• Maapinna erosioon
  
• Halvenevad elamistingimused ja elatustase langeb
  

 
Tagajärjed lokaalsel tasemel - vihmametsades

• Elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana.
  
• Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut..
  
• Bioloogilise mitmekesisuse säilimine satub ohtu
  
• Ulatuslik raie võib põhjustada üleujutusi ja erosiooni
  
• Põllumaa mitterajamisel ei taastu enam esialgne vihmamets.
  

 
Metsade kaitseabinõud:

• Säästev majandamine
  
• Lagedate metsade taasmetsastamine
  
• Troopiliste metsad kaitse alla
  
• Parasvöötme metsa kaitse.
  

 
Loodusvarad - keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt
 
Loodusvarade liigituse olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust,??

• Ammendamatud, taastuvad, taastumatud
  
• Esinemispaiga, kasutusviisi, tootmistegevuse ja tootmisaste järgi olev liigitus.
  

 
Maavarad - looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomulik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. (seetõttu Eesti maapõues olev rauamaak ei ole maavara , sest selle on madal kvaliteet. Praeguse tehnikaga majanduslikult mõttetu. Küll aga võib kunagi maavaraks saada.)
 
Maavarad on energeetilised ja mitteenergeetilised (metallid, mittemetallid).
 
Maardla - maavarade leiukoht maapõues.
Maak - metallide tootmisel rikastamiseks võetav mineraalne maavara, millest eraldatakse metall . Kolm tähtsamat on raud, vask, alumiinium .
 
Kaevandamise negatiivne mõju:

• Kujundab ümber maa geograafiat
  
• Maavarade ammendumine
  
• Pinnase erosioon
  
• Bioloogilise mitmekesisuse kadumine
  
• Pinnase reostumine
  
• Põhjavee ja pinnasevee saastumine
  
• Tekib suurtes kogustes jäätmeid (maagitöötlemisjäägid võivad olla toksilised.)
  

 
Elanikkonna kasv, kiire industrialiseerimine ja linnastumine on tekitanud suure nõudluse kõigi kaevandavate materjalide järele.

• Suureneb majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel
  
• Ressursside ebaratsionaalne kasutamine
  

 
Loodusvarade säästva kasutamise juhis (1979):

• Loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
  
• Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega
  
• Erinevate varade üheaegnekasutamine
  
• Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt
  
• Mateeriat ja energiat ei saa hävitada, need muudavad oma olekut
  
• jääkainete tootmist tuleb piirata
  
• Korduvkasutus
  

 
Praegu peaaegu kasutamata loodusvarad on merevee ja merepõhja mineraalid . Nendeks on magneesium , sool, rauasulfiid .
 
Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine iseenesest, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju.

• Lahendus: materjalide ringlusessevõtt ja korduskasutamine, mis võimaldab kasutada vähem loodusvarasid. Tarbima peab arukalt. Tootmisprotsessid tuleb muuta rohelisemaks
  

 
 TOIT JA PÕLLUMAJANDUS
Toit - rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene ja loomad saavad eluks vajalikku energiat.
 
"Sa oled see, mida sa sööd" - Brillat Savarin, 18.sajandil
 
Toidu tootmine on suurenendud kolm korda, kuid inimese kohta on toidu tootmine vähenenud, eriti riikides, kus on veepuudus .
 
FPI - toidu tootmine elaniku kohta
 
Toidupuudus - nälg

• Kuus miljonit last sureb aastas nälga.
  
• ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel toodetakse maailmas piisavalt toitu, et toita kuni 12 miljardit inimest, kuid ressurssid on ebavõrdselt jaotunud.
  
• Põuad, maastikupõlengus ja üleujutused takistavad toidu tootmist.
  

 
Toit - kaup

• Arenenud riikides raisatakse palju toitu, mis ühtlsai tähendab, et raisatakse ka tootmisressursse.
  
• Toimetulekupiir - minimaalne summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul (76,7 eurot kuus üksi elavale inimesele)
  

 
Toimetulekupiir - summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuujooksul. (76,7€ kuus üksi elavale inimesele 2013.aastal.)
 
Aafrika näljahädade põhjused:

• Rahvastiku kiire juurdekasv
  
• Ühiskonna sitt korraldus
  
• Asustustiheduse ebaühtlus, koondunud viljakamatesse piirkondadesse - nende alade vaesumine
  
  • Ülekarjatamine
    
  • Metsade häving
    
  • Mulla erosioon
    
  • Kõrbestumine
    
  • Põhjaveevarude ammendumine
    
  • Niisutavate maade sooldumine
    

 
Kuidas lahendada probleemi:

• Maaharimiseks uued maad ?? Halb tegelt
  
• Saagikuse suurendamine
  
  • Piirangud, nt vesi
    
  • Saagikust ei saa suurendada lõpmatuseni- tehniline piirang
    
  • Liiga intensiivne, kurnab põlde
    
• Uued toitumisharjumused
  
  • Alternatiivne toit - putukad
    
• Vanad harimisviisid ja nüüdisaegsed oskused ühendada
  
• Põhjamaades saab kasvuperioodi pikendada
  

 
Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju.
 
Food miles e toidukilomeetrid - km, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel.
 
Uued liikumised:

• Slow food
  
• Save food
  
• Save and grow
  
• Sustainable eating
  
• Nutrition security
  
• City gardening
  

 
MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE
 
Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas
 
Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused:

• Liigkarjatamine 35%
  
• Metsade taandumine 30%
  
• Põllumajandus 28%
  
  • Väetised
    
  • Monokultuurid
    
  • Mürkained
    
  • Rasked masinad
    
  • Liiga suured loomakarjad
    
• Tööstus 1%
  
• Muud 7%
  

 
Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda.
Lahendused:

• Metsade istutamine , eriti nõlvadele
  
• Kaitseribade rajamine
  
• Segaviljelusmeetod
  
• Orgaanilised väetised
  

 
Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks
 
Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel
 
Toidupuuduse järeldused:

• Peamine põhjus – inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ;
  
• looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse
  
• Kliimamuutused ...antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne.
  

ENERGIAKASUTUS
 
Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonnasaastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise.
See omakorda hakkab üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises .
 
Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem. Energia eraldub ja lisandub pidevalt.
 
Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. E = 1J
Energiat pole võimalik toota, see muundub ühest liigist teise.
 
Energiat saadakse:

• Kütuste põletamisel
  
• Mehaanilise energia arvelt
  
• Tuumaenergiat kasutades
  
• Päikeseenergiat kasutades
  

Energia pärineb:

• Biomass
  
• Hüdroenergia
  
• Tuuleenergia
  
• Päikesekiirgus
  
• Maagaas
  
• Tõusu-mõõnaenergia
  
• Geotermiline soojusenergia
  
• Nafta , süsi, turvas , uraan (taastumatud)
  

 
Energia on igasuguse tootmise aluseks, tootmise suurenemise nõudluse kasvu tõttu suureneb ka energiatootmise kasv.
 
Toorenergia - energia toorme tarbimine
Lõpptarbimise energia - töö sööritamiseks kuluv kasulik energia.
Tootmise suurenemise nõudluse kasvades suureneb ka energiatootmise kasv.
 
Inimkonna vajadus energias:

• Elektri tootmine, soojus , transport, tööstus, kodumajapidamine
  

 
Kõige enam energiat kasutatakse tööstuses 51,7%, transport 26,6%
 
Energiatootmisest tulenevad keskkonnaprobleemid:

• energiavarude ammendumine
  
• Kaasnevad heitmed
  
• CO2 emissioon
  

 
Energiatarbimise tõhusus - rahvusliku kogutoodangu ühiku tootmiseks kasutatud energiakogus .
 
Nafta - tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal.

• Väga energiamahukas
  
• Lai kasutusala
  
• Lihtne transportida
  
• Mõõtühikuks 1 barrel = 159 l
  
• Suurimad varud Venezuelas, Saudi Araabias, Kanadas
  
• Suurimad tootjad Venemaa, Saudi Araabia , USA
  
• Jätkub 120ks aastaks veel
  

 
Peak oil - naftatootmise tipp-punkt
Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat kätte saada. Energy return on energy invested - EROEI
 
Naftat on USA-l, Hiinal ja Indial.
 
Probleemi lahenduseks on energiatõhususe suurendamine tööstuses, transpordis jms kohtades ….
 
Tuulegeneraatorid

• Kogutakse rannikul ja mäestikualadel, avatud meres
  
• Liikumisenergia muudetakse elektriks
  
• Stabiilsus??
  

 
Eesti esimene tuulegeneraator 1997 Hiiumaale Tahkunale. Aga see enam ei tööta. 2002 sügisel ehitati Eesti esimene kaasaaegne tuulepark - Virtsu tuulepark
 
Geotermiline energia - aluspõhja tekkiv ja kogunev soojus, selle osakaal üldises energeetikas on hakanud kiiresti kasvama.
 
Hüdroenergia - vee potentsiaalne või kineetiline energia, mida iseloomustab muundumise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur.

• Taastuv energiaallikas
  
• Puuduseks on vajalike rajatiste kallidus
  
• Soodsad tingimused kasutamiseks nt Norras
  

 
Vesinikuenergia - kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades.

• Energiasisaldus on suur,
  
• Põlemisel vabaneb vesi
  

 
Termotuumaenergia - kütteainena deuteerium , mida on rohkesti merevees , samuti triitium, mida saadakse liitiumist

• Peaaegu ammendamatu
  
• Ei teki radioaktiivseid aineid
  
• Saastevaba
  

 
Magevee energia kasutamine - tõusu-mõõna generaatori, merelaine energia
 
Eesti rohelise energiakava eesmärgid:

• Eesti energeetiline sõltumatus
  
• Elektrihinna stabiilsus
  
• Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine
  
• Vaba elektrituru loomine - done
  
• Keskkonda säästva energiamajanduse loomine
  
• Potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat
  

 
Energiatõhususe täiustamine on üks lihtsamaid viise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning jätkusuutlikkuse ja tarnekindluse suurendamiseks . See toetab majandusarengut, aitab luua uusi töökohti ning vähendada majapidamiste ja ettevõtete energiakulusid.
 
Energiamärgis - peegeldab keskmist aastast energiatarbimist maja energiavajaduse rahuldamiseks.
 
Põlevkivi - peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim , Eesti olulisim energiaressurss
Plussid tootmisel:

• Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine
  
• Vähene hinnasõltuvus maailmaturust
  

Miinused:

• Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel
  
• Madal kasutegur
  

 
EL nõuete järgi peame vähendama põlevkivi põletamist, selle asemel taastuvad ER ning energiatõhususe suurendamine.
 
Tuumaenergia tootmine:
Kaevandamine ja eraldamine - konversioon - rikastamine - rekonversioon - tuumakütuse valmistamine - tuumareaktorid ja teenindus - kasutatud tuumakütus - ümbertöötlemine
 
Tuumajaama ehitamisest Eestis - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmise loomist ja asjaomaste õigusaktide ettevalmistamist…
 
Eelised:

• Odav toota
  

Koahliku elanikkonna vastasseis:

• Võimalikud tuumaõnnetused
  

JÄÄTMED, JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE
Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa

• Tekitada vähem jäätmeid
  
• Rohkem taaskasutada
  
• Kasutada säästlikumalt ressursse
  

 
Jäätmete koguse suurenemist põhjustab:

• Rahvastiku arvu suurenemine
  
• Tarbimise ja tootmise suurenemine
  
• Töötlemata jäätmete hulk suureneb
  
• Uute materjalide kasutamine
  
• Materjalide lagundamine võtab aastasadu .
  
• Ohtlikud jäätmed
  

 
Inimene = Jäätmete tekitaja
Peab vältima jäätmete teket ning tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
Sealjuures on jäätmed inimese tervisele äärmiselt ohtlikud.
 
Jäätmed (ainsuses jääde)
Prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.
 
Jäätmete liigitamine :

• Koht,
  
• Kasutamisviis
  
  • Taastuvad
    
  • Põletatavad
    
  • Prügilasse ladestatavad
    
  • kompostitavad
    
• Materjal või keemiline koostis
  
  • Orgaanilised
    
  • Mineraalsed
    
  • radioaktiivsed
    
• Olme- ja segamajandus jäätmed
  
• Ohtlikud jäätmed
  
• Tootmisjäätmed
  
• Erijäätmed
  
  • Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab eritingimusi
    
  • Heitvete muda , haigla jäätmed, vanad transpordivahendid , rehvid
    

 
Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka
Olmejäätmed - kodumajapidamises tekkivad jäätmed
Segamajandusjäätmed
Ehitus- ja lammutusjäätmed
 
Püsijäätmed

• Inertsed jäätmed - materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust - klaas, keraamika , tellised
  
• Tööstusjäätmed
  
  • Tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis
    
  • Kaevanduste jäätmed, ka põllumajanduses ja metsatööstuses.
    

 
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted, sest nad sisaldavad tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja komponente.
Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber või papp .
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimestele ja teistele elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda ning ohtlikud ka varale
 
Jäätmed kosmoses:

• Kosmosepraht liigub kiirusega 28 000 km/h ohustab satelliite
  
• Kosmose koristamine, kas praht kaugemale lükata või atmosfääri langetada, lootuses, et see enne maale jõudmist ära põleb?
  

 
Tänapäeva ühiskonna 2 probleemi: kust saada seda, mida vaja ja kuhu panna see, mida ei ole enam vaja
 
Eesti riigi jäätmekava 2008-2013
Eesmärk:

• Jäätmete ladestamise vähendamine
  
• Tasakaalustamise suurendamine
  
• Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine
  
• Negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne
  

Uus riigi jäätmekava koostatakse aastateks 2014-2020 - strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine
 
Jäätmekäitluse hierarhia :
vältida,
vähendada,
korduskasutada,
taaskasutada materjalina,
taaskasutada energia tootmiseks,
ladestada.
 
Pakendimaterjali liigid:

• Paber ja kartong
  
• Klaas
  
• Plastik
  
• Metall
  
• Puit
  
• Muu materjal
  

 
Prügilatesse on keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda.
 
Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ja enam taaskasutada.
Jäätmete kasutamise eesmärk - jäätmed kui potentsiaalne tooraine ja energiaallikas.
Põhimõtted:

• Jäätmeid tuleb tasakaalustada
  
• korduskasutus
  

 
Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel?

• Vähendamine - väiksemate koguste tekitamine
  
• Taaskasutamine - tagajärgede likvideerimine
  
• Kumb on parem?
  

 
Pakendijäätme taaskasutus sõltub kogustest ja materjalidest
Jaguneb:

• Toote uuesti kasutamine
  
• Tagastatav ja uuesti täidetav taara
  

 
Tehniline pool:

• Jäätmete liigid ja kogus
  
• Segunenud jäätmete lahutamise võimalus
  
• Olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid
  

Majanduslikud võimalused:

• Jäätmevoost eraldatud materjalide väärtus ja turu olemasolu
  
• Kogumiskulud
  
• Vaheladustamiskulud
  
• Töötlemiskulud
  

 
Elanike jäätmehooldusalased kohustused: liituda korraldatud jäätmeveoga. Kui seda pole, viima ise jäätmed prügilasse või kasutama prügiveoettevõtte teenuseid.
 
Jäätmehooldus – igasugune jäätme- alane tegevus, kaasaarvatud järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus
 
Jäätmekäitlus - jäätmehoolduse osa, mis tegeleb jäätmete kogumisega, veoga, taaskasutamise ja kõrvaldamisega (st. töötlemine ja ladestamine prügilasse) jäätmete teke - sorteerimine - kogumine - vedu - töötlemine - lõppladestus
 
Sortimise meetodid:

• Käsitsisortimine
  
• Mehaaniline sorteerimine
  
• Sõelumine
  
• Setitamine
  
• Ballistiline sorteerimine
  
• Magneetiline sorteerinime
  
• Optiline eraldamine
  

 
Jäätmete lõpp-käitlemise viisid

• Mehaanilised ja bioloogilised meetodid - lagundatakse nt mikroobide abil
  
• Orgaanlise aine lagundamine anaeroobses keskkonnas - metaanitankides
  
• Keemilised meetodid
  
• Termilised meetodid
  

 
Jäätmete põletamist on kahesugust :

• Massipõletused
  
• Ettevalmistatud jäätmekütuseid põletavad tehased
  

 
Prügila on jäätmekäitluskoht,kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Seal toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasiliseks aineks ja stabiilseks biomassiks. Jäätmete lagunemine toimub prügilas aeglaselt ja kaua pärast prügila sulgemist.
 
Kaasaaegne prügila:

• Asukoha valik - õige ja põhjendatud
  
• Kaitseabinõudude rakendamine
  
• Korrektne hooldus
  
  • Eelsorteerimine
    
  • Jäätmete vastuvõtu korraldamine
    
  • Paigutus ja käitlemine
    

Probleemid:

• Prügilagaasid
  
• Nõrgvesi
  
• Prügilate läheduses elamine on tervisele kahjulik (vähki haigestumise ohu suurenemine, sünnidefektid)
  

 
Jäätmekäitluse tõhustamiseks:

• Vähendada jäätmekoguseid
  
• Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid
  
• Organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transporti käitlussüsteemi
  
• Edasi arendada valikkogumissüsteemi koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötlemisega
  
• Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine
  
• Uuemate tehnoloogiate rakendamine, vanade meeletuletamine
  
• Toote väimuse, kuju või pakendi muutmine
  
• Toksilise tooraine asendamine vähem ohtlikega.
  

 
OHTLIKUD JÄÄTMED
 
Aegunud ravimid ; Meditsiinijäätmed. Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid ; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud ;
Patareid ;Happed, leelised ; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid ; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon ; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid ;
 
Ohtlikud jäätmed - inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Ka väikestes kogustes kahjulikud.
 
Nad vajavad erikäsitlust.
 
Plahvatusohtlukd ained, oksüdeerivad ained,
Väga tuleohtlikud ained, tahked ained, mis võivad kergesti süttida; ärritavad mittesööbivad ained; kahjulikud ained nt hingamisteedele; mürgised ained
 
Eestis on ohtlikeks jäätmeteks põlevkiviga seonduv nt lendtuhk ja ehitusmaterjalide tööstus.
 
Ohtlikud jäätmed saastavad pinnaveekogusid ja põhjavett. Nt prügimäed, tööstusjäätmete hoidlad , tuhamäed, maanteed - talvine soolatamine.
 
Parandamise meetodid

• Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine
  
• Saasteainete hävitamine kohapeal
  
• Biotehnika - pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained.
  
• Isepuhastusprotsesside kiirendamine
  

 
Ohtlike jäätmete käsitluslitsents antakse kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba , mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on paigaldatud kohaliku omavalitsuse poolt kogumiskonteinerid.
 
Riiklikult on kolm ohtlike jäätmete kogumiskeskust:

• Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus
  
• Vaivara jäätmekäitluskeskus
  
• Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskus
  

 
Lõppkäitlus:

• Mineraalsed ohtlikud jäätmed - erimatmispaik
  
• Vedelad ohtlikud jäätmed - põletatakse
  
• Osa õlide tahketest jäätmetest, ravimid, meditsiini plastik - põletatakse tartus
  
• Pliiakud - tehas sillamäel
  
• …
  

 
Kogumispunktidesse tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, värvi, liimi jms jäätmed, elavhõbedalambid, aegunud ravimid, kemikaalide jäätmed, elavhõbedakraadikaasid, patareid, akud,
 
Ohtlike ja muude jäätmete rahvusvaheline vedu:
- toimub vastavalt Baseli konventsiooni, (RT II 1999, 26, 161) ja
"Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)",
(RTL 1996, 43, 292 nõuetele).
Rahvusvaheliste transpordialaste konventsioonide nimistu:
1. ADR - Euroopa kokkulepe ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta
mööda maanteed (1957).
2. RID - Konventsioon ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta
raudteel (1985). Määrus ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta
raudteel (1985)
3. Solasi konventsioon: Rahvusvaheline konventsioon julgeoleku
kohta merel (1974)
4. Chicago konventsioon Rahvusvahelise tsiviillennunduse alane
konventsioon (1944), mille artikkel 18 käsitleb ohtlike ainete vedu õhu
teel (TI: Tehnilised eeskirjad ohtlike ainete ohutuks transportimiseks
õhu teel)
5. ADNR - Määrused ohtlike ainete veo kohta Reinil (1970)
 
Luba ohtlike jäätmete sisse- välja või läbiveoks saamiseks - esitada taotlus/ teatis vastavalt jäätmeseaduses ning Baseli konventsioonis kehtestatud nõuetele
 
  VEEMAJANDUS , VEETEHNIKA
 
Paralleelselt õhu saastumisega saastub ka vesi.
Hüdrosfääri saastekoormus osutub eriti suureks, sest sinna suubuvad saasteained tööstuse, põllumajanduse heitvetega ning atmosfääri väljapestud saast.
 
Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja pealse kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse.
 
Veereostusele viitavad tavaliselt vee kvaliteedilangus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.
 
Reostus pärineb:

• Punktreostusallikatest
  
  • Tööstusettevõtted
    
  • Linna sademete vesi
    
  • soe vesi elektrijaamadest
    
  • Munitsipaalreovesi
    
  • Loomafarmid
    
  • Laevad
    
• Hajureostustest
  
  • Põllumajandus
    
  • Metsamajandus
    
  • Prügimäed
    
  • Tööstuse ettevõtted
    
  • Asulate vihmavesi
    

 
Veekogude reostuskoormust saab vähendada:

• Veetarbimise vähendamisega
  
• Reoveepuhastamisel
  

 
Veemajanduse areng sõltub veetehnika arengust

• Peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja -tehnika arendamine
  

 
Reovee peamised probleemid:

• Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist
  
• Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist
  
• Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke
  
• Hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, vee temperatuur tõuseb, pH väärtus muutub, vesi haiseb
  

 
Puhas magevesi on eluks hädavajalik. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastas, Eesti veevaru moodustab sellest ca12 km3/aastas ehk 0,3%. Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja. Kui ka pinnavett . Veekasutuse indeks Eestis on väike, ligikaudu 4%. Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara.
 
Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele.
 
Kuigi Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, on probleeme:

• Suhteliselt kõrge rauasisaldus kagu- ja lõuna-eestis
  
• Kõrgenenud kloriidisisaldus kirde-eestis
  
• Kõrge fluourisisaldus lääne-eestis
  

 
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast.
 
Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks.
Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad.
 
Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades, Tallinn.
 
Ülevaade veepuhastusprotsessist:
Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama

• Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi
  
• Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid
  
• Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse
  
• Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi
  
• Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil, et vesi oleks tervisele ohutu
  

 
Ehk siis: joogive puhastamine ehk filtrimine , desinfitseerimine toimub läbi kloorimise, põhjalikum puhastus liivatäidiskihist läbi. Mikrofiltrid ja toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem. Dunno.
 
10% joogiveest Tallinnas saadakse põhjaveepuurkaevudest.
Kuni 200 meetri sügavuselt. Põhjavee toitel on nt Nõmme, Kose , Merivälja ja Saku linn. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks pole piisavad .
 
Põhjavee baseeruvate veevärkide vett ei puhastata üldiselt väga eriliselt.
 
Joogivee probleemid:

• Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standarditele peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses.
  
• Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus
  
• Mitmetest piirkondadest on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega
  

 
Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt:

• Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne
  
• Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor , nikkel , nitraadid
  
• Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink , kloriid
  
• Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium , naftaproduktid, nitraadid jne..
  

 
Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav
 
olmereovesi - elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõttes
 
Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus. Väljendatakse KHT ehk keemilise hapnikutarve abil või COD
 
Bakteriaalne lagunemine = orgaanilise aine oksüdatsioon
BHT ehk bioloogiline hapnikutarve - seisundi ja surveindikaator.
( BHT7 ) - milligrammides väljendatud hapnikuhulk milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva kergesti laguneva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul.
 
PHT ehk permanganaatne hapnikutarve on hea üldine parameeter, mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidel.
 
Pinnavee töötlemine:

• setitamine – filtreerimine – desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest.
  
• Eemaldamine toimub kloorimise abil, tekitab kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud
  
• Oluline on jälgida toorvee PHT sisaldust.
  

 
Et kloorimisühendeid tekiks vähem, veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid:

• Toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine
  
• Loobumine eelkloorimisest
  
• Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile
  
• Osoneerimise kasutamine
  

 
Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd.

• Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni ( HELCOM ) soovitustega.
  

 
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid:

• Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid
  
• Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises
  
• Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine .
  

 
Eutrofeerumine - bioloogiline reostus ehk vetikate ebanormaalne intensiivne kasv
 
Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteaineteg , a, mis teeb võimalikuks fotos ünteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooniselle arvel võib kasvada ka loomse biomassi produktsioon
Läänemere – suurim probleem (veekogu rikastumine toitainetega )
Eutrofeerumine - toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagaj ärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
 
Tunnused:

• Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus
  
• Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid
  
• Vee läbipaistvuse vähenemine
  
• Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides
  
• Põhjasetete mudastumine
  

 
 
VEEPUHASTUSMEETODID
 
Heitvesi - inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi
Reovesi - osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsilised omadused on esialgsega võrreldes muutunud. Need omadused sõltuvad tekkeallikast, reostusallika reostuskoormusest ja suubla seisundist.
 
Reovee puhastamine – vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada või viia vastavusse normatiividega.
 
Reoained on vee lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul e heljum.
Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või BHT abil.
 
Veepuhastusmeetodid:

• Füüsikalis - mehaaniline ehk I asete
  
  • Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine)
    
• Füüsikalis-keemiline ehk II ja III ast
  
  • Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
    
• Bioloogiline ehk II ja III aste
  
  • Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine.Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
    

 
Hästi pikalt on kirjas see nendel slaididel, ma ei viitsinud rohkem.. Päss on keskkond
12 loeng_reoveepuhastus meetodid
 
Kleebitud kohast:
 
Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid .
 
Biokileprotsess - mikroobid kinnituvad tahke kandja või täiteaine pinnale
Biokilereaktorid jagunevad nõrgbiofiltriteks ja sukelbiofiltriteks
 
Looduslähedased puhastusmeetodid

• Biotiigid - looduses avatud tiigid . Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb vetikate ja mikroorganismide sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
  
• Märgalad ja tehismärgalad
  

 
Märgalatehnoloogia eelistamise põhjused:

• Reeglina väiksemad rajamiskulud
  
• Madalad hooldus- jaenergiakulud
  
• Väiksem jälgimis ja juhtimise vajadus
  
• Vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes
  
• Elukeskkonnaks muudele organismidele
  
• Ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku.
  

 
Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega:

• Eelistatud külmas kliimas
  
• Vertikaalvoolulised pinnasfiltrid on efektiivsemad horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites
  
• Iga konkreetse märgala projekteerimisel peab lähtuma konkreetselt antud kohale vastavatest andmetest.
  
• Tuleb silmas pidada klimaatilisi tingimusi, majanduslikult efektiivsemaid alternatiive, et saavutada parim tulemus
  

 
Anaeroobsed protsessid:

• Reovesi puhastatakse hapnikuvaeses keskkonnas anaeroobsete bakterite abil
  
• Protsessis moodustub biomass, süsinkdioksiid ja metaan
  
• Septik - kahe või kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab tahketel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikroobne lagundamine, mille jooksul sete osaliselt hüdrolüüsub.
  

 
Tänapäeval on reovee puhastamine üks peamisi eesmärke, kuna eutrofeerumine on globaalne probleem.

• Fosfori ärastamine olmereoveest. Seda saab eemaldada igas puhastusetapis.
  
• Lämmastiku ärastamine
  

 
Pöörosmoos - membraan eraldustehnika, kus rõhk surub vee membraanist läbi, filtreerides soolad , nii et puhas vesi läbib membraani. Ligikaudu 98% sooladest eemaldatakse. Puhas vesi pumbatakse mahutisse ja sealt kasutusse.
 
Puhastuses tekkinud muda töötlemine:
Settele lisatakse turvast ja segatakse. Suvel kestab see protsess poolteist-kaks kuud, lõppsaadusena saadakse kvaliteetne settesegu, milles on õiges vahekorras fosforit ja lämmastikku. Settesegu müüakse haljastustöödeks nii Tallinna linnale, ehitusettevõtetele kui ka eraisikutele. Köögivilja kasvatamine settesegul on Eestis keelatud.
 
Reostuskoormus ja selle vähendamise võimalused

• Orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus
  
• Orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema
  
• Aeroobsete bakterite mõjul, mis saavad hapniku veest
  
• Kui olemasolevast hapnikust ei piisa, muutub keskkond anaeroobseks, mistõttu algab anaeroobne lagunemine, kus eralduvad metaan, ammoniaak , väävelvesinik, mis on kõrgematele organismidele toksilised.
  

 
Veekogude seisundi parandamiseks tuleb selgitada põhjused ja eutrofeerunud veekogu päästmiseks:

• Vee keemiline töötlemine
  
• Veekogu aereerimne - õhuga kokkupuutumine vms.
  
• Sisse- ja väljavoolu reguleerimine
  
• Põhjamuda eemaldamine
  
• Vohava taimestiku niitmine või väljavedu
  

 
Toksilised ained vees:

• Satuvad keemia ja tekstiili, naha ja põlevkivitööstusega, hajusreostusena ka põllu- ja metsamajandusest
  
• Mürkained vähendavad veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu
  
• Mõjutab mikroorganismide elutegevust
  
• Kantserogeense toimega
  
• Need ained on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt
  

 
Hajusreostus:

• Põhjustavad mineraalväetised, taimekaitsevahendid , loomakasvatus
  
• Vähendamiseks olemasolevad veekaitse meetmed:
  
  • Veekaitseribad
    
  • Kraavilodud
    
  • Haudmikud
    

 
Kemikaalide mõju veeorganismidele:

• Kõige ohtlikumad keemilised ühendid on kloreeritud süsivesinikud. Need lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes .
  
• Mürkide mõju hindamiseks - letaalne kontsentratsioon
  

 
Veevõrgu kaudu levivatest haigustest on olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, A hepatiit, salmonelloos . Veega levivad veel koolera , kõhulahtisustõbi, paratüüfus. Vee kasutamisega seotud haigused on trahoom ehk silmamarjad ehk pimedaks jäämine ja leismanioos. Vees elavateks haigusetekitajateks skistosmoos, mis kusepõies kinnituna põhjustab vähki ja drakunkuloos, mis on seedekanali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukhaigused vms on malaaria , filarioos, kollapalavik , unitõbi.
Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid.
 
Slaidide lõpus on erinevad ained, nende kirjeldus ja vajadus… ma ei jaksanud, sry.
 
 
 ÕHK JA ATMOSFÄÄR
 
Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruvaid süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoida.
Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse, millega loodus ise toime ei tule. See on kaasa toonud ka elukeskkonna halvenemise.
 
Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusrežiimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu.
Õhu/atmosfääri praegune koostis: lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu.
 
Maakera atmosfääri koostis on kujunenud maakera arengu käigus, miljardeid aastaid tagasi oli atmosfääris palju rohkem hapnikku, veeauru jms. atmosfääri kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär
 
Kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, siis miks on inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised?
Vastus on muutuste mastaabis. Kui loodulikud muutused toimuvad tuhandete aastatega, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja kümnete aastatega ning see ei võimalda loodusel kohaneda.
 
Peamise õhusaaste probleemid:

• Hapestumine ehk happeline depositsioon - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele.
  
• Osoonikihi lagunemine
  
• kasvuhoonegaasid
  

 
Happeline depositsioon - happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes
 
Happesademed panevad maapinnas liikuma seal leiduvad raskemetallid, mis võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme
 
Osoon e trihapnik on ainus atmosfääri gaas , mis tõhusalt päikese ultravioletkiirgust absorbeerib.
Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad. Põhjapoolkeral on o3 sisaldus suurim kevadel ja väikseim sügisel.
Stratosfääri sattunud v
Ga pikaealised ühendid, mis hävitavad osooni, osooni tekke ja hävingu tasakaal on häiritud ja stratosfääri osoon on hakanud vähenema.
 
Broom on suurimad osoonikihi lagundajaid.
Mida vähem osooni stratosfääris, seda rohkem on maapinnale jõudvat UV kiirgust.
 
Osoonikihi hõrenemine mõjub inimestele:

• Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb
  
• Halli kae sagenemine
  
• Organismile kahjulik - hingamisteede haigused, herpeseinfektsioon
  

 
Osoonilagunemine EI VÕRDU kliima soojenemisega
 
KASVUHOONEGAASID/EFEKT

• Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust
  
• Neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, tagajärjeks temperatuuri tõus
  
• Veeaur on ka kasvuhoonegaas
  

 
Muret põhjustab kasvuhooneefekti võimalik muutumine
 
Kliimat kujundab globaalne süsteem: atmosfäär - ookean - kontinendid - krüosfäär - biosfäär
 
Kliima muutumist põhjustavad erinevad protsessid:

• Kasvuhoonegaaside sisalduse muutumine
  
• Pilvisuse suurenemine
  
• Planeedi pinna albeedo muutumine, seda suurendab metsade maharaiumine
  
• Päikese kiirgus
  
• Kiirguse ringkäik atmosfääris
  

 
Kasvuhooneefekt ja globaalne kliima soojenemine on erinevad nähtused.
 
Kasvuhooneefekti muutumine:

• Temperatuuritõus mõjutab madalama temperatuuritaluvusega inimesi, vanu
  
• Troopilistel aladel levivad haigused võivad levida
  

 
Õhu lokaaalne saastumine

• Lämmastik ja vääveldioksiidid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid
  
• Õhu kõrge tolmusisaldus
  
• Tööstuspiirkondades häirivad lõhnad
  

 
Tagajärjed:

• Soojenemine
  
• Veetaseme tõus
  
• Muutused taimkatte vööndilisuses
  
• Taimekahjurite laiem levik
  
• Mineralisatsiooni kiirenemine
  
• Sademete jaotuse muutus
  
• Aurumõju kasv - soostumine
  

 
1990.aastal sõlmiti ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon, Eesti ratifeeris 1994
 
Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid igaüks saab seda oma igapäevase käitumisega mõjutada.
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda
mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
põhieesmärk
prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks