Vibratsiooni kiirendus a [1 mm/s2] (vibrokiirendus) avaldub valemiga: a 4 2 A f 2 (2) Töötajatel, kes puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, tekivad sõrmede verevarustuse ning käelaba ja käsivarre neuroloogilised ja lokomotoorsed talitlushäired. Sellele keerukale tervisehäirele viitamiseks kasutatakse mõistet kohtvibratsiooni sündroom. Kohtvibratsiooni sündroom mõjutab sotsiaalset suhtlemist ja perekonnaelu. Perioodilised vereringehäired võivad tekkida nii tööl kui ka selliste tegevuste ajal nagu näiteks auto pesemine või väljas peetava 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus spordivõistluse jälgimine
iseloomustamiseks just seda. Mis on vibroSageduS ja SageduS-korrigeerimine? Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Selle väärtus näitab tsüklite arvu sekundis, seda väljendatakse hertsides (lühendatult Hz). Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus (väljendatakse tavaliselt pöörete arvuga minutis, pöörete arvu minutis jagamisel 60ga saadakse sagedus hertsides). Kohtvibratsiooni jaoks on olulised sagedused vahemikus 8 Hz1000 Hz. Kuna kahjustuste tekkimise oht ei ole kõikide sageduste puhul ühesugune, kasutatakse kahjustuste tekitamise tõenäosuse väljendamiseks erinevatel sagedustel sagedus- korrigeerimist. Seetõttu sageduse suurenemisel korrigeeritud vibrokiirendus väheneb. Kohtvibratsiooni kõigi kolme telje jaoks kasutatakse vaid ühte sagedus-korrigeerimise kõverat. Terviseriskid, märgid ja sümptomid
( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibrokiirenduse 4,02 m/s2 (tulemus esines kaks korda) puhul 10 tundi ja vibrokiirenduse 5,5 m/s2 puhul 6,5 tundi. Lähtudes üldvibratsioonist, tuli lubatud tööaeg kõigi puhul 0 tundi. Seega katsete tulemused ei vastanud normidele üldvibratsiooni puhul. Käsitööriista korral on vibrokiirendusel 3,7 m/s2 lubatud tööaeg kohtvibratsioon puhul 10 tundi. 2. Graafikud Vibrokiirus
või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 52. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks. 54. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Lokaalse ehk kohtvibratsiooni on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . 56. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi; · lühendama raskuse kandmisteed
...............................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON.....................................................................................6 1.4 Kohtvibratsiooni toime.....................................................................6 1.5 Üldvibratsiooni toime ......................................................................6 1.6 Vibratsiooni tõbi ..............................................................................7 1.7 Vibratsiooni vältimine .....................................................................7 4. VALGUSTUS.........................................................................................8
mis kõrvaldavad kuulmist ohustava müra mõju või vähendavad selle. Müra võib tekitada mitmeid kuulmiskahjustusi (välis-, kesk- ja sisekõrva kahjustused). Kahjustav toime pole aga seotud ainult kõrvaga. Müra, olenevalt oma iseloomust ja tugevusest, võib olla väga suure mõjuga stressor. Tervisekontrolliga on võimalik varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust. Vibratsioon Vibratsioon tekib keha edasi-tagasi võnkumisel sisemiste ja väliste jõudude toimel. Kohtvibratsiooni tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Üldvibratsiooniks nimetatakse töötaja kehale edasi kanduvat vibratsiooni. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused (kohtvibratsiooni sündroom)
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz...
Riskitundlikud töötajad Andmed töövahendi vibratsioonitaseme kohta tootjalt Töövahendi seisukord, kulumine Vibratsiooni vähendavad meetmed Kokkupuude väljaspool tööaega Kaasnevad müra, halb mikrokliima Tervisekontroll Terviseriski vähendamine Kui rakendusväärtusi ületatakse- tegevuskava Väiksema vibratsiooniga töövahendid Kestuse ja intensiivsuse piiramine Vaheajad, töögraafik vibratsioonivabade ülesannetega Üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed Terviseriski vähendamine Vibratsiooni vähendavad kindad, jalatsid, matid Külma ja niiskuse eest kaitsvad tööriided Töövahendite hooldus Töökohtade paigutuse, kujunduse muutmine Tervisekontrolli otsuses soovituste elluviimine Töötajate juhendamine Vibratsiooni kahjulik mõju tervisele Tervisekahjustuse avastamine ja sellest teatamine Tervisekontrolli vajalikkus- kõik vibratsiooniga kokkupuutuvad töötajad peavad läbima.
puutuvad kokku peamiselt ehitus-, metalli- ja puidutöölised mitmesuguste käsitööriistade kasutamisel, aga ka suuremate masinate operaatorid, kes vibreerivatest detailidest (roolid, juhtkangid jne) kinni hoiavad. 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKKUS INIMESELE Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Üldvibratsiooni puhul hakkavad näiteks istuvas asendis töötaja selgroolülid üksteise suhtes liikuma, kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne. Olgugi, et see liikumine on mõne mikromeetri suurusjärgus, liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale või neid surutakse kokku, siis nihkuvad jälle üksteise suhtes küljelt jne seda mitmekümneid kuni sadu kordi sekundis. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul)
1) Valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) Vuulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. 33. Milline on peamine erinevus üld- ja kohtvibratsiooni vahel? Kohtvibratsioon on tervisele kahjulik võnkesageduse 25-250 Hz (kuni 300 Hz) juures, üldvibratsiooni puhul aga 4-8 Hz. 34. Millised on abinõud terviseriski vähendamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel (nimeta vähemalt 4)? · Raskuste teisaldamise teekonda lühendada. · Tööaja lühendamine.
Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused Töökeskkonna füüsikalisten ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord. Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada1,15m/s Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6m/s Tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendava abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s,tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähndavaid abinõusid. Elukeskkona vibratsiooni piirnormiid on toodud sotsiaalministri määruse Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.Väljavõte sotsiaalministri määrusest"Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid'' Vibratsioonioontõve vältimine
vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele. Isoleerige töökoht (istmed, pinnad) vibratsioonist. Vältige vibratsiooni tekitavaid seadmeid ja töövahendeid. Lühendage vibratsiooni tekitavate seadmetega töötamise aega. Kasutage õigeid tööriistu (isoleeritud või vibratsiooni vähendava käepidemega) ja hoolitsege selle eest, et neid korralikult hooldataks. Järgige seadmete ja tööriistade kasutusjuhendit. Tagage vajalik väljaõpe ja teave. Kaitseks kohtvibratsiooni eest varustage töötajad kaitsekinnastega. Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks. Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi. Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest. Korraldage regulaarseid tervisekontrolle. Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni
pikkusest. Muud töökeskkonna ohutusega seotud õigusaktid 50. Mis on ohumärguanne? 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 64. ... jalgade kaitsmiseks: Põlvekaitsmed 65. Missugusest piirväärtusest alates tuleb rakendada kaitsevahendeid ... ... üldvibratsiooni korral: 0,6 m/s² ... kohtvibratsiooni korral: 2,5 m/s² ... müra korral: 80 dB(A) 69. Mida loetakse tuletööks ning kes võib seda läbi viia? Tuletöö on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise tule kasutamisega tehtavad tööd. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 71
kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. • Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%) 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; 12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest
ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81. Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga? Trellide, puuride, saagide jne töötavad inimesed. 82. Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Käed muutuvad valgeks, jahtuvad kiiresti, veresoonte spasmid, verevarustuse häired kätes. 83. Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust? Õhutemperatuur, töötamine niiskes ja jahedas keskkonnas. 84. Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus? 40-60%. 85. Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks? Vesi pääseb väljastpoolt konstruktsioonidesse, soojade ruumide välispiirded on vähese
pidevas müras töötamine soodustab veresoonte ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõve teket. 16. Kuidas valida mürakaitsevahendeid? Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale üht tüüpi kaitsevahendid ei sobi, tuleb talle võimaldada teistsugune. Tuleb välja selgitada, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidege, võibolla need hoopis takistavad või halvendavad töötamist. Sellisel juhul peaks töötaja kasutama kõrvatroppe. 17. Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Kohtvibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aegajalt valgeks. Kui asetada käed külma vette ning sõrmed
vaheajad. 40. Müra vähendamise teed. Tuleb hinnata riske, astuda hindamise põhjal samme riskide vältimiseks või piiramiseks ja kontrollida regulaarselt kehtestatud meetmete tulemuslikkust ja need läbi vaadata. 41. Vibratsiooni vähendamine. .Muude töövahendite kasutamine, millega kaasneb väiksem kokkupuude vibratsiooniga, vibratsiooniga kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine, vibratsiooni mõju vähendavate abiseadmete( nt kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed, kummist alus) hankimisele, vibratsiooni vähendavate kinnaste või jalatsite ning külma ja niiskuse eest kaitsva tööriietuse andmine töötajatele, vibreerivate töövahendite korrasolek ja hoolduse tagamin, töökohta paigutuse ja kujundamise muutmine. 42. Arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid Kaelapiirkonna probleemid, alaseljavalud, probleemid randmete ja kätega, küünarvarte probleemid, silmade ülepinge, jalaprobleemid ja stress. 43
Isoleerige töökoht (istmed, pinnad) vibratsioonist. Vältige vibratsiooni tekitavaid seadmeid ja töövahendeid. Lühendage vibratsiooni tekitavate seadmetega töötamise aega. Kasutage õigeid tööriistu (isoleeritud või vibratsiooni vähendava käepidemega) ja hoolitsege selle eest, et neid korralikult hooldataks. Järgige seadmete ja tööriistade kasutusjuhendit. Tagage vajalik väljaõpe ja teave. Kaitseks kohtvibratsiooni eest varustage töötajad kaitsekinnastega. Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks. Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi. Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest. Korraldage regulaarseid tervisekontrolle. KONTROLL-LOEND nr 10 OHUTEGUR: Valgustus
vahel● Müra “neelavad” laed, seinad, põrandad• Müraallika alla müra summutavad alused• Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi• isikukaitsevahendid Ligi 30% EL27 töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku tugeva müraga (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta). Eesti 38% - üks halvemaid näitajaid ELis. Vibratsioon • Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine.• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. • Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja • üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. • Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). • Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis
võnke nivoo järgi. Kui vibratsioon ei vasta lubatud normile, võivad tekkida tervisehäired, mida nimetatakse vibratsioontõveks. See ilmneb isikutel, kes võnkumisega vahetult kokku puutuvad Millised on piirnormid? Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada 1,15 m/s2. Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8- tunnise tööpäeva kestel ületada 5,0 m/s2. Kui kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s2, tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendavad abinõud Vibratsiooni mõju tervisele Vibreerivate töövahendite kasutamine võib tekitada vibratsioontõve, mille puhul täheldatakse kätes väikeste veresoonte häireid, näit spasme. Esinevad valud ja "suremistunne" kätes, peamiselt öösiti
-tujutus ja kiire ärrituvus -tekivad peavalud, mälu halveneb -töövõime ja tööviljakus langeb -suureneb tööõnnetuse tekkimise risk ·Mürakaitse -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel -Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid - Vibratsioon ·Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. ·Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ·Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. ·Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja ·üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. ·Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). ·Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub
eeskirjades sätestatud piirnormidele. Isoleerige töökoht (istmed, pinnad) vibratsioonist. Vältige vibratsiooni tekitavaid seadmeid ja töövahendeid. Lühendage vibratsiooni tekitavate seadmetega töötamise aega. Kasutage õigeid tööriistu (isoleeritud või vibratsiooni vähendava käepidemega) ja hoolitsege selle eest, et neid korralikult hooldataks. Järgige seadmete ja tööriistade kasutusjuhendit. Tagage vajalik väljaõpe ja teave. Kaitseks kohtvibratsiooni eest varustage töötajad kaitsekinnastega. Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks. Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi. Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest. Korraldage regulaarseid tervisekontrolle. 22
eeskirjades sätestatud piirnormidele. Isoleerige töökoht (istmed, pinnad) vibratsioonist. Vältige vibratsiooni tekitavaid seadmeid ja töövahendeid. Lühendage vibratsiooni tekitavate seadmetega töötamise aega. Kasutage õigeid tööriistu (isoleeritud või vibratsiooni vähendava käepidemega) ja hoolitsege selle eest, et neid korralikult hooldataks. Järgige seadmete ja tööriistade kasutusjuhendit. Tagage vajalik väljaõpe ja teave. Kaitseks kohtvibratsiooni eest varustage töötajad kaitsekinnastega. Hoolitsege selle eest, et kaitsekindaid kasutataks ja et neid korralikult hooldataks. Hoidke töökoht soe, eriti tähtis on käte soojana hoidmine; tehke käeharjutusi. Varustage töötajad kaitserõivastega, mis hoiavad sooja ja kaitsevad niiskuse eest. Korraldage regulaarseid tervisekontrolle. 22
Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib kohtvibratsiooni töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Vibratsiooni vähendamine: · Vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga, näiteks neetimise asendamine keevitamisega. · Käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
