Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi
docstxt/15441901610419.txt
Eesti regionaalpoliitika Eesti versus Tallinn Tallinnast on paljude eestlaste jaoks kujunenud omaette riik riigis. See vihjab sellele, et Eesti regionaalpoliitika eesmärgid ei ole Tallinnas samad, mis üleeestiliselt. Üheks Eesti regionaalpoliitika eesmärgiks on rahvastiku geograafilise paiknemise hajutamine. Vastandlikult sellele üritab Tallinna poliitika võimalikult palju elanikke koguda just sellesse linna. Rahvast meelitatakse erinevate vahenditega: tasuta ühistransport Tallinna elanikuks registreerunutele, suurem sünnitoetus mujal elavatest eestlastest jne. See kõik näitab, kuidas Tallinn üritab omakasupüüdlikult arendada piirkonda mõtlemata riigile kui tervikule.
Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujunemine ja eesmärgid Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika kujunemist tuleb vaadata üldise Euroopa integratsiooni ja arengu kontekstis. Aasta-aastalt on EL omandanud üha aktiivsema rolli ka teistes valdkondades peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on lisandunud ELi prioriteetide nimekirja ja millele algselt Euroopa Majandusühenduse aluslepingus Rooma lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades
inflatsioonitasemega riigi keskmist inflatsiooni · pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust · avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust · vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid On 4 tõukefondi: · vanim 1958.aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond: töö leidmise võimalused, geograafilise ja ametialase mobiilsuse suurendamine, koolitus, tüühõivealane nõustamine, meeste ja naiste võrdsed võimalused · suurim tõukefondidest Euroopa Regionaalarengu Fond: toetus suurtele investeeringutele, näiteks infrastruktuuri arendamiseks(transport, energia), keskkonnakaitse
eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Spetsialiseerumine ühe tootmisharu või mingite kindlate toodete eelisarendamine mingis riigis või piirkonnas, enamus müüakse väljaspool riiki. Kapital tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu Majandus igasugune inimtegevus mis on suunatud tema enda vajaduste rahuldamiseks Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik Regionaalpoliitika riigi teadlik tegutsemine eesmärgiga vältida üksikute piirkondade mahajäämist teistest.
innovatsioonitehnoloogia arenguta. Nüüd innovatsioon on kasvu ja arengu tagaja. Lisaks sellele, viimaste aastakümnete jooksul on muutunud innovatsiooni kontseptsioon. Uue kontseptsiooni kohaselt, innovatsioon ei ole enam ühe firma tegevus, vaid sotsiaalne protsess paljude osalejatega (turg, ostjad-müüjad, riik, ettevõtted, teadlased). Kuna innovatsioon on muutunud keerukamaks, suurenes vajadus selle koordineerimise järele valitsuse poolt. Eespool öeldud tulemusena, muutus kogu regionaalpoliitika paradigma: kui varem selle eesmärk oli sotsiaalne võrdsus ja ümberjaotamine, siis praegu on eesmärgiks regionaalne konkurentsivõime, majanduskasv ja tööhõive. 4 MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid.
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus..............................................................................................................
· Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja
Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10
telegram.ee/toit-ja-tervis/soda- narkootikumidele-millised-on-tulemused-saja- aastase-lahingu-jarel Soome ja NATO – kas lähenemine Eesti regionaalpoliitika hävitab riiki Eesti ja Soome hakkavad ühiselt X-teed Euroopa sotsiaaluuring: Eestis tunnevad end WHO: õhusaaste põhjustab aastas 6 viib ühinemiseni? arendama kõige üksildasemana eakad naised ohustatud on 92% inimkonnast Regionaalne http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eest
Ühendus ei jäänud lootma turgude peale, kuigi turujõud peaksid tooma kaasa kasvava konkurentsi, madalad hinnad tarbijatele ning piisavad kasumid nende põllumeeste jaoks, kes suudavad efektiivselt toota. Selle asemel jäi Ühendus lootma hinnagarantiide peale. Ühendus garanteeris tootjatele hinnad sõltumata toodetud kauba hulgast. Poliitikat finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF). 46. Regionaalpoliitika vajalikkus ja eesmärgid Aktiivne ja passiivne regionaalpoliitika: eesmärkide kooskõlad ja vastuolud: Regionaalpoliitikaga on võimalik vähendada tööpuudust seal, kus see on kõrge suurendamata tööpuudust mujal. See on võimalik juhtides nõudlust tööjõu järele sellistesse piirkondadesse, kus on suurem tööjõu pakkumine; Töötuse vähendamisega luuakse soodsam sotsiaalne keskkond kuna kõrge tööpuuduse kontsentreerumisel
1. jaanuaril 2002 võeti euro käibele ka sularahana. Suurtest riikidest puudub euro Suurbritannias, Taanis, ja Rootsis. Miks on euro Eestile oluline? · soodne investeerimiskliima · parandab konkurenstivõimet · tugevdab majanduskavsu, millega tõuseb ka elatustase. Miinused: · kaupmehed tõstavad hindu · meie palgad on väikesed võrreldes teiste eurotsoonidega · pole harjunud sentidega arveldama rahaasjade üle otsustab Euroopa Keskpank EKP Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid. Et tagada kõigi likkmesriikide ja regioonide võrdne osalus integratsiooniprotsessis, on Euroopa Liit ellu kutsunud regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika toimub tõukefondide abil. 1) 1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond ESF. Eesmärk töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires, geograafilise kui ametialase mobiilsuse suurendamine töötajate hulgas. ESF-i raames toetatakse üksikisikute koolitust, koolitussüsteemide arendamist, tööhõivealast
ka kindlasti regionaalsete probleemide tekkimine ei tohiks progressile ette jääda. Kui haldusreform on sooritatud saavad omavalitsused pihta hakata elanikele oluliste küsimustega ja reformi tulemusel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel. Fakt on see, et haldusreform on vajalik ja Eesti arengu silmis möödapääsmatu. 5. 2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad 2007. aasta reformikava „Regionaalhalduse korrastamine“ seletuskiri käsitles peamiselt regionaalpoliitika ja regiooni mõistet leides siinkohal eristuvuse Eesti vs Euroopa terminoloogias. Lisaks käsitleti regionaalpoliitika üldist arengut Eestis, haldusjaotust ning peamisi eesmärke, mida antud reformikava peaks täitma ning muutma senises korralduses. a) Regionaalpoliitika ja regiooni mõiste Euroopas Euroopa Liidus käsitletakse regioonina KOV koostööpiirkonda või teise tasandi omavalitsust ehk Eesti mõistes omavalitsuste liitu, mitte maakonda
Olles n-ö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule. Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Majandus- ja rahaliit Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid);
ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Lingid · http://www.siseministeerium.ee/5368
31. Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ja korraldus Eesmärgid: Põllumajanduse tootlikkuse tõstmine Kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase Stabiliseerida turud Tagada toiduainetega varustamine Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: Ühtne turg ühtsete hindadega EL kaupade eelistamine Ühine rahastamine 7 32. Regionaalpoliitika eesmärgid Peamiseks ülesandeks on juhtivate keskuste ning mahajäänud perifeeria majanduslik lähendamine, ressursside pareto-optimaalne paigutus. Majandusteadlaste arvates (nende jaoks on tihti olulisim kasvueesmärk) on regionaalpoliitika ülesandeks jaotada tootmisressursse ruumiliselt sellisel viisil, et maksimeeritaks majanduse kogutoodang. Regionaalpoliitiliste otsuste aluseks ei peaks olema mitte tootlikkus momendi situatsioonis, vaid kasvupotentsiaal. Eesmärgid:
(Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne KOV ülesanne on kohaliku elu korraldamine, KOV-l on oma eelarve(vallad linnad) 12. Regionaalpoliitika vajadus Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. 13. 14. 15. 16. 17. EL(27 liiget) Euroopa parlament EL kodanike esindus, ÜL: EL seaduste vastuvõtmine ja EL eelarve vastuvõtmine(5aastat, eestist 6 liiget, kokku 706 liiget)
..........................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas.............................................................................................13 EL kaart.....................................................................................................14 Lisad.........................................................................................................
................ 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus................................................ 10 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente
aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti
aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti
68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981
üldsuse huvides ja hüvanguks ja avalik võim peab olema pädev. Avaliku halduse ülesanneteks on avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine, üksikisiku toetamine ning soodustuste tagamine. Samuti kuuluvad ülesannete alla riigile rahaliste vahendite kindlustamine, haldusüksuste personali komplekteerimine ja vahendite leidmine. Esiteks muudaksin ma halduskorraldust. Minu arvates on Eestis piirkondlikud erinevused liiga suured neid pole suudetud arendada samaväärselt. Senine regionaalpoliitika on olnud nõrk. Piiratud on rahalised vahendid ning regioonide kordineeritus ja koostöö ei toimi. Kuigi viimastel aastatel on seda üritatud parandada, siis on regionaalsed erinevused pigem kasvanud. Probleempiirkonnad, mille tõttu muutusi on hakatud tegema on endiselt samad. Siiski on paranenud teatud alade sotsiaal-majanduslik olukord ja mahajäämus; samuti on ka häid arendusideid ning ka projektide juhtimisoskus paranenud. Mina muudaksin
Vallavanem või linnapea esindab kohalikku omavalitsust, juhib valitsuse tööd ja vastutab volikogu ees kogu valitsuse töö eest. 52.Maakonna valitsemine. Selle erinevus kohalikest omavalitsustest. Maakond on riiklik haldusüksus ja seega riigi valitsemisala, mitte aga kohaliku omavalitsuse üksus ega kohaliku omavalitsuse valitsemsiala. See on riigivõimu teostamine maakonnas kui haldusüksuses läbi maavalitsuse, keda juhib maavanem. Maavalitsuste põhilisteks ülesanneteks on riigi regionaalpoliitika elluviimine, maakonna piires asuvate riigiasutuste tegevuse koordineerimine, kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse koordineerimisele kaasaaitamine, järelvalve kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktide seaduslikkuse üle. Maavanemate ja maavalitsuste staatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest. 53.Kohaliku omavalitsuse korralduse üldiseloomustus aastail 1920-1940 ja alates 1992.a. Sõjaeelse Eesti Vabariigi 1920 ja 1937.a. Põhiseadused sätestasid kahetasandilise
Kõik see on väga hea, tegelikult palju parem, kui asutajaliikmed oleksid iial osanud loota. Samas ei piisa sellest, hajutamaks kahtlusi, et EL-il on võhm väljas. Kindlasti on osaliselt põhjuseks ummik, kuhu on jõudnud läbirääkimised põhiseaduslepingu eelnõu üle. Tegelikult võiks EL toimida palju paremini. Kui analoogiat kasutada, siis EL-i praegune toimimine meenutab äärmiselt koguka inimese jõupingutusi end kitsastesse riietesse mahutada. Eesti regionaalpoliitika muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitilise toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse.
o Avalike hüviste ja kasulike toodete liiga vähene tootmine 29. Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ja korraldus Eesmärgid: o Põllumajanduse tootlikkuse tõstmine o Kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase o Stabiliseerida turud o Tagada toiduainetega varustamine o Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: o Ühtne turg ühtsete hindadega o EL kaupade eelistamine o Ühine rahastamine 30. Regionaalpoliitika eesmärgid o Arendada alasid, kus SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest o Abistada raskustesse sattunud piirkondi o Võidelda tööpuudusega 31. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: o turule orienteeritud o ressursisubsideerimine o innovatsioonile orienteeritud o ekspordile orienteeritud o infrastruktuurile orienteeritud Instrumendid: o Euroopa Regionaalarengu Fond o Euroopa Sotsiaalfond o Ühtekuuluvusfond 32
liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused,
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toe...
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus),
Projekti eesmärk: inimeste teadlikkust säästvast arengust tõstmine ühistegevuse kaudu. Tegevus: rahvusvahelised noortelaagrid, koolitused, näitused, õppereised jms. 2014 aasta ettevõtmised: 2) Projekti nimi: EUBORDERREGIONS ehk Euroopa Liidu piirialad. Projekti kestus: 2011 märts - 2015 veebruar Projekti partnerid: 14 EL ülikooli ja teadusasutust, juhtpartner - Karjala Instituut (University of Eastern Finland) Eesmärk: sotsiaal-majanduslikke ja regionaalpoliitika probleeme EL välispiirialadel uurimine. Dokumentaalfilm „Idapiiril“. Suur tänu tähelepanu eest!
Aitame levitada eestipäraseid filme ja rajame olulisi kultuuriehitisi. Tutvustame Eesti kultuuri ka maailmale ja püüame tõsta turistide huvi meie riigi vastu. Toetame noori sportlasi ja Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi spordivõistlusi. Samuti hoiame oma põllumehi ja lubame, et alates 2014. aastast on Eesti põllumeeste konkurentsitingimused võrdsed Euroopa Liidu tootjate omadega. Loome ühe maaeluministeeriumi maaelu- ja regionaalpoliitika paremaks juhtimiseks. Me teeme veel palju muudki, selles kindel olemiseks vali Reformierakond. Meie teeme Eesti nähtavaks maailmas ja tõstame oma riigi taset. Majandus on taastunud, nüüd on vaja ainult seda tõsta. Seda teeme me teie abiga, teie hääl on meie abi. Võid kindel olla.
Kaitsevägi koosneb jalaväest, mereväest, õhuväest. Kutsealune Ajateenistus Asendusteenistus inimesed, kes ei ole sobivad ajateenistusse Tegevteenistus elukutselised Reservväelane tagavara Eruväelane pensionile läinud sõdur Regionaalpoliitika Riigi erinevate piirkondade juhtimise süsteem. Eesmärgiks vähendada ebavõrdsust piirkondade vahel ja probleemide selgemaks lahendamiseks kohalikul tasandil. Kuivõrd õnnestunud on tänapäevase Eesti regionaalpoliitika? Too iseloomu kinnituseks üks näide. Mitte väga õnnestunud, sest mõned maakonnad, näiteks Harjumaa ja Tartumaa on rikkamad kui näiteks Jõgevamaa või Lõuna-Eesti mõned kohad. Regionaalpoliitika eesmärk peaks olema maakondade võrdsuse tagamine. Millised tagajärjed Eesti üldisele arengule võivad olla noorte lahkumisel kodukohast. + Saadakse parem haridus ja kvalifikatsioon, - Püsielanikkonna vananemine, ka väljasuremine
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked (tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks. Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse.
Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm. Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline riiklik ja kohalik tasand. Esindusorgan Täidesaatve organ Riiklik tasand Riik-keskvõik Riigikogu EV valitsus nimetab
Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes. Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide rühmade, majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes. SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia
mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur
Uued omavahendid: · käibemaks. Kuni 0,5% liikmesriikide maksustatavast käibest läheb EL eelarvesse · rahvuslikul kogutoodangul põhinev maks, kus iga riik maksab eelarvesse protsendiühiku rahvuslikust kogutoodangust Traditsioonilised omavahendid: · tollimaks Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kaupadele Kulud Euroopa Liidu eelarve kulude pool koosneb laias laastus viiest osast: · ühine põllumajanduspoliitika · struktuurifondid, mis loodi peamiselt regionaalpoliitika rahastamiseks · sisepoliitika (nt teadus, haridus jmt) · välispoliitika (suhted kolmandate riikidega, abi arengumaadele, abi liituvatele riikidele) · juhtimiskulud
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
tekitanud isikult. Lisaks kompromiss olukorras, kus õigluse taganõudmine pole efektiivne. 3) turvalisus - lisaks rahule, ka majanduslikud ja sotsiaalsed garantiid. Tulude ümberjaotamise poliitika. Minimaalse sissetuleku kindlustamine. Majanduspoliitika eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud ja kõik poliitika subjektid peavad teadma oma rolli selles. Arvestada tuleb vastuolu kiire majanduskasvu ja regionaalpoliitika eesmärkide vahel. 4 10. Majandussüsteemid 1) 1. Tavamajandus - Toodetakse seda, mida on põlvkondade vältel toodetud. Kuidas toota – määravad tavad. Kellel võim, sellel õigus (vähearenenud riikides) Naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandus üksustes, on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse kinnises
Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes. · Astmeline tulumaks ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab, et palgas eristatakse suurusastmed ning vastavalt sellele võetakse makse. · Turumajandus. · Isikuvabadus.
Suurenenud rändeaktiivsus on seotud ülelinnastumisega. Eristatkse veel rahvusvahelist rännet ja riigisisest rännet. 6. Rände iive ehk rändesaldo - sisse - ja väljarände vahe 7. Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
