Energia säästmine Elektrikulud on tänapäeval väga suured mitmete faktorite tõttu. Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus on välja vahetada vana tehnika uuema vastu, televiisorid, monitorid, külmkapp, elektripliit, elektriradiaator, elektiahi jne. Tehnika ostul võiks üle vaadata toote
2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined. 3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes 37 3.1 Meetodid 37 3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38 3.2 Tulemused 40 3.2.1 Väliskliima 40 3.2
elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. NÕUDEL RUUMIDE JÄRELKÕLAKESTUSELE Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib tuumides ülemäärase järelkõla tõttu.Õpperuumide helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust. Klassiruumid nägemus- ja kuulmispuuetega lastele peavad olema enam summutatud kui tavalised klassid (kärelkõlakestus 0.6 s). TEHNOSEADMETE MÜRA Tehnoseadmete tööst põhjustatud müra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja nende hoonete välisterritooriumil on kehtestatud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määrusega nr. 42. Need on vastavuses projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõus toodud nõuetega; müra normtasemed elamute ruumides ja välisterritooriumil on omakorda vastavuses Põhjamaade INSTA 122/1998 standardi eelnõuga. Tehnoseadmete müra mõõtmisel ja hindamisel ühearvuliste kriteeriumitega kasutatakse vastavalt eurostandardi nõuetele müramõõtja A- ja C-skaatal
kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni. Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete,
Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Majapidamispaberit; Kasutatud pabernõusid; Kartongist joogipakendeid, kilet; Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner paberi ja kartongi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
...............................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................................................... 7 6 Radooni mõõtmine..................................................................................................................8 7 Katse radooni sisaldus minu kodu joogivees....................................................................... 9
TREPID Asukoha järgi : · Sise ja välis trepid Otstarbe järgi : · Põhi trepid · Abi trepid Trepi kuju järgi : · 1 marsilised · 2 marsilised · 3 marsilised 1 marsiline 2 marsiline 3 marsiline Trepikalle on 1:1 või 1:2. Made platvorm millile minnakse marsile. 2h+b =63 ... 64 Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire. T...
................................... 7 1.3.2 Radooni mõõtmine lühiajalise meetodiga................................................................................8 2.RADOONI OHTLIKKUS ...................................................................................................................................................................9 3.RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES................................................................................. 10 3.1 Radoon Eesti elamutes.................................................................................................................. 11 3.2 Radoon Eesti põhjavees................................................................................................................ 13 3.3 Radoon Eesti pinnases...................................................................................................................13 4.RADOONI VÄLTIMINE.....................................................................
· Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled.
· Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled.
Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud...
omavahelist suhtlust) Homo Sapiens e. tark inimene Arenes umbes 300 000 aasta eest Aafrikas Kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga Levis ka teistele mandritele. Tegelis ka juba kujutava kunstiga Inimese sugupuu kõrvalharu - neandertaallane Elasid u. Samaaegselt tänapäeva inimese eellastega (120 000 30 000 aasta eest) Keha jässakas, kohmaka kõnnakuga, tugevad kulmukaared ja alalõug. Elasid koobastes või iseehitatud elamutes. Kujunes välja komme matta surnuid. Tänapäeva inimene Erineb oma eellastest keha sihvakuse ja pikkuse poolest. Võimeline tegema vaimset ja füüsilist tööd Kõnevõime ja sümboliline keel (Võime talletada informatsiooni ) Mõtlevad nii abstaktselt kui ka konkreetselt Inimese aju areng on võimalikuks teinud : Kultuuri tekke Informatsiooni talletamise, edasi andmise AITÄH KUULAMAST, head õppimist
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. Romaani stiil ja gootika Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus. Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana-Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor.
elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid.Kodusisustuses ei kasutatud enam enda tehtud mööblit või tarvikuid, vaid vahetati need spetsiaalsete kvaliteetsete töödete vastu. Elu põhimõtteliselt moderniseerus. Hakati kasutama erinevaid kodumasinaid. Igapäevaseks said õmblusmasinad, elektripliidid, külmkapid, pesumasinad jne.Levima hakkasid ka telefonid ja raadiod. Ka rõivamood muudus. Naised hakkasid pidama dieeti ning moodi läks ka
inimesed, et elektriseadmetest tulenev kiirgus on kahjulik ning väsitab neid ja tekitab muid probleeme. Selle vältimiseks üritatakse eemaldada näiteks magamistoast elektrilised seadmed, samuti kontrollitakse üle kõik juhtmed, lülitid jne. 4. Seadusandlus Praegusel hetkel eestis kehtiv EL direktiiv on 2004/40/EC, mis määrab elektromagnetväljade tugevuse töökeskkonnas. Samuti eksisteerib määrus, mis seab kindlaks elamutes mitteioniseeriva kiirguse piirid (Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine). 4.1Direktiiv 2004/40/EC Direktiivi eesmärk määrata miinimum nõuded töötajate kaitseks riskide eest, mis kaasnevad töötamisel elektromagnetväljadega. Viidatakse teatud lühiajalistele sümptomitele mis
korras alustada radooni ärastustorustiku (väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu (väljatuulutamis kaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada. Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega. Joonis 1. Radooni imbumine ruumi põrandaplaadi vuukide kaudu 1.2 Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt. Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras
avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees Mööblit esines taredes vähesel määral. Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool olid talupojad küllalt jõukad. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega, mis tõttu võisid nad ühes elamus püsida aastasadu. Kehvemad talupojad magasid ahju peal või põrandale laotatud õlgedel
Lendavad tule peale ja puistavad vee tule peale. Lennujaamadel on suured autod, mis sõidavad põleva lennuki juurde ja pistab varda lennuki sisse ja laseb vett, et hoida ära suuremaid õnnetusi. Eestis pole erilisi masinaid, aga teevad oma töö ära küll. Mina tean ainult nelja autot. Paakauto, millel on suur paak peal, mida kasutatakse suuremat tulekahjude juures. Meeskonnaauto, kus sõidab meeskond ja nende varustus. Redelauto, kus on suur redel, kui on põleng korter elamutes ja komandojuhi auto, kus on need mehed, kes ütlevad, mida tegema peab. Kui Eestis ja mujal maailmas poleks sellist tehnikat, poleks meil millega metsa, maja või mingi laohoone põlenguid kustudada. Need oleks ära põlenud ja ei olekski ära päästetud. Tänu tänapäeva tehnikale tulevad päästjad kiiresti ja päästavad meid. Nendes võime tänada tublisid pritsumehi. Taavi Aasula 8.klass
järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas:
kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et
kord. Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada1,15m/s Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6m/s Tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendava abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s,tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähndavaid abinõusid. Elukeskkona vibratsiooni piirnormiid on toodud sotsiaalministri määruse Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.Väljavõte sotsiaalministri määrusest"Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid'' Vibratsioonioontõve vältimine Keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust.hoia ära"valgessõrmsus'' kätele mõjuva vibratsiooni puhul. Ohule viitavad vereringehäired,näpud hakkavad tundma külma ,muutuvad värvituks. Hoia ära põrutusi ,lööke. Võnkumised ,mille juures
kuulmisnärv ja tekib nürmus. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vibratsioont%C3%B5bi1 5. Kumba loetakse ohtlikumaks, kas üld- või kohtvibratsiooni? Miks? Üldvibratsioon on ohtlikum, sest see mõjub kogu kehale ja võivad tekkida kesknärvisüsteemi talituse häired. 6. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piiri (vt. SOMm RTL 2002, 62, 931 ,,Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid). Kui suur võib olla näiteks TTÜ mehaanika õppelaboris seadmetest tekitatud vibrokiirenduse piirväärtus päevasel ajal? 82dB 6
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Elektrivõrk kodus Referaat Kodune elektrivõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti,
surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid
andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad.
hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi soojenemist väga kõrgele temperatuurile. Uus ja vana hõõglamp Halogeenlamp Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need asetada valgustatavast pinnast võimalikult kaugele. Naatriumlamp Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota. GECI, Philipsi ja Osrami koostöö tulemusena tehti
kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm keha voolujooneline tagajalad laienenud ujujalad tundlad pikad ja peened Kokkuvõte Mardikate keha katab tugev kitiinkest. Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp. Mardikate eestiivad on muutunud kattetiibadeks, mille all on kokkuvolditud lennutiivad. Mardikad on ühed arvukamad putukad Maal. Mardikaid elavad ka inimese elamutes, nt jahu- ja leivamardikad, nahanäkid. Tänan!
Ohvrid edasiviiv jõud Maailm meid iga päev ümbritsev keskkond, mis on meile sama tähtis nagu lootele lootevesi. Loodet ümbritsevat keskkonda on võimalik muuta nii, et esimesel oleksid ideaalsed tingimused eluks. Selleks keskkonnaks on ema, keda omakorda ümbritseb maailm, mida pole võimalik vaid ühe inimese mõttemaailma muutes ümber teha. Miks me ei võiks leida keskset teed, arvestades meie inimeste üldiste vajadustega? Ometi soovime pakkuda oma tulevastele põlvedele helget elukeskkonda ning töötame aastas tuhandeid tunde selle nimel umbsetes klaasmajades asuvates kontorites. Kõikide inimeste vajadustega arvestades oleks võimalik elada, kuid alati on keegi, kes soovib midagi enamat ning sellel on ka oma põhjus. Kui kõik persoonid oleksid omavahel võrdsed, töötades ükskõik mis töökohal teenides täpselt sama palju raha ning elades täpselt samasugustes elamutes, oleks meie maailm tohutult igav ning ...
Seened 1. Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes. Siiski põhiliselt mullas. 2. Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust. 3. Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis
Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad. Kujunesid välja vanemad, kes seisid ja hoolitseid oma küla või kihelkonna eest. Samas ei olnud kõik nii ilus ja oivaline kui me lootsime ja arvasime: tekkisid konfliktid riikidega, milles taheti Vana-Liivimaad endale, eriti just sakslased. Algas suur vabadusvõitlus, kus eestlased soovisid võõravõimu alt vabanemist
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
Millal neid tuleks kasutada? · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ 25.juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; · Välisõhu kaitse seadus (RT I, 2004, 43, 298); · Sotsiaalministri 29.juuni 2005.a.määrus nr 87 Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded; · Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest · EVS-EN 12354-1:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon · EVS-EN 12354-2:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon
Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka
Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid
Jordaens kujutas taupoegi peamiselt ohjeldamatult pidutsemas. Tema nägi talupoegi teises valguses. Kujutades ette, kuidas talurahvas pidutses ning lõbutses. Minu arvates kasutas Jakob maalimisel palju fantaasiat ning maalis pilti nii öelda valesti, sest talurahvas on siiski töökad inimesed ning nad ei korralda palju pidusid. Teiseks toon välja erinevused, kuidas nägi välja lihtrahva elu nende arvates. Ma arvan, et Pieter pidas lihtrahvast vaeseks. Nad elasid väikestes elamutes ja said vaevu oma majapidamise üleval pidamisega hakkama. Nad ilmselt rügasid tööd teha päevastpäeva, et oma pere toita. Maalil "Jahimehed lumes" on näha, kuidas nii mehed kui ka naised töötavad, mitte ei laiskle ega lõbutse. Jahimehed ajavad koertega jälgi ja naised teevad omi toimetusi. Jordaensi maali "Oakuninga pidu" jälgides, arvan, et mees pidas lihtrahvast pigem logelejateks, kui tööd tegevateks inimesteks. Maalil on näha, kuidas rahvas tarbib jooki
arenes Aafrikas. lõuast, kõnevõime, kunstiga 100 000 aastat temast arenes tagasi asus inimene teisetele mandritele Tänapäeva inimene On oma eelastest Sümbolitega keel, Varasemad tulijad pikem ja sihvakam. kultuuri teke, olid nandertallsed Nende kehaehitus osavad kütid, elasid surid välja 30 000 oli koobastes või oma aasta eest nüüdisajainimesest valmistatud elamutes, robustsem, oli kujunes komme matta lühem ja õlad oli surnuid laiemad. Ajumaht oli suurem, kui praegusel inimesel
Φp – keskmine vabasoojuseraldus päikesest, W Kui soojuseraldused inimestest, elektrivalgustusest ja –seadmetest on MKM-i määruse "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" tabel 1 järgi lähtuvalt hoone kasutusotstarbest ja –ajast välja toodud, siis päikeseenergiast tulenevat soojusenergia eraldusi suudavad seni arvesse võtta vaid dünaamilised simulatsiooniprogrammid. Lihtsustatud arvutustes on soovituslikuks vabasoojus eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud. Kui ülaltoodus selgub, et hoone erisoojuskadu on oluline tasakaalutemperatuuri leidmisel, siis erisoojuskaost sõltub tervikuna hoone kütteenergia kulu (valem 4).
ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis on puittoodete puhul Euroopa Liidu standardite järgi kõrgeim võimalik kategooria. Kasutusvaldkond MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms. ehitiste puhul. Annab kaitse tule vastu 15-20 aastaks. Ei sobi kasutamiseks pindadel, mida on eelnevalt töödeldud laki, värvi vms. kilettekitava hüdrofoobse ainega. 6. Tuletõkkepeits Sisetingimuses kasutamiseks mõeldud Tinterior MP FR annab tootele lisaks dekoratiivsele viimistlusele ka esmaklassilise, klassile B-s1,d0 vastava tuletõkke, hea UV-kindluse ning aitab vältida niiskusest ja
46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi.
Hoonet saab kaitsta radooni eest hoonealuse lausisolatsiooniga, hoone ehitamisega postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ... 250 bekrelli kuupmeetris õhus, kusjuures standard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peaks näitaja olema alla 200 bekrelli. Radooni kahjulik mõju inimese tervisele pole praegu täpselt teada, kuid päris kindlasti tasub jätta maha suitsetamine, mis võib põhjustada kopsuvähi umbes kaheksa korda tõenäolisemalt kui radoon. Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad seal
sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete sahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid. Korteri ruumide koosseisu ja korterite suuruse pakub välja üliõpilane. Korterite ligikaudsed soovituslikud üldpinnad sõltuvalt tubade arvust: Korteri tüüp Üldpind m² -tes Märkus 1t + kn 35 ainult eritüüpi elamutes 1t + k 40 2t + kn 45 1 le inimesele 2t + kn 50 2 le inimesele 2t + k 65 3t + k 80 4t + k 100 5-6t + k 120 kn kööginiss k köök t tuba Abimaterjal: 1
46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi.
· Teha mitmesuguseid huvialatöid (näiteks elektroonikaseadmeid) eeldusel, et tegija omab küllaldaselt kogemusi või teeb neid töid üksikasjalike juhiste järgi; · Demonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja -seadmeid; Elektrivõrk kodus Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektri tarveteni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini
kõrgemate hoonete korral ehitatakse trepp tõusuga pööningule ja sealt pääs katusele; · trepid projekteeritakse tavaliselt vasaku pöördega, kuid võib olla ka parempöördelisi treppe. · Trepi tõus projekteeritakse kaldega 1:1 kuni 1:2 et trepp oleks mugav kasutada. Arvestatakse järgmise seosega: 2h+b=63...64cm ( kus h-astme kõrgus cm ja b- astme laius cm) · trepi minimaalne laius elamutes on - korruselamutes 1,3m - kõrghoonetes 1,6 m Trepid ei tohi olla trepimarsist kitsam kui astme esiservad ei ole paraleelsed siis astme laiust mõõdetalse ühe käigureaga trepil o,6m kaugusel astme kitsamast otsast. Keerdtrepi astme laius kitsamast otsast peab olema vähemalt 15cm trepi käsipuu kõrgus peab olema 1,0 meetrit käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 45mm ühe trepimarsis peab olema vähemalt 3 astet, kuid mitte üle 18 astme
mistõttu selle eluiga on sama pikk kui hoonel endal või isegi pikem. Ühtlasi on sellise maanduri maandustakistus peaaegu sõltumatu ilmast ja aastaajast ning seetõttu väga stabiilne. Oluline on ka see, et selline maandur on odav ja selle paigaldamine on lihtne. Kõige selle tõttu on Euroopa mitmetes riikides kehtestatud nõue, et kõik uusehitised, vaatamata otstarbele, tuleb varustada vundamendimaandusega. Eestis sellist normatiivset nõuet veel ei ole, kuid kõigis uutes elamutes tuleks eeltoodud põhjustel kasutada just seda maandusliiki. Kui elamu mõõtmed ei ületa ligikaudu 20 m x 20 m (nagu nt ühepere- väikeelamute korral), tagab ühekontuuriline vundamendimaandus peaaegu täiesti ühtlase potentsiaali kogu hoone põhipinna ulatuses. Suuremate mõõtmete korral läheb potentsiaalijaotus ebaühtlasemaks; et seda vältida, paigaldatakse kontuuri külgede vahele lisa-rõhtelektroodid sellise arvestusega, et nt keldri
eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas. Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui sõbrad kelle auks on köetud saun.Soomlastel on tavaks käija saunas.Väga paljudes soome elamutes on ehitatud saunad.Eestlastele meeldib ka saunad,aga meil on tavaks saanud nii öelda''pühapäeva saun''seega väga palju köeti nädalavahetusel sauna.
Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
