osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane. Naiste keskmine oodatav eluiga on 80 ja meestel on 60, Eestis on naiste keskmine eluiga 60 ja meestel on 50. Võrreldes Eestiga elavad inimesed Portugalis kauem kui Eestis. Portugalis on sündivus suhteliselt kõrge ja surevus madal. Võrreldes Eestiga on sündivus palju suurem Portugalis ja surevus palju madalam kui Portugalis. Sündivus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud Portugalis, aga mitte Eestis. Viimase kümne aasta jooksul on sündinud rohkem tüdrukuid kui poisse. Portugal on tänapäevase rahvastiku ülemineku etapis, ehk sündivus on suur, kui rahvastiku surevus on väike.
Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. Mumpsi ennetatakse vaktsineerimisega plaanilises korras 12 kuu vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi
Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
1. 1 RAHVASTIK MILLEST SÕLTUB SÜNDIVUS? (õ. lk. 29) Viljakas eas naiste arv- fertiilne iga Naiste vanus sünnitamisel (õ. lk. 29 joonis 2.4) Religioon ja usk Kooselu traditsioonid Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Naise roll ühiskonnas Sündivus on väga oluline riigi arengutaseme näitaja! (õ. lk. 30 joonis 2.6) MILLEST SÕLTUB SUREVUS? Traditsiooniline ühiskond Nüüdisaegne ühiskond Nälg Haigused Nakkushaigused Õnnetused Looduskatastroofid Kuriteod Kodusõjad (õ. lk. 32 joonis 2.8) 1.2RAHVASTIKU ARENG JA DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Demograafilise ülemineku teooria iga ühiskond läbib neli etappi
Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne.
- põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus Raske · Soole isheemia 20-80% · Äge nekrootiline pankreatiit
süda. Põletik võib olla nii ühe kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Tüsistused Mumpsi tüsistusena võib tekkida Raskemaks tüsistuseks on meningoentsefaliit ehk peaaju entsefaliit ehk peaaju põletik, kestade põletik, mis avaldub millest võib jääda püsiv kahjustus, peavalu, halva enesetunde ja surevus on 2%. Mumpsiga võib oksendamisena. Sümptomid kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme algavad 210 päeva peale või rinnanäärme põletik. Kui süljenäärme põletikku ja kestavad nakatutakse raseduse I 34 päeva. kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Ravi Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades
tõttu kesknärvisüsteemile. "Suitsunälg" võib tekkida igal ajal ja inimese kogu tähelepanu läheb tubakale. Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamise tüsistused. Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel. Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid)
Crude death rate (per 1,000 population) Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 5 26 births) Kokkuvõte: Mille poolest erineb nende riikide rahvaarvu muutumine? Kanada- rahvastik kasvab, kuid vananeb. Eeldatav eluiga väga kõrge (üks maailma kõrgemaid). Sündimus madal. Egiptus- rahvastik kasvab väga kiiresti, eeldatav eluiga väike. Sündivus väga suur samuti ka imikute surevus väga suur. 2. Rahvastiku püramiidide võrdlemine Näitajad Arenenud riik- Kanada Arengumaa- Egiptus Püramiidi tüüp: Kasvav/ tasakaalus/ kahanev kahanev kasvav Millised on suurimad vanuserühmad ? 45-50 0-10 Kas laste arv kasvab 1 või kahaneb
teistel võtab aega ligikaudu 5-20 aastat, enne kui maks tõsist muret tegema hakkab. Chepatiidi vormid Chepatiidi viirusel on kuus põhivormi, mida nimetatakse genotüüpideks. Genotüüp ei mõjuta haiguse raskust, kuid mõjutab seda, kuidas haigust ravitakse. Genotüüp tehakse kindlaks vereanalüüsi põhjal enne ravi alustamist. Chepatiidi vastu pole vaktsiini , sest see viirus muteerub kiiresti. Ehepatiit Ehepatiit on ohtlik rasedatele, sest surevus on 1020%. Seda viirust esineb eelkõige arengumaades. Ehepatiit on seni Eestis diagnoosimata. Ehepatiit on oma olemuselt sarnane Ahepatiidiga, sest levib samuti saastunud käte ja toiduga. Kõige sagedamini haigestuvad 1540aastased mehed, kuid kõige ohtlikum on see rasedatele, sest võib põhjustada fataalset verejooksu raseduse lõpukuudel. Lootele endale ohtu pole. Peiteperiood kestab 1565 päeva. Haiguse tavalised avaldused peale kollasuse on palavik, kõhuvalu,
konvoisid ja tulistasid alla nende helikoptereid • https:// www.youtube.com/watch?v=V0lWUpcQO24 • Sõjas hukkus kokku ~1,5 miljonit tsiviilisikut ja mudžahiidi • Lisaks nendele hukkus ~15 000 NSVL sõdurit • Afganistani suuruselt teise linna Kandahari elanike arv vähenes 175 000 inimese võrra • Maamiinideg tõttu hukkus 25 000 afgaani, sõja lõppedes oli maa sees veel ~10-15 miljonit miini • 3-4% afgaanidest sandistati • Laste surevus tõusis 31% peale, 68% ellujäänud lastest kannatas vigastuste käes • 5-10 miljonit elanikku põgenes riigist – Afganistani rahvaarv vähenes kolmandiku võrra • Juba enne sõda oli Afganistan üks vaesemaid riike maailmas. Peale sõda kukkus Afganistan inimarenguindeksis veelgi rohkem • Peale nõukogude armee lahkumist jäi kodusõda riigis endiselt kestma mudžahiidide ja Afganistani armee vahel • https:// www.youtube.com/watch?v=pSLEjGtrvt0 Kasutatud kirjandus
· Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine · Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda, epiteemiad, ikalduste sage esinemine 2. etapp- Demograafiline plahvatus tööstusrevolutsioon, linnastumise käigus paranevad elutingimused, suremuse järsk langus, kuid sündivus endiselt kõrge. See toob kaasa rahvastiku hüppelise juurdekasvu. Majanduslik surve viib lastearvu vähenemiseni. 3
kogetavat maailma. DADAISM (Zürichis Sveitsis valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922.) nimi"DADA" leiti juhuslikult (lapse lalisemine, Tzara&Marcel kõne, aafir.h) Nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud alustasid: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine NY, selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Esimese maailmasõja mõjud, Ei olnud kunstistiil, eesmärk ei olnud uue kunsti loomine, Läänekultuuri surevus, elu on kaduv, hetkeline, mõistmatu, VIHA sõja vastu, Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine
See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta
3. Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased, türklased ja albaanlased . Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Oodatav eluiga on 79,52 aastat, naistel 82,21 ja meestel 76,98. Ühe naise kohta sünnib keskmiselt 1,36 last. Sündimus on 9,54 sündi 1000 elaniku kohta ja surevus 10,42 surma 1000 elaniku kohta. Seega ületab surevus pisut sündimust Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki (1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku). Elukallidus on kõrgem äärelinnas ja turismipiirkonnas. Mitteturismipiirkondades on kulud väiksemad põllumajandustoodete, madalamate rentide ja vähenenud reisimise tõttu.
Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma
liike? Indeks seob omavahel liigi unikaalsuse tema väljasuremise riskiga 7. Elurikkuse tulipunktide kriitika? Slaidi peal olemas. LIIGIKAITSE Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud? Üksikliikide kaitsest ei piisa, tarvis on tagada liikidevaheliste suhete püsimine. Konsotrsium, asurkonna sisevaatlus ja isendi kaitse. Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? Jälgitakse põhilisi demograafilisi parameetreid nagu: Asukonna kasvumäär, surevus, elulemus, sigivus/sündivus, vanuseline-sooline struktuur. Mis on lambda, mida ta kirjeldab? Lambda- aastane proportsionaalne juurdekasvumäär, proportsionaalne asurkonna aastane suuruse muutus. Mis on elutabel? Millest see koosneb? Elutabel on arvuline mudel, mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul on ka suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
15.saj jahenes kliima tunduvalt. Aastatel 1315-17 langes suur üleeuroopaline näljahäda. 1560.aastatel algas Euroopas nn väike jääaeg. Temperatuur langes märgatavalt, talved muutusid külmemaks.1573.aastal tabas maad suur pakane, 1576 oli suur marutuul ning talvel erakordselt sügav lumi, 1579.a oli suur vihm, 1580.a suur raju ning 1581.a marutuul. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka
Rüütleid iseloomustas lodev distsipliin ja omavoli. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel. Neljas peatükk räägib keskaegsest linnast ja linnaelust. See oli minu arvates üks huvitavamaid peatükke. Keskaegsetesse linnadesse koondus käsitöö ja kaubandus. Linnad ei olnud väga rahvarohked. Linnades oli surevus suurem kui sündivus ja enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Hügieenitingimused olid halvad ja nakkushaigused tapsid suuri masse. Peamised keskaegset linna ja linlasi ähvardavad hädad olidki tulekahjud, sõjad ja katk. Linna juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad käis koos raekojas. Raekoja allkorrusel asusid kaupluste ruumid ja linna apteek, keldris aga peenema seltskonna joomakoht. Paljudes linnades peeti raekojaesisel väljakul paar korda nädalas turgu
ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Igasuguse maksapõletiku ajal peab vältima maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-B võib paraneda iseenesest, kuid mõnikord muutuda ka krooniliseks. See tähendab, et viirus jääb organismi püsima. Haigusnähud võivad puududa, kuid inimene on viiruskandja. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ägedas faasis on surevus ca 1%. Kuna C-hepatiiti nakatunud ei tunne ennast tavaliselt haigena, aga viirus on siiski organismis, muutub haigus väga sageli krooniliseks. Krooniline hepatiit kestab aastaid ja võib põhjustada aeglaselt süvenevat maksakärbumist ning ka maksavähki. Ennetamine B ja C hepatiidi ennetamiseks kontrollitakse hoolikalt doonorverd. Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu
(akumuleerub rasvkoes) ja väga püsiv, mille tulemusena hakkas DDT toiduahelas viimastesse lülidesse kuhjuma, põhjustades loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, häireid sigimisel ja isegi surma (Jüriado 2007). Kõige paremini tuntakse aga DDT mõju lindudele, eriti kulliliste näitel (valgepea-merikotkas) nende pesitsused ebaõnnestusid, kuna munakoored muutusid liiga õhukeseks (DDT laguneb DDE-ks, mis pärsib lubikoore teket), purunedes hauduva emalinnu all, suurenes loodete ja poegade surevus ja vanalindude käitumine hälbis normaalsest (näiteks tekkis agressiivsus oma järglaste vastu), kuna pestitsiidid kahjustavad ka närvisüsteemi (Kislenko et al. 2009). Teine tuntud näide DDT äärmuslikust mõjust loodusele on USA-st, kus DDT-ga hävitati jalakate kahjureid. Toimus pestitsiidi kuhjumine toiduahelas, kus maha kukkunud jalakalehtedest sattus DDT vihmaussidesse ja putukatesse, millest toitusid rästad. DDT kuhjumise tulemusena hakkas
Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4
B-Gluc 10mmol/L glükoosivaba faasi B-Gluc 9mmol/L Glükoos-preanalüütika Glükoos on tundlik säilitamisele Täisveres säilib glükoos toatemperatuuril 10-15min Glükoosi analüüs on vajalik koguda fluoriidi sisaldavasse katsutisse Glükoosi määramisele peab eelnema paast Laktaat Organismi hapnikuvaeguse näitaja ja tähtis prognostiline marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud:
1) arvukus 2) asustustihedus 3) ohtrus (suhteline - vähe, palju) 4) sündivus o maksimaalne sündivus teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad. See vanus on ökoloogiline elukestvus · elujõulisus olulisim, kuna suremus varieerub vanusega elujõulisuse kõver 5 üldist tüüpi · I peamine surevus elu lõpul · II äärmuslik variant. Surevus kõrge varasemates arengustaadiumides.
1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hôlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/vôi lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kôikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni vôimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lôimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kôigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid.
1) Liebrigi seadus (1940) organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lõimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kõigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid.
Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Tüsistused: Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Ravi: Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Prognoos: Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
Kui naine sünnitusel ellu jäi, elas ta sageli kauem kui mees. Näiteks Ophiliuse naine Clodia 115-aastaselt, kes sünnitas 15 last. Väikeste laste surma leinati. Lapse surma enne vanemaid peeti ebaloomulikuks. Taolised tunded on ka praegusel ajal. Emaarmastust peeti ema tähtsaimaks vooruseks ja loomulikuks nähtuseks. Ema põhikohustusi täitsid nii ema ise kui ka maja teenijaskond. Lapsed Tavaliselt oli perekonnas 1-3 last. Ühiskonna kõrgema klassi peres oli vaevalt 1 laps. Laste surevus oli tõsiasi. Madalaid sündivusnäitajaid korvasid adopteerimised. Rasestumist välditi ja aborte tehti kõigis ühiskonnakihtides. Lapsed olid poliitilisest perekonna nime kandjad. Laste töö kasutamine oli levinud ühiskonna madalamates kihtides, seega lõppes lapsepõlv varakult. Kõrgklassi lapsi ei pandud tööle, sest töö ei sobinud ühiskondliku positsiooniga. Lastel oli silmapaistev ja keskne positsioon. Tuumperekond Roomlases ei väärtustanud eraelu nii kõrgelt kui meie
Üks ökoloogilise mikrobioloogia rajajatest. Võtab kasutusele selektiivsöötmed. · Alexander Fleming Avastas lüsosüümi. Avastab penitsilliini. · Robert Hook leiutas või täiustas baromeetrit, anemomeetrit ja hügromeetrit. Konstrueeris uut tüüpi kaheläätselise mikroskoobi. · Joseph Lister võtab kasutusele antisepsise. Võtab kasutusele lahja fenoolilahuse instrumentide, ruumide ja opipesu töötlemiseks. Opijärgne surevus vähenes pärast neid meetmeid kiiresti. 23. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid. · Kerabakterid e. kokid · Pulkbakterid e. batsillid (E. Coli) · Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) (kooleratekitaja) · Keeritsbakterid e. spiroheedid (borrelioosi tekitaja) Kokkide agregaadid:
·Vähenenud pinnase külmumise piir ·Põhjavee taseme muutus ·Ranniku märgalade suurem ebastabiilsus (rohkem torme, kõrgem meretase, lumevabad mered, läbikülmumata setted) Ohustatud hallhüljed. , . - , , . 1Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud 2 3Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? 4Mis on lambda, mida ta kirjeldab? 5Mis on elutabel? Millest see koosneb? 6Kuidas on defineeritud easpetsiifiline sündivus, surevus, elulemus, ellujäävus? 7Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline? 8Mis teeb väikesed asurkonnadesuurtega võrreldes oluliseks? 9Mis on väljasuremiskeeris? 10Kirjelda metapopulatsioone 11Mida kujutab endas mülgas ja lätte asurkondade käsitus? 12Mis on asurkonna elujõulisuse analüüs? Milleks seda kasutatakse?
Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta.Sellega tõusis ka usaldus arstide vastu. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rouged. Rõugeepideemiate ajal oli surevus väga 8 suur, ellujäänute ihule jättis haigus inetud armid. Sageli tekkisid tüsestused, tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks.Tervishoiu suurimaks savutuseks võib pidada kaitsepookimist rõugete vastu. Edward Jennertöötas arstina ning ta puutus kokku rahva arvamusega, et inimesed kes on põdenud rõugeid ei haigestu enam neisse
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema.
Kõrgdoosis tsütostaatiline ravi koos autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamis- ega ei ole müeloomi puhul kuratiivne, > 90%-l patsientidest haigus retsidiveerub Täielik ravivastus saadakse 24-75%-l haigetest, keskmine aeg progressiooni või retsidiivini on 18-24 kuud -23- Keskmine elulemus on 4-5 aastat, mis on statistiliselt parem kui konventsionaalse tsütostaatilise ravi puhul; protseduurist tulenev surevus on <1%. Vereloome tüvirakkude vahetul mobilisatsiooni eel tuleks hoiduda ravist alkülee- rivate ravimitega; kui patsient saab induktsioonravis lenalidomiidi >4 tsükli, tu- leks autoloogsed vereloome tüvirakud koguda hiljemalt 4 tsükli järel. Enamuses keskustes kasutatakse siirdamiseelseks raviks kõrgdoosis melfalaani 200 mg/m2, kogukeha kiirituse kasutamine on seotud suuremate kõrvalnähtudega olemata sealjuures efektiivsem kõrgdoosis melfalaanist
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta.Sellega tõusis ka usaldus arstide vastu. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rouged. Rõugeepideemiate ajal oli surevus väga suur, ellujäänute ihule jättis haigus inetud armid. Sageli tekkisid tüsestused, tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks.Tervishoiu suurimaks savutuseks võib pidada kaitsepookimist rõugete vastu. Edward Jennertöötas arstina ning ta puutus kokku rahva arvamusega, et inimesed kes on põdenud rõugeid ei haigestu enam neisse.Jenner juurdles rõugete vältimise probleemi üle 20 aasta ennem kui julges ideid inimeste peal katsetada.
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas e...
15. Nordbergi keskaeg Käsitleb ajavahemikku 12-15saj, peamiselt Prantsusmaad. Eesmärgiks lükata ümber arusaam justkui oleks keskaeg kole ja pime ajajärk maailmaajaloos. Rahvaarvu analüüsides tõdeb, et kolmandik Lääne-Eurooplastest elas Prantsusmaal. 90% inimestest elas maal, kuid linnadel oli oluline osa. Suurim linn Pariis. Keskmine eluiga ~30a., püsis sellel tasemel peamiselt suremuse tõttu. Naiste suur suremus 20-24a, peamiseks põhjuseks suremine lapsevoodipalavikku. Meeste surevus suur üle 40a. vanuste seas. Lapsi oli palju vaid rikastes peredes. Abielu sõlmiti varakult, sellel polnud mingit pistmist armastusega. Katk mõjus laastavalt, kestis pikka aega, kuid veelgi rohkem mõjutas rahvastikusituatsiooni ikaldused, ja nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte lood...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Et Eesti põlisrahva majanduslik ja ühiskondlik olukord oli ikka veel väga raske, langes suremus aeglaselt ja iive ei muutunudki eriti suureks. 1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Kasutada võib nii ensüümanalüüse kui lateksteste. • Roojast võib tekitajat otsida ka elektromikroskoopial. • Rakukultuur on keeruline, ebausaldusväärne. • Seroloogiat kasutatakse peamiselt epidemioloogilistel eesmärkidel, diagnostikaks vaja 4-kordset tiitri tõusu. Ravi ja profülaktika. • Üleüldise esinemise tõttu viiruse levikut ja infitseerumist piirata ei saa. Hospitaliseeritud patsiendid tuleks aga isoleerida. • Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub, suremus ja surevus tulenevad dehüdratatsioonist ja elektrolüütide ja happe-leelis- tasakaalu häiretest. • Vaktsiini arendamine on prioriteetne laste kaitsmiseks. Eksperimentaalsed vaktsiinid kasutavad reesusahvide ja Nebraska vasikate kõhulahtisuse viiruste tekitajaid – nad ei põhjusta inimesel haigust, aga võivad tekitada kaitse. Inimkatsetes on nõrgestatud elusvaktsiinid ja reassorteeritud lehma-inimese viirus. Aga on võimalik, et need ei kaitse kõigi serotüüpide eest.
soosida (näeb seda). Kui isased panustavad järglaste eest hoolitsemisse Kui isane haldab suuremat territooriumi (rohkem süüa) Kui isane annab koos spermidega ka toitu (putukatel) Kui annab palju sperme, et saaks kõik munad viljastatud ja ei peaks rohkem "jamama". Kui isased kaitsevad emaseid järgmiste isaste kiusamise eest (kui tuleb uus siis tihti tapab eelmise järglased). Tasakaal saavutatav kui isaste surevus kompenseerib emaste valivuse. Kui emased paarituvad juhuslikult, siis on 50/50 tõenäosus oma järglastele kaasa tuua kasulikke kui ka kahjulikke alleele. Kui aga populatsioonis on isaseid kellel on mingi puue (nagu nt. paabulinnu saba) siis mida suurema puudega antud isane on, seda paremad alleelid peavad tal olema teistes lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude "hind" garanteerib kvaliteedi usaldusväärsuse. 12
riigipea tugeva võimu kujunemist. Võrdlemisi tihe rahvastik vajas suurel hulgal vilja, kuid Niiluse org ei andnud head lõikust kaugeltki mitte iga aasta. Kui jõgi oma veetõusul ei saavutanud küllalt kõrget taset, siis saabusid Egiptuses nood hirmsad nälja-aastad, millest jutustavad egiptuse tekstid ja Piibel, rääkides seitsmest nälja-aastast, aga samuti Egiptuse keskaja araabia ajaloolased. Kui otsustada araabia allikate usutavate kirjelduste järgi, siis oli surevus nälja tagajärjel erakordselt suur: surid välja terved asulad. Lõunariigil tuli viljarikkail aastail koguda suured viljavarud nälja korraks. Selleks oli tarvis luua suuri viljaaitu ja nälja ajal reguleerida nendest vilja väljajagamist. Kõik see, ühest küljest, oli üheks tähtsaimaks nomoste ühendamise ja tsentraliseerimise ning ühe kuninga valitsemise kujunemise põhjuseks, teisest küljest aga tugevdas kuninga võimu.
Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj. lõpul elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis rahvaarvult Prantsusmaa kannule Venemaa. Keskmine prognoositav eluiga ei ületanud varauusajal Prantsusmaal 30 ja Inglismaal 35 aastat. Keskmise eluea näitaja viis eelkõige alla laste kõrge surevus. Kolmandik lastest suri juba sünnitusel, teine kolmandik enne viie aastaseks saamist. Täiskasvanu ikka jõudsid vaid pooled sündinuist. 15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
