Andmeid elementaarosakestest: elektroni mass me = 9,1091 x 10-31 kg prootoni mass mp = 1,6725 x 10-27 kg neutroni mass mn = 1839 me elektroni laeng e = -1,6021 x 10-19 C prootoni laeng q = + e = 1,6021 x 10-19 C Elementaarlaeng väikseim laeng. Elementaarlaenguteks on prooton ija elektroni laengud. Valentselektronid aatomi äärmisel elektronkihil paiknevad elektronid, mis võivad lisaenergia saamisel lahkuda tuuma mõju piirkonnast. ELEKTROTEHNIKA TEATMIK 1 Kirjastus ILO Raivo Pütsep 2003 Positiivne ioon positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. Negatiivne ioon negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone
lävendi. Kui see on saavutatud või ületatud, tekib alati ühesuguse max ulatusega aktsioonipotentsiaal. Mille kaudu liigub erutus ühelt närvilt teisele? Närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapside kaudu Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone suurema konsentratsiooniga alalt väiksemale on.. ioonkanalid Mis on Aktsioonipotensiaal? Tugevama ärrituse korral avaneb kanalid, ioonide sissevool rakku on kiire ning membraaniponentsiaal muutub oluliselt.
kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus.
moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B- rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Ioonide teke positiivse või negatiivse laenguga aineosakest, mis moodustub aatomist või aatomite rühmast, nimetatakse iooniks positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. positiivset iooni nimetatakse katiooniks negatiivset iooni nimetatakse aniooniks Anna-Liisa Põldaru Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 8.c
Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu
9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused. Värvuse muutus, lõhna teke, sademe teke, gaasimullide teke, soojuse eraldumine, valgusefekt 13. Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused. Lähteainetele lisaenergia andmine, kuumutamine, süütamine, valgustamine, elektrivoolu läbijuhtimine. 14. Ainete omadused mille poolest võrreldakse aineid? Aineid võrreldakse aine oleku, tiheduse, värvuse, aine elektri ja soojusjuhtivuse, kõvaduse ja tugevuse ning lõhna poolest. 15. Mida näitab aine kõvadus, tugevus, tihedus jt? Aine kõvadus iseloomustab vastupidavust lõikamisele või kriimustamisele, tugevus iseloomustab vastupidavust painutamisele, venitamisele või survele
Thompsoni valem Elektrogeneraator Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooliallikast või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat.Elektrogeneraator sisaldab enamasti võkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Juhul kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge, on tegemist sundvõnkumisega.Kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega, tekib resonants. See on nähtus, mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult. Raadioside põhimõte leiavad rakendamist Elektromagnetlained
ioon on ühe lisaelektroniga Cl. Kõige väiksem ionisatsioonienergia on frantsiumil ja kõige suurem fluoril. Metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju madalam kui mittemetallidel, mistõttu metallid reeglina kaotavad elektrone (muutuvad positiivseteks ioonideks) ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks (muutuvad negatiivseteks ioonideks). Ioonide teke Positiivse iooni teke Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. Näiteks ioniseeriv kiirgus ioniseerib aatomeid andes kiirgusenergiat üle aatomitele ning rebides sellega elektrone aatomi elektronkattest välja. Mida madalam on aatomi ionisatsioonienergia, seda väiksema energiaga kiirgusest piisab aatomi ioniseerimiseks. Positiivset iooni nimetatakse katiooniks. Negatiivse iooni teke
Vastus: Paljudele ensüümidele sobib happelisuse pH vahemik 6-8. 14. Miks kasutatakse ensüüme pesupulbrites? Vastus: Pesupulbrites ensüümid lagundavad riietel valke ja rasvu sisaldava mustuse. 15. Milliste toodete valmistamisel kasutame ensüüme? Vastus: Paljude piimatoodete puhul, laktoosivabades toodetes ja mooside, mahlade, maiustuste magusamaks muutmisel. 16. Kuidas tegutseb ioonpump? Vastus: Ioonpumbad on membraani sees asuvad transportvalgud, mis liigutavad ioone lisaenergia abil läbi membraani. 17. Miks peavad organismid toidust pidevalt valkusid saama? Vastus: Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. 18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud
äärepeale istuda. Oleks suudetud vältida kaaslaste teadvuse kaotamise korral põhja vajumist ja oleks säästnud kõvasti energiat, kuna oleks ära jäänud veepeal püsimiseks kuluv energia. Kolmandaks lahenduseks oleksin võtnud seljast ära kõik riided mis võimalik .... kuna märg varustus lisas tohutu suure lisaenergia kulu, varustuse veepeal hoidmiseks. Ja pärast varustuse eemaldamist, oleks kindlasti mõni tragim isegi jõudnud kaldasse ujuda, sest riietega ujumisele kulub jälle kordades rohkem energiat. 2.õvpk Kadett Ranno Miller
6.Millest on tingitud magnetilised omadused? Ainete magnetilised omadused on tingitud aine magnetilisest läbitavusest. Mida suurem on aine magnetiline läbitavus, seda paremini suudab magnetiline vastastikmõju ainet läbida. Seda tugevamad on aines magnetjõud. Magnetilised omadused on tingitud ka magnetvälja tugevusest. 7. Mõisted Positiivne ioon - aatom, mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni. Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga Negatiivne ioon - aatom, mis on saanud juurde 1 või rohkem elektroni. Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele.
3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot).
Kujutame, et selline paar tekib musta augu lähedal. On kaks võimalust: kas auku satub osake või antiosake. Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Nüüd tuleks asuda võrrandite kallale. Seda me ei tee, kuna Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Raamatud: Lisaks suurele panusele nüüdisaegse fundamentaalfüüsika arengusse etendavad selles kindlasti olulist rolli raske haigus, mida trotsides Hawking on uurimistööd jätkanud, ja loomulikult tema
22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle. Aktiivne/passiivne transport(transport toimub läbi valguliste kanalite) Aktiivne Passiivne Suuremad molekulis(C6H12O6) Väiksemad molekulid(H2O,O2,CO2) Lisaenergia ATB OSMOOS,DIPUSIOON Transpordivalgud Ei vajata täiendavat energiat ega tanspordivalke 10.Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11
Kujutame, et selline paar tekib musta augu lähedal. On kaks võimalust: kas auku satub osake või antiosake. Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle
energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm, mis on vaadeldav laengukandjate liikumise kineetilise energiana. Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega.
ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel p�sib erinev. Ioonipumbad - 1.Ioonipumbad lasevad samuti l�bi ainult teatud ioone (nt. Na+/K+ pump viib rakust v�lja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi: n�rgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi membraani sinnapoole, kus neid juba ennegi rohkem oli). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku
uusi keharakke. Rinnaga toitmise ajal kaotab naine aga tõusu. palju valku. Valgurikkad toiduained on piim ja · Kui teil on mitmikud, tuleks arvestada, et lisaenergia piimatooted, pähklid, liha ja kaunviljad. vajadus on 500 kcal iga lapse kohta. · Kui olete kaalujälgija, võite endale imetamise Rasvad (25-30%) perioodil lubada tervislike vahepalade ja suupistete näol
aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda? Keemiline reaktsioon saab toimuda vaid siis, kui ained omavahel puutuvad kokku ja oma omaduste poolest reageerimiseks sobivad. 5) Mis on aktiveerimisenergia? Selle seos reaktsiooni kulgemisega. Aktiveerimisenergia reaktsiooni toimumiseks vajalik lisaenergia (võrreldes osakeste keskmise energiaga). Mida suurem on reaktsiooni aktiveerimisenergia, seda aeglasem on reaktsioon. Mida kõrgem barjäär tuleb ületada, seda vähem on selle ületamiseks piisava energiaga osakesi. 6) Millisel juhul tekib keemiline side? Keemiline side tekib juhul, kui ained loovutavad/liidavad elektrone ning tekivad ühised elektronpaarid. 7) Mis on soojusefekt?
bioloogilistes protsessides: käituvadkatalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist ( valgud: Vikipeedia-http://et.wikipedia.org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust
..................................................................................................... 5 1.5 Energiajookide mõju inimesele.........................................................................................5 1.6 Noorte energiajookide tarbimine......................................................................................5 1.7 Müük ja kättesaadavus......................................................................................................5 1.8 Lisaenergia kättesaadavus................................................................................................6 2.Metoodika................................................................................................................................ 7 3.Tulemused ja analüüs...............................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................
· Vaba- ehk omavõnkumine süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: Tasakaaluasendi olemasolu Inertsi olemasolu Esialgse energia andmine süsteemile · Sundvõnkumine välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) · Sumbuvad võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. · Mittesumbuvad võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pendel Lainete tekkimine · Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega
oodata, et enamikel juhtudel on need madalaimas tavaolekus, vaid üksikud osakesed on kõrgemas energeetilises olekus. Teoreetiliselt on võimalik tekitada aga ka vastupidine olukord. Selleks tuleb ainult aatomite maksimaalsele võimalikule energiale kindlad piirid seada. Lõpmatusele läheneva temperatuuri ja seega ka maksimaalse entroopiaga süsteemile edasise energia andmisel juhtuks säärasel juhul midagi kummalist. Absoluutne temperatuur muutuks negatiivseks ning entroopia hakkaks lisaenergia saamisel hoopis vähenema, mis tooks kaasa näiliselt veidraid tagajärgi. Tüüpiliselt kandub soojus alati soojemalt kehalt külmemale. Ent samas kanduks energia negatiivse temperatuuriga kehalt alati positiivse temperatuuriga kehale. "Negatiivse temperatuuriga süsteemid on alati kuumemad kui positiivse temperatuuriga süsteemid," rõhutas Ulrich Schneider, uurimuse üks autoreid. Intuitsiooni trotsib
3. Mõned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kont. mõlemal pool ühtlustub. Teise ioonkanalite sees on värav. Mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide konts. membraani eri pooltel püsib erinev. 1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir
mõjub positiivselt ka kesknärvisüsteemile. Energiajoogi toimet on uurinud näiteks Zürichi Ülikool ja Austrias Mörfeldeus asuv spordi- ja meditsiiniinstituut. Uuringute täigus pole leitud joogis midagi halba ning teadlased lausa soovitavad seda aeg-ajalt juua - liialdada siiski ei maksa, kuna energiajoogid on loodud spetsiaalselt pingeolukordade puhuks nii vaimseteks kui füüsilisteks pingutusteks, mil suureneb vajadus lisaenergia järele. Energiajooki tasub juua enne pingelise ülesande täitmist, olgu see siis eksam, tähtis töökohtumine või pikk autosõit. Jook tõstab konsentreerumisvõimet ja reageerimiskiirust. Samas ei tohi joogi pruukimisega liiale minna: Ühes purgis sisaldub inimesele 24 tunni jooksul vajalik vitamiinikogus, seetõttu tuleks piirduda 1-2 purgiga ööpäevas. Enamik inimesi ei saa energiajookide tarbimisest enne sportimist mingit kasu
Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema kontsentratsiooniga ossa kontsentratsiooniga ossa Saab toimuda vaid lisaenergia abil, Mõned on pidevalt avatud, nt ATP energia Käivituvad kindlate signaalide ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid toimel kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada.
levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib
atmosfääri ülaosasse ionosfääri. Maa magnetvälja ehitus on selline, et osakesed liiguvad ionosfääris ümber ovaalsesest piirkonnast Maa kummalegi poolusele. Neid virmaliste esinemise piikondi kutsutakse virmalisteovaalideks. · Suundunud magnetosfäärist ionosfääri, hakkavad osakesed põrkuma ionosfääri osakestega. Põrgetel kandub sissetunginud osakeste energia ionosfääri osakestele. · Põrkel lisaenergia omandunud ionosfääri osake saab energialisa ainult lühikest aega endale hoida, seejärel loovutab osake energia nõrga valgusvälgatusena. · Et magnetosfäärist tungib atmosfääri ülaosasse miljardeid osakesi, toimub põrkeid tohutul hulgal ja hetke pärast võime näha lugematuist pisivälgatustest moodustuvaid virmalisi 6 · Põrked toimuvad kõige sagedamini 100-300 km kõrgusel, kus enamasti ilmuvad ka
hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond. Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama. Ecstasy tabletid on väga levinud noorteseas pidudel lisaenergia saamiseks. Kokkuvõte Enamike noorte jaoks ei ole uimastid nende igapäevaelust. Peamisteks põhjusteks narkootikumide tarvitamisel on tunde saamine, et tahetakse olla ,,pilves"; nende sõbrad tarvitavad; uudishimust või siis uimastite kergesti kättesaadavusest. Kuid uimastite tarbimisega kaasnevad alati ka ohud, ei saa olla kindel, mida tegelikult tarbitakse. Mujal maailmas on narkootikumide levik kui ka kasutamine väga levinud, kuid
(3 p.) Minu poolt valituks osutub logistikasektoris transport. Kõige lihtsam on seletada kasulikkust logistikateenuste ostamise arengu läbi, sest arengu käigus ongi tulnud kitsaskohad, mis viisid edasi arendusele. Kui tegu oleks 1 PL lahendusega, siis vastav lahendus toimuks ettevõtte siseselt (insourcing). Poolt: Ettevõte saab hakkama omajõududega, sest tal on autopark ning laod Vastu: Peab selle tõttu pöörama suurt tähelepanu nende juhtimisele. See on lisaenergia ning nüüd ei ole sellel mingid kasu ja odavam on osta teenust sisse. 2 PL puhul, kui ostetakse transpordi teenust sisse omab ettevõte ressursse logistiliste operatsioonide teostamiseks: Poolt: Ettevõte peab ostma vahepeal ostma teenust, mis ei ole suur kulu ettevõttele. Näiteks Tallinnas kullerfirma pakub transpordi teenust, aga vahepeal rendib endale lisakaubikuid teisest rendikohast, et oleks võimalik kõik tellimused ära täita.
Lühidalt äeldes on tervislik toitumine eluvõti 3 Toit kui enerigiaallikas Energia ja elujõu vähesus on üks enamlevinud kaebusi. Paljud inimesed tunnevad end hetketi kurnatuna peaaegu igapäev. Madal energiatase võib olla otseses seoses toitumisega. Kui osata valida oma keha tankimiseks sobivad toiduained,on tulemuseks energiataseme oluline tõus ja üldine meeldiv enesetunne. Kui inimest vaevab madal suhkrusisaldus,vajalik lisaenergia sportimiseks või luustiku tugevdamis soov , on abi tervislikust toitumisest. Toit on see millest keha ammutab energiat. Nii nagu tuli vajab põlemiseks puid ,nii on ka toit ja keha laitmatu funktsioneerimise eelduseks.Energia vabanemine toidust on keerukas protsess ja selleks ei piisa vaid õige toidu söömisest.Esimene etapp neelatud toit satub seedetrakki kus see mälumise ,maohappe,ja peensoole seedeensüümide toimel peenestatakse ning lagundatakse
soojuselektri- jaam CO2 kahandamise meetodid 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2-st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks. Põletuseelne kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2. Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures
heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks. Põletuseelne kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2 Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel
Peamised tegijad on rabas turbasamblad. Iga 5 samblataim hoiab endas vett, ühiselt üksteise kõrval veelgi rohkem. Raba rasketes tingimustes saavad hakkama vaid paarkümmend taimeliiki. Älvealadele on karakteersed valged nokkheinad, küüvitsad, tupp-villpead ja tagasihoidlikult sammaldel roomavad jõhvikad. Äärmise toitainetevaesusega on kohanenud ümaralehine ja pikalehine huulhein, kes lisaenergia saamiseks püüavad kleepuvate lehtedega pisiputukaid. Vanadele rabadele on tunnuslikud heledad põdrasamblike laigud. Puisraba läheb raba servas üle rabamännikuks.Siirdesooski on valitsevaks puuliigiks mänd, puhmastest puitunud varrega sinikas ja sookail ning sama kasvu vaevkask. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=622]05.10.10 Rabad määravad suures osas selle, milline Endla Looduskaitseala välja näeb.
USA bioenergia keskuse uuring näitas, et päikesepaneelid võivad putukate arvukust kahandada. Teadlased selgitasid, et näiteks kiilid võivad päikesepaneele nende peegelduse tõttu veepinnaks pidada. Putukad võivad päikesepaneelidel paljuneda, muutudes samas teistele loomadele ja lindudele kergeks saagiks. Niiskust vajavad vastsed võivad aga kuumas päikeses hukkuda. Päikesepaneelide puhul on tegemist niinimetatud ökoloogiliste lõksudega. Inimesed vajavad päikesepaneele lisaenergia tootmiseks, kuid need paneelid võivad kõigutada ökoloogilist tasakaalu. Mida enam päikesepaneele, seda suurem on veeputukate hukkumise tõenäosus. Teadlased tegid katse Ungaris Duna-Ipoly rahvuspargis, kuhu pandi erineva disainiga päikesepaneele. Uuriti, kuidas kiilid nende suhtes käituvad. Kuid paneelid tõmbasid peale kiilide veel mitmeid putukaid ligi, kes seal paljuneda püüdsid ja oma munad jätsid. Tulemused näitasid, et putukad eelistasid
niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: o Tasakaaluasendi olemasolu o Inertsi olemasolu o Esialgse energia andmine süsteemile Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud isevõnkumised Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz Nurk- ehk ringsagedus, w – ühik rad/s w = 2π/T = 2πf Resonants:
12. NÄÄRMED SISENÕRENÄÄRMED · ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust · käbikeha vähe arenenud nääre, reguleerib organismi rütme · kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust · kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust · neerupealsed adrenaliin, ergutab südametegevust, lisaenergia organismile · kõhunääre seedimiseks vajalikud ensüümid, insuliin · sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib
osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale. On iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine (eksotermiline) Põhjus: adsorbendi pinnakihi osakeste jõuväli jääb kompenseerimata ja seetõttu on pinnal lisaenergia (pinnaenergia) võrreldes sisekihtidega). Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Kemosorptsioon - pinnal (adsorbendi ja adsorbaadi vahel) tekib keemiline side. Kui keemiline side on tugev - mittepööratav protsess Raoult’I seadus - komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses.
Need veoautod veavad lahtistes karjääridest maaki, kütust, kruusa või kivimit ümbertöötlemistehastesse. Hübriidmootoriga veoautod on aga jõudnud teedele. Allpool on Volvo auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin
Keskkonnamõjud on Loodusest võetav taastuv seotud võimalike energia muutustega väliskeskkonna välisõhu soojus temperatuurireziimides ventilatsiooniõhu soojus pinnase soojus vee soojus Keskkonnamõjud on Lisaenergia seotud lisaenergia elekter tootmise soojus keskkonnamõjudega 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 113 Soojuspumba võrdlus kaugkütte katlamajaga Energiasäästutegur: e eü 0.35 0.85 3.0 1.235 km sv 0.85 0.85 Järeldus: antud näite korral soojuspumba rakendamisel
2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast. Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti pinna piirjoonega igas punktis. Pindpinevusjõud võrdub pindpinevusteguri ja pinna piirjoone pikkuse korrutisega F= *l Siin pindpinevustegur on võrdne pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta =F/l Pindpinevustegur sõltub vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist.SI süsteemis on
=>keha energia kasvab Maa raskusväljas tema mõõtmete suurenedes kiiremini kui pinnaenergia. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Pinnakihis olevad molekulid omavad lisaenergiat. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind.(N/m ühik). Kõrvera pinna puhul Laplace’i valem Δp=2Hα. Kõvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsus
Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast. Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti pinna piirjoonega igas punktis. Pindpinevusjõud võrdub pindpinevusteguri ja pinna piirjoone pikkuse korrutisega F= *l Siin pindpinevustegur on võrdne pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta =F/l Pindpinevustegur sõltub vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist
ruumala võrdeliselt joonemõõtmete kuubiga, pindala aga joonmõõtmete ruuduga. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse, vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind.(N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest)
keskastmes. Teise tarbimise põhjusena võib tuua tänapäeva laste suurt koormust. Sellele viitab asjaolu, et 41% vastanutest tegeleb lisaks õppetööle, vähemalt viis korda nädalas reagulaarsete treeningutega ja 36% kaks kuni kolm korda nädalas treeningutega (Joonis 3). See on väga tervitav, et noortel on huvi spordi vastu, aga tihti pingutatakse liialt. Tekib ülekoormus ja asjadega valmis jõudmiseks tarvitatakse lisaenergia saamiseks energiajooke, mis aga tegelikkuses avavad vaid juurdepääsu organismi energiavarudele, mitte ei anna lisaenergiat (http://www.kirss.net). Õnneks tarbib enamus vastanutest (79%) energiajooke siiski vaid üks kord nädalas ja harvem. Populaarseimad energiajoogid olid Starter ja Red Bull (70%). Vastanute seasolid populaarsed veel Hustler ja Dynamit (Joonid 5). Mujal Euroopas on populaarsust 24
(suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest.Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat on vaja ka konkurentsi vähendamiseks, kaitsevahendite ja lisatoidu
3. Mis on kliimakskooslus? koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Nt raba 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Põllumajanduslikus, sest kasvatatakse vaid mingit kindlat sorti Kultuuride erinevus väike... 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? • Lisaenergia vajadus • Toitaine vajadus • Vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? – konkurentsi vähendamiseks – kaitsevahendite tootmiseks – lisatoidu tootmiseks – saagi koristuseks – transpordiks Saadakse – Inimtööjõud (toit ja inimväärne elu) – fossiilkütused – taastuvkütused 7
kaaliumikanalid kaalium ioone) Liikumine toimub tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema poole Mõned on pidevalt avatud, kuni kontsentratsioon ühtlustub Osad avanevad signaalide toimel, kontsentratsioon püsib erinev mõlemal poolel Ioonpumbad Lasevad läbi teatud ioone ( nt Ka/ Na pump viib rakust välja naatriumioone ja toob sisse kaaliumioone) Liikumine toimub nõrgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa. Vajalik lisaenergia Toimivad kindlate signaalidega Aktsionipotensiaal*- ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotensiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustavad ioonkanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasianda. Sünaps*- närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele Ülekandeaine e transmitter e virgatsaine*- aine, mida keemilistes sünapsides
(suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem põllumajanduslikus süsteemis, sest põllumajandusmasinad on loodud töötama monokultuuridega, masinate kasutamine toob suurema kasumi ning tagab konkurentsis püsimise. 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest. Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat
Keha mõõtmete suurenendes kasvab ruumala võrdeliselt joonemõõtmete kuubiga, pindala aga joonmõõtmete ruuduga. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse, vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind. (N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk.
annaabi.ee 
