?? Suur kasv- megafauna on atraktiivne (mammut, mastodon). Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad Bioindikaatorid-väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi Nõuded indikaatoritele: Liik peab olema hästi laialt levinud Liik peab olema kergesti äratuntav Selgelt väljendunud sõltuvus keskkonnamõjust Kitsas või kindel taluvusala Liik peab alati reageerima kiirelt ja ühtmoodi!!!
Vetikad saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. 3. Kus ei kasva samlikke? Miks? Mõned samblikud ei kasva teeääres, kuna neil on suur tundlikkus õhu saastatuse suhtes, kuid kooriksamblikud saavad. 4. Milline on samblikke roll looduses? Eritavad aineid, mis murendavad ja lagundavad kivimeid, nii tekib kaljudele huumusekiht, kus võivad hakata kasvama taimed 5. Miks on samblikud bioindikaatorid? Nad puhastavad õhku, nad on tundlikud õhu saastatuse suhtes. 6. Täienda järgnevat skeemi nii, et see iseloomustaks samblikus koos elavate organismide vahelist suhet. Toimub seeneniidistku ja rohevetikate vahel sümbioos.
mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude metüülelavhõbedaga bioindikaatorite alusel allapoole rahvusvaheliselt aktsepteeritud ohutut taset. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus, mille põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned bioindikaatorid märgitsevad maardlate asukohti. Bioindikaatorid on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine Suur osa Vahemere kaluritest ja Arktilise piirkonna elanikest ületab selle tunduvalt ülimalt ohtlik ka eelkirjeldatud metüülelavhõbe kuna see on rasvades
maapinnalt pilvedes 48% kiirgusest neeldub pinnases SPEKTRIVÄRVID Päikesevalgus on liitvalgus Läbi prisma langedes laguneb ta spektri ehk vikerkaarevärvideks SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID SOOJAD KÜLMAD Biokatalüsaatorid: ensüümid, hormoonid ja vitamiinid Bioindikaatorid Bioindikatsioon meetodite ja menetluste kogum, mis lähtub organismide ökoloogilistest individuaalsustest . Kasutatakse floristilisi, faunistilisi, anatoomilis-morfoloogilisi ja populatsioonilisi näittunnuseid. Alaliigid : atmo- , lito- , hüdro- , biokeemiline Otsene bioindikatsioon Tuumafüüsika ja erinevad kiirgused Radioaktiivse lagunemise seadusest tulenevalt on isotoobi C 14 poolestusaeg : T = 5730 aastat Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur
Esiteks, Euroopa eri osades võivad raskmetallide kontsentratsioonid õhus episoodiliselt tunduvalt suureneda kaugülekande tõttu saastatud piirkondadest. Teiseks, raskmetallid akumuleeruvad mullas ning võivad ka väikestes kogustes sadenemisel saavutada peagi keskkonnaohtliku taseme, nende kahjulik mõju organismidele võib avalduda alles pika aja pärast. Brüomonitooring on raskmetallide sadenemise määramiseks odavaim ja lihtsaim viis, sest samblad on head bioindikaatorid, mis akumuleerivad raskmetalle proportsionaalselt nende sisaldusega õhus. 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskonnale 6 Plii Õhusaaste Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid
säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides.3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti
Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. 3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti
Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik, makrofüüdid-suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil-ehk happelembelised Kaltisfiil-ehk kaltsiumilembelised Oligotroofid- vähetoitelised(vähenõudlikud taimed vajavad kasvuks väheviljakat mulda,
paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada ohtu. *Kitsas taluvusala antud keskkonnateguri (temp) suhtes Säästev tarbimine *Taastuvad energiaallikad *Elada *reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke meetodid ühtlustatud. tooteid *Tagada jätkusuuteline areng Bioindikaatorid: *samblad, samblikud *veetaimi, 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip "maavarade" taimi *veekogude põhjaloomastikku *Loodusressursid piiratud *Keskkonnal taluvuspiir *teatud vetikaliike *Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet *Tagada metsa, õhu, maa, vee jt ressursside
Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. · Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime ja loomaliikide abil · Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid · Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel · Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. · Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused o Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. o Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail.
ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Samblikud,
nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed
samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad
väga aeglaselt-
Samblikud,
nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed
samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad
väga aeglaselt-
omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. 28) Eurotoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop- elupaigatruu, kindltüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 29) Bioindikatsiooniks nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid- väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi ning aitavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemidele. Nad täiendavad keemiliste ja füüsikaliste mõõtmistega saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid näit. samblad, samblikud,
Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4. Plankterid on väärtuslikud bioindikaatorid. · 5. Planktonil on oluline osa põhjasetete (sapropeel=järvemuda) moodustamisel veekogus. 1 · 6. Spetsiifiline tähendus inimese ja tema lemmikloomade (koer, kass) jaoks: mageveelised zooplankterid sõudikuliste perekonnast Cyclops on vaheperemehed laiussi (Diphyllobothrium latum) arengus. Bakterplankton (võivad olla autotroofid või heterotroofid), fütoplankton (autotroofsed
o Barjääririff o Atoll Vetikametsade levik ja iseloomustus · Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas, Lõuna-Jäämeres · Tiheda vetikaasustusega veealused alad, ühed produktiivsemad süsteemid. On paljudele organismidele elupaigaks. Meenutavad vees vaadatuna metsi. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. · Elustik on plankton e. Hõljum. · Planktonil on oluline roll aineringes, org aine esmatootjana. · Bioindikaatorid ja isepuhastusprotsessidest osa võtmine. · Põhjasetete moodustamine. · Koosseis: o bakterid - enamus heterotroofid o seened o fütoplankton - peamiselt vetikad o zooplankton ainuraksed o ainuõõsed o aerjalgsed o vähilised · Ida-Vaikse ookeani regioon, Lääne-Atlandi regioon, Ida-Atlandi regioon Bentose elustiku iseloomustus. · Org aine lagundajad. · Bakterbentos
evolutsiooniks. Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Bioindikatsioon Endla Reintam, 2008/2009 25 Bioindikatsiooniks nimetatakse keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi ning aitavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemidele. Nad täiendavad keemiliste ja füüsikaliste mõõtmistega saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on, et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid, näit. samblad,
annaabi.ee 
