1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale
Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi) Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias Parasvöötme mereline Parasvöötme mandriline Lähisarktiline kliima Arktiline kliima kliima kliima
35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid,
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3. Märgi joonisele 23,5° N ja 66,5° S joonte nimetused. Millisel laiuskraadil on suvisel pööripäeval päev kõige pikem? Õige vastus tähista X-ga. 23,5 ° N-põhjapöörijoon 66,5° N-põhjapolaarjoon A X 80° N Kus paistab päike kaks korda aastas seniidis? B 23,5° N ekvaatoril.............................................. C 0° Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja
Hõõrdejõud tuule kiirgus maapinna lähedal väheneb ja tuule suund muutub. Tuulenihe tuulesuuna erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. Globaalne õhuringlus atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Suuri soojuse ja niiskuse hulki kantakse ühest piirkonnast teise. Ühurõhk maakeral : ekvaatoril ja 60. Laiuskraadil madal, 30. Laiuskraadil ja polaaraladel kõrge Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Troopikas puhuvad üldiselt idakaaretuuled. Mussoonid -ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral muutub tuule suund sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Eestit mõjutavad maksimumid ja miinimumid: Islandi miinimum- pehme ja sajune talv Assoori maksimum palavad ja päikesepaistelised ilmad suvel
Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sensoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad
Virmalised · Virmalised, e. polaarvalgus on helendus kõrgatmosfääris. · Kõige enam esineb neid pooluste kohal. · Neid võib esineda 60 kuni 1000 m kõrgusel, kuid kõige tavalisemad on nad umbes 100 m kõrgusel. · Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad) ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised vms. · Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga osakesed elektronid ja prootonid triivivad maa magnetvälja toimel polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes...
elektriliselt laetud ehk ironiseeritud. Ioonide liikumisel tekib aga elektrivool, millega kaasneb alati magnetväli. Päikese sees tekitab tema ümber suhteliselt korrapärase magnetvälja, mis sarnaneb kahe poolusega püsimagneti ehk dipooli tekitatud väljale. Aga sisemiselt segadusest tingituna on see ikkagi muutlik. Neid ebaregulaarsusi aitab omakorda tekitada päikese pöörlemine. Tema ekvaatorilähedased alad teevad täispöörde 25 maise ööpäevaga. 70. laiuskraadil kulub selleks juba 33 ööpäeva. Peale magnetvälja tugevuse muutub ka selle polaarsus magnetiline põhja- ja lõunapoolus vahetavad omavahel asukohta. Polaarsuse muutumine leiab aset siis, kui magnetvälja tugevus muutub eelnevalt ebatavaliselt nõrgaks. Ka päikeselaike on siis tavapäraselt märksa rohkem. magnettorm
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal
keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Kõrgrõhkkond toob kaasa a) talvel ..................................... ilmad, b) suvel .................................. ilmad. Millist rõhkkonda kujutab joonis? Põhjenda ................................................................... · Temperatuur Eestis on talvel õhutemperatuur oluliselt ..................................., kui samal laiuskraadil mujual maailmas. Seda põhjustavad .................... ookeanilt läänetuultega/idatuultega tulevad soojemad õhumassid. Rannikualade ja sisemaa väikesed temperatuurierinevused on tingitud ..............................mere mõjust. Kõige külmemad kuud Eestis on ........................ ja ........................, kui kuu keskmine temperatuur on ............ ºC. Millisel kuul on temperatuurierinevused kõige suuremad?
3) 21. märts ja 23. sept- kevadine ja sügisene võrdpäevisus Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev. Polaarjoonte laiuskraadil esineb polaaröö ja polaarpäev kaks korda aastas, talvisel ja suvisel pööripäeval. Poolustel kestavad polaaröö ja -päev võrdselt pool aastat. Polaarjoone ja pooluste vahel on polaaröö ja polaarpäev erineva pikkusega. Polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33'[1].Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli 18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole Augustis tasuks kohvrisse pakkida natuke soojemad riided
Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vä...
Brasiilia 1. Brasiilia on riik LõunaAmeerikas ja see on maailmas suuruselt viies riik maailmas. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 4060 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Ta asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis. Brasiiliasse pääseb lennukiga. LõunaAmeerika keskosa kaart 2. Brasiilia kliimat iseloomustab igavene suvi kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks.
Internetitippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.Ajavöönd on +0 vaidsuvel on +1. Lissaboni väljak Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugalpiirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ningMadeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissaboonikoordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. Portugali rahvastik Resident population (No.) by Place of residence (NUTS - 2002), Sex and Age group; Annual Sex Data reference Place of residence MF M F period (NUTS - 2002)
jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid.
langeb ning levila aheneb. Sellesse kategooriasse on arvatud 259 liiki. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Kokku on selliseid liike 245. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 00045 000 taime, seene ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselgkirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Kaitse ja hoiualad Eestis 939 kaitseala, 354 hoiuala ja 5 rahvusparki Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitse osakonnad Kaitsealade pindalad Eesti merealade pindala, mis hõlmab nii territoriaalmerd kui ka
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.
pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojast Mehhiko lahest, jaguned siis Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub Põhja- Atlandi hoovusena ka ümber Skandinaavia poolsaare. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temperatuur on enam kui 10kraadi kõrgem, kuid päikesekiirguse hulk on enam-vähem võrdne. Benguela hoovus on külm hoovus Atlandi ookeani kaguosas. Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavustest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel kuni 12kraadini.
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim äkkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Palju...
7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam. 7. Läänemeri Läänemeri jaotab Eesti mereliseks ja mandriliseks kliimavaldkonnaks. Mere mõju võib ulatuda kuni 60 km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusel, temperatuuri suur kõikumine algab 20 km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb
näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini.
kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.
6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuri kõrge metallisisalduse seletamiseks on mitu teooriat. Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Kokkuvõte Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
Üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on tasased alad Väga halb soojusjuhtivus Merkuur on palju tihedam kui Kuu. (Tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad) Merkuur ja Päike Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Mõnel laiuskraadil saaks jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Merkuuri pinnavormid paistavad teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole olnud märkimisväärset atmosfääri.
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Ees...
kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.
tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Peamised õhumassid on arktiline õhk- on külm ja kuiv. parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm troopiline õhk on soe ja niiske troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood
Linnutee Astronoomiliselt on Linnutee suur tähesüsteem Galaktika. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Galak- tika tuum paikneb Amburi tähtkujus, selles kohas on Linnutee kõige laiem ja heledam, meie laiuskraadil ei ole see piirkond näh- tav. Galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040 kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnuteena paistvas Galaktikas on ligikaudu 100 000 000 000 (sada miljardit) tähte. Galaktika läbimõõt on 100 000 va., paksus on võrdlemisi õhuke. Vaid selle keskmes on paksend paksusega 500 va. Päike asub Galaktika keskmest u 25 000 va. kauugusel. Ümber selle tuma teeb ta täistiiru
Sahara kõrb ulatub läänest itta 18W-40E ehk 5100km. Lõunast põhja aga 18N-35N ehk ligi 2000 km Kõrbe pindala on 9269600km² KLIIMA Sahara kõrbes on väga palav ja kuiv. Keskmine sademete hulk on 0-100mm aastas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi.
Toodang Kodumaal tarbitav: nisu, oder, puuvill, riis ja suhkrupeet. Väljaveoks minev saak: teod, tsitrusviljad, piparmünt, taliköögiviljad, veiniviinamarjad, EGIPTUS Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad, suved kuivad ja kuumad.Siinai poolsaare mägedes on õhutemperatuurid palju madalamad ja sademeid esineb rohkem võrreldes alaga samal laiuskraadil. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Vahemere rannikupiirkonnas on aasta keskmine sademete hulk kuni 200 m, harva kuni 400 . Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3 mm. Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C.
kaubandus on seiskumas kui meri on jääes ja laevad ei saa liikuda ning lõhub jää laevu.Leavad ei taha tulla sadamasse ja kaubvahetus või jääda seisma. Meie riik mis asub põhjas ja väik ning mere ääres peaks ikka rõhku panema meretrabtspordil. Mis on ka suur sissetulek riigile. Midagi on ikka on valesti, kui üks suur mereäärne riik, kes üritab end mõnikord isegi tähtsaks mereriigiks pidada, tahab meie laiuskraadil ilma isikliku jäämurdjata oma merendust ja sadamamajandust ajad. Kindlasti oleks vaja jäälõhkuiat eestile ning see oleks pidanud ammu olemas olema , me ei asu ju lõunas, kes saaks ilma jäälõhkuajata hakkama. Aga jah preagu on raske aega , et kust valitsus selle raha võtaba, ning palju teisi tähtsaid muresid on ka.arvan et valitsus peaks leanama kuskilt jäälõhkuiad ja kui raha leiab siis peaks kohe kindlasti ka meie endale seaotama .
Neli ööpäeva pärast periheeli taastub Päikese normaalne ida-läänesuunaline liikumine. Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2 Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline
mõistmisele. Kui kaotatakse lähedane, hakatakse rääkima tema puudumisest ja sellest kui palju temast hooliti. Peaaegu alati peab halvasti minema, et meile meelde tuleks, et teine inimene vajab hellust ja tähelepanu. Elus ning täie tervise juures olles ütlesid tema vähesed lähedased kiidusõnu. Sageli solvutakse ja vaikitakse, kuid harva tavatsetakse öelda, et temast tegelikult hoolitakse. Siinsel laiuskraadil elavad rahvad ei näita oma emotsioone sageli välja ega räägi oma tunnetest ja tõekspidamistest teistele. L. Tolstoi raamatus ,,Anna Karenina" hüppas naine rongi ette teadmises, et temast keegi tõeliselt ei hooli. Tegelikkuses see nii ei olnud, kuid meeste suutmatus tõelisi tundeid välja näidata tõukas Anna enesetappu sooritama. Ta oli jäetud maailma üksi, haavatuna. See on naeruväärne, et keegi peab oma elu loovutama, sest tundeid ei suudeta väljendada.
Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime sõnast tunturi mis soomekeeles tähendab kõrget metsatut ala. (geograafia.mgm.ee/wp- content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima Talvel on külm ja pikk, keskmine õhutemperatuur ulatub -34 kaadini. Esimene lumi tuleb maha juba septembris ja sulab alles mai-juunis. Sademeid on vähe ja seetõttu on lumekiht õhuke ja maapind kõvasti külmunud
soojenemisele on vöönditi erinev määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral. 36. Kui palju on õhurõhuvööndeid? mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. 37. Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel? need saavad palju päikesepaistet õhk soojeneb ja hakkab tõusma tekib püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv piirkond) passaadid, 60ndal laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood.
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel o...
Edasiminek näis liiga ohtlik. Kuid tänu oskustele ja piisavale õnnele leidsid mehed siiski tee Heibergi liustikule, ületasid mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole. Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem mindi tagasi Svalbardi. Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad ei jätnud kaardile enam ühtegi "valget laiku".
Atmösfäärifrondid × Üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel × Külm front liigub kiiremini kui soe Tsüklon ja antitsüklon × Tsüklon e madalrõhkkond × Antitsüklon e kõrgrohkkond 1. Madalrõhkkond × Kaasnevad sademed × Tuul on kõige kiirem seal, kus rõhvahe kõige kiiremini muutub × Tuul puhub madalrõhkkonna südame poole × See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist × Frondi alla jääv ala saab sademeid Tsüklon toob Eestis kaasa: Talvel: ilm läheb soojemaks, niiskemaks, sademed, pilvine, tuisk Suvel: ilm läheb jahedamaks, pilves, sajab 2. Kõrgrõhkkond × Kaasneb päikesepaiste
millimallikas üle ka ebasoodsa talve. Kuid kevadel toimuvad polüübiga juba olulised muutused. Tema keha soondub ristipidi ketasteks, mis järk-järgult lõikuvad polüübist lahti ja eralduvad. Need on tähtvastsed, täiesti läbipaistvad, lõigustunud servaga väikesed meduusid, kellest suve jooksul arenevad juba täiskasvanud, meile tuttavad meriristid. Augustis-septembris randadesse ilmuvad millimallikad toovad avamerelt randadesse sel ajal meie laiuskraadil üsna tavalised läänetuuled. Teinekord võib neid olla nii palju, et nad ummistavad kalurite võrgud ja mõrrad. Meriristi relv on kõrverakud, kuid inimesele tema mürk ohtlik ei ole. Seevastu mõned loomaliigid on kõrverakkude suhtes väga tundlikud. Tõenäoliselt elavad meriristid looduses harva üle 6 kuu, kuigi üksikud isendid, mille eest akvaariumides hoolitsetakse, elavad sageli mitu aastat. Meririst on üks vähestest söödavatest ainuõõsseliikidest
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
Koreasõda esimene suurem kokkupõrge külma sõja ajal. 1950 juuni Põhjakorea Lõunakoreale kallale NSVL ja Hiina toetusel. Usa nõudis ÜROlt Põhjakorea tegevust agressiooniks kutsuda ning lasi saata oma sõdurid ÜRO vägedesse agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja MacArthur võttis ette riskantse opi, maandas väed Põhjakorea tagalas, risk oli väärt, Põhjakorea taganes ja ähvardas kokkuvarisemine, tõi kaasa Hiina sekkumise. 1951 aastal 38. laiuskraadil jäi rinne 2. aastaks seisma, sõlmiti vaherahu, mis kestab ikka. Sõja tagajärjel NSVL autoriteet langes Aasias ja Euroopas. Ungariülestõus mässulised meeleolud olid kandunud Ungarisse, 1956 oktoobris avaldati meelt Poola toetuseks, mis kasvas avalikuks vastuhakuks. Tänavatel puhkesid politseiga lahingud, osa sõjaväelastest ülestõusnute poolele, saadeti Nsvl tankid, need lükati tagasi. Ametisse nimetati Nagy,
tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-korea väed taganesid kiirustades ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse Põhja-Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. aasta novembris tungisid Nõukogude relvadega varustatud suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale ÜRO üksused sunniti taanduma, 1951 peatati hiinlaste edasitung 38. laiuskraadil. Kurnav positsioonisõda, pideva vastastikuse pommitamisega pühiti maa pealt enam-vähem kõik Korea linnad. Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade ja sõjaväebaaside aatomipommitamist Siin püsis rinne kaks aastat, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad Korea sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, mitukümmend miljonit inimest jäi kodutuks, kaotas omaksed
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja ...
Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. ...
Keskmine Mongoolia 1280 Tabel 4. Elektrienergia kulutamine aastas erineva arengutasemega riikides Tabelist võib järeldada, et elektrienergia kasutamine inimese kohta on vastavuses inimarengutasemega. Siiski on keskmise IAI indeksiga riigi kohta Mongoolial üpris kõrge elektrienergia kasutamine, võrreldes Indoneesiaga. See erinevus tuleneb ilmselt geograafilisest asendist, Mongoolia asub mägedes ja laiemal laiuskraadil kui Indoneesia, aasta keskmine temperatuur on Mongolias palju madalam kui Indoneesias, mis jääb ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse ja kus on aasta läbi palav. 5. Järeldus Mongoolia on arengumaa, see kuulub keskmiselt arenenud riikide hulka inimarenguindeksiga 0,698, mis paigutab Mongoolia maailma riikidest 103. kohale. Mongoolia ühiskond pole veel jõudnud infoajastuni, kus enamik inimesi töötab tertsiaarses sektoris. See riik on industriaal- ja infoühiskonna vahepeal
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
