emmissiooni Testimise meetod 3. Mis on väikseim määratav kontsentratsioon? ehitustoodetest eralduvate LOÜ kontsentratsiooni väärtus, mis arvutatakse ühtlustatud standardite kohase kambrimeetodi abil 28 päeva vältel uuringute tegemise teel 4. Mille järgi klassifitseeritakse ehitustoodete toimivus (põhiomadused)? – Lenduvate orgaaniliste ühendite emissioon – VOC (LOÜ); – Formaldehüüdi emissioon; – Kantserogeensed ained. 5. Millised on Soome ehitusmaterjalide emissiooniklassid? M1 Sellesse klassi kuuluvad need ehitusmaterjalid, millest lendub eriti vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid atmosfääri. M2 Selles klassis on ehitusmaterjalid, kust lendub keskmises hulgal ühendeid. M3 See klass näitab, kas tootele on antud test tegemata või ta ei vasta rangetele lenduvuse nõuetele. 6. Mis on ühtlustatud standardite eesmärk?
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer)
Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avalduvad erinevalt. Tänan kuulamast!
Õpik lk. 86-93 Ainet valemiga C6H6 nimetatakse benseeniks, tema keemiline püsivus on tingitud tema erilisest ehitusest. Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad. Benseen on värvuseta mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 80C. Tolueen ehk Metüülbenseen on samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis keeb temperatuuril 110,6C. Teda kasutatakse nii lahustina kui magusaine sahhariini, lõhkeaine trotüüli ning paljude värvide lähteainena. Stüreen ehk vinüülbenseen ehk Etenüülbenseen on vajalik polümeeride tootmiseks.
BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.org www.annaabi.ee
Nikotiin Kristiina Moosel 11.B TKoG Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimedest Tubakast eriti Samuti ka tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast Levinud ka kookospõõsa lehtedes. Saamine Kopsude kaudu suitsetamisel Imendub ka maost ja nahalt Mingil määral ka limaskesta kaudu Omadused Potentne närvimürk Stimulant Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Lahustub kergesti Kasutamine Lisatud putukamürkidele Tubakatoodetes Psühhoaktiivse ravimina Ajaloost Kasvatati Ameerikas enne eurooplaste saabumist Indiaanlaste püha taim/ravim vms, mida kasutati väga palju rituaalsetes toimingutes. Hiljem õppisid ka kolonistid suitsetama Muutus Euroopas populaarseks Mood levis kiiresti Toime inimestele Tekitab kergelt harjumust Kantserogeensed efektid Piirab keha võimalust hävitada vähi rakke Ei tekita vähki tervetes rakkudes 50mg veres tapab TÄHTIS! Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav pr...
ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. 3. Mitmed sünteetilised säilitusained on saadud nafta baasil. 4. Viitamini B12 hävitava toimega. 5. Astmaatikutel ja hüperaktiivsetel lastel sümptomite ägenemine. Säilitusaineid leidub vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, küpsistes ja mahlades. Kasutakse veel kuivatatud puuviljade
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini Väga laiaulatuslikult mõjuv mürk organismis Kasutatud materjalid Tekst: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/nikotiin.html http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1576650/ Pildid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nicotine-2D-skeletal.png http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Erythroxylum_coca.jpg http://static.freepik
Bensopüreen Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAH-ühendid, mis on ligikaudu 250 erinevast ühendist koosnev ainete rühm, kuhu kuulub ka bensopüreen, võivad tekkida orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Nende ühendite näol on tegemist kõikjal esinevate keskkonda saastavate ainetega. PAH-ühendid on rohkem või vähem kantserogeensed ehk vähktõbe tekitavad. Täpsemalt võib bensopüreeni leiduda kivisöe-, põlevkivi- jt tõrvades ning -suitsus, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on kristalliline kollane tahke aine, tihedusega 1.24 g/cm³. Sulamistemperatuur on 179 °C ning keemistemperatuur 495 °C. 1933
Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Kofeiin on kesknärvisüstemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Paljud energiajoogid sisaldavad kofeiini. Nikotiin (tubaka taim) Nikotiin on aine, mis on leitav tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin tekitab sõltuvust. Kokaiin (kokaiin) Kokaiin on kristalliline aine, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant ning söögiisu vähendaja. Loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kokaiin on psühholoogiliselt sõltusttekitav. Tekitab kärsitust krampe, hüsteeriaid. Amfetamiin (amfetamiin)
u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org. lahustid fenoolid lahustuvad hästi vees, mürgised, kns, kantserogeensed omadusedAmiinid, amiidid tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled neid korduvaid ühikuid on kümme kuni sada, monomeer- polümeeri lähteaine, elementaarlüli-polümeeri korduv strukutuuri ühik, polümerisatsiooniaste- n. näitab mitmest elementaarlülist polümeer koosneb.polümerisatsioon- keemiline reakt
loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida. Samuti on alati teatud hulk indiviide, kellele nad on sobimatud või isegi ohtlikud Põhitõde: kõik kunstlikud ühendid pole kindlasti inimorganismile täiesti kahjutud. Alati on inimesi, kes mingil põhjusel on teatud ainete suhtes tundlikumad võrreldes teiste inimestega ja kes ei talu tehislikke toidulisandeid
www.toitumine.ee :,,Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski: liigne rasv; aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid; benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne); akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel; pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained." Kasutatud allikad: http://www.nature.com/scitable/topicpage/gene-expression-14121669
Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8. Teratogeensed kemikaalid võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid. Esmase informatsiooni kemikaali kohta saab pakendilt. Kuidas vähendada ohtlikest kemikaalidest tulenevaid riske. 1. Tuleb tutvuda pakendil oleva märgistusega. 2
*osaleb kesknärvisüst valuaistingu tekkes Kantserogeenid *teratogeensed, *tekivad kõrvalproduk mutageensed ja inimestele klooritud süsivesinike Dioksiinid kantserogeensed omadused kloori sisaldavate aine Dioksiinide üldine *dioksiinid on väga polüvinüülkloriidi, põ http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks struktuurvalem mürgised, suurtes kogustes *paberi valgendamise iinid surmavad *looduslike protsessid
Et PCB-d on keemiliselt väga püsivad ning kõrge kuumataluvusega, olid nad ajavahemikul 1930- 1980 laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes (näiteks jahutusvedelikena ja trafo- ning kondensaatoriõlide segudes). PCB-sid leidub peamiselt trafodes ja kondensaatorites. Üldjuhul sisaldavad kõik kondensaatorid, mis on toodetud ajavahemikul 1930- 1980, PCB-sid.PCBd on väga toksilised ühendid, kantserogeensed, ja neil on kalduvus biomagnifitseeruda ökoloogilistes toiduahelates. Samuti on nad veekeskkonnas väga püsivad. Kuna PCB-d on kantserogeensed on nad seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Nad võivad sattuda inimorganismi hingamis- ja neeluteede või naha kaudu. Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas ja kogunevad sööda- ja toiduahelasse. Üle 90% inimeste kokkupuutest dioksiiniga
avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Teadlased on leidnud üles tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega seotud piirkonnad ajus, mida nikotiin stimuleerib. See selgitab nii seda, miks nikotiinist nii tugevasse sõltuvusse satutakse, kui ka seda, kuidas võiks ravida inimesi, kes kannatavad tähelepanuhäirete all, arvavad teadlased. On üldteada fakt, et nikotiin parandab inimese tähelepanuvõimet. See uuring oli
Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused Neid saab nitreerida Neid saab halogeenida Keemilised omadused: Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel. Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres, Kantserogeensed! Fenoole valmistatakse sünteetiliselt, nende valmistamisel satub neid ka looduskeskkonda. Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad läbi naha. Mitmehüroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, kuid võivad tekitada ka nahahaigusid. Fenoolid suures konsentratsioonis mõjuvad söövitavalt. Fenoolid kahjustavad loom ja taimorganime. Fenool on kõige vanem Euroop meditsiinis kasutatud antiseptic, kuid nüüdseks leiti ohutum vahend.
(guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks. Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol, sellepärast põleb benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. Enamikule areenidele on iseloomulik elektrofiilne asendureaktsioon. Fenoolid on hüdroksüareenide üldnimetus. Fenool on hüdroksübenseen. Laengu delokalisatsioon elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel. Miks on fenool happelisem kui etanool, kuigi neil on sama funktionaalrühm? Fenoolil on hüdroksüülrühma aromaatse ringi tugev vastastikmõju. Kumb on aluselisem kas aniliin või etüülamiin? Selgitage erinevuse põhjused. Aniliin, sest lämmastiku vaba elektronpaar on
looduses võib kesta mitusada aastat. Polümeerseid materjale ei saa ümber töödelda ja taaskasutada, kuna korduval töötlemisel muutuvad nende omadused halvemaks, mis on seotud nende vananemisega. See tähendab, et ümbertöötlemisel ei ole võimalik saada kvaliteetset toodangut. Seejuures polümeeride põlemisega kütusena võivad olla ka probleemid, näiteks plastide mittetäielikul põlemisel moodustuvad mürgised ja kantserogeensed ühendid (nt dioksiinid). Kilekotid lagunevad väga kaua väiksemateks tükkideks, eraldades selle aja jooksul mürgiseid ühendeid. Seega, vaatamata polümeeride laiale kasutusaladele ning eelisele nad võivad olla ka ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimeste jaoks. Seepärast ei tohi unustada keskkonnasäästlikku tarbimist ning prügi sorteerimist.
vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke, kontrollib aju neuronite aktiivsust, vajalik sapphapete sünteesiks, stabiliseerib membraane üldine funktsioon stabiliseerimine. · Trüptofaan (tomatid, juust, liha) serotoniin(valuvaigistav toime), melatoniin, indool, skatool. Kuid on mõningaid andmeid, et Trp ainevahetuses võivad moodustuda kantserogeensed metaboliidid, mille suhtes üksikud indiviidid võivad olla tundlikud. · Cys glutatioon, redokspotentsiaali hoidmine · Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter). Glu on ka ajukoe energeetiline substraat. Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi kuumatunne, punetus Lisaainetena E620 E625, glutamiinhape, Na-glutamaat kasutatakse Aasia köögis, K-glutamaat., Mg-diglutamaat jt.
aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen
Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse. Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Antioksüdandid E300 - E322 Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna. Kasutatakse nii loodusidentseid kui sünteetilisi. Kuulsaimad antioksüdandid on askorbiinhape ehk C-vitamiin E-300, E- vitamiin E-306, sidrunhape E-330, Emulgaatorid E400 – E499 Emulgaatorid on ained, mis võimaldavad hüdrofiilsel (vees lahustusval) ja
aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen
DNA KONSPEKT Nukleiinhapete ehituskividesk on heterotsüklilised lämmastikalused (neid on 5 - neist 4 DNA koostises ja 4 RNA-s), nad on pentoosid - riboos ja desoksüriboos, ning fosforhape, mis nukleiinhapetes esineb fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega. Nukleosiidide nimetused: A (adenosiin), G (guanosiin), C (tsütidiin), U (uridiin) ja 2'-desoksüadenosiin A, 2'desoksüguanosiin G, 2'- desoksütsütidiin C ja 2'-desoksütümidiin T. Nukleosiid + hape = ester. Selliseid aineid nimetatakse üldiselt nukleotiidideks. Nukleotiidid on estrid, aga kuna fo...
taaskasutatud PVC-l. Soojusliku depolümerisatsiooniga saab turvaliselt ja kasulikult polüvinüülkloriidi kütuseks ja mineraalideks töödelda. PVC sisaldab samuti plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida EPA (Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur) määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed. Allikad http://www.vanderprint.ee/?id=28 http://www.vet.agri.ee/static/body/files/885.Polyvinyylkloriid.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCvin%C3%BC%C3%BClkloriid http://en.wikipedia.org/wiki/Polyvinyl_chloride http://www.frankos.ee/?id=732 http://pslc.ws/macrog/pvc.htm 5
Eesti joogivesi Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest.Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku
Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad
Aine toksilisuse väljendamiseks on loodud näitajad LD (L lethal) ja ED (E - effect). LD teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus. LD50 põhjustab 50% katseloomade surma. ED50 põhjustab 50% katseloomadest mõne elutähtsa funktsiooni häirumise. IARC klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) järgi on liigitatud akrüülamiid 2A gruppi kantserogeeniks. IARC järgi klassifitseeritakse ained nende ohtlikuse järgi nelja gruppi: 1 grupp: kantserogeensed inimesele 2A grupp: ühendid, mis on tõenäoliselt kantserogeensed inimesele. 2B grupp: ühendid, mis võivad olla kantserogeensed inimesele. 3 grupp: ühendid, mille kantserogeenne toime inimesele pole teada. 4 grupp: ühendid, mis tõenäoliselt pole kantserogeensed inimesele. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda
tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte. Sellised muutused on esile kutsunud tõsiseid keskkonnaprobleeme, kusjuures lämmastikväetised kuuluvad peamiste reostusallikate hulka. Taimekasvatus nõuab väetisi, mille põhilised toimeelemendid ongi lämmastik ja fosfor. Osa väetusaineid satub põllult veekogudesse. Põld võib neid saata veekogusse ülemäära veel kaua pärast väetamise lõppu: mullas on tohutu väetusainete puhver. See
DNA kahjustusest. 92% nahavähki ehk melanoomi on põhjustatud mutageenide poolt. Inimestel pikaajalisel kokkupuutel päikese ultraviolettkiirgusega võib tekkida äge ja krooniline mõju tervisele - naha , silmade ja immuunsüsteemi kahjustustena. Lisaks võib ka UVC kiirgus põhjustada kahjulikku mõju, mis võib olla mutageenne või kantserogeenne. · Olmekeemia Olmekeemia vahendite puutub iga inimene kokku kodus koristades. Paljud olmekeemia vahendid on kantserogeensed, mutageensed ja omavad reproduktiivset funktsiooni (CMR- ained). Olemkeemia ained võivad põhjustavad sissehingamisel allergia teket (respiratoorset ülitundlikkust põhjustavad ained) ja/või avaldavad kahjulikku mõju hormoonsüsteemile (sisesekretsiooniga seotud funktsioonile). Kirjeldatud muutused võivad avalduda alles pikka aega peale inimese kokkupuudet vastava kemikaaliga. Ohtlike ainete mõju võib avalduda ka
omadusi. Nikliga töötavatel isikutel tihtipeale tekivad hingamisteedega probleemid või vähk, mida pandi juba tähele 1933. aastal. Järgnevalt hakkasid epidemoloogid uurima lähemalt nikli toimeid, põhiliselt leiti kõrgenenud riski nasaalsetel ja hingamisteede vähkide teket nikli kaevandajatel ja töötlejatel. Kaua usuti, et ainult need nikli ühendid, mis vees ei lahustu on mürgised(sulfiidid ja oksiidid), hiljem leiti, et ka aerosoolsed ühendid(atsetaat, nikkel kloriid, jne) on ka kantserogeensed „in vivo“, aga madalama riskiga. Niklit sisaldavad proteesid on ka olnud kahtluse all tekitamaks lokaalseid kasvajaid, aga see pole tõestatud. Kokkupuude nikli ühenditega kiirendab DNA-metüleerimist, mis viib geeni ekspressiooni inhibitsioonini ning vaigistab teatavad kasvaja vastased geenid, see on seostatud rakkude muutumisega „in vivo“ uuringutes. Mehhanism millega nikkel tekitab hüpermetülatsiooni ei
Vähkkasvaja oht. Sünteetilised polümeerid - sodium polyacrylate ja carbomer - saadakse naftast ning need annavad nahahooldustoodetele viskoossuse. Need ained on väga töödeldud ja nende tootmisega kaasnevad toksilised jääkproduktid. Sünteetilised värvained on tehtud kivisöetõrvast. Need sisaldavad raskemetallsoolasid, mis võivad ladestuda toksiinidena nahas, põhjustades naha tundlikkust ja ärritust. Loomkatsed on näidanud, et peaaegu kõik neist on kantserogeensed. Sünteetiline uurea (Diazolidinyl Urea, Imidazolidinyl Urea) ehk kusiaine on säilitusaine, mis potentsiaalselt vabastab väga väikestes kogustes formaaldehüüde ja on peamine kontaktdermatiidi põhjustaja. Parabeenide järel teisel kohal kõige enam kasutatavatest säilitusainetest kosmeetikatoodetes. Seda on leitud: beebišampoonides, tavašampoonides, vanni- ja kehaõlides, kehapulbrites, lõhnaõlides, niisutajates, meigitoodetes.
1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised 8. kahjulikud 9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud Kemikaaliriskide vähendamine. 2. Mürkide jaotus. 3. Mis on toksikoloogia. Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. 4. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad:
Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik. Berülliumiühendid on mürgised, allergilised ja kantserogeensed, mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju. MAGNEESIUM: kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged
(nitraat), vesi ja lämmastiku ühend. Lämmastikhape reageerib ka metallidega, mis on pingereas H 2 taga. Näide: Ag + 2HNO3 AgNO3 + H2O + NO2 Nitraadid lahustuvad vees hästi ning neid tuntakse argielus salpeetrite nime all. Leiavad rakendust väetistena ning lõhkeainete valmistamisena. Hõbenitraati kasutatakse ka meditsiinis. Lämmastik on oluline bioelement, kuid nitraatväetisi kasutades tuleb silmas pidada, et nitraadid lagunevad nitrititeks, mis on mürgised ja kantserogeensed. Niisiis ei tohiks põlde üle väetada, sest kasutamata nitraat läheb taimesse ja laguneb seal nitritiks. 2KNO 3 + to 2KNO2 + O2see on nitraadi lagunemise reaktsioon, mida kasutatakse lõhkeainetes ja laboris O2 saamiseks. Lämmastikushape ja nitrid: Lämmastikushappe soolad on nitrid, mis on valged kristalsed ained. Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III
C-vitamiin ehk askorbiinhape on hästituntud vitamiin. Askorbiinhape tugevdab verekapillaare, aitab eemaldada kehavõõraid aineid organismist ning aitab haigustele vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad.
Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. - tõuseb südame löögisagedus - tekib tubakasõltuvus - langeb kopsude töövõime - tõuseb vere suhkrusisaldus - neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku - näljatunne väheneb
Piirnormid Toiduvärvide, nagu ka teiste lisaainete kasutamise suhtes kehtivad enamikes maades kindlad reeglid: on täpselt määratletud, millist värvi millises toidus võib kasutada ja kui suur on nende lubatud sisaldus. Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel ei ole ühesugune, sest neid seadusi võtab vastu iga riik iseseisvalt, vastavalt oma seisukohtadele. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud. Näiteks asorubiin E 122 on EL-s lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud. Erinevates riikides on kasutamiseks lubatud sünteetiliste värvainete arv erinev: Suurbritannias 16, Austrias 10, Kanadas 8, Venemaal 4, USA-s 9. Rootsis ei ole käesoleval hetkel maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid. Ka Leedus ei ole asovärvid lubatud.
korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; 10) H9 nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; JS § 8
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad ühendid) ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel. Ennetamiseks peaks eelistama taimseid rasvu loomsetele. Toidu töötlemisel peaks eelistama hautamist, keetmist ja aurutamist. Veel peaks tarbima rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid. Kindlasti peaks tarbima ka palju puu- ja juurvilju. Sport on kindlasti oluline osa tervislikust eluviisist, lisaks peaks
Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega. Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski. Suitsetamine on harjumus, millest vabanemine on võimalik vaatamata tubakas leiduva nikotiini tugevat sõltuvust tekitava toime tõttu üliraske. On leitud, et tubakasuits sisaldab üle 4000 keemilise ühendi, millest üle 40 on kantserogeensed. Igasuguse tubaka suitsetamine, ja mitte ainult, vaid ka tubakatoodete muu kasutusviis on vähi riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule-, suukoopa-, kõri-, neelu-, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski. Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, anname mõned soovitused vähi ennetuseks: o Ärge suitsetage. o Vähendage rasva hulka oma toidus
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja eri...
keskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine. 2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime: Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid kahjustavad, kantserogeensed, mustageensed, teratogeensed, nakkusohtlikud, võivad eraldada mürgiseid aure ja gaase, ökotoksilised ja keskkonnaohtlikud. Kasutatud kirjandus www.nip.ee www.kik.ee www.google.ee
foolhape, tsink, raud ja D-vitamiin. Neid saab leivast, lihast, kalast ja roheliselehelistest köögiviljadest. 2. Süüa tuleb regulaarselt (rasedale sobib veidi sagedasem toitumine: 33,5 tunni järel). 3. Joo palju vett, 1,5- 2 liitrit ööpäevas. 4. Vähenda rasvade, soola ja suhkru söömist. 5. Suitsutatud ja väga pika säilivusajaga tooted oodaku - nad on liiga kantserogeensed ja keemilised, et neid lapsele pakkuda. 6. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist, vürtsitamist jms, mis muudab toidu raskesti seeditavaks. 7. C-vitamiin - vajalik nii Sulle endale kui lapsele ainevahetusprotsesside toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiini allikad: marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. 8
nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul
Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust põhjustatud (sünergistlikud) kõrvaltoimed, mis võivad avalduda aastate või aastakümnete pärast. Viimane nähtus on tuntud kui lisaainete kaugmõju. Teisisõnu: probleemseid lisaaineid tarbitakse väikestes kogustes ja nende tervist kahjustav toime ei avaldu kohe. Ehkki kontroll lisaainete ohutuse üle on range, ei suudeta kõiki ohufaktoreid ikkagi prognoosida
Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
