Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE . Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / k...
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei ...
Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni Ainetel on kindel sulamis ja keemistemperatuur Joonisel on jää sulamine ja vee keemine. Aine agregaatoleku muutus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonisel on kujutatud aine oleku muutused graafiliselt. Tahke aine sulamise graafik Vedeliku soojendamine Vedeliku soojendamiseks teatud temperatuurini,
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10
Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim
1) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised happed mitmeprootonilised happed 2) hapniku sisalduse järgi hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped hapnikku mittesisaldavad happed 3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE 1) Hapnikhappeid saadakse: oksiid + vesi 2) Divesiniksulfiidhapet ja vesinikhalogeniidhappeid saadakse: Vesinik + lihtaine Sool + tugevam hape 4. HAPETE KEEMILISED OMADUSED Hapete sarnased omadused on tingitud vesinikioonidest. 1) Hape + metall
Faasisiirded Ained esinevad kolmes agregaatolekus. Nende vahepeal esinevad ainel erinevad faasid. Erinevates faasides on ainemolekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.Ühe agregaatoleku raames võib esineda mitut faasi(va gaasiline olek). Kui aine muudab faasi, siis toimub faasisiire. Et aine läheks ühest faasiolekust teisse olekusse, on vaja teha tööd. Nt tina-võib olla pehme metall, aga ka pulbrina. Süsinik-grafiidina, teemantina, tahmana. Töö, mis tehakse faasisiirdel, võib olla 1. Positiivne-juhul kui ületatakse osakeste vahelist vastastikmõju. Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ...
Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril (°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask
Soojuskiirgus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp. muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine. Q = cm( t L - t A ) m-keha mass, c-keha erisoojus, tL-keha lõpptemp., tA-keha algtemp. SI-s mõõdetakse soojushulka ja energiat dzaulides, kuid 1 J defineeritakse kui mehaanilise töö ühik. Q Q = cm( t L - t A ) c = ERISOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ning m( t L - t A )
omadused. N: puhas vesi, vask, keedusool jt. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, paljud looduslikud ja tehismaterjalid kujutavadki endast ainete segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo)
Erinevate vedelike aurustumise kiirus on erinev. Vedelike aurustumise kiirus Vedelike aurustumise kiirus sõltub ka vedelike temperatuurist. Veeauru kondenseerumine Osa tekkinud veeaurust kondenseerub jahedamas keskkonnas. Piirituse valmistamine Puskari valmistamine Puskari valmistamine Destilleerimine Aine agregaatoleku muutumist kasutatakse keemialaboris destillatsioonil. Tänan tähelepanu eest! ©
Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2
1) Ideaalse gaasi mudeli aluseks on 3 tingimust: 1. Molekulide ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike(punktmass) 2. Molekulide vahel ei mõju tõmbejõud. 3.Molekulide põrked on absoluutselt elastsed.(St molekulide kiirus peale põrget ei muutu). 2) Reaalne gaas: 1. Arvestatakse gaasi ruumalaga. 2. Molekulide vahel on tõmbejõud. 3. Molekulide liikumise kiirus võib muutuda. Agregaatolekust saab rääkida: 1. Mikrotasandil-oleneb agregaatoleku molekulide liikumise kiirusest ja molekulide omavahelisest kaugusest. 2. Makrotasandil- peamiseks näitajaks temperatuur. Ainetel eristatakse sulamistemperatuuri, keemistemperatuuri jne.
ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber
kasutamine). Kõrgmolekulaarsed ühendid jagunevad: Looduslikud: kautšuk, valgud, polüsahhariidid(tärklis, tselluloos). Sünteetilised: Kummid ja elastid(tihendid, torud), plastik(vahtplast, kile). Polümeeride liigitus: termoplastsed – lineaarstruktuuriga(kuumutamisel lähevad voolavasse olekusse) ja termoreaktiivsed – võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse). 20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt. 22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda. 23
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedeliku...
d) termokeemiliste reaktsioonide rakendusi. 20. Keemiliste reaktsioonide kiirus ja tasakaal. a) kiiruse mõiste keemias, selle mõjutamise võimalused, (massitoime seadus) b) keemiline tasakaal, selle mõjutamise viisid (Le'Chatelier printsiip) 21. Kolloidkeemia a) tõeline lahus, lahuste küllastatus, lahustuvus. b) kolloidlahuste määratlus, dispergeeritud süsteemide liigitus dispergeeritud osakeste suuruse ja keskkonna agregaatoleku järgi. c) kolloidosakekse ehitus ja sadestamise viisid.
Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu.
Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13
kõrgem on siseenergia) Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Q - soojushulk, keha siseenergia muut (keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele kehale või vastupidi) ühik: 1J c - keha erisoojus, näitab, kui suurt soojushulka on vaja, et tõsta 1kg aine temperatuuri 1°C võrra ühik: J/kg°C Q = cmΔt m = Q : cΔt Δt = (t2 - t1) - temperatuuride muut (lõpptemperatuur - algtemperatuur) 3. Aine agregaatoleku muutumine Sulamine - Aine üleminek tahkest vedelasse Tahkumine - Aine üleminek vedelast Sulamissoojus - näitab, kui suurt soojushulka on vaja 1kg aine sulamiseks 1J/kg λ=Q:m Q=λm Aurumine - Üleminek vedelast olekust gaasilisse - Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub:
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Amiidi keemilised omadused Amiidi leeliseline hüdrolüüs CH3CONH2+NaOHàCH3COONa+NH3 Amiidi happeline hüdrolüüs H+ osaleb reaktsioonis! CH3CONH2+H2O + H+àCH3COOH+NH4+ Amiidi füüsikalised omadused · Tahked · Värvuseta · Mürgised · Tekivad keemilistes protsessides kõrvalproduktidena Rasvad Rasvad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Estrite oleku järgi jagatakse nad kaheks: tahkeid nimetatakse loomseteks ja vedelaid taimseteks. Rasvade agregaatoleku määravad tema koostises olevad glütseroolrühmad. Oluline on neis sisalduvate sidemete arv. Osa kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks
8.Küsimused. Aine ehituse alused. 10Klass. 1. Mis on agregaatolek? Aine kolme erinevat olekut: Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Mille alusel klassifitseeritakse aineid? Aine agregaatoleku järgi ja ainete üldisemate omaduste järgi. 3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks?
· Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata. · Rekristallatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Absoluutne niiskus - suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Suhteline niiskus - veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.
Reaktoplastidel temperatuuri mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus.1 Jäätmekäitlus Plastide jäätmeid on kõige keerulisem ning aeganõudvam käidelda, kuna polümeere on kolm klassi: tavalised plastid, osaliselt biolagunevad plastid ja täielikult lagunevad 6 bioplastid. Plastide käitlemise muudabki kalliks see, et erineva struktuuriga plaste ei saa kokku sulatada. 5 3. KÜTUSED Liigitus Kütuseid liigitatakse agregaatoleku ja päritolu järgi. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded
TD aluseks on 3 printsiipi: TD I printsiip - energia jäävuse seadus. II määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna - soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. (väljendeb protsesside suundi, tasakaaluolekuid) III määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses.Entroopia: - korrapäratuse mõõt. Entroopia S defineeritakse tõenäosuse W kaudu Boltzmanni võrrandiga: S=(R:Na)*ln W (universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe). Agregaatoleku piires kasvab entroopia: temp tõusuga, gaasi paisumisel (rõhu vähenemisel), tahke aine lahustumisel, struktuuride lagunemisel, erinevate ainete puhul: molekulmassi kasvades. Gibbsi energia: - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS kus G - Gibbsi energia, H entalpia, S entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Püsival P ja T sõltub G väärtus ainult süsteemi koostisest. Iseeneslike
Q0 Q A QR QD jagades selle Q0 –iga saame A R D 1 A – keha neeldumistegur, R – keha peegeldumistegur, D – keha 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- läbitavustegur keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide muutusega kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang
4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedase võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia – füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7
4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedane võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Isel. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7
Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb. Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb. Milleks kulub aurustumissoojus? a)Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel) b) Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel) c) Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste
Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. KAAL on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. KEEMINE on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. LAENG on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha osalemist vastastikmõjus. MEHAANILINE ENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on
summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. · Nulljarku reaktsiooni korral kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. · Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. · Teist järku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid. · Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 1) gaas-gaas (õhk); 2) gaas- vedelik (soodavesi-CO2 vees); 3) gaas-tahke (H2 pallaadiumis); 4) vedelik-vedelik (etanool vees); 5) tahke-vedelik (NaCl vees); 6) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn). 33. Lahustumise põhireeglid · Sarnane lahustub sarnases e ioonvõrega ja
Q1- kasulikult kasut. soojus. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna Qkt =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi suurus, t- keskmine temperatuurilang. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4- asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia lahutatud. Hk=Qkas/B·Qat·100% - otsebilansi muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega brutokasutegur. k=0,7, järelküttepindadega k=0,88...
energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojusehulk on võrdne aine massi - m ( kg ), erisoojuse - c ( J / kg K ) ning temperatuuri muudu t või T korrutisega. kuna t = t2 -t1 ,siis Q = cmt ; Q =cmT Q = cm ( t2 t1) Kui toimub ühest agregaatoleku muutus, siis üleminekuks kuluv soojushulk või vastassuunalisel üleminekul eralduv soojushulk võrdub:
· Puhas energiaallikas--energiaallikas, mis Maa tingimustes maksimaalselt kasutab ära vahetult maavälist energiat. Maaväliseks energiaks vahetult on põhiliselt Päikese kiirgus. · Reaalne gaas--laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Rekristallisatsioon--faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Relatiivne niiskus--protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril. · Siirdesoojus--soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur--temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis.
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 oC
happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused: · Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur · Kindel ruumala ja kuju
Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi)
Koos välisrõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Näiteks, kiirkeedupottides valmib toit kiiremini, kuna suletud anumas tõuseb rõhu suurenemise tõttu ka keemis temperatuur. 13. Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee keemistemperatuur 152 C *-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C 14. Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks. 15. Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. 18.
Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik - gaas (aurustumine - kondenseerumine) tahke - gaas (sublimeerimine - desublimeerimine) tahke - vedelik (sulamine - hangumine) Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pT-diagrammi Soojusmasin Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasinas olev vedelik või gaas saab soojust kõrgema temperatuuriga väliskeskkonnast, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine
0 8.5.Isokooriline protsess-on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 00 C . 8.6.Tahke keha soojuspaisumine 8.7.Ideaalse gaasi olekuvôrrand 8.8.Wan-der-Walsi võrrand 8.9.Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 8.10.Siseenergia vabadusastmed 8.11Ülekandenähtused gaasides 8.12.Aine agregaatoleku muutused Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 8.13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
