Keskkonnakaitse teooria (0)

1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele
Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse.
2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstiteadus, parem toit). Linnastumine ... Loodusvarad: keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld , mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia Taastumatud – maagid , kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Säästev kasutamine: taastuvate määr sõltuvusse uuenemise kiirusega; tarbimine ei tohi tugineda vaid ühele loodusvarale; rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldata jäätmete sorteerimine koha peal; jääkainete tootmise piiramine. looduse mitmekesisus: Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime – ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) – iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine , muutumine või häving. Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine: Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi . Ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon , kõrbestumine. Lahendus: Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine , Uued toitumisharjumused .
ÖKOLOOGIA – õpetus looduse vastastikustest mõjudest
Ökoloogia alused: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin . Ökoloogia: õpetus looduse vastastikustest mõjudest keskkonnakaitse: tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised /füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus , osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja
keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, muld, vesi ja mineraalid . See on ökosüsteemi mitteelus osa ehk ökotoop. Seni teadaolevail andmeil esineb elusorganisme vaid Maal. Eluta loodust uurivad astronoomia, geoloogia , meteoroloogia jpt maateadused. Elusloodus ehk looduselustik: on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid . Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia . Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid . Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik , see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökotoop: on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. Ökoton: kahe erineva koosluse üleminekuala(kallas,põld-mets, liikide leviku tõke) Trofilised tasemed: Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja
energiat produtsendid- saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid , seened, ja paljud mulla- või
veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt , vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on küllalt keerukad , osalt talletub eneria organismidesse, osa hajub ühest toiduahela lülist teise kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala – toimeväli, mille piires liigi isendid
taluvad muutusi. Optimaalala – antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökonišš: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhinišš, tegelik e. realiseeritud nišš Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete
kvantitatiivseid erinevusi) – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille
astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel
väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni Ökosüsteemide muutumine. Inimmõju ökosüsteemile. Ökosüsteemi toodang.
Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energia tootmine ja keskkonnakaitse: toorenergia-energia toorme tarbimine, lõpptarbimise energia- töö sooritamiseks kuluv kasulik energia Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.
Säästev areng: tähistab säästlikkust kolmel alal-keskkond, majandus ja kogukond . Ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund vaid pidev muutumine. Pole majandustegevuse peatamine vaid areng toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). Kemiakaalide säästlik tarbimine.
PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA
ÄRITEGEVUSE EELDUS
Säästev areng ei tähenda mitte ainult piiranguid, sest
aruka majandamise, kokkuhoiu, täpsema
raamatupidamise juures võib saada ka märkimisväärset
tulu, seega on puhtam tootmine eduka äritegevuse
eelduseks .
_ Maailma Keskkonnakaitse Keskus (World Environment
Center - WEC) on teinud koostööd Eesti
tööstusettevõtetega, eesmärgiks keskkonnasõbralikum
tootmine ja raha säästmine.
Suur osa kokkuhoiust saavutati
_ puhtamate tehnoloogiate kasutamine
_ täpsem arvepidamine, parem hooldus ,
_ lekete vähendamine jms.
_ tootmisprotsessi kaasajastamine,
_ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise
juhtide üle.
_ tootmisjäätmete vähendamise meetmed
_ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt
parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda.
POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST:
Keskkonnakaitsealased tulud:
_ väheneb saasteainete hulk
_ paraneb töötajate töötervishoid
_ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega
Majanduslikud tulud:
_ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud
_ hoitakse kokku energiat, vett, auru
_ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest
_ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
Täiendavad tulud:
_ paraneb konkurentsivõime
_ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
_ paraneb avalikkuse suhtumine
Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid , eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud
ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid - Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid
takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad
infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad : on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained ( gaasilised , tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust;
Õhureostus Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.): soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses (tundra
kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine , sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine Õhureostus ja tervis: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali
murenemine , õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika
ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja
intensiivsusega ( tugevusega ) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud ALLIKAD: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis - ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra. Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse
keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest.
Reostusallikad: põllumajandus- 70%, tööstus – 20% kodune majapidamine –10%; punktreostusallikatest; hajureostusest, millest koguneb veekogureostuskoormus. Reostuse näitajad: (mg/l), Heljum, Lahustunud O2, BHT7, NH4-N, NO3-N, Üldlämmastik, PO4-P Üldfosfor Veekogude eutrofeerumine : eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused ) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine ,setitamine, koagulatsioon , hapendamis- taandamine , desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks – bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest - ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue , Nõmme, Kose . Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud. Raskmetallid : kaadium- Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne , vererõhku tõstev toime. Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused – unisus, krambid , koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka Alzheimeri tõbe toksilised ained: Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne. Kroom Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement , kuuevalentne mürgine. Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask Vajalik mikroelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nitritid tekivad lämmastikühendite mittetäiliku oksüdeerimise tulemusena, esimene on bakteritegevuse märgiks - võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki. Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi. Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja närvisüsteemikahjustused. Mangaan Mangaanihullus mangaanikaevandustes – kesknärvisüsteemihäired, Parkinsoni tõvega sarnased sümptoomid
Ökotehnoloogia. Märgalad ja nende kaitse. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse. Läänemere kaitse ( HELCOM ).
Jäätmed kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata : millele ei leia edasist kasutust Jäätmemajandus: Jäätmemajandus üks olulisi säästliku arengu osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodus Jäätmemajanduse lähtealused: Jäätmekava peamine eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine kõigil tasanditel. Jäätmekava sätestab süsteemse jäätmehoolduse, ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded maakondadele, valdadele, ettevõtjatele ja elanikkonnale. Jäätmekäitluse põhiteed: jäätmetekke vältimine ja vähendamine ( 1971 ) jäätmete taaskasutus (recycling või reuse) jäätmete taaskasutamine ja ohustustamise optimaalne korraldamine jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine saastatud kohtade , sealhulgas vanade prügilate saneerimine Jäätmete liigitamine : Töötlemise ja kasutamise põhimõttel- olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed; Liigitus koostise ehk jäätmematerjali alusel- _ orgaanilised jäätmed – tavajäätmed mineraalsed jäätmed – püsijäätmed radioaktiivsed jäätmed Liigitus jäätmete kasutusviisi alusel- _ taaskasutatavad jäätmed põletatavad jäätmed kompostitavad jäätmed prügilasse ladestatavad jäätmed Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil.
Ohtlikud- ja tavajäätmed. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid:
Keskkonnakaitse õiguslikud alused: Säilitamine _ Parandamine Ennetamine ja vältimine Kaitse Reostaja maksab BAT(PVT), BATNEEC, BPEO Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. Saastemaksud ja trahvid. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.
Keskkonnakaitse tööstuses. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika . Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid . Jäätmete minimiseerimine. Puhastustehnoloogia. Ehitustegevus ja keskkonnakaitse. Ökoehitus