Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Heaolulõhe ületamine EL võib olla üks maailma rikkamaid piirkondi, kuid nii ELi liikmesriikide vahel kui ka nende siseselt esineb jõukuse osas suuri erinevusi. Kõige jõukam riik Luksemburg on enam kui seitse korda rikkam kui Rumeenia ja Bulgaaria, kes on kõige vaesemad ja...
See vihjab sellele, et Eesti regionaalpoliitika eesmärgid ei ole Tallinnas samad, mis üleeestiliselt. Üheks Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on rahvastiku geograafilise paiknemise hajutamine. Vastandlikult sellele üritab Tallinna poliitika võimalikult palju elanikke koguda just sellesse linna. Rahvast meelitatakse erinevate vahenditega: tasuta ühistransport Tallinna elanikuks registreerunutele, suurem sünnitoetus mujal elavatest eestlastest jne. See kõik näitab, kuidas Tallinn üritab omakasupüüdlikult arendada piirkonda mõtlemata riigile kui tervikule. Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on ka konkurentsivõime tagamine eri regioonide vahel. Praeguses Eesti riigis üritatakse aga pidevalt arendada Tallinnat, luua uusi töökohti ja asutusi. Kindlasti ei saa väita, et kõik tähtsamad as...
Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujunemine ja eesmärgid Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika kujunemist tuleb vaadata üldise Euroopa integratsiooni ja arengu kontekstis. Aasta-aastalt on EL omandanud üha aktiivsema rolli ka teistes valdkondades peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on lisandunud ELi prioriteetide nimekirja ja millele algselt Euroopa Majandusühenduse aluslepingus Rooma lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatud kind...
Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Marten Aluste SR1 EESTI REGIONAALNE ARENG Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Järgneva referaadi eesmärk on uurida Eesti regionaalpoliitikat . Töös käsitletakse eelkõige Eesti regionaalpoliitikat ajaloolisest aspektist. Eesti regionaalpoliitika arengu võib jaotada mitmeks erinevaks etapiks. Antud referaadis jaotatakse see ajavahemike alusel kuueks erinevaks etapiks. Nendeks etappideks võib lugeda: regionaalne areng enne tööstuslikku pööret ehk industrialiseerimist, regionaalne areng peale industrialiseerimist, regionaalne areng esimese Eesti Vabariigi ajal, regionaalne areng ENSV perioodil, regionaalne areng peale Eesti taasiseseisvumist, regionaalne areng peale Euroopa Liidu liikmeks saamist. Neis etappides kirjeldatakse, millised asustus- ja...
Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja p...
) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olul...
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul...
Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon,...
Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujun...
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Poliitiline kaa...
Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, kes teeb...
ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadust, tu...
EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja langetamine). 2p 1) Nõ...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstus...
klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõ...
Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: kaupade, t...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...
Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähts...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
