maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada
suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ja organismis tekib hapnikupuudus ning hapnikuvaegus kudedes põhjustab vähki. Sigaretisuits sisaldab 4000 mürki! Pooled neist on sigaretis, mis ei ole veel süüdatud 2000 mürki. Kui seda vaada ta energia aspektist, siis iga meie funktsioon kulutab energiat. Organism on selliselt programmeeritud, et ta suudab end ka ise ravida. Sama toimub ka keha seespool. Kui inimene otsustab hakata suitsetama ja viib korraga oma organismi 4000 mürki peab organism ju midagi ette võtma, kuidagi reageerima. Organ, mis meie kehas tegeleb mürkide
suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida
Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse; paistetus; ● segasus, rabelemine; ● kõhuvalu, oksendamine, ● kollabeerumine ja diarröa. teadvusekaotus.
tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe verd (s.t. hapnikku) ning see põhjustab enesetunde halvenemise. Oluline aju hapnikuvaegus võibki põhjustada minestamise. Kui inimene maha kukub, on aju ja süda samal tasapinnal, aju verevarustus paraneb ja inimene tuleb teadvusele. Tavaliselt saab minestamist vältida, kui esimeste sümptomite tekkel ettepoole kummarduda või momendiks istuda. Kuidas on võimalik ravida? Nakkus- või külmetushaiguse puhul läheb rõhk ise normi. Naatriumipuudusel tuleb lisada toidule rohkem keedusoola.
suurem, kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekule lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Seetõttu ei suuda hemoglobiin enam täita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist
tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe verd (s.t. hapnikku) ning see põhjustab enesetunde halvenemise. Oluline aju hapnikuvaegus võibki põhjustada minestamise. Kui inimene maha kukub, on aju ja süda samal tasapinnal, aju verevarustus paraneb ja inimene tuleb teadvusele. Tavaliselt saab minestamist vältida, kui esimeste sümptomite tekkel ettepoole kummarduda või momendiks istuda. Kuidas on võimalik ravida? Nakkus- või külmetushaiguse puhul läheb rõhk ise normi. Naatriumipuudusel tuleb lisada toidule rohkem keedusoola.
muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu
............. Kemoretseptorid on tundlikud just happeliste ainete nagu CO2 ja vesinikioonide muutuste suhtes. Kõige rohkem mõjutavad hingamist happelised ained. Co2 ja vesinikioonide konts. stimuuleerib hingamiskeskust hingamine muutub sügavamaks ja kiiremaks. Normaalse regulatsiooni korral on happeliste ainete mõju tsentraalsetele kemoretseptoritele, CO2 ja vesinikioonide kuhjumine väldib normaalse hapnikuvaeguste teket. Hapnikuvaegus hakkab domineerivamana mõjule pääsema siis, kui happeliste ainete mõju retseptoritele on mingil põhjusel blokeeritud. Süsinikdioksiid laotab om kaitsvad tiivad hapniku üle. - Holdon Hingamise ja vere KT 27 okt!!!!!!!!!
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse,
Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist
ANATOOMIA 17 LOENG 17.10.11 Hingamine Gaasidevahetus ja gaasitransport Gaasivahetuse all mõeldakse alveoolides hapniku minekut alveoolidest verre ja CO2 difusiooni verest alveoolidesse ning kudedes toimuvad gaasivahetust, kus hapnik läheb verest rakkudesse ja CO2 tuleb rakkudest verre. Nii kopsudes kui kudedes toimub gaasivahetus läbi kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 4...
Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub välja...
veekogudesse (järved, jõed, mered, põhjavesi jm). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, maavärinad ja tormid võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks kui teda ei saa kasutada mõndadeks otstarveteks. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilisid mürke, õlisid jõudmine veekokku. Veekogude reostumise vastu võitlemikse tuleb samuti kasutada lihtsaid, kuid tõhusaid võtteid. Näiteks võiksid tööstused kasutada korduvalt vajaminevat vett
tootma klompe, mis häirivad valguskiirte kulgemist. Lastel võib olla kaasasündinud või kujuneda välja lapseeas, põhjuseks on ema raseduse ajal põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, herpesviirusesse. 11. Vaegkuuljad ehk teise sõnaga nürmikud. 12. Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused-pärilikkus 5%, nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised), sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, hapnikuvaegus, reesuskonflikt), ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega. 13. Omandatud kuulmislanguse põhjused- kõva müra, kahjulikud ravimid, peatraumad, anatoomiline iseärasus, röntgenkiirgus, kuulmislangusnakkushaigused(mumps, leetrid, meningiit jne.) 14. Kerge kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng pole oluliselt pidurdunud, kuid tihti on raskusi teistest arusaamisega. 15. Keskmine kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng on pidurdunud, kuid ei puudu. 16
9. 04.2008 Mis põhjustab hüperaktiivsust? Tänapäeva lastest on paljud sõnakuulmatud, pideva tähelepanu vajadusega ja võib öelda, et liiga energilised. Hüperaktiivseid lapsi on pea igas koolis ja lasteaias. Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet. Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus) ja enneaegselt sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhu...
· Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada,
Soomuld: 95% orgaaniline. Tallamisel on mullas: tahket osa kuni 70%, vesi ja õhk on võrdselt 15% ja 15%. Mullaprofiil ehk läbilõige ( 1m kaevamisel): 1) Leetunud muld- huumuskiht, siis väljauhtekiht, siis sisseuhtekiht, siis lähtekivim. Näiteks männimetsas. 2) Must muld- ainult huumuskiht terve meetri ulatuses (kõrrelised annavad palju huumust). Näiteks rohtlas. 3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse. Mullaprofiil: huumus, väljauhtekiht, ja allpool on lähtekivimis savilaigud. 4) Ferraliitmuld- esineb porsunud piirkondades, vihmametsades. Need on puna- ja kollamullad. Seal on hästi kiire ainevahetus, soe niiske, kiire lagundamine.
1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormushaiguste teket. Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos, osteartsroos jne.) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv).
paiknevad põhjaveed sisaldavad vähemalt väikest fraktsiooni looduslikku orgaanilist ainet , mille kontsentratsioonid võivad ulatuda kuni 5 mg C/l . LOA tähtsus veekogudes LOA mängib olulist osa järve süsiniku ja energia ringes ning avaldab mikroobse ainevahetuse peamise energiaallikana olulist mõju kogu järve toiduahelale ja heterotroofsete protsesside osakaalule. LOA fotokeemiline lagundamine vähendab hapniku hulka järves, millega võib kaasneda hapnikuvaegus ja/või täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus LOA mõjutab toitainete peetust/vabastamist ning metallide kättesaadavust;
riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel; turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, soodustab hüperaktiivsuse kujunemist, halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes.
veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/ Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku./1/ Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt,
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks.
Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja siis on vajalik operatsioon. Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve ärahoidmisel on mitmekülgne ja suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda. STENOKARDIA
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Südamelihases Lihases Maksas Rakkude ja vaheaine morfoloogilised kahjustused, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest. Lipiidid ehk rasvad orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine (õlid, rasvad, steroidid). Rasva ladestub ülemääraselt või liiga vähe. Parenhümatoossed rasvdüstroofiad 1. Steatoos triglütseriidide ladestus neerudes, südamelihases, lihastes, maksas. Põhjuseks on hapnikuvaegus, nakkushaigused, mürgistused (sh alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub: Üldine rasvumus ehk rasvtõbi esineb rasvahulga tunduv tõus
Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku Toime väga madalate sisalduste juures, mõned ppm: Süsinikoksiid Tsüaniidid Vesiniksulfiid Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, depressandid Dietüüleeter Kloroform Toksilised maksale Lahustid
Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus 2 22.CO sisaldus on kõrgeim 2 b. väljahingatavas õhus 23
suurenemisega toime tulla. Heitveed on reostanud turismimagnetite ümbruse mered ja järved, kahjustades sealset loomastikku ja taimestikku. Veekogudesse lastav reovesi põhjustab tõsist kahju korallrahudele, sest soodustab vetikate kasvu ja hüpoksiat (hapnikuvaegust). Hapnikuvaeguse otseseks tagajärjeks on kalade suremine, mis mitte ainult ei hävita väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna. Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele
Läänemere seire 2013 kokkuvõte: 2013. aastat iseloomustas varane ja suhteliselt mõõdukas (Soome lahes ja Läänemere avaosas) või intensiivne (Liivi lahes) fütoplanktoni kevadõitseng. Suvine biomass jäi paljuaastase keskmise lähedale või alla selle. Zooplanktoni arvukus ja biomass oli 2013. aastal madalam kui varasemate aastate keskmised. Merevee soolsus on vähenenud. Läänemere põhjaosas asuvates jaamades on täheldatud pidev hapnikuvaegus. Merevee üldfosfori sisaldus on suurenenud, üldlämmastiku sisaldus aga vähenenud. 3)Pandivere veemajandus Vastus: On Eesti kõige olulisem veelahkme piirkond, tuleneb karsti eripärast. Jõgede äravool on ühtlasem kui teistel jõgedel, soodsad infiltratsioonitingimused, põhjavee kaitse on oluline. Pandivere ääres on allikad. Allikate äravool on ilmastikust sõltuv. Ajaliselt on allikate vooluhulk on muutuv, pinnalähedased allikad jäävad veevaesetel aastatel üsna kuivaks, sest
Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus hüperaktiivsuse tekkel. (6) Bioloogilised tegurid on seotud raseduse ja sünnitusega, kesknärvisüsteemi kahjustusega nakkushaiguste põdemise tagajärjel. Riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine, ema haigused ja vigastused raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10-
Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel.
samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskemetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt,
Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi suurus oleneb kehasuurusest ja kehaasendist. Istuva inimese jaoks kehtib üldreegel, et surnud ruumi suurus (ml-tes) vastab kahekordsele kehamassile (kg- des)
· Ole teadlik sellest, et grupikogemus võib eaka kliendi probleemilahendusvõimet parandada. · Pea meeles, et eakad kliendid on väga ettevaatlikud ega rakenda muutusi kergesti. Siinkohal võime järeldada, et peame õpetamiseks rohkem aega võtma ja integreerimiseks õppematerjali väikeste sammude kaupa edasi võtma. Lisaks kuuluvad vähenenud õppimisvõime põhjuste hulka sellised seisundid nagu diabeediga kaasnev hüpoglükeemia ja südamepuudulikkusega kaasnev hapnikuvaegus. Aro ja Freimann (2005) on teinud uurimustöö ( Täiskasvanud patsientide patsiendiõpetuse vajadused ja nende rahuldamine Tartu Ülikooli Kliinikumis ), mille tulemustest on näha, et 4 puudulikuks osutus patsientide õpetamine koos pereliikmete või lähedastega. Paljud patsiendid tahavad haiglast lahkudes siiski väga iseseisvad olla ning uurimustöös tehtud
Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja
Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla ettevaatlik, järsudpingutused võivad
ATP, NADH glükoosi täielik TKT lagundamine CO2, H2O Joonis 7. Aeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Tsitraattsükkel e Krebsi tsükkel Üheksast vaheühendist koosnev Atsetüül CoA universaalne ringprotsess Ühe ringi käigus vabaneb 2 molekuli CO2-te ja vett ning 12 molekuli ATP-d Kestev hapnikuvaegus kutsub esile TKT häirumise ja anaeroobse glükolüüsi intensiivistumise Oksaloatsetaat Tsitraat (laktatsidoosi arenemise) Metabolismimürgid: fluoratsetaat TKT Suktsinüül CoA -ketoglutaraat Aeroobne glükolüüs TKT biosünteetiline tähtsus Tsitraati kasutatakse rasvhapete ja steroolide biosünteesiks
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
Eutroofseks ehk rohketoiteliseks loetakse järve, millel on kõrge toitainete sisaldus ja seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Sageli esineb veeõitsenguid, mille tõttu on vesi sogane ja veekvaliteet madal. Põhjakiht on sageli hapnikuvaene, äärmisel juhul anoksline ja sellest tulenevalt ei saa seal elada kalaliigid, kes vajavad hapnikurikast vett. Hapnikuvaegus on iseäralik eriti madalatele järvedele. Tabel 4. Andmed näitavad, et talvekuudel on Ähijärves väga vähe hapnikku. Põhjakihtides on aastaringselt vähem hapnikku kui pinnakihtidest. Seal ei saa elada kalaliigid, kes vajavad palju hapnikku, näiteks forell. 11 KOKKUVÕTE: Suurim ja tuntuim Karula rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või Ahijärv). Ähijärvel on looklev kaldajoon, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega.
antikoaguleeriv toime). Süsivesikud 8 Süsivesikute vajadus Inimorganism on võimeline sünteesima glükoosi teistest orgaanilistest ühenditest. (ei saa pidada asendamatuks toitaineks) Kuid toit mis ei sisalda süsivesikuid põhjustab: Rasvade intensiivset oksüdatsiooni, mille tagajärjel kuhjuvad organismi mürgised ketokehad, atsetoon ja atsetoäädikhape Langeb vere pH ja tekib atsidoos (happealuse tasakaalu rikutus) ja edasi hapnikuvaegus. Lihasvalkude kasutamine energia tootmiseks. Süsivesikud 9 Jäta meelde! Sahharoosi tarbida vaid nii palju, et see ei rahuldaks rohkem kui 35% päevasest toiduenergiast (sageli aga 2530%, millest ka kaaluprobleemid jne.). Tärklis peaks rahuldama mitte alla 7580% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast. Ülejäänud süsivesikud (sahharoos, frc, glc, maltoos, laktoos) kõik kokku ei tohiks anda üle 2025%
ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg.,
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
inimesi keelelis-kultuurilise vähemusrühmana. Oluline on kurtide oma keele viipekeele olemasolu. (http://www.ead.ee/) Kurtuse põhjused: Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet. Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt
ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb
lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. 54. Millised on eutrofeerumise tunnused? elustiku liigilise koosseiusu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine 55. Milline on veevarude olukord maailmas? 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud? 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises 58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III) Bioloogiline (II ja II) 61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
