Baarium Ba Riivart Grauberg AT10 Elektronskeem Ba +56 2)8)8)18)18)2) Baarium (kreeka keeles barys "raske"), Ba, barium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 2-e rühma element, leelismuldmetall; järjekorranumber 56, aatommass 137,34. Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised. 1774 tõestas C. Scheele, et barüüdi koostisse kuulub senitundmatu metall; selle eraldas 1808 H. Davy. Kasutatakse Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli
Pärnumaa kutsehariduskeskus PK-12 BAARIUM REFERAAT 2013 Sisukord Sissejuhatus...1 Ajalugu...2 Füüsikalised omadused...3 Keemilised omadused...4 Kasutusalad...5 Huvitavaid fakte...6 Kokkuvõte...7 Kasutatud materjalid...8 1.Sissejuhatus Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi
KALTSIUM:on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse, vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides.
1. Vääveldioksiid + vesi SO2 + H2O = H2SO3 2. NAATRIUMOKSIID + VESI Na2O + H2O = 2NaOH 3. VASK(II)OKSIID + VÄÄVELHAPE CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4. SÜSINIKDIOKSIID + BAARIUMHÜDROKSIID CO2 + Ba(OH)2 = BrCO3 + H2O 5. KAALIUMOKSIID + VÄÄVELTRIOKSIID K2O + SO3 = K2SO4 6. VÄÄVELTRIOKSIID + VESI SO3 + H2O = H2SO4 7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTI...
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3.
Väävel Sulphur S ess KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) METALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse keemilises eesti keeles ladinakeelne nimetus valemis Alumiinium Aluminium Al alumiinium Baarium Barium Ba baarium Elavhõbe Hydrargyrum Hg hüdrargürum Hõbe Argentum Ag argentum Kaalium Kalium K kaalium Kaltsium Calcium Ca kaltsium
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o
Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH
kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7. Miks tekib madalatel temperatuuridel ülijuhtuv olek? Kuna ülijuhil puudub madalatel temeratuuridel takistus, siis ülijuht voolu toimel ei soojene, siis ei muundu elektrienergia juhi siseenergiaks ega teki elektrikadusid. 9. Näited ülijuhtuvate materjalide kohta. Ba-Baarium,Hg-Elavhõbe, Nb-Nioobium, Sn-Tina. 10.Kus kasutataxe ülijuhte? elektriliinidel, elektromagnetid, meditsiini tööstuses, magnethõljukrongid
1. SÜSINIKU KEEMIA tööleht Orgaanilised ained koosnevad ...................................... ja .................................. Sageli esinevad nende molekulides ka .................................., ................................ ja .......................................... Mõiste orgaaniline keemia võttis kasutusele 1808. a. rootsi teadlane, kelle nime saate ristsõna lahendusena. Kirjutage elementide tähised: 1)baarium, 2)raud, 3)broom, 4)tsink, 5)heelium, 6)liitium, 7)räni, 8)kuld, 9)väävel. 2) 3) 5) 7) 8) 1) 4) 6) 9) Süsiniku erilisus Süsiniku sümbol on ......., tema aatomi tuumas on ....... prootonit ja ...... neutronit. Tema elektronkatte moodustavad .......... elektroni, mis on jaotunud ........ elektronkihile ja väliskihil on neist ....... elektroni.
keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F 33, boor: B Elektronkate: Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv Elektron: Elektron on aatomi osa. Aatomituum: on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi
1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina Väävli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes kõige stabiilsemat eheda väävli allotroopi ehk rombilist väävlit. Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g. Väävli kriipsu värvus on valge .
tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon, baarium; lisaks eraldub 2-3 neutronit ja energia, kuna kildtuumade eriseosenergia on suurem uraanist. Kui eraldunud neutronid kohtuvad uute U-235'ga, tekivad uuesti kildtuumad ja ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm). Neutronite paljunemistegur - teatud tasemelt väljunud neutronite arvu ning seda taset põhjustanud neutronite arvu jagatis. k>1 (plahvatuslik - tuumapomm), k=1 (juhitav - tuumareaktor), k<1 (sumbub)
3Millistest metallidest valmistatakse ehteid? Miks? 9) Nimeta raua kui materjali häid omadusi ja puudusi! 12.4Kuidas tuleb säilitada IA ja IIA rühma metalle? Miks? 12.5Kumb metallidest reageerib aktiivsemalt õhuhapnikuga, kas baarium või magneesium? Miks? 10) Täida lüngad / lõpeta laused! 12.6Miks eelistatakse sageli sulameid puhastele metallidele? Alumiiniumi tootmise peamine tooraine on boksiit, mille põhikoostisaine on 12
Fosfaadid vähendavad ka vee karedust, mis on eriti oluline Eesti tingimustes, kus kraanivesi paljudes kohtades ülikare on ka suured looduse reostajad, eriti veekogudele. Tseoliidid Vee pehmendaja. On mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan. Lõhnaained On iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad
Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused. Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) Baarium (Ba) 6) Mis on siirdmetallid? Lisa näited koos sümbolitega. Mille poolest erineb nende aatomi ehitus Arühmade elementide aatomiehitusest? V: Siirdmetallid on kõik Brühma metallid. Nt: Raud (Fe), Vask (Cu), Kroom (Cr), Tsink (Zn). Erinevus on selles, et B rühmades kasvab perioodis vasakult paremale liikumisel elektronide arv eelviimases eletron kihis. 7) Mida väljendavad aine keemilised omadused? Millega metallid reageerivad?
Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia. Uraan (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid, 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik 1 neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. Näeme, et eralduv energia kasvab plahvatuslikult ehk ahelreaktsion kujutab endast tuumapommi plahvatust. Paljunemistegur mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n. k>1 toimub ahelreaktsioon k<1 ahelreaktsioon sumbub k=1 toimub ahelreaktsioon Plutoonium(Pu) osutub et looduslik U-238 poolt neelatud neutron on samuti kasulik. Tekib u-239, -aktiivne, poolestusaeg 23 min
Rühmas ülevalt alla keemilise sideme pikkus suureneb. Harjutamiseks 1)Selgitada aatomi ehitust? Millest koosneb ja laengud? 2)Miks on aatomi enda laeng neutraalne? 3)Selgitada mõisted katioon ja anioon. 4)Teha elementide Br, Ca, Fe, S, elektronvalem, elektronskeem ja ruutskeem. 5) Selgitada ruutskeemi põhimõte, kuidas täitub alanivoo elektronidega? 6) Teha tabel ja kirjutada elementide Kaalium, Broom, Fosfor, Baarium elemendi sümbol, prootonite arv, neutronite arv, tuumalaeng, aatommass, elektronkihtide arv ja elektronide arv väliskihil. 7) Kuidas muutub perioodilisustabelis elektronegatiivsus, metallilised ja mittemetallilised omadused, aatomiraadius? 8) Milleks aatomiraadius just nii kasvab? Kasutatud kirjandus 1),,Keemia lühikursus gümnaasiumile" Neeme Kratt 2),,Üldkeemia. Anorgaaniline keemia" Hergi Karik
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4
põhjavesi tihtipeale ei vasta joogivee direktiiviga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Mittevastavus ei ole tingitud inimreostusest, vaid sellest, et põhjavesi sisaldab looduslikult mitmeid elemente ja aineid, mille kontsentratsioonid ületavad tunduvalt joogiveele esitatavaid nõudeid. Selline olukord tähendab, et põhjaveest joogivee tootmiseks tuleb põhjavett puhastada. On tõestatud seos vee mitme keemilise komponendi (nitraadid, fluor, boor, alumiinium, baarium, kaadmium, nikkel) liigse sisalduse ja teatud mittenakkuslike krooniliste haiguste vahel. Need haigused kujunevad välja pikaajalise ebakvaliteetse vee tarbimise korral, mistõttu põhjuslikku seost joogivee kvaliteediga on küllalt raske kindlaks teha. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välis- õhu kvaliteedi kõige suurem probleem
Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad:
et eemaldada rauda sisaldavaid võõrkehi: magnetplaadid, magnetpulgad, magnettrapid ja trummelseparaatorid. Magnetseparaator peab looma piisavalt tugeva magnetvälja, et tootevoos asuvat raudosakest magnetile ligi tõmmata. Ligi tõmbamaks suuremaid rauda sisaldavaid metalliosakesi, ei ole vaja väga suurt magnetvälja. Seda laadi separaatorite puhul luuakse magnetväli keraamiliste magnetitega, mis on valmistatud kas baarium- või strontsiumferriidist. Väiksemate rauaosakeste, raudoksiidi ja ka mõne roostevabade teraste puhul tuleb kasutada suuremat magnetvälja tugevust, mida võimaldab haruldaste muldmetallide kasutamine magnetites. Sõltuvalt kasutusalast on olemas erinevaid magnetkomponente. Magnetplaadid, mis koosnevad nelinurksest kestast, mille sees on püsimagnetid, paigaldatakse tavaliselt liugteede ja rennide alaossa või lintkonveieri lindi kohale, nii kiire kui aeglase tootevoo puhul.
Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 magneesiumi sidusal kujul. (4) 4 2. Aatomi ehitus 2.1 Asend perioodtabelis Magneesium asub keemiliste elementide periodilisustabelis kolmandas perioodis, IIA rühmas. IIA rühmas asuvad leelismuldmetallid. Ühes perioodis asuvatel ainetel on sarnased omadused. Lisaks Magneesiumile kuuluvad sinna berülleum, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Magneesiumi järjekorra number on 12. (4) 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem Elektron skeem +12| 2) 8) 2) Paiknevus perioodilisuse tabelis: 3 periood, 2A rühm. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. (2) Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 Elektrone: 12 Prootoneid: 12 Tuumalaeng: 12 Elektronkihte: 3 Joonis 1. 5
toiduainetes. Vaegusnähud võivad tekkida siis, kui nende omastamine on mingi haiguse tõttu häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige
oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega.
Kaltsium on väga tugev redutseerija, mistõttu kasutatakse teda teiste metallide ( näit. vanaadiumi, berülliumi) saamiseks maakidest ja erisulamite valmistamisel. kaltsiumiühenditest on tuntuim kaltsiumkarbonaat, mis on paekivi, kriidi, lubjakivi peamiseks komponendiks. Lubjakivist saame lupja, mida kasutatakse hoiuruumide desinfitseerimisel, aga ka happeliste muldade neutraliseerimisel. Paekivi ehitusel, kaltsiumkloriidi gaaside kuivatamiseks jne. Baarium neelab hästi röntgenkiiri, mistõttu lisatakse teda kaitsematerjalidele, baariumsulfaati kasutatakse maohaiguste diagnoosimisel, täiteainena paremate paberisortide valmistamisel ja temast toodetakse valget värvi. Magneesium kulub peamiselt kergete gaasepidavate sulamite valmistamiseks, millest omakorda valmistatakse tsentrifuuge, lennukiosi, täppisaparaate. Magneesium on signaal- ja valgusrakettide ning kõigile tuntud säraküünalde koostisosa.
AHELREAKTSIOONID Tuumade muundumisi nim tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonide eriliseks liigiks on aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide tuumade moodustamiseks on vaja vähem neutrone kui neid on uraanil, mille tõttu osa neutrone jääb üleliigseks. Need neutronid haaravad uusi uraani tuumi ja lõhuvad need uuteks kildudeks (uuteks elementideks). Nüüd juba vabaneb kahe kahe- või kolmekordne kogus neutroneid, mis kutsuvad esile uued jagunemised. Selles seisnebki ahelreaktsioon . eralduv energia on suur. Nt 1 kg uraanis leiduvate tuumade jagunemisel vabaneks sama energia, mis
Aktiivsed leelismetallid, aluselised oksiidid (O-²), hüdroksiidid (OH-¹) Li+¹-liitium Li2O-liitiumoksiid LiOH-liitiumhüdroksiid K+¹-kaalium K2O- kaaliumoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid Mg+²-magneesium MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid Al+³-alumiinium Al2O3-alumiiniumoksiid Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid Mn+7-mangaan Mn2O7-mangaan(VII)oksiid Mn+4 MnO2-mangaan(IV)oksiid Mn+² MnO-mangaan(II)oksiid Mn(OH)2 -mangaan(II)hüdroksiid
puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning Toksiliste orgaaniliste ülemmääraks joogivees on kehtestatud aga: · pestitsiitide puhul: a) kokku 0,5 mg/l, b) üksikainena 0,1 mg/l; · poluklooritud bifenüülide korral: a) kokku 0,2 mg/l;
aastal 1898. päevavalguslambid, laseri spektrijoone abil on inertgaas). välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis?
Vesinik jaotab pingerea kaheks osaks: need elemendid, mis asuvad vesinikust vasakul ja need, mis asuvad vesinikust paremal. Metallide pingerida kasutatakse ainult nende reaktsioonide puhul, mis kulgevad vesilahustes. Hapnikuga reageerivad kõik metallid, peale hõbeda, kulla ja plaatina. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Kõige energilisemalt reageerivad leelismetallid, kõige aeglasemalt väärismetallid. Metallide pingerea esimesed elemendid( leelismetallid, kaltsium ja baarium) tõrjuvad külmast veest vesiniku välja ning moodustavad leelise. Pingerea järgmised elemendid kuni rauani reageerivad veeauruga, tõrjudes vesiniku veest välja moodustades oksiide. Ülejäänud metallid veega ei reageeri. Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad reageerides lahjendatud hapetega ja tõrjudes nendest vesiniku välja. Vesinikust paremal asuvad metallid on sellest nõrgemad redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja.
sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen. 3)vee organoleptilisi oamdusi(maitse, lõhn värv, hägusus) ja aksutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH. 4) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: amoonium, naftaprodukti, nitraadid, nitritid, pindaktiivsed ained. Pinnavee orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus: Pinnaveele on iseloomuik kõrge looduslike
mangaan, molübdeen jt. Andis ka nime vesinikule: vee tekitaja, lämmastikule azote (hiljem lõi läbi nitrogenium nitraadi tekitaja). Radikaal rühmitus, mis toimib kui tervik (ei lagune koostisosadeks): klooriradikaal (HCl tunti muriatic acid), fluoriradikaal, booriradikaal. Elementideks pakkus ka (kuid kahtles selles): lubi(calx) kaltsium, magnesia (magneesiumoksiid) magneesium, barüüt (raskemuld, baariumoksiid) baarium, savimuld (alumina) alumiinium, ränimuld (silica) räni. Ekslikuks osutusid: valgus (lumiére), soojus(calorique). Viis läbi meetermõõdustiku sisseseadmise Prantsusmaal. 1794. saadeti L. giljotiini alla. ,,Kulus vaid mõni hetk, et raiduda maha selline pea, kuid ehk mitu sajandit enne, kui samasugune taas ilma tuleb." Jeremias Benjamin Richte 1762-1807 Õppis Göningspergis I
Raadiumi avastajad ja eraldajad täheldasid raadiumil ja selle ühenditel omapärast helendumisnähtust. Hõbevalge metall raadium on keemiliselt väga aktiivne, mis õhus kiiresti oksüdeerub ja pind kattub tumeda värvusega nitriidi ja oksiidi kihiga. Keemiliselt omaduselt sarnaneb raadium baariumiga. Ehk siis tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 700 Celsiuse kraadi. Omalaadseks erinevuseks on, et raadium on paramagneetiline ja Baarium diamagnetiline. Nii nagu teised leelismuldmetallid, annavad raadium ja selle ühendid leekreaktsiooni. Leegi värvus muutub raadiumist ja raadiumiühenditest karmiinpunaseks. Raadiumi peamise isotoobi 12 raadium-226 radioaktiivne poolestusaeg on 1600 aastat ja see on alfakiirgur. Radoon on ka ise radioaktiivne element, mis laguneb edasi uuteks keemilisteks elementideks. Raadiumiühendite maailmatoodang on arvatavalt kuni 100g aastas
Nii pannakse suuresti rõhku sellele, et mahetoit jõuaks eestlasteni kätte kiirelt ning värskelt ; samuti, et mahetoodete kättesaadavus oleks laialdane. Ülimalt populaarseks on eestlaste jaoks saanud ka säästupirnide kasutamine. Aga ka säästupirnidel on kaks poolt: jah, neid kasutades kulutame me 70-80% vähem energiat, aga teisalt, säästulambi koostisesse kuulub palju laialdasem hulk keemilisi elemente: volfram, inertgaasid, strontsiumoksiidid, baarium, kaltsiumoksiid ning lisaks eriti mürgine elavhõbe; mistõttu kuulub säästulamp ohtlike jäätmete hulka ning selle kahjutuks tegemine võtab hulga raha ja aega. Eesti omab oma territooriumidel kahte ülimalt olulist maavara: põlevkivi ja turvas. Tänu tubale on Eesti üks maailma suurimaid turbaeksportijaid. Kuna turvas põleb madalal temperatuuril ja järelejääv tuhk leiab kasutust põllumajanduses, on turba mõõdukas
2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2
4. 250C juures on vesinikioonide kontsentratsioon 10–3 M. Leia hüdroksüülioonide kontsentratsioon. 10-14 / 10–3 = 10–11 M. 5. Fosforhappe H3PO4 Ka = 7,1x10–3, väävelhappel aga 1x103.Milline on tugevam hape? Tugevam hape on väävelhape kuna ta Ka väärtus on kõrgem (NB! aga pH väiksem) 6. Hinda ioniseerunud ja ioniseerimata vee molekulide suhet ühes liitris vees. 1,0 x 10–7 M H3O+ / 55,35 M H2O = 1,8 x10–9 , seega ca 2 molekuli miljardist on ioniseerunud! 7. Leia baarium- ja sulfaatiooni kontsentratsion vees kui baariumsulfaadi lahustuvuskorrutise Ksp väärtus on 1,23 x10 . –10 [Ba2+] = [SO42-] = S, S x S = Ksp , S = (Ksp)1/2 = 1,1 x 10–5 Mida ma pean oskama: 1) reastada tabeleis toodud pKa ja Ka väärtuste alusel happeid ja aluseid nende tugevuse järjekorras, 2) arvutada antud pH väärtuse järgi vesinikioonide kontsentratsiooni ja vastupidi, 3) tunda ära puhversüsteemi,
Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga
pinge abil. Konstantse voolu meetod on rakendatav materjalide uurimisel, mis on aatomi tasandil ebaühtlased. 76. Mis on konstantse kõrguse reziim? Teravikku skaneeritakse suure kiirusega üle pinna enam-vähem konstantsel kaugusel ja pingel Vz ja registreeritakse tekkiv tunnelvool. Konstantse kõrguse reziim võimaldab hulga kiiremat skaneerimist aatomi tasandil siledatel pindadel ja seega pinnaolekute dünaamilist uurimist. 77. Mis on piesoelektriline efekt? Kvartsi või baarium titanaadi kristalli vastastahkude kokkusurumisel tekib nende tahkude pinnale vastasmärgiline laeng. 78. Mida nimetatakse aatomlahutuseks? Võimet eristada üksikuid aatomeid. 79. Millest valmistatakse AFM teravikud? Mikromehhaaniliselt Si või Si3N4. 80. Milline on SPM vertikaalne lahutusvõime? 0,01nm 81. Milline on teravikmikroskoobi vertikaalne lahutusvõime? 0,01 nm (sama mis STM, sest STM on teravikmikroskoobi üks meetodeid) 82. Millised on nõuded STM objektidele?
veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2
poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Eestis leidub väheses hulgas uraani nn põlevkivi vahekihis ehk diktoneema kihis. Väga tähtsaks on uraani isotoop U(92 üleval, 235 all) st 92 prootonid, 143 neutronit. 1/40 osa looduslikust uraanist. Samuti radioaktiivne on U-235. Temaga kõige tähtsamaks omaduseks on nn ahelreaktsioon. AHELREAKTSIOON Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik üks neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. U(ül92, 239 all) Nool Np(93 ül, all 239) plus e(ül -1, all 0) Neptuunium (Np) on beeta aktiivne, p.a ligikaudu 2 ööpäeva Np( 93, 239) nool Pu(94,239) plus e(-1,0) Tekkiv Plutoonium on sarnaste omadustega nagu Uraan-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumapommi plahvatust ehk kasutada tuumakütusena. Looduslikult eksisteerib väga vähe, tehislikult toodetakse tuumareaktori jääkproduktidest. Tema
hõbe + naatriumkloriid kaaliumkarbonaat + fosforhape väävelhape + magneesiumkarbonaat kaaliumsulfaat + vesinikkloriidhape vask + tsinkkloriid baariumkloriid + hõbenitraat naatriumkloriid + kaaliumsulfaat Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste ainete saamise kohta: CO2, KOH, Al(OH)3, CuO, H2SO4, FeSO4, K2CO3, H2S, NaNO3, FeCl2, FeCl3. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta: baarium® baariumoksiid® baariumhüdroksiid ® baariumkloriid ® baariumsulfaat vask ® vask(II)oksiid ® vask(II)kloriid ® vask(II)hüdroksiid ® vask(II)oksiid raud ® raud(II)kloriid ® raud(II)sulfaat ® raud(II)hüdroksiid ® raud(II)oksiid väävel ® vääveldioksiid ® kaaliumsulfit ® kaaliumsulfaat ® baariumsulfaat 6 Elektrolüütide lahused. Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad ioone. Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone.
· Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kaltsium, baarium : · Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: 3BaO(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 3Ba(s) 14. Kirjeldage IIA rühma metallide reageerimist vee ja hapnikuga. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. · Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes. Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida. · Kõik 2
Teatud temperatuuril läheb nende kiirus sedavõrd suureks, et osa elektronidest suudab ainest väljuda ning nende edasist käitumist mõjutab väljaspool katoodi toimiv elektriväli. Temperatuur, millest alatest suudavad elektronid ainest väljuda sõltub aine liigist ja seda omadust iseloomustab aine väljumis töö. See on vahemikus1.7 kuni 7 elektron volti (eV). Praktikas kasutatakse katoodi temperatuuri vähendamiseks katoodi pinna katmiseks baarium oksiidi. Selljuhul piisab katoodi kuumutamiseks 800 °C. Katoodi kuumutatakse elektrivooluga, kusjuures kütteniit on katoodist isoleeritud (50Hz AC, 6.3 V). Tüürelektrood e. Modulaatori ülesandeks on määrata kiire moodustamiseks minevate elektronide hulka. Modulaator kujutab endast katoodi ümpritsevat elektroodi, mille põhjas on ümmargune ava. Tüürelektroodile antakse katoodi suhtes negatiivne pinge, ja selle pinge muutmisega toimub elektronide hulga reguleerimine kiires
kuumutamisel süttib põlema, toatemp reageerib veega, tõrjudes välja vesiniku, kuuma veega toimub reakts v energiliselt, kiiresti reageerib ka halogeenidega, tugev redutseerija, mida rakendatakse teiste metallide tootmisel. Reageerib aktiivselt hapetega. Metallilist Ca-d kasutatakse tööstuslikult redutseerijana metallide (Cs, Rb, Ti, Cr) lautanoidide jt tootmisel. Lisandmetallina kuulub sulamitesse (Be, Al, Mg, Pb). Viimane sulam leiab kasutust laagrimaterjalina. Baarium (Ba)- keemiliste elementide levimuselt maakoores 14. Kohal, mineraalide koostises (BaSO4, BaCO3). Tööstuslikult toodetakse seda aluminotermiliselt vaakumis, temp-il 1200-1250C: 3BaO+2Al3Ba+Al2O3. Elektrolüütiliselt tood Ba kas sulatatud BaCl2 või binaarsete sulatatud segude BaCl2-NaCl2 või BaCl2-BaF2 elektrolüüsimisel. Ba on hõbevalge kaltsiumit meenutav metall, looduses esineb 7 püsivat mitteradioaktiivset isotoopi. Keemiliselt aktiivsem kui Ca või Sr. Õhus metalli
· Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. · Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen · vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH · vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus
pulbrite paagutamisel. Elektrokeraamiliste toodete ga püsivmagneti analoogid. Elektreedi valmistamisel valmistamisel on toormaterjalideks kaoliin, savi, jahutatakse dielektrikut, näiteks baariumtitanaati, põldpagu, kvarts, kips, kriit. Peale savide kasu- tugevas elektriväljas (nii tekib termoelektreet) või tatakse raadiokeraamiliste materjalide valmistamisel valgustatakse fotojuhtivat dielektrikut tugevas baarium-, titaan-, strontsium- jt. oksiide. Viimased elektriväljas (nii tekib fotoelektreet). Elektreete parandavad materjali elektrilisi ja mehaanilisi oma- rakendatakse fotograafias, sidetehnikas jm. dusi. Keraamilisi materjale kasutatakse laialdaselt nende heade elektriliste ja mehaaniliste omaduste Piesoelektrikud tõttu. Keraamilised materjalid on vastupidavad Piesoelektriline efekt on mõnedele kristalli-
annaabi.ee 
